Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus. Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus. Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest. Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra.
üha enam tähelepanu pööratud. Erinevalt teistest haldusõiguse valdkondadest, käsitletakse keskkonnaõiguses menetluse osapoolena ka avalikkust. Avalikkuse kaasamise suurem roll tuleneb nii keskkonnaotsuste laiemast mõjust isikutele kui ka rohkem tasakaalustatud otsuste tegemise soovist. 3. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted: Keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitaja ja käitis, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Loeng. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel – paremal ülal „otsing“ kirjutada - keskkonnaseadustiku – ja sealt ilmub ka seletuskiri. Saastamine - ehk saastus ehk reostamine ehk reostus on ainete, vibratsiooni,
turvalisuse, julgeoleku ning inimeste majandusliku ja sotsiaalse heaolu korraldamiseks. 21. Asjaosalised elutähtsate teenuste korraldamisel ja nende kohustused – Ministeeriumid. 22. Elutähtsate teenuste toimepidevuse riskid - 23. Kemikaalirisk, suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted - Kemikaali käitlemine - kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, turustamine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. Ohtlik ettevõte (OE) - käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. Suurõnnetuse ohuga ettevõte (SOE) - käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses. 24. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohustused - Kõik ettevõtted on kohustatud käitlema kemikaale ohutult! SOE ja OE vajavad tegutsemiseks tegevusluba. 25. Ohualad, nende määramine – Arvutuslikult (*Empiirilised jm valemid; *Arvutiprogrammid ja -rakendused, näiteks: ALOHA); Kirjanduse,
Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommentaarid (2015) lk. 17 – 20 - (http://k6k.ee/keskkonnaseadustik/) edaspidi Kommentaarid Keskkonnaõiguse ajalooline kujunemine - materjal ÕIS-s Keskkonnaõiguse kesksed mõisted - a. Keskkonnahäiring – loeng, Kommentaarid lk – 22 -32 b. keskkonnarisk, - loeng, Kommentaarid lk – 33 – 36 c. keskkonnaoht - loeng, Kommentaarid lk – 37 – 39 d. käitaja ja käitis - loeng, Kommentaarid lk. 40 - 45 e. heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus - loeng, Kommentaarid lk 46 - 55 II Põhimõtted Õiguspõhimõtete roll keskkonnaõiguses –loeng, Kommentaarid lk 56 -58 Saastaja (keskkonna kasutamisest kasu saaja) maksab põhimõte – Loeng, Kommentaarid lk – 80 - 85 Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine - Loeng, Kommentaarid lk 69 – 79.
Ettevõtjaks on füüsiline isik, kelle ülesandeks on pakkuda oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid. Samuti on kaupade müük või teenuste osutamine talle püsivaks tegevuseks, ning seadusega sätestatud äriühingus. (https://et.wikipedia.org/wiki/Ettev%C3%B5tja) Ettevõte on aga seadusandlikult ja korralduslikult vaadeldav kui iseseisev, eraldatud varaga iseseisva isikuna tegutsev majandusüksus. Varasemas eesti keeles on ettevõtte sünonüümina kasutatud ka terminit "käitis", alates 1950ndatest on terminist "käitis" ettevõtte tähenduses loobutud, kuid ka uuemas kirjanduses leidub seda siiski (Vikipeedia, 2015). 1.3 Äriühingute liigid ja nende iseloomustus Äriühing jaguneb viieks alaliigiks. Milleks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Täisühing on äriühing, millel on kaks või enam omanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all. Osanik võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik
Hephaistos oli inetu ja lombakas. Kujutamisel on tal käes haamer, tangid, kirves. Ilusad jumalad tegid tema üle nalja, kuigi Hephaistos oli neile alati vajalik. Tema naine oli Aphrodite, kes pettis teda sageli. HERA Kronose ja Rhea tütar, abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine, samuti üks olümposlastest. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Valitses ka aastaaegada ning ilma üle. Ta oli väga kena. Zeus käitis temaga halvasti, pettis teda sageli, kuid Hera oli truu, suunates oma raevu pigem Zeusi armukeste pihta. ZEUS Kuningas, olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Üks esimestes jumalatest, Kronose ja Rhea viimane laps. Tal oli palju naisi nii jumalate kui surelike seas ning veel rohkem lapsi
kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües) Kirjakeele normi järgi on III vältes: `suhkur `jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen `luine `raskus `kont`sertide `voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine Kirjakeele normi järgi on II vältes: kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on
Paljud inimesed lahkusid kodust, et toitu otsida, paljud sõid kõike, mida nägid, paljud aga surid. Rootsi võimud ei andnud näljahäda ajal mingisusgust toetust. Samal ajal viidi Eestist Rootsile vilja, et rootslased saaksid süüa. Rootsi ajal muutus eesti talupoegade elu heaks. Said nad pärisorjuvabaks, targemaks, nendel ilmusid õigused. Haridus arenes, ikkagi eesti keele grammatikareeglid ja kirjalik eesti keel ilmusid. See andis eestlastele väga palju. Jah, näljahädal Rootsi käitis mitte õiglaselt, aga ikka ta tegi meie talupoegadele rohkem, kui teised riigid. Sellepärast saab Rootsit kiita, tänada ja ütelda, et Rootsi aeg Eestis oli Vana Hea Rootsi Aeg! Ilja Zolotnikov 11a
21) Saastus ja heide- Saastus: (reostus) on inimtegevusest põhjustatud ainete, vibratsiooni, soojuse, kiirguse või müra otsene või kaudne kandumine õhku, vette või pinnasesse, nii et see võib ohustada inimese tervist või keskkonnaseisundit, põhjustada varalist kahju, kahjustada või häirida keskkonda. Heide: on õhku, vette, või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn ja müra. 22) Käitis ja käitaja- Käitis:tootmisettevõtte 23) Maaõigus ja keskkonnaõiguse vahe- Keskkonna õiguse all mõistetakse normide kogumit, mille eesmärk on kaitsa meid ümbritsevat keskkonda Maaõigus reguleerib maakasutuse suhteid. 24) Eestlasele maa olulisusest- Kuna eestlaste on sajandeid harinud põldu. Kaitsnud ja võidelnud selle eest. See on olnud ainus asi mis neid on üleval pidanud. Eestlastel puuduvad suuremad maavarad.
Tarnijad vastutavad korrektse ohutuskaardi olemasolu eest ja peavad jälgima, et ohutuskaart sisaldaks kogu vajalikku informatsiooni, seda ka juhul, kui nad ei ole seda ise koostanud. 3 Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas 2 Mis on ohtlik ettevõtte? Käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses 3 Millised andmed peavad olema ohtliku kemikaali pakendil? tarnija(te) nimi, aadress ja telefoninumber; aine või segu nimikogus pakendis; tootetähised (aine või segu identi tseerimist võimaldavad andmed); ohupiktogrammid (piktogramm on graa line kompositsioon, mis sisaldab süm- bolit ja
Kemikaaliseadus 22. Mille alusel kemikaali identifitseeritakse? 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Aine või valmistise nimetuse ja Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu, Euroopa uute keemiliste ainete loetelu või Chemical Abstracts Service numbriga. 23. Mis on ohtlik ettevõtte? Käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses 24. Mida sisaldab kemikaali pakendi märgistus? Infot kemikaali ohutu käitlemise tagamiseks 25. Kust saab kemikaali ohutuskaardi? Kemikaali ohutuskaart esitatakse REACH-määruse artikli 31 nõuete kohaselt. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) 27. Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on?
lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja ohutusega seotud küsimusi. 2 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kemikaaliseadus 22. Mille alusel kemikaali identifitseeritakse? Kemikaali identifitseeritakse aine või valmistise nimetuse ja EINECS, ELINCS või CAS numbritega. 23. Mis on ohtlik ettevõtte? Ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses. 24. Mida sisaldab kemikaali pakendi märgistus? *Aine või valmistise nimetust *EÜ numbrit *Ohtlike koostisainete nimetusi *Ohusümbolit ja ohu sõnalist tähendust *Riskilauseid *Ohutuslauseid *Turustamise eest vastutava isiku andmeid *Sõnu ,,EÜ märgistus" teatiud ainete puhul *Nimikogust 25. Kust saab kemikaali ohutuskaardi?
