kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna latifundium-surmaavaldus v.r gladiaator-orjaseisus v vaba elukutseline võitleja-avalikudel mängudel Colosseum-hiigelkuju,amfiteater Circus Maximus-hipodroom Panteon-ühe usundi jumalas termid-avalikud saunad akvedukt-veejuhtmed aatrium-avatud kautusega keskne ruum
7 1) Rooma vabariik 510 - 30 eKr Valitsemiskorraldus: 1) Kuningat asendasid 2 konsulit. 2) Rahvakoosolek valis magistraadid ehk ametimehed ja kinnitas seadused. 3) Magistraadid tegelesid valitsemisega : 2 konsulit - kõrgema tsiviilvõimu kandjad, sõjaajal juhatasid vägesid. preetorid - hoolitsesid õiguse mõistmise eest. kvestorid - vastutasid riigi kassa eest. tsensorid - vastutasid kodanike loetuse ja maksude eest, jälgisid elukombeid. * Välisohu korral määrati ametisse diktaator (kuni pool aastat) * Senati roll hakkas üha kasvama. Senati liikmed olid endised magistraadid. Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis)
Koormise kandmine, sõjaretked Rooma inimesed valisid endale igal aastal ametnikud-magistraadid. Rahvakoosolekutel- kommiitsidel osalesid kõik kodanikud, mis toimusid sõjaväe osade/elamispiirkondade kaupa. Valiti 2 konsulit,->juhid söjaväes, poliitikas ja riigis, võimu tasakaalustamise pärast. Senat koosnes endistest ametnikest->välispoliitika, maksud, sõjandus, usk, konsulite kontrollimine. Preetorid ->konsulite asendajad, õigusemõistjad. Kvestorid->kogusid makse. Rahvatribuunid->lihtrahva huvide eest seisjad. Diktaator valiti sõja ajal pooleks aastaks ametisse, oli kohustatud senatile aru andma. Vabariigi lõpus olid poliitikud ka mõjuvõimsad väejuhid. Vallutused Naabermaade vallutamisega kaasnesid mitmed muutused: suurem varanduslik kihistumine, talupoegade laostumine ja orjanduse areng.Allutatud rahvastesse suhtusid roomlased küllaltki tolerantselt. Asevalitsejad ei soovinud kohalike asjadesse sekkuda
(510 eKr) I)Rooma ülemvõim Itaalias (265 eKr) Juudi preestrid käsevad Jeesuse kinni võtta (sellepärat ka juute vihatakse) Kooma kodanikuõigused: Itaalia vabadel elanikel (Ka vabaks lastud ori võis saada kodanikuks) Riigi valitsemine: Magistraadid e. Tähtsamad riigiametnikud, keda oli kaks:valiti patriitside seast, neist tähtsamad 2 konsulit - neile kuulus kõrgeim tsiviilvõim , juhtisid sõja ajal sõjaväge Senat kõrgeim amet Tsensorid (valvasid kodaniku elukombeid) Kvestorid vastutasid riigikassa eest Rahvatribuunid (ametnikud) mis kahjustasid lihtrahva ja plebeide suhet Loe juurde Sõjavägi vabad kodanikud, varustus muretseti ise Vennad Gracchused loovutada ülejäänud Pidevate sõdade tõttu ei saanud talupojad tegelefa põlluharimisega ja talupojad laostusid Tekkisid orjatööl põhinevad latifundiumid 24 esimene kodusõjad Mariuse ja Sulla vahel Via appia tee, mis viis sadamalinna, risti löödud inimesed.
