Nimetus kosmoloogia pärineb Vana-Kreekast ja tähendab korraõpetust. See uurib universumit, mille all mõistame kõike olemasolevat. Primitiivsete kultuuride arvates oli Maa lame ja taevas kuplikujuline. Tähtkujude kohta usuti, et tegu on jumalatega seotud märkidega, mis suunasid inimeste maapealseid tegemisi. Väljapoole jäi maailmalõpp. Vana-Kreekas oli kera ideaalsemaks vormiks ning tähtkujult tähtkujule liikudes sai taevale mistahes suunas ringi peale teha. Sellise tähistaeva kandjaks sobis hästi katkematu sfäär. 1515. aastal esitas Mikolaj Kopernikus esimese heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. 1. Mida on teada maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta tuleb leppida kaudsete andmetega. a. Maakoor (30-100 km) b. Vahevöö (2900 km, rauast ja magneesiumist) c. Välistuum (5900 km, vedel, rauast ja niklist) d. Sisetuu...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis ti...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 3) Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. VIHIKUS JA LEHEL 4) Mis on planeedid, kuidas neid liigitatakse ja loetle planeedid alates päikesele lähimast. Suure massiga taevakehad mis tiirlevad ümber tähe ega tooda termotuumasnteesi abil energiat. Liigitamine: *koostise järgi: Maa-tüüpi (kiviplaneedid) ja Jupiteri tüüpi (gaasplaneedid) *suuruse järgi: väikesed planeedid ja hiidplaneedid *asendi järgi maa orbiidi suhtes: siseplaneedid ja välisplaneedid. MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad üm...
päikese ära peegeldab kuu vähem valgust. Täisvari. Tumehall osa tähistab täisvarju, kus maa varjab ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem kui poolvarju osa, on selle juhtumise tõenäolsus väiksem. Poolvari. Helehall osa joonisel tähistab poolvarju, kus Maa varjab vaid osa päikesest. Näeme, et see osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Poolvari. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Kuuvarjutuse nägemine, kuu eile öösel. Kuuvarjutuse nägemiseks piisab, kui varju minev Kuu on horisondist kõrgemal - seega on varjutus nähtav poolel maakerast. Selline oli kuu --> 15.09.2010 --> Kuuvarjutus kuul olles. Kui me täieliku kuuvarjutuse ajal
Joonised.......................................1 6.Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks?........................................................................... 2 7.Mis on ekliptika?..................................................................................................................2 8.Mis on sodiaagivöö? Millest see koosneb?..........................................................................2 9.Selgitada kuuvarjutuse tekkimist. Joonis............................................................................. 2 10.Selgitada päikesevarjutuse tekkimist. Joonis. ................................................................... 2 11.Sõnastada Kepleri seadused. Joonis...................................................................................2 12.Milliseid planeetide konfiguratsioone tead? Joonis. ......................................................... 2 13.Iseloomusta Maa tüüpi planeete.
Kuuvarjutus toimub siis, kui Kuu satub Maa heidetud varju koonusesse. Maa varjutud koha läbimõõt 363 000 km kaugusel (Kuu minimaalne kaugus Maast) on umbes 2,5 korda suurem kui Kuu läbimõõt, nii et kogu Kuu saab varjutada. Mis on ’’Kuu orbiidi sõlmed’’ ? Kuidas nad on seotud varjutusega? Kui varjutuse ajal siseneb Kuu täielikult Maa varju, räägivad nad täielik kuuvarjutus, kui osaliselt – umbes osaline varjutus. Kaks vajalikku ja piisavat tingimust kuuvarjutuse tekkeks on täiskuu ja Maa lähedus kuussõlm. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui varjutust saab vaadelda ainult kui konkreetset (see juhtub siis, kui kuu varju koonus möödub maapinna lähedalt, kuid ei puutu seda), liigitatakse varjutus privaatne. Kui vaatleja on kuu varjus, jälgib ta täielikku päikesevarjutust. Penumbra piirkonnas olles saab ta jälgida osalist päikesevarjutust. Lisaks täielikule ja osalisele päikesevarjutusele on neid ka rõngakujulised varjutused.
sõlmede jooneks. Varjutuse tingimus - kolme keha sattumine ühele joonele - nõuab, et täiskuu või noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal. Varjutuste ennustamine Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti Päikese liikumine. Päikese lähenemine sõlmele avab "ohtliku perioodi", mille vältel võib varjutus toimuda. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel (Kuu vari langeb Maale, kui Kuu ise on ekliptikast maksimaalselt poolteise kraadi kaugusel). Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim: mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb rehkendada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui jah, toimub varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et draakonid ei seisa tähtede suhtes paigal, vaid rändavad piki ekliptikat.
