riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid, süvikud 3) Põrkuvad ookeanilised laamad( Vaikne ookean VS Filipiini laam)- Süvikud, vulkaanilised saared, Tsunami 4)Mandrilised põrkuvad ( Himaalaja, Euraasia VS india-austraalia laam)- 1) kõrgmäestik, maavärinad 5)Laamad liiguvad küljetsi( Sanfransisco ja Los Angeles) Maavärinad, San Andreasi murrang.
kõrguselt. km² Loodusvööndid Parasvööde Kõrgusvööndilisus Aktiivsus Mitmeid aktiivseid vulkaane, Palju aktiivseid vulkaane, sageli esineb seal ka toimub tihti maavärinaid. maavärinaid. Midagi huvitavat Alpid on maailma paremini Andid on rikkad uuritud kõrgmäestik. maavarade poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tina, hõbedat, kulda, plii- ja tsingimaaki jm maavarasid. Kasutatud kirjandus: http://miksike.ee/ Maailma atlas lk.78-79 http://en.wikipedia.org/wiki/Alps
- õhuga täidetud anumasse - läbi vee Hapniku tõestamine - kui anumas on hapnikku, siis hõõguv puutikk süttib heleda leegiga põlema . Hapniku keemilised omadused - hapnik reageerib erinevate lihtainetega 1. metallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) 2. mittemetallide reageerimine hapnikuga ( põlemine ) - liitainetega reageerimine hapnikuga Hapniku kasutamine - põlemisel - hingamisel - keemiliste ainete saamisel - lõhkamistöödel Erandolukordadel - vee all - kosmos - haigla - kõrgmäestik - tulekahju Oksiidi on ühendid, mis tekivad lihtainete põlemisel. Nad on liitained mis koosnevad KAHEST ELEMENDIST, millest ÜKS ON HAPNIK. Kõik I a rühma elemendid omavad o.-a 1 ( Li, Na, K, Rb, Cs, Fr ) Kõik II a rühma elemedid omavad o.-a 2 Kõik III a rühma elemendid omavad o.-a 3 : ülejäänud tuleb arvutada
tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Andide kõrgemas osas sajab suvel väheses koguses vihma ja mõned ojad laskuvad sealt orgu. Üldiselt on aga isegi Andid väga kuivad. Seetõttu, kuigi Andid on seal kõrged, pole nad järsud: kuristikke on vähe ja nende vahel on mäenõlvad lauged. Atacamas on väga kaua olnud kuiv kliima; on tõestatav, et vähemalt 19 miljonit aastat pole seal niisket kliimat olnud. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Oli aeg, kus joogivett veeti rannikulinnadesse aurikutega ning ühe lahendusena magestati merevesi. Tänapäeval tuuakse suurem osa vajaminevast veest otse Andide nõlvadelt võimsate torujuhtmetega. Vaid üks, Loa jõgi läbib Andidest lähtudes Atacama kõrbest. Kõik teised Andidest algavad ojad kaovad Atacamat läbivas orus soolakutesse. Omapärane on see, et soolakutes leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit.
Alpid Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis moodustab Kesk-euroopa lõunaosas 1200 km pikkuse ja 135-260 km laiuse kaare. Alpid on maailma paremini uuritud kõrgmäestik. Kuulsaimad uurijad on A. Penck ja E. Brückner. Alpid on noor mäestik. Mäestiku teljeosas on kristalsed, servaaladel settekivimid (pms. lubjakivi ja dolomiit). Bodeni järvest lõunasse Como järveni ulatuv sügav org jaotab mäestiku kaheks: Lääne- ja Ida Alpideks. Ida-Alpid on madalamad ja moodustavad mäestiku laiema osa (Dolomiidid, Salzburgi ja Karni Alpid). Lääne-Alpid on kitsamad ja kõrgemad. Prantsusmaa ja Itaalia piiril asub ka mäestiku kõrgeim
poolsaarel. 3. Kliimatingimused ja tekkepõhjused Atacama kõrb on maailma kõige kuivem kõrb, keskmiselt sajab aastas alla 15 millimeetri. Näib otse mõistusevastane, et lausa ookeani rannal võib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel püsiv kõrgrõhkkond ning sealt lähtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja õhu. Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Kõrbe südames on kohti, kus pole sadanud nii kaua, kustpeale inimene ilmavaatlusi kirja pannud on. Andidest alguse saavad San Pedro ja mõned väiksemad jõekesed jäävad siin mägede vahel lõksu ega leia väljavooluteed ning sumbuvad kõrbeliiva. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad
b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C. hõre. See on Aasia, Himaalaja kõrgmäestik. Seal on karm kliima: järsud nõlvad, hõre õhk ning madal temperatuur. D. hõre. See on Lõuna-Ameerika, Amazonase jõgikond. Seal on elamiseks liiga niiske, palav ning seal on vihmametsad kus elamine on väga raskendatud. E. hõre. See on Kaug-Ida. Seal on elamiseks karmid tingimused, seal on külm. Demograafiline üleminek, rahvastikupüramiid 3. Millised väited Eesti rahvastikupüramiidi kohta on tõesed? Interaktiivse püramiidi leiad Statistikaameti kodulehelt http://www
Põhimõisted: Aluspõhi pinnakatte alla mattunud kivimid, moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Mõnikord avanevad aluspõhja kivimid ka maapinnal (näiteks Soomes graniit). Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditaks...