termineid kasutati ülikooliloengutel ja teadustöödes. Veski terminoloogia Tollal loodud terminitest on paljud kirjakeeles o meditsiin: eritis, haigla, rase, ravi, lahkama, lööve, o geograafia: maak, kivim, pinnas, asula, o õigusteadus: hagi, kehtima, kinnisvara, toimik, o botaanika: õisik, rohtla, taimla, o zooloogia: näriline, uluk, o tehnika: lüliti, mahuti, pihusti, sidur, keevitamine, o majandus: käitis, majand, hulgimüük, jaekaubandus. Üldkeelde on jõudnud u 200 Veski loodud sõna. Veski püüdis vältida o abiks Wiedemanni sõnaraamat (soosis murdesõnu tuletiste oskussõnavara allikana) mitmetähenduslikkust, o taaselustas vähekasutatud liiteid: tõi aga sarnandsõnad –mu (elamu, valamu, pühamu) (käsitlema, käsitama,
TÖÖSTUSHEITE SEADUS Tallinna Tehnikaülikool SEADUSE EESMÄRGID o Saavutada keskkonna kui terviku kaitse kõrge tase, minimeerides saasteainete heite õhku, vette ja pinnasesse ning jäätmetekke, et vältida ebasoodsat mõju keskkonnale. o Määrab suure keskkonnaohuga tööstuslikud tegevusvaldkonnad, sätestab nõuded nendes tegutsemiseks ja vastutuse nõuete täitmata jätmise eest ning riikliku järelevalve korralduse. MÕISTED o Käitis on paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. o Käitaja on isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. MÕISTED
geograafilised koordinaadid, meteoroloogilised, geoloogilised ja hüdrograafilised keskkonnatingimused; 2) käitises suurõnnetust põhjustada võivad seadmed ja tegevused; 3) nende ettevõtete ja tegevuste loetelu, mis võivad olla suurõnnetuse põhjustajaks või suurendada suurõnnetuse ohtu, raskendada selle tagajärgi ja põhjustada doominoefekti, ja objektid, mida suurõnnetus võib mõjutada, samuti naabruses asuvad teised ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted, mille ohualasse käitis jääb; 4) selliste alade kirjeldus, kus suurõnnetus võib aset leida, asustatud piirkonnad ja nende asustustihedus. 13 Käitise allüksuse tegevuse kirjelduses sisaldub järgmine teave: 1) ohtlikkuse seisukohalt olulise seadme, tegevuse ja toote, suurõnnetuse riskiallika ja võimalikku õnnetust vallandavate tingimuste kirjeldus ning kavandatud ennetusabinõud; 2) tööprotsesside kirjeldus, arvestades teavet parima võimaliku
ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. (KeÜS 3) Keskkonnarisk on vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus (KeÜS 4). Keskkonnaoht on olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus (KeÜS 5). Ohtlikkuse järjekorras: 1. keskkonnahäiring 2. keskkonnarisk 3. keskkonnaoht Käitis ja käitaja Käitis on paikne või liikuv tehniline üksus, milles toimub tootmistegevus või tootmisega võrdsustatav, tootmisega otseselt liituv ja sellega tehnilist seost omav tegevus, millega kaasneb saastamine või saastus (KeÜS 6 lg 1). Käitaja on isik, kes käitab või valdab käitist, kontrollib selle tööd ja vastutab keskkonnanõuete täitmise eest (KeÜS 6 lg 2).
või C-kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A- kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga; 35) käesoleva lõike punktides 134 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab käesolevas lõikes sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008]
Ettevõtlus (ingl entrepreneurship) on ühiskondlik nähtus, protsess, mille peategelaseks on ettevõtja (ingl entreprencur). Ettevõtlus on ka õpetus või teadus, mis uurib seda ühiskondlikku nähtust, samuti üks ärikooli distsipliinidest. Ettevõtlusõpe on jätkuvalt arenev, selle õpetamise ajalugu Euroopas algas just nimelt alustava ettevõtja koolitusprogrammist Suurbritannias aastail 1978. Ettevõtte sünonüümid on firma, käitis, s.o tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnused on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõte on iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest mis on määratud ettevõtte tegevuseks. Ettevõte on majanduslikult iseseisev. Varanduslik iseseisvus tähendab, et ettevõttel on omaette vara, mis on lahus omanike ja teiste organisatsioonide varast
väljendamiseks. 19. Eksport Kaupade ja teenuste müük välismaale on eksport. 20. Import Kaupade ja teenuste ostmist/sissevedu välismaalt nimetatakse impordiks. 21. Elatusmiinimum Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist. Sisaldab minimaalse toidukorvi ja esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumuse ühes kuus (30 päeva). 22. Ettevõte Ettevõtte sünonüümid on: firma, käitis ning tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. See tähendab, et ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute ning organisatsioonide varast. Äriseadustikus: Ettevõte käesoleva seaduse tähenduses on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt
kolmandat isikut kaitsev ~ договор в защиту третьего лица käenduslepingдоговор поручительства käsirahaga tagatud ~ обеспеченный задатком договор lahtiste tingimustega ~ договор с открытыми условиями leping, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis)договор, по которому передаётся часть предприятия, составляющая це2лостную организационную единицу (производственное предприятие) majandus- või kutsetegevuses sõlmitud ~ договор, заключённый при осуществлении хозяйственной или профессиональной деятельности сторон
· emitent väärtpaberi väljaandja · eneseteostus teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada · eratarbimine majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või teenuse hankimiseks · esmasturg väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid · esmatarbekaup hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust · ettevõte (ka: firma, käitis) tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. · ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. · ettevõtlus uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine.