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris al...
1) Kujuta skeemil päikese või kuuvarjutuse teket õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab *Päev ...
missugune Kuu valgustatud pinnast on parajasti Maa poole pööratud. Esineb hästi harva ja on vaadeldav lühikest aega. Päikesevarjutus tekib, kui kuu varjutab meie eest päikese. Selle korral lõikab Maa pind Kuu täis- ja poolvarju koonuseid. Täielik päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise päikesevarjutusega. Kuuvarjutus tekib, kui Kuu satub Maa varjukoonusesse. See kestab võrdlemisi kaua ning on näha tervel Kuu poole pööratud Maa poolkeral. Kuuvarjutuse ajal on Kuu tumepunane. Astronoomia jaguneb astromeetriaks ja astrofüüsikaks. Astromeetria tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Astrofüüsika uurib taevakehi füüsika meetoditega. Astronoomia uurimisvaldkonda on tänapäevaks tublisti laiendanud atmosfääriväline astronoomia.
enda, ja telje pretsessioon orbiidi tasandi normaali ümber. 18. Päikeseööpäev Täheööpäev tavalisest 4 minutit lühem, jagatakse ka 24 h. Algab, kui kulmineerub kevadpunkt.19. Troopiline aasta ehk päikeseaasta on aeg Maa kahe järjestikuse läbimineku vahel kevadpunktist.20. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt.21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit
normaali ümber perioodiga = 25725 aastat. http://www.zum.de/dwu/depotan/apan011. htm Maa liikumine · Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevade punktist, nimetatakse troopiliseks. · Kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Varjutused · Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist. · Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese (vaatleja jääb Kuu varju), kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu (pole tähtis, kus asub vaatleja; peaasi, et ta Kuud näeks). http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.s wf Allikad · www.google.com · http://www.tahvel.ee/Fail:Varjutus.swf · Ülle Liiber esitlused. · http://www.slideshare.net · http://www.zum.de/dwu/depotan/apa n011.htm
valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. · Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. · Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga jälgida. · Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. · Viimased Eestis näha olnud päikesevarjutused olid 3. oktoobril 2005, 29. märtsil 2006 ja 1. augustil 2008 Kuuvarjutus · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. · Kuuvarjutuse puhul on alati täiskuu. · Ta kestab mõni tund. · Kuuvarjutust on võimalik näha igal pool, kus on öö just sel hetkel. Pildid Aitäh!
· Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks. · C.Kolumbus 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta ka endaarvates jõudis
8. Kuu tiirlemine ümber Maa ja pöörlemine toimub vastupäeva. 9. Päikesevarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel ning Maa teatud pind asub Kuu poolt tekitatud varjukoonuses. Päikesevarjutuse koonuse pikkus, mida Kuu tekitab, peaks ulatuma 375000 km kauguseni. Asetseb maksimaalselt 270 km ulatuses ning kestab kuni 3 minutit. Kuuvarjutus on füüsikaline nähtus, kus Päike, Maa ja Kuu on ühel joonel ning Kuu asub Maa poolt tekitatud varjukoonuses. Kuuvarjutuse koonuse pikkus, mida Maa tekitab, ulatub 1,4 miljoni km kauguseni, on nähtav poole maakera ulatuses ning kestab 1,5 tundi. Maa, Kuu ja päike ei liigu ühes tasapinnas, seetõttu ei toimu päikesevarjutus iga 30 päeva tagant. Kuu orbiit on Maa suhtes kaldu: tasandite vaheline nurk on 5 kraadi. 10.3 teleskoobi tüüpi: refraktor reflektor