Faust I osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub vaimu välja. Faust ja Wagner tulevad linna. Rahvas koguneb nende ümber. Nad austavad Fausti, kui haritud doktorit. Nende juurde tuleb koer. Nad lähevad koos koeraga töötuppa siss. Ilmub kurat, nimega Meifistofeles. Kurat tahab Faustiga lepingut sõlmida. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles ...
Litosfäär Alajaotus Ulatus Tihedus Kivimid Temp. Olek Maakoor Mandriline 5-80km 2.7 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Ookeaniline 5-10km 3 Basalt, 0-600 C Tahke graniit, settekivimid Vahevöö Ülemine -350km 5.5 Räni 1300 C Poolvedel Alumine 350- 5.5 Räni 1200- Vedel 2900km 2500 C Tuum Välimine 2900- 10 Raud, 3000 C Vedel 5140km Nikkel Sisemine 5140- 13.3 Rau...
Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Tahab endalt elu võtta mürki võttes, kuid mõtleb otsustaval hetkel ümber, kuuldes laulu noorpõlvest. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Mefistofeles arvab, et Faust pöördub kurjuse teele. Issand on aga temast hoopis teistsugusel arvamusel, tema arvates Faust valib lõpuks ikka õige tee. Issand ja Mefistofeles sõlmivad kihlveo. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette. Faust ja Wagner istuvad kivipeal, kui neile läheneb musta värvi puudel. Faust võtab puudli endaga koju kaasa, tuleb välja, et see polnud koer vaid Mefistofeles. Faust ja Mefistofeles sõlmivad lepigu. Selle lepingu sisu on järgmine: Maa peal teenib kurat Faus...
"Faust" Kokkuvõte "Faust" selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faus...
teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Ilma määravad parameetris: õhutemperatuur, õhurõhk, sademed, õhuniiskus, tuul, pilvisus.
Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi. Pinnamood Sveits koosneb kolmest peamisest topograafiliselt alast. Need on Sveitsi alpid, Sveitsi kiltmaa ehk ,,keskmaa"(Mittelland) ja Juura mäestik Prantsuse-Sveitsi piiri ääres. Alpid on kõrgmäestik, mis jooksevad läbi riigi kesk- ja lõunaosa. Sveitsi alpide kõrgete tippude vahel (kõrgeim on Dufourspitze 4634m) on arvukad orud, paljudes neist joad ja liustikud. Just neist saavad alguse mitmed suurimad Euroopa jõed, nagu näiteks Rhine, Rhône, Inn, Aare, ja Ticino, mis lõpuks voolavad Sveitsi suurimatesse järvedesse. 5 Riigi enamasustatud põhjaosa kutsutakse Keskmaaks (Mittelland). Seal on suured,
b) naised oluline tööjõud (aiapõllundus, algeline põllumajandus) c) Prestiiz, moodus näidata oma rikkust ja tähtsust, võime palju naisi üleval pidada d) naiste huvi, rohkem naisi = vähem tööd, positsioonide küsimus (vanim naine oluline, noorem soovib pääseda noorima positsioonist). 3)Polüandria – naisel mitu meest (maailmas 6 sellist ük-da). Ühiskondades, kus ekstreemne keskkond, nt kõrgmäestik, vähe süüa, vaja kontrollida sündivust, üks naine võimeline sünnitama mitme mehega vähem, kui mitu naist. Perekond – üldiselt koos elav sugulaste grupp. Naine + alaealised lapsed + täisealine mees, kes naisega abielu või veresuguluse kaudu seotud. Tuumperekond – mees, naine, alaealised lapsed (klassikaline, levinud) Suurpere- koos elavad mitmed tuumpered. Nt mees + naine + täiskasvanud pojad peredega
https://www.dropbox.com/sh/2led71ugzq2uds3/AAAk2pt07s3cdRmPH8xWFFRPa?dl=0 AKLIMATISEERMUMINE SPORDIS Aklimatiseerumine – kliimaga kohanemine Põhja- Lõuna suund ajavööndid Maapinna suhtes Mõjutab meie heaolu, töövõimet(tippsport), tervist. inimene ja antiloop – antiloop spurdib ja kuumeneb üle ja sureb. inimene jookseb rahulikult. Optimum – mingi resultaat, mille saavutamiseks kulutatakse energiat Sügis- külm, pime rasvkude talletab energiat Pruun rasvkude – toodab sooja (vastsündinutel ja karudel nt) Kontrollitakse keskonnast tulenevaid signaale ja keha reguleerib end, et elus püsida. Inimese optimum 37° Optimum eeldab keskkonna stabiilseid tingimusi. Elu harjumatutes tingimustes eeldab uue optimumi saavutamist aka aklimatiseerumist. Sisaldab termoregulatsiooni, saame aklimatiseeruda sooja, külma, aja, kõrguste vahel. (Kõik avaldavad mõju töövõimele) Töövõime sõltub aklimatiseerumise...