emitent – väärtpaberi väljaandja eneseteostus – teatud moraalset rahulolu, mida inimene võib töö tegemisest saada eratarbimine – majapidamiste kulutused, mis on tehtud uue lõpptoodangu või -teenuse hankimiseks esmasturg – väärtpaberiturg, kus pakutakse uusi väljalastavaid (emiteeritavaid) väärtpabereid esmatarbekaup – hüvis, mis rahuldab tarbija mingit primaarset, eluliselt tähtsat vajadust ettevõte (ka: firma, käitis) – tööjõu ja kapitaliga varustatud iseseisev majandusüksus. Iseseisva majandusüksuse tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. ettevõtja – on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. ettevõtlus - uuenduslik riskivõttev äri käivitamine ja juhtimine. ettevõtte aastaaruanne – sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet
· Rendiga seevastu on tegemist siis, kui lisaks käsutusse andmise kohustusele tuleb teisele poolele anda/jätta ka asjast saadavad viljad. Kõige piltlikumalt iseloomustab antud erisust järgmine näide: kui A annab B-le üürile hinnalise tõukoera, siis saab B lihtsalt seda koera käsutada, st pidada, koera rentimise korral jäävad B-le ka vahepeal sündinud kutsikad. Seega saavadki eekõu kohaselt rendilepingu esemeks olla viliu ja käsu andvad asiad, eelkõige põllumajandusmaa või käitis. 20 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma. o seadusjärgne esindus
See on aga loonud eeldusi ka osavõtuks alltöövõtuskeemidest. Kuressaarde on asunud mitmeid pisikesi elektroonika-alltöövõtjaid, kes kokku annavad tööd juba peaaegu 400 inimesele. Kõigil neil on tõsised laienemisplaanid. Eriti aktiivne on aga 110 töötajaga Enerpoint Saare, mis teeb alltöövõttu vaid veerandi ulatuses, kolmveerandi ulatuses aga püüab olla täiesti iseseisev elektroonikatehas. Ning esialgu saabki hakkama: Enerpoint on küll väike, kuid üllatavalt kasumlik käitis. Uus tegija on ka autodele täpseid kummiosi valmistav Merinvest, mis on saavutanud juba Eesti kohta keskmise firma käibe. Pidevalt kasvab Incap. Rootsi firma Trelleborg kavatseb samuti oma autoosade tootmise Saaremaale üle tuua, selles käitises leiaks tööd 120 inimest, nii et see oleks Saaremaa kohta juba päris suur. Läänemaa, ehkki mandril, jääb elatus- ja arengutasemelt seniajani saartest maha. Ent positiivset on siingi.