juhtis välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahandust, valvas usukultuse järele. Magistraadid valiti reeglina patriitside seast. Tähtsamad olid: · 2 konsulit, kellele kuulus kõrgem tsiviilvõim ja sõja ajal olid nad väejuhid. · Preetorid, hoolitsesid õigusemõistmise eest · Kvestorid, vastutasid riigikassa eest · Tsensorid, vastutasid tsensuse ehk kodanike loenduse ja maksude eest, jälgisid ka elukombeid. · Diktaator, määrati ametisse väliohu korral, kuid vaid pooleks aastaks. Reeglina valiti ametnikke paarikaupa üheks aastaks. Palka ei makstud, sest see oli auamet. 5. sajandist hakkasid plebeid nõudma oma õigustesuurendamist. Tülid patriitside ja plebeide vahel kestsid paarsada aastat
neid. Senat koosnes senaatoritest, kelle positsioon oli eluaegne 3) Magistraadid olid riigiam etnikud , neil oli puhtalt täitesaatevõi m , igal valdkonnal olio ma magistraat. Magistraadid valiti kollegiaalsuse p õhi mõttel, se e tähendab et korraga oli am etis kaks magistraati. Kaks k õrge mat magistraati olid konsulid sisuliselt pea ministrid aga ka kõrge mad sõjaväejuhid. Milliseid funktsioone täitsid : Preetorid Tsensorid Kvestorid Rahvatribuunid Diktaator valiti senati poolt, suure kriisi m o m endil 07.10 Rooma impeerium ja selle valitsemine Juba teise sajandi keskpaigast saab rääkida Roo mast rääkida kui i mpeeriumist. Impeeriumi keskuseks kujunes m õistagi Roo ma linn. Allutatud alades väljas pool apenniini poolsaart m o odustasid roo mlased provintse , iga provintsi e es otsas seisis asehaldur, kes vastutas otseselt või mukeskuse e est
Senati liikmed pärinesid ametnike seast. Liikmeskonda täiendati iga 5 aasta tagant. Senat juhtis tegelikult riiki. Kolmas institutsioon oli ametnikud ehk magistraadid. Neid valiti alati paarisarv ning neid oli alati üheks aastaks. Magistraatide puhul kehtis magistraatide kollegiaalsus – ametnik võis kehtestada veto(keeld) oma kaasametniku või alamametniku otsuse suhtes. Ametnikud ei saanud oma töö eest palka. Kandideerimisel tuli alustada ikka madalamast ametist. Ametnikud: 1)Kvestorid – 40 – rahandus- ja majandusametnikud. 2)Ediilid – 4 – ühelt poolt olid nad Rooma riigis korravalvurid, teiselt poolt muretsesid nad selle eest, et Rooma riigis oleks teraviljavaru. Lisaks sellele korraldasid veel avalikke mänge, lõbustus. 3)Tsensorid* – ametis 5 aastat – 2 tükki – pidas Rooma kodanike nimekirja. 4)Preetorid – algselt oli 2 , kasvas kuni 8-ni – õiguse mõistmine.
Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad.
Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametite ülesanded. · konsulid neile kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed · preetorid 8 tk. võisid vajaduse korral konsuleid asendada. Korraldasid õigusemõistmist, võisid juhtida ka sõjaväge. · tsensorid kodanikeloenduste korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Seda ametit peeti väga soliidseks. · (kvestorid vastutasid riigikassa eest) 61 Miks algas vabariikliku korra allakäik Roomas. Nimetage 2 põhjust · Pidevateks sõdadeks oli vaja sõjaväge. Rooma armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurit ei sõltunud enam senatist ega rahvakoosoleku otsustest, vaid väepealikust, kes aga ignoreeris senati otsuseid, võis isegi oma sõjaväega Rooma peale minna. Puhkesid kodusõjad.
kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300- 900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis 4 ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. (http://et.wikipedia.org)
võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjukas esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud senaatorikohad täideti nendega, kes olid
moodustasid ühtse, seaduse ees võrdse kodanikkonna rooma rahva (populus Romanus). Institutsioonid ja võimu teostamine Magistraadid kõrged ametnikud, valiti rahvakoosolekutel üheks aastaks, magistraate valiti alati kaks, et üks liiga uhkeks ei läheks, ameti eest palka ei makstud, peeti auasjad, see aga andis võimaluse riigiametisse kandideerida ainult rikastele. Kvestor rahandusametnik, esialgu nimetasi kvestorid ametisse konsulid, alates 447ekr rahvakoosolek. Ediil algselt rahvatribuuni abi, hiljem valavasid avalike hoonete, pidustuste ja korra järele, samuti olid nende hoole all linna viljavarustus, riigikassa, turud jms. Preetor vastutas peamiselt õigusemõistmise üle, võis ka sõjaväge juhtida ja vajduse korral konsulit asendada. Konsul täidesaatva võimu teostaja, pidid eeskätt juhtima sõjaväge, valisid enda seast sõjaolukorras diktaatori, valitsesid senatit, esialgu oli neid 2.
endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. b. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. c
osa võtta vaid täiskasvanud vabad meessoost kodanikud (10-25% elanikest), kelle peamisteks võitlusvahenditeks tollases avalikus elus olid mõjus esinemine ja kõnekunsti valdamine. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, st kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad,
· Rooma vabariigi valitsemine o SENAT - u 300 liiget e senaatorit (sugukondade vanemad + end. konsulid; hiljem ka tegevad magistraadid), ülesanded - kujundas sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju o MAGISTRAADID - konsulid: sõjaväe juhtimine, kriisiaegadel diktaator, preetorid: õigusemõistmine, tsensorid: rahvaloendused, kommete järelevalve, ediilid: avaliku korra kaitse, kvestorid: riigikassa, rahvatribuunid: plebeide õiguste kaitse, vetoõigus o RAHVAKOOSOLEKUD - kuriaalsed, tribuutsed ja tsenturiaalsed, ülesanded - magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul) · Impeeriumi laienemine - Puunia sõjad, ld. k. punici -> foiniiklased, I sõda 264-241 eKr, II sõda 218-201 eKr - Hannibal, Cannae lahing 216 eKr , III sõda 149-146
Rooma rajajal, Romulusel, oli see võim, sest tema võimuletuleku tegid võimalikuks head ended. Kõrgem magistraat: kuningas, hiljem konsul. 3) Senat ja senaatorid Senatile kuulub kogu imperium interregnumi, võimuvaakumi ajal; senaatoreid ei valitud; senatiliikmed on endised magistraadid, kes jagunesid seisuseastmeteks, vastavalt endisele ametile: konsulid, preetorid, ediilid, tribuunid, kvestorid; selle hierarhia järgi said nad ka senatis sõna. Senatiliikmeid sai ametist tagandada censor.Põhjuseks kuritegu, ebaväärikas käitumine, võlad.Istungid olid avalikud. Senat: arutas ja kinnitas seaduseelnõud;kinnitas valimistähtajad; kontrollis magistraatide tegevust; juhtis välispoliitikat, provintside haldamist, rahandust, sõjandust; valvas usukultuse järele. Senaatorite arv väga erinev periooditi
Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias: o Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid o Preetorid tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada. o Tsensorid korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja. o Ediilid avaliku korra kaitse o Kvestorid riigikassa o Rahvatribuunid plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast. Puunia sõjad: Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?) I sõda 264-241 eKr võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid sõja kestel suutis Rooma rajada tugeva laevastiku ja omada kogemusi merelahingus rooma-
· Juhtis välispoliitikat · Tegeles sõjandusega ja sellega seotud probleemidega · Tegeles riigi rahandusega · Kontrollis usu kultuse järgimist Senatil puudus seadusandlik ja täidesaatev võim. Kuid tegelikult hakkas senat üha enam riiki juhtima. Magistraadid olid patriitside suguvõsast ja nende osast valiti: · Kaks konsulit. Ühele kuulus tsiviil- ja teisele sõjalinevõim · Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud) · Kvestorid( riigikassa eest vastutajad) · Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused) Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis
Sg 1. fui 2. fuisti 3. fuit Pl 1. fuimus 2. fuistis 3. fuerunt Süntaks Halvad peremehed karistasid uusi orje tihti. Alus nom, öeldis/predikaat, sihitis/objekt acc Domini mali servos novos saepe puniverunt. Punio, ivi, itum, ire karistama XXIV De magistratus Rooma magistraatide positsioon on olnud: konsulid, preetorid, ediilid, tsensorid, kvestorid, lihtrahva tribuunid. Konsul on olnud kõrgeim magistraat. Konsulid on valitsenud senateid/senati eesotsas. Sõjas omasid võimutäiust ja valitsesid sõlaväge. Konsulid omasid elu ja surma õigust. Konsuli tunnused on: purpurpalistusega tooga, ametitool (elevandiluust kokkupandav tseremoniaalne iste), nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimp. Kakstest auvahti kandsid nahkrihmadega kokkuseotud vitsakimpu ja kirvest. Praesens ind. pass. Sg 1. -or 2. -ris 3. -tur Pl 1. -mur 2. -mini 3. -ntur