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Spo...
kivimipragudes oleva vee jäätumine. -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kasutada taimed ja mikroorganismid. kõikumise ulatus ja sagedus on suur. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde vihmametsad MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld)
jäätumine. (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus vihmametsad ja sagedus on suur. Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld)
70 51.23 31.29 46.18 50.64 47.79 50.32 70. 1 33.99 36.63 15.83 29.13 37.74 31.05 63.01 71. 1 58.36 59.05 53.96 55.17 60.83 58.42 41.58 72. 1 48.29 49.38 41.01 48.35 48.25 48.33 51.67 23. Võrrelge murenemist kõrgmäestikus ja kõrbes. Kõrgmäestik Kõrb (osaülesanne 73) Suur ööpäevane Suur ööpäevane Selgitage murenemise temperatuuriamplituud/jäätumine temperatuuriamplituud, päeval peamise teguri mõju. kivimi pragudes; liustike väga kuum, öösel tugev tegevus. jahtumine. (osaülesanne 74) Mis Füüsikaline ehk rabenemine Füüsikaline ehk rabenemine tüüpi murenemine on ülekaalus?
Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, ...
3. Moodus demonstreerida oma rikkust, naised on prestiiži tunnus. 4. Naiste motiivid – naised on ise huvitatud,et neid oleks ühel mehel mitu. Kui mehi on ühiskonnas vähem, on naistel teatud huvi. Rikkama mehe juures elades on nende elu ka parem. See pole ainult meestepoolne, huvi vastastikune. -Polüandria – üks naine abielus mitme mehega. Leitud ainult kuuest ühiskonnast. Väga haruldane. Raske harida põldu, asetsevad eksteermsetes keskkonnaoludes, kõrgmäestik nt. Vähe võimalusi toota elatusvahendeid. *Demograafilise kontrolli mehhanism - Kerkib loogiline probleem, on vaja sündivust kontrollida,ei tohi palju lapsi sündida, kõik ei saa ellu jääda. Mitme mehe pidamine on hea moodus, kuidas piirata rahvaarvu. Kui ühel mehel on väga palju naisi, siis ta võib ka palju sünnitada. Varjuküljed: ei ole mugav ühiskonnakorraldus, sest sellistes ühiskondades on levinud naiste tapmine, piiratakse potentsiaalset emade rolli lapsepõlvest saadik
FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude ...
Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid.
Metaboolne atsidoos põhjuseks happeliste ainevahetusjääkide kuhjumine või aluseliste ioonide ülemäärane kehast väljaviimine ( neerude kajhustused, diabeet, hapete sissesöömine, äge kõhulahtisus, ülemäärane füüsiline pingutus). ·alkaloos vere pH nihkumine aluselisuse suunas. Jaguneb : respiratoorne alkaloos - kopsuventilatsiooni ülemäärane suurenemine, esineb harva ( hingamiskeskust mõjutavad ravimid, kõrgmäestik, valu, kuumarabandus, hüsteeriaga seotud hüporventilatsioon). Metapoolne alkaloos harva esinev, põhjustatud happeliste ühendite ülemäärasest kehast väljaviimisest või leeliste kuhjumisest ( äge ja kauakestev oksendamine, soola liigne sissevõtmine, karbamiidi- ja ammooniumiühendite liigne söötmine, diureetikumid, mäletsejalistel libediku nihkumine, hüpokaleemia). 11. Vere hüübimise põhietapid. Vere hüübimist mõjutavad faktorid.
Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju
Phorkyas ütles, et käskija määras Helena ohvriks. Ta püüab Helenat päästa. Lossi siseõu. Faust noomib tornivahti. Parasjagu kui Faust ja Helena räägivad, tuleb kiiruga Phorkyas teatega, et Menelaos tuleb oma väega. Koopast kõlab võluv, meloodiline pillimäng. Helen kallistab Fausti. Ta keha kaob, Faustile jäävad pihku riided ja loor. Phorkyas käsib Faustil riideid käes hoida. Helena riided hajuvad pilvedeks, ümbritsevad Fausti, tõstavad ta üles ja viivad endaga kaasa. Kõrgmäestik. Järsud, sakilised kaljuharud. Faust astub pilvedest välja. Mäele laskub üks seitsmepenikoormasaabas, siis teine. Neist astub välja Mefistofeles, saapad aga tõttavad edasi. Fausti soov on see, et ta paneks piiri rünnakule. Nad lähevad keskmisest mäeahelast alla ja vaatlevad orus üles rivistatud väge. Eelmäestik. Heeroldid saadetakse vastaskeisrile väljakutset edastama. Faust soomusrüüs, poolavatud kiivriga. Vastaskeisri telk. Troon. Tore sisustus. Nas tahavad varastada keisri asju
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