Selline varjutus on nähtav vaid paarisaja km laiusel ribal mõne minuti vältel. Maalt vaadates näeme siis kuuketta poolt täielikult varjutatud Päikest. Täielik päikesevarjutus ei kesta üle seitsme minuti. Täielikule Päikesevarjutusele eelnev ja järgnev osalise varjutuse faas kestab märksa kauem. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata, sellisel juhul on tegemist rõngakujulise Päikesevarjutusega. Kuuvarjutuse teke, olevus? Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused
osalisest päikesevarjutusest. Täielki päikesevarjutus algab ja lõpeb alati osalise varjutusega. Varjutuse algul on näha, kuidas kuu hakkab katma päikest ja taevas tumeneb. Täisvarju ajaks, mille kestus võib olla kuni 7 min 40 s(tavaliselt 1-2 min), ,,süttivad´´ taevas tähed ja musta kuud ümbritseb hele päikese kroon. Täielik päikesevarjutus on harv nähtus, esinedes ja samas piirkonnas keskmiselt kord 200 aasta jooksul Kuuvarjutuse ajal on kuu maa taha jäävas varjukoonuses. Kuna maa täisvarju koonus on kuu orbiidi raadiusest umbes 1 miljon km pikem, siis on täisvarju piirkond maa taga üsna suur ja täielik kuuvarjutus kestab võrdlemisi kaua ning on näha tervel kuu poole pööratud maa poolkeral. Täielikku ja osalist kuuvarjutust eristatakse vastavalt sellele, kas kuu satub täelikku täisvarju piirkonda või riivab seda osaliselt.
9. Mida nimetatakse loomavööks? Kuidas seda teisiti nimetada? Loomavööks nimetatakse tähtkujusi mida Päike aasta jooksul läbib. Teisiti võib seda nimetada sodiaagivööks. 10. Miks me ei näe kuu tagumist poolt, ehkki kuu pöörleb ümber oma telje? Kuu pöörleb ümber oma telje ja ümber Maa. Aga kuna ka Maa pöörleb ümber oma telje, siis on lihtsalt nii, et kunagi ei satu kuu tagumine pool Maa poole. 11. Joonista päikesevarjutuse ja kuuvarjutuse skeemid! ( Tee eraldi kuu ja päike ) 12. Mis on astronoomia uurimismeetodiks? Astronoomia uurimismeetodiks on visuaalne, fotomeetriline ja spektraalne vaatlus. 13. Mille poolest erineb refraktor reflektorist ja mis on neis ühist? Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas".
Samas maakohas 200-300 aasta järel. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, et nähtavale tulevad tähed, horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutus Kuu sattumisel Maa varjukoonusesse tekib kuuvarjutus. Kuuvarjutused on nähtavad tervel Maa varjupoolsel küljel kuni 3 korda aastas. Varjutus võib kesta kuni 1 tund 40 minutit. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks, sest atmosfäär hajutab tohkem siniseid kiiri ja murrab punaseid. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid ühes tasandis, toimuks iga noorkuu ajal Päikesevarjutus ja ika täiskuu ajal kuuvarjutus. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbiks ühe aasta jooksul. 1 pc = 3,26 ly = 3*1013km. Galaktikad Meie galaktika on Maalt nähtav Linnuteena. Galaktikas vaadeldud ainest moodustavad 98%tähed. Meie Galaktika on läätsekujuline, pealtvaates spiraalsete harudega.
eemaldumisel. Selgita päikese- ja tähetööpäeva erinevust. Täheööpäev on Päikese ööpäevast lühem, sest Maa peab pöörlema rohkem kui 360*, et Päike vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, nii et nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal, kui kuu satub Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust.