Arvutuspink Lahtritega pink, kus oli eraldi lahter igas väärtuses müntide jaoks. 6. Muistne Rooma Rooma linn 21. aprill 753 e.m.a. Pidev asustus 10-7 saj. e.m.a. Ühiskonna jõukus põllumajandusest Kasumimäära arvutused Koodeksid (vahatatud plaat) Kahte liiki registrid: Päeva- (adversaria) ja kassaraamat (codex accepti et expensi) papüürusest. Lisaregister (codex rationum domesticorum) Arvepidamine arenenud, maksuarvestus, Eelarveline arvepidamine Kvestorid pidasid brevariumi (esimene riigimajanduslik bilanss) Umbes 500 e.m.a kujunes välja uus süsteem Süsteem tugines seitsmele numbrile I – 1; V – 5; X – 10; L – 50; C – 100; D – 500; M – 1000 7. Kesk- ja Lõuna-Ameerika Maiad – 300 aastat e.m.a piltkiri Numbreid tähistasid täpid ja kriipsud. Nulli tähistamiseks erikujuline märk. Inkad – arvestust peeti “kipudega” (Quipu)
nt valvata avaliku korra järgi, turgude järgi, tänavate puhtuse vaatamine, templite korra eest vastutamine. Hiljem nad vastutasid ka Rooma linna viljaga varustamise eest, ehituse eest, avalike mängude kontrollimine ja riigikassa eest vastutamine. Mitte kuruulsed magistraadid jagunesid kahte: kvestor ja rahvatribuun. Kvestor on rahanduseametnik. Esialgu nad nimetati konsulite poolt ja hiljem rahvakoosolekul. Algselt oli korraga ametis kaks kvestorit. Linna kvestorid haldasid sealset riigikassat, provintsi kvestorid provintsi rahaasju. Rahvatribuun oli pleebsi õiguste kaitsmine. Keisririigi ajal rahvatribuuni amet kaotas tähtsuse. Ekstraordinaarseid magistraate nimetati ametisse vaid vajaduse korral. Olulisem erakorraline magistraat on diktaator. Diktaator oli Rooma vabariigi ajal ainus piiramatu võimuga ametiisik. Diktaator nimetati ametisse siis, kui riiki ähvardas mingi suur hädaoht. Senat tegi selleks ettepaneku ja otsuse selle jaoks tegi konsul
nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati teisigi ameteid: tsensorid, ädiilid, kvestorid jne. Kõiki valitavaid ametiisikuid nimetati ka magistraatideks. Kui plebeide ja patriitside vahelised eriti teravad probleemid olid selgeks vaieldud – võideldud, võeti tähelepanu keskmesse välispoliitika. Roomlased suurendasid sel perioodil oma valdusi, kuni nende käes oli esiteks kogu tänase Itaalia territoorium. Järgnesid Puunia sõjad, kuni Roomale kuulus ka alasid Hispaaniast, Aafrikast, Kreekast ja Aasiast. Roomlaste omavahelisi suhteid reguleeris nende enda õigus – ius
protseduurireegleid – ametiisikute ümbervalimine, võimude lahusus, enamusvalitsus, riigi kodanike võrdsus seaduste ees, eliidi tsirkulatsioon jne. Selline demokraatia pidas vastu ligi 200 aastat, s.o kuni Makedoonia kuningate ülemvõimu alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski oli seal enamik magistraate (ametnik, võimukandja) - konsulid, tribuunid, kvestorid jne - valitud. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli Senat - magistraatidest koosnev riiginõukogu, milles oli 300-900 liiget. Senat arutas läbi kõik rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja, rahu ning muude välissuhete üle. Senaatori ametikoht oli tavaliselt eluaegne, vabanenud
tegevametnikest, mis juhtis Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegelikult riiki (300-600 Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. eluaegset liiget) Kontrollis magistraatide tegevust. Magistraadid riigiametnikud, 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. kes reeglina valiti koosolekul Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. paarikaupa 1 aastaks. Kvestorid vastutasid riigikassa eest. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused:
endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused:
endistest ja Juhtis sõjandust ja rahaasju. tegevametnikest, mis Esitas seaduseelnõusid rahvakoosolekule. juhtis tegelikult riiki Kontrollis magistraatide tegevust. (300-600 eluaegset liiget) Magistraadid – 2 konsulit omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal riigiametnikud, kes juhatasid vägesid. reeglina valiti Preetorid hoolitsesid õigusemõistmise eest. koosolekul paarikaupa 1 Kvestorid vastutasid riigikassa eest. aastaks. Tsensorid vastutasid kodanike loenduse ja maksude eest ning jälgisid elukombeid. Rahvatribuunid kaitsesid lihtrahva huve. Diktaatorid määrati ametisse välisohu puhul pooleks aastaks. Nobliliteet – Kitsas ring mõjukaid Rooma perekondi, kes palka saamata valitsesid riiki. Vabariigi languse põhjused:
annaabi.ee 