34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga; 35) käesoleva lõike punktides 134 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab käesolevas lõikes sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 - jõust. 01.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju:
kahjustada tervist, keskkonda või vara. (4) Ohtliku kemikaali künniskogus on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal ruumiliselt piiritletud alal võib käitlemisel põhjustada inimese tervisekahjustuse, surma või muu raske tagajärjega suurõnnetuse. (5) Ohtlike kemikaalide arvestuse kord kehtestatakse sotsiaalministri määrusega. [RT I 2004, 75, 521 - jõust. 19.11.2004] § 6. Ohtlik ettevõte ja suurõnnetuse ohuga ettevõte (1) Käitis, kus kemikaale käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses ohtlik ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] (2) [Kehtetu - RT I 2003, 23, 144 - jõust. 01.04.2003] (3) Käitis, kus kemikaale käideldakse künniskogusest suuremas koguses, on käesoleva seaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ettevõte. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
asulaid, kus põllumeeste (kalurite) kõrval elab üpris palju teenindajaid, haritlasi, tihti ka tööstustöölisi, raudteelasi jne. Selliseid asulaid nimetatakse aleviteks. Mõnikord antakse ka alevitele samad õigused nagu linnadele ja kutsutaksegi neid linnadeks, kuid sellest hoolimata ei ole nad päris linnad. Küll võib alev aja jooksul tõeliseks linnaks kasvada, kui ümbruskonna rahvale seda tarvis on või rajatakse seal mõni jõudsalt edenev käitis. Keskaegse Eesti asulad Eestis rajasid esimesed tõelised linnad saksa ja taani vallutajad, kuigi Tallinn ja võibolla veel mõni asula hakkas linnalist ilmet võtma juba mõnevõrra varem. Keskaegne linn oli peamiselt käsitööliste ja kaupmeeste elupaik. Seal elasid needki, kes riiki valitsesid, samuti vähesed tollased haritlased. Muidugi oli linnades ka teenuste pakkujaid. Mõned linlased pidasid kariloomi, keda päeval linnast välja karjamaale aeti
teisiti. Ärinime uleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui uleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Kui ettevõtte uleandja on fuusiline isik, läheb senise ärinime kasutamise õigus ule omandajale ettevõtte uleandja kirjalikul nõusolekul. (VÕS § 184). Eelkirjeldatut kohaldatakse ka lepingutele, millega antakse ule organisatsiooniliselt terviklikuks uksuseks olev ettevõtte osa (käitis). 56. Kuidas võlasuhe lõppeb (alused)? Kohane täitmine tähendab, et kohustus on täidetud VOS--i§ 76 lg 3 nimetatud 27 tingimustele (õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil), sh ka õige kvaliteediga. Kui kasvõi uks nimetatud eeldustest on täitmata, võib võlausaldaja täitmise tagasi lukata. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
kategooria kemikaali, 500 kuupmeetrit B-kategooria kemikaali või 50 kuupmeetrit A-kategooria kemikaali; 34) selline tegevus, mille keskkonnamõju hindamise kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga; 35) käesoleva lõike punktides 134 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine või rekonstrueerimine, kui see vastab käesolevas lõikes sätestatule või kui tegevus või käitis muutmise või ehitis laiendamise või rekonstrueerimise tulemusel tervikuna vastab käesolevas lõikes sätestatule. [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008] 1) põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus; [RT I 2008, 34, 209 jõust. 1.08.2008]
alusel: II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües) Kirjakeele normi järgi on III vältes: `suhkur`jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen`luine `raskus `kont`sertide `voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine Kirjakeele normi järgi on II vältes: 2 kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed
teisiti. Ärinime üleminekut ei takista asjaolu, et omandaja jätkab tegevust muus õiguslikus vormis kui üleandja, kui omandaja järgib ärinime kohta seaduses sätestatud nõudeid. Kui ettevõtte üleandja on füüsiline isik, läheb senise ärinime kasutamise õigus üle omandajale ettevõtte üleandja kirjalikul nõusolekul. (VÕS § 184). Eelkirjeldatut kohaldatakse ka lepingutele, millega antakse üle organisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis). 51 Ettevõtte üleminek. E"evõ"e&üleminek& E"evõ"e&üleminek& Tehinguga& VÕS&&180,&182,&183C185& E"evõ"e&ülemineku& Seaduse&alusel& regulatsiooni&ei&kohaldata&
sellest, kas majandustegevusega püsivalt tegeletakse või kas sellest saadakse kasumit. Ettevõtja kui isik (kas füüsiline või juriidiline) on aga subjekt, kelle kaudu tegevus toimub. 28. Mis on ettevõte? Ettevõttel on objekti tähendus majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb (TsÜS § 661). Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes majandusharus, mis esineb vastava haru või allharu elementaarse institutsioonilise koostisosana. Ettevõte e käitis e firma on ühiskondliku tööjaotuse süsteemis toimiv tehnoloogiliselt, majanduslikult ja enamasti ka juriidiliselt iseseisev majandusüksus, mis kasutab tööjõudu (palkab töötajaid) ning muid tootmistegureid (töövahendeid) kas millegi tootmiseks (tooted, teenused) või tootmislaadiliste teenuste osutamiseks. Ettevõttel on oma vara, bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike ja teiste isikute ning organisatsioonide varast
annaabi.ee 
