IrfanView Madis Kõivupuu Aap-11 Sisukord · Mis on IrfanView · Võimaluseed · Pilditöötlus Mis on IrfanView · Irfanview on lihtne ja eestikeelne programm piltide töötlemiseks ning slaidishow'de koostamiseks. · Ja kõige tähtsam, programm on vabavara! Võimalused · Hulgitööstus · Kui Sul on palju ühesuguste omadustega pilte, mida oleks vaja kas veebi panekuks või saatmiseks töödelda, siis on Irfanview võimalik ka pilte hulgi töödelda. Võimalused · Pildigalerii loomine · Irfanview abil on sul võimalik luua lihtne pildigalerii, mida saab soovi korral ka veebi ülesse riputada. Võimalused · Slaidiesitluse loomine · Irfanview abil on sul võimalik luua slaidiesitlusi soovitud arvu piltidega, lisada neile taustaks muusikat ning salvestada esitlus iseseisva slaidishow'na (exe-fail) või screensaver'ina (scr-fail). Pildi töötlus IrfanVi...
Teega võib kuristada kurku. Lodjapuu marjad aitavad südamehaiguste, kõrgvererõhu ja krampide korral. Marju saab kasutada ka verejooku peatamiseks ja tursete vähendamiseks. Venelased keedavad lodjapuu marjadest ka moosi ja teed ja valmistavad mahla. Kuivatatud marju segatakse saiajahu sisse ja sellest küpsetatakse saia. Lodjapuu on valitud ka 2013. aasta puuks. Allikad: Luuk, O. (2013). Lodjapuu, aasta põõsas. Eesti Loodus, nr 3, lk 16-19. Kõivupuu, M. (2013). Lodjapuu rahvapärimuses. Eesti Loodus, nr 6-7, lk 58-59.
jooma. Aino Kallaste jutustes "Põha jõe kättemaks" peetakse Võhandu jõgi Pikse elupaigaks ehk pühaks. Vanasti usuti, et kui visata vette midagi, mis ei ole puhas, tekitab see halba ilma. Räägitakse, et Võhandu vesi on parandanud selliseid tõbesidnagu sügelised, maaviha ja pidalitõbi. Jõge hoiti puhas, tema kaldal käidi palumas ja palvetamas, et halbu aegu ja viljakaldust eemale tõrjuda (Marju Kõivupuu, "101 Eesti pühapaika", lk 14). Pühajõega seotud uskumused on kandunud ka tänapäeva ning rahvasuust tehtud üleskirjutused illustreerivad ka ametlikke dokumente, selliseid nagu nt valla üldplaneering või arengukava (www.somerpalu.ee/.../smerpalu_kla_arengukava_2008_2.doc). Võhandu jõe harust, mis voolab Räpina luteri kiriku kalmistu tagant läbi on pandut legend, mis räägib kahest noormehest, kelle paadi lõi ümber saladuslik jõe veekerist ning nad olid uppunud,
Python Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühi...
kujunes kindlasti flöödiõpilase Varvara Mikhaylova esitatud G. Briccialdi ,,Carnival of Venice". Mind hämmastas, kuidas instrumentalist suutis mängida ülikiires tempos nii puhtalt, täpselt ja minu arvates ka väga ilusa tooniga ja samas ka see muusika oma kujundusega ka ilmekalt ,,elama panna". Kontserdi esimese poole lõpetas Viru-Nigula lõõtsa- ja torupilli lugu ,,Kahala labajalg" kahe helindajaeriala õpilase Lehar Lepleri(torupill) ja Kaarel Kõivupuu(lõõts) esituses. Etteaste kujunes väga humoorikaks ja meeleolukaks, kuid kahjuks muusikaliselt see väga palju just ei pakkunud. Teist osa alustasid Silvia Vahu(kannel), Helen Väljataga(akordion) ja Kristin Kuldkepp(kontrabass) looga A. Piazzolla palaga ,,Tanguango". See oli minu arvates ka kontserdi teise poole kõige huvitavam esitus, sest sellist kooslust ei kuule just iga päev. Teiseks kõlas pop-jazz osakonna
40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? + KODULUGEMINE 21 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti regilaule? 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Regilaulu piirkonnad 20 sajandi alguses olid nt kihnu saar, sakala kõrgustiku ümbrus, põhja-eesti
Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.................................................................................................................... 6 2.1
Teda ei saeta, talt ei murta oksi ning teda ei viida minema. Ka vana hiiepuu ümber kasvavaid noori puid ei puututa. Hiies ei tohi häirida paiga rahu. Hiide minnakse jalgsi, kui püha paik on piiratud aiaga, sisenetakse ja väljutakse väravast. Koduloomi ei ole pühapaika lubatud. Samuti ei tohi hiies murda seal kasvavate puude ja põõsaste oksi. Kasutatud kirjandus http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1482_1478.html http://www.maavald.ee/prindi.html?id=312 Marju Kõivupuu, 101 Eesti pühapaika, Varrak, 2011 Ahto Kaasik, Heiki Valk, Looduslikud pühapaigad, väärtused ja kaitse, Maalehe Raamat,2009 Fotod: www.looduskalender.ee www.maavald.ee www.entsyklopeedia.ee
soovid lähevad täide. 28. Enn Kasak Mustoja silla juures, 100 meetri kaugusel maanteest. Koht, kus saab mõtelda. Olõ harit, aga olõ ometi inemene, ei ütle keegi. Inemine olemine läheb meelest ära. 29. Toomas Paul mere ääres. Kõik usuvad iseendasse. Valad ise oma õnne, aga mis sest välja tuleb... 30. Aleksander Sarapik kirikus. Üleminek füüsiliselt tegevuselt vaimsele tegevusele, sisemine kodu ja varjupaik. 31. Marju Kõivupuu Kristiine linnaosa Karjamaal. Lapsepõli Võromaal, lehma ilusad silmad. Siin samuti lehmakene tarõ takan. 32. Ruslan Trochynsky Ukraina keskuse köögis. Saabumine Tallinnase. Sina oled minu naine, kohtumine tulevase abikaasaga. Kui sa magad õige hetke maha, võib keegi teine sinu õnne endale võtta. 33. Rein Lang Linnahallis. Olümpiaregatiks rajatatud NL kõige uhkem kontserdimaja, millel ajutine puitkarkassile rajatud lava. Lavaaugus paljunesid sääsed ja hiired-rotid