Johannes Kepler Koperniku õpetust täiendas ja põhjendas Johannes Kepler, kes oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof. Ta oli Koperniku maailmasüsteemi pooldaja ning uusaja astronoom, kes näitas, et planeetide orbiidid (tiirlemisteed) on ellipsikujulised. Tal oli ka Kuu liikumise jõuteooria- Maa on jõud, millega ta Kuud liikuma paneb. See sai gravitatsiooniteooria eelkäijaks tema hilisemale uurimustööle planeetide liikumise alal. Selles oli esindatud ka kuuvarjutuse mõõtmise uus meetod. Kepleri teost ,,Astronoomia optiline osa" peetakse tänapäeva optika aluseks, kuigi sealt puudub valguse murdumise seadus. Teoses kirjeldas ta muuhulgas peegeldumist lame- ja kõverpeeglitelt, läätseta kaamerate põhimõtteid ning optika astronoomilisi järelmeid. Kepleri planeetide liikumise kolm seadust ehk Kepleri seadus: 1. Iga planeedi orbiit on ellips, mille ühes fookuses on Päike. 2
14.mis on ekliptika Joon, mis tähistab päikese liikumist taevasfääril 15.mida tähendab tõeline keskpäev Päikese ülemist kulminatsiooni, on sellel hetkel kõige kõrgemal 16.millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Aastaaegade vaheldumine Maal on tingitud sellest, et Maa pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu (23,5 kraadi) 17.mida tähendab päikesevarjutus Päikesevarjutuse korral jääb Kuu Päikese ja Maa vahele nii, et Kuu vari langeb Maa pinnale 18.kuuvarjutus Kuuvarjutuse korral jääb Maa Päikese ja Kuu vahele nii, et Kuu on üleni Maa varju sees 19.mis on ööpäev ja mis on aasta Ööpäev-on aeg Päikese kahe järjestikuse sarnase kulminatsiooni vahel (24 h) Aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese (365p 5h 48min 46s) 20. kepleri 1. seadus I - Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookus on Päike. 21. kepleri 2. seadus Planeedi raadius katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad 22.millised taevakehad on päikesesüst?
Sõlmi ühendavat joont (see on ju Maa ja Kuu orbiitide tasandite lõikejoon) nimetatakse sõlmede jooneks. Varjutuse tingimus - kolme keha sattumine ühele joonele - nõuab, et täiskuu või noorkuu ajal asuks Päike sõlmede joonel või vähemalt selle lähedal. Varjutuste ennustamine Sõlmede asukoht taevas on teada, samuti ka Päikese liikumine. Päikese lähenemine sõlmele avab "perioodi", mille vältel võib varjutus toimuda. Päikesevarjutus on võimalik 33 päeva vältel. Kuuvarjutuse jaoks on tingimus karmim: mitte üle ühe kraadi, mis teeb 23 võimalikku päeva. Teades aega, mil Päike viibib sõlme lähedal, tuleb arvutada, kas selle aja sisse langeb mõni täis- või noorkuu. Kui vastus on jah, siis tekib ka varjutus. Umbes sel moel ennustasid varjutusi vana-aja astronoomid. Idamaades usuti, et taevas elavad kaks draakonit, kes nende lähedale sattunud Kuu või Päikese alla neelavad. Teati sedagi, et
vaatleja suhtes jälle kulmineeriks. Kuidas on tähistaeva muutumine seotud aastaaegadega? Telje nurk päikese suuna suhtes määrab aastaaegade vaheldumise. Kirjelda kuu- ja päikesevarjutust. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu päikese. Täieliku päikesevarjutuse ajal on Päike nähtav musta kettana, mille ümber särab punane kroon. Varjutuse piirkonnas läheb nii hämaraks, niiet nähtavale tulevad tähed ja horisondil võib märgata koidupuna. Kuuvarjutuse ajal kaab Maa vari Kuu. Täieliku kuuvarjutuse ajal värvub Kuu punaseks. Mõlema varjutuse toimumise tingimuseks on, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele tasandile. Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Täiskuu ajal. Millise kuu faasi ajal toimub päikesevarjutus? Noorkuu ajal. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem?