Lühend ATU viitab rahvusvahelisele muinasjutu tüübikataloogile. Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43
leivaõnne ja karjaõnne ja viljaõnne. 35. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega on seotud siirderiituste kohta. Eraldumisriitused inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist Vahe- või piiripealsed riitused inimene on kahe staatuse piiril Liitumisriitused inimene võtab uueks positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded 36. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest, selle hirmuäratavaks muutmine; laste eemalehoidmine matustest; surma ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek); tuhastusmatuste levik ja matuserituaalide muutumine. 37. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt ühte lühivormide zanri ühes selle allvormidega.
'' - AMBLA [6, lk 123] KOKKUVÕTE Varasemalt on sünnikombed olnud küll teistsugused tänapäevastest, aga väga palju uskumusi on rännanud ajaga kaasa läbi aastate. Enim muutunud on eluolud ja nõuded riigi poolt. Kindlasti tekib tulevikuski uusi tarkusi nii naise rasedusaja kui ka sünnitegevuse ja 8 katsikutega. KASUTATUD ALLIKAD [1] M. Kõivupuu, `'Eestlase eluring'' 2015. [2] H. Pärdi, `'Eesti argielu. Teekond moodsasse maailma'' 2017. [3] M. Mikkor, `'Ersade sünnikombestikust Sabajevo ja Povodimovo külades'', 9 http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/ersa.htm [4] J. Kretsu-Kantsõr, `'SÜND JA SURM USKUMUSTES'', http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/usund/eesti/kretsu-kantsor.pdf
tulku kohta; vrd mardus ’surmahaldjas’) 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirderiituste kohta. eraldusriitused – inimese irrutamine eelmisest sotsiaalsest asendist vahe- või piiripealsed riitused – inimene kahe staatuse piiril liitumisriitused – in võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesandega 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? • Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine • Laste eemale hoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse • Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) • Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39
36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov) o Kristlik taust: Tours'i piiskop Martinuse surmpäev (4. Sajand) ja Martin Lutheri sünipäev (1483) o Kristliuse eelne hingedeaha kontseptsioon (regilaulud, mis sisaldavad motiivi kaugelt tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas') 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? · Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine · Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise "kolimine" virtuaalkeskkondadesse · Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) · Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 39
45. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Toimuvad teatud toimingud, kui liigutakse ühest eluetapist teise. Eraldumisriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist (nt. sünnipäev täiskasvanuks saamine). Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded (nt pulmad). 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? Surma kommertsialiseerumine. See ümbitseb meid igal pool, teles, lehes, internetis. Sellest on saanud norm. See on seotud viimase aja 'internetistumisega', kus arvuti taga istumine ja televiisori vaatamine on igapäevane tegevus. Samuti on meedia palju kergemini kättesaadav kui kunagi. Selle alla käib ka matusetööstus vs matuseäri. Mälestamise 'kolimine' internetiavarustesse
riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril nt lasteaia lõpetamine; liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesnaded nt abiellumine. Inimelu keskse sünd. seotud: sünd (katsikud, ristimine, sünnipäevad), täisealiseks saamine (leer, koolilõpetamine); uue kollektiivi liikmeks saamine (rebaste ristimine); pulmad (sh kosjad, poissmeeste ja tüdrukuteõhtud); matused (sh mälestamine). 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Surm on tabu, tal pole industriaalühiskonnas kohta. Laste eemalhoidmine matustelt. Surm meedias (mälestamine facebookis aga ka muu kajastamine). Vanasti maeti inimesi linnast välja, nüüd suunduvad inimesed ise linnast välja elama ja surnuaiad saavad osaks linnast. Matuseäri, tuhastusmatuste levik. 45. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks
43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. Gennep eristas kolme etappi, mis läbitakse siirdeks uude staatusesse. Esimene oli seotud inimese eemaldumisega antud hetkel olemas olevast (sotsiaalsest) staatusest, teine märkis kahe staatuse vahepeal olekut ja kolmas uue positsiooni omandamisega. Näiteid: Pulmad, matused, kooli lõpetamine, katsikud jne. 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Inimesed ei oma tihti otsest kontakti surmaga (näiteks lapsi ei võeta matustele kaasa), kokkupuude surmaga on pigem läbi meedia, arvutimängude ja filmide, mis loob väära pildi. Seeläbi ei ole surm argine ja inimesed ei oska sellega toime tulla ega sellest rääkida, mälestamine on kolinud virtuaalmaailma (youtube videod, kodulehed) populaarne on tuhastusmatus . 45
- Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
- Eraldumisriitused, millega inimene erutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist - Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus) - Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded - Nt pulmad, sünnipäevad, matused, jne 38. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? - Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine - Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise ,,kolimine" virtuaalkeskkondadesse - Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
Põlluharijate usund on väga ringidepõhine, kõige kitsam ring on seotud majapidamisega, järgmine on maa ja ilm (põlluharija maapilt, kultuurmaastikud ümber küla), edasi on metsa ring ning lõpuks vetevalla ring, nendega on inimesel oma igapäevaelus aga suhteliselt vähe kokkupuuteid. Mall Hiiemäe (1937) On palju kirjutanud looduse teemal, loodus Eesti rahvausundis, looduse tunnetus. Teine suur valdkond, millega ta on tegelenud on rahvakalender pärimusepõhiselt. Marju Kõivupuu Folklorist ning usundiuurjia, süvitsi tunneb rahvameditsiini valdkonda, surmakultuuri ning selle muutumist ajas. „Rahvaarstid Võrumaalt: noor ja vana Suri Hargla kihelkonnast“ (2002) „Torp-Kõivupuu, M. Surmakultuuri muutumine ajas: ajaloolise Võrumaa matusekombestiku näitel“ (2003) „101 Eesti pühapaika“ (2011) Praegu aktiivsemalt tegutsevad rahvausundi uurijad: Ülo Valk: on uurinud kuradeid Eesti rahvausundites. Tõnno Jonuks: doktoritöö Eesti
taotlus); 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta. – Eraldumsriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; 44. Missugused on [M. Kõivupuu järgi] olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? Tänapäeva surmakultuur on muutunud. Kui vanasti oli surm tavaline, igapäevaelu osa, siis nüüd on see muutunud äriks, on tekkinud erinevad matustega ja nende läbiviimisega seotud firmad. Surm on väga suures osas ka meedias. Kui keegi traagiliselt surma saab, tehakse sellest artikkel ja see müüb hästi. Muutunud on ka matusekombestik - tekkinud on tuhastamismatused ning oma lähedasest on võimalik lasta teemant teha
– Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; – Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); – Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded; Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine? 52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine – Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse – Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias) – Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine 53. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
· teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: · Elu ja surm Ingrid rüütel- pulmakomber Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur · Olendid · Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maaligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk · Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu
Arnold van Gennep'i "Les rites de passage" (1909): eralab eraldumisriituseid, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist; vahe- või piiripealseid riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus); liitumisriituseid, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded. Nt pulmad, matused, juubelid. 46. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris? Missuguse ühiskondlike ja kultuuriliste muutustega on need seotud? 1. Moodsat maailma iseloomustab pigem surmaga seonduva tõrjumine kultuuri perifeersetesse aladesse. Sellega seoses muutub surmatemaatika inimesele kaugeks ja anonüümseks ning surm ise tunduvalt hirmuäratavamaks. Surmateema kõrvaletõrjumine on üks aspekte ulatuslikus ühiskondlikus arengus
Teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud: Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: - Elu ja surm o Ingrid Rüütel- pulmakombed o Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur - Olendid - Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis: Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maadligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk: - Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu
Indias endas pole algsed reeglid püsinud. Kas jeesus on jumal või inimene? Vastuolu, kuna kui ta oleks jumal ss poleks ta kannatanud ja kui inimene siis tal poleks olnud võimeid. Seega on jeesus jumalinimene. Mõlemat. Sama ka buda puhul! Lila- etendus , show. Teine ring, algab kuskilt, ja levib edasi.. on olemas ka kolmas ring. Indiast endast sureb budism välja. 10 III loeng 2. Osa 16.11.2012 Marju Kõivupuu Soome-Ugri rahvausundid Rahvad, keda keeleliste tunnsute järgi rühmitatakse, enamik on Venamaa õige usundi kultuurid on neil arenenud rahvaliku usu radupidi raamiks. Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased, kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris. Mõisted Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised.
annaabi.ee 