tegilikkusest ei tulnud aga kohe. Umbes 625-547 e. Kr. tegi Thales otsustava sammu. Ta nimelt asendas maa, taeva ja mere inimeste sarnasteks valitsejateks. Kuid tema maailm jäi aga ruumiliselt piiratuks. Lame maa ujus kettakujulisel pinnal, mida kattis taevakuppel ning mille sees olid tähed, päike ja kuu. Inimesed pidasid kaua maad ketta kujuliseks ja alles nüüd 2000 aastat tagasi hakkasid kreeka õpetlased selles kahtlema. Nad panid tähele et olenevata omavahelisest asendist jätab Maa kuuvarjutuse korral Kuule alati kumera varjutuse. See tähendas seda aga et ükskõik millisest asendist saab asi jätta kerakujulise varju ainult sellel juhul kui ta ise on kera kujuline. Kuid tänapäeval teatakse et Maa pole täpselt kera kujuline. Ekvaatori kohalt on natuke kummis ja poolustelt lamedam. Põhjus tuleb Maa pöörlemisest , mis tõukab eelkõige ekvaatoripirkonda väljapoole. Kuidas aga tekkis universium, kus Maa paikneb, millel me elame? 1.2 Universiumi teke
päikesevalguse.Maalt vaadatuna on Kuu Päikese ees ning kogu Päikese valgus või osa sellest on Kuu poolt varjutatud. Päikesest oleks nagu tükk ära hammustatud (osaline päikesevarjutus) või on Päike kadunud (täielik päikesevarjutus). Päikest varjav Kuu paistab olevat taevaga sama värvi. Maalt vaadates võib Kuu ka Päikesest väiksemana paista, mistõttu ta ei suuda kogu Päikest ära varjata (rõngakujuline päikesevarjutus). Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike (on valgusallikas), Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese (5o8,) nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Tähe evolutsioon:
täpselt kuhu vaadata) aga kindlasti on vajalik suur teleskoop, kui tahad näha ka midagi muud peale pisikese ketta. Neptuunil on ka kaks kaaslast Triton ja Nereis. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi päikesesüsteemis liigub planeedi tiirlemisele ja pöörlemisele vastassuunas. Teise kaaslase, Neireisi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist on muutuv. Kuu- ja päikesevarjutus Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese, kuuvarjutuse ajal katab aga Maa vari Kuu. Varjutuse tingimuseks on vaja, et Päike, Kuu ja Maa sattuks ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kuu ja Maa orbiidid on väikese nurga all. Varjutus on võimalik vaid siis, kui Kuu asub praktiliselt ekliptikal joonel, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas. Kuu tee taevas kulgeb ekliptika lähedal ja lõikab seda kahes punktis,
pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse. Kosmosesse viiakse teleskoobid, et saada kätte maa atmosfääris neelduvaid kiirguseid.
16. Kirjeldage kuu- ja päikesevarjutust. Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Kuu satub Maa varjukoonusesse. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. 17. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 18. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski, varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. 19. Miks on astronoomidel tarvis mõõta nurki? Tähtedevaheliste kauguste arvutamiseks, mida ei saa otse mõõta siis on võimalik kaugused välja arvutada näiteks sarnaseid kolmnurki või trigonomeetrilisi funktsioone kasutades. 20. Milles seisnevad teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel?
organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega. Maa kuju Võimalikke varaseid tõendeid kerakujulise Maa kohta -Laevade "vajumine" horisondi taha -Põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1o 111 km kohta) -Ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Oma aja kohta erakordselt täpse maa ümbermõõdu määratluse tegi 250.a. e.m.a Kreeka mõttetark Eratosthenes, kes arvutas suvisel pööripäeval Syenes Seniidis oleva Päikese, samal päeval Alexandrias 7,2 kraadise päikese varjunurga ning Syene ja Alexandria vahemaa alusel maa kaarepikkuse ja selle alusel ümbermõõdu 43 000 km, mis on vaid 3000km pikem meridiaani mööda mõõdetud tegelikust ümbermõõdust
jutus? See leiab aset, kui Kuu katab Maal oleva vaatleja eest Päikese. Kuna Kuu on Maast mitu korda väiksem, siis ei suuda ta kuidagi kogu maapinda päikesekiirte eest varjata. Kuu vari maapinnal on vaid paarisaja kilomeetrise läbimõõduga ning varjutus ise kestab paar minutit. Joonis 3.10. Päikesevarjutuse skeem Mõtleme nüüd, kas päikesevarjutuseks nimetatav nähtus on ikka päikese- varjutus. • Kuuvarjutuse ajal on Kuu Maa tekitatud varju piirkonnas. • Päikesevarjutuse ajal on osa Maa pinnast Kuu tekitatud varju piirkonnas. Kas meie peaks päikesevarjutust hoopis maavarjutuseks nimetama? Ilmselt peaks. Aga nimi ei sega elamuste saamist. Foto 3.11. Sellist päikesevarjutust sai Eestis näha 11. augustil 1999 32 Teemasid uurimistööks • Kuuvarjutused: poolvarjuline, osaline, täielik. • Päikesevarjutused: osaline, rõngakujuline, täielik.
evangeeliumi ning tõotas Jumalariigi saabumis • Viimne õhtusöömaaeg • Viimane söömaaeg, mille Jeesus pidas koos jüngritega enne oma surma • Leib Jeesuse ihu ja vein tema veri • Jeesuse surm avas kõikide tee igavesse ellu • Armulaud, auharistia, missa ja mälestusöömaaeg • Rooma prokuraator Pontius Pilatuse nõusolek Jeesus risti lüüa • Tõenäoline surmapäev 3. aprill 33. (kuuvarjutuse järgi)Üldist juutide uduajaloost • Sattus vastuollu templi võimukandjatega • Ülestõusmine • Ilmus pärast surma • Jättis jüngritega hüvastu enne taevasse minekut • Jumal, kes toetas Jeesust te,a eöis ka õpetamisel liitus 50 päeva pärast Jeesuse ülestõusmist kirikuga Püha Vaimu kujul • Püha Vaim jäi kiriku juurde, jagades Vaimu ande 3. Üldist juutide usuajaloost • Roomlaste valitsemise ajal aetakse Iisraelist välja • Abraham
Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, mis vastab Maa kujule. Geoid on Maa kuju määrav pind 3. Geograafiline koordinaadistik Laius- ja pikkuskraadide määramine 4. Maa pöörlemine ja tiirlemine Maa pöörleb ümber oma telje ja tiirleb ümber päikese. Päikese suhtes ühe täispöörde tegemiseks kulub 24h ehk üks keskmine päikesepäev. Maa pöörlemine tingib:
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. planeetide kaaslased, Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil, kahel - Merkuuril ja Veenusel - kuud puuduvad varjutused Varjutus tähendab varju jäämist, varju sattumist. Päikesevarjutuse ajal varjab Kuu Päikese (vaatleja jääb Kuu varju), kuuvarjutuse ajal katab Maa vari Kuu (pole tähtis, kus asub vaatleja; peaasi, et ta Kuud näeks). Hiidplaneedid. Hiidplaneetideks nimetatakse Päikesesüsteemi suure massiga planeete, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, kauguse järgi Päikesest järjestatuna: 28
maastikes Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ruumiliste andmete kujutamise ja korraldamisega Maa kuju: Võimalikke varasemaid tõendeid kerakujulise Maa kohta: 1. laevade „vajumine“ horisondi taha 2. põhjanaela asukoha näiline liikumine taevavõlvil sõltuvalt vaatleja asukohast (muutus 1°111 km kohta) 3. ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal Eratosthenes – kreeka mõttetark, kes tegi 250 e.m.a. erakordselt täpse määratluse Maa ümbermõõdu kohta. Ta arvutas suvisel pööripäeval Syenes seniidis oleva Päikese, samal päeval Alexandrias 7,2°se Päikese varjunurga ning Syene ja Alexandria vahemaa alusel Maa kaarepikkuse ja selle alusel ümbermõõdu 43 000 km, mis on vaid 3000 km pikem meridiaani mööda mõõdetud tegelikust ümbermõõdust (ligi 40 000 km)
Sürakuusalased olid alistumise äärel. Kuid otsustaval hetkel tegutses Nikias loiult, Spartast appi saadetud väepealik koos Sitsiilia liitlastega pääses linna, innustas kaitsjaid ja sõjaõnn kaldus järkjärgult sürakuusalaste poole. Ateenlased saatsid Sürakuusa alla veel teisegi eskaadri, kuid osutusid pärast lüüasaamist öises lahingus ise ümberpiiratuks. Sobiv hetk Sürakuusa lahest välja murdmiseks lasti mööda (jumalakartlik Nikias keeldus kuuvarjutuse tõttu rünnakut ette võtmast), otsustav merelahing kaotati ja ateenlased pidid laevu ning haavatuid maha jättes suunduda sisemaale, kus loodeti abi oma Sitsiilia liitlastelt. Paraku lõppes see katastroofiga: kahte rühma jagunenud ateenlased piirati ümber ja sunniti alistuma (413. a.). Nikias hukati, enamus ateenlasi vangistati Sürakuusa kivimurdudesse ja müüdi seejärel orjaks. Ateena oli kaotanud tuhandeid mehi, ligi 200 laeva ja seega ülekaalu merel.
annaabi.ee 
