REGULAARSE LIIKUMISE TÄHTSUS NOORTELE JA LASTELE MIKS? • abiks tugi-liikumiselundkonna kujunemisele • liikumisharjumuse püsimine ka täiskasvanueas • positiivne psühhosotsiaalne mõju • aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on aktuaalseteks teemadeks puberteedieas • tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel • kaitseb paljude terviserikete vastu • sotsiaalse kuuluvustunde tekkimine • oma kehaliste võimete tundmine, piiride leidmine VÕIMALUSED: 1. JOOKSMINE 2. VÕIMLEMINE 3. UJUMINE 4. JÕUHARJUTUSED 5. RATTASÕIT 6. KEPIKÕND 7. AEROOBIKA 8. JÕUHARJUTUSED JNE..
Organisatsiooni kõik tegevusvaldkonnad orjenteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele mille läbi, taotletakse pikaajalist kasumit. Mis on tervikliku turunduse kontseptsioon? "Turundus seisneb korporatiivsete eesmärkide saavutamises sel teel, et rahuldatakse klientide vajadused konkurentidest paremini." David Jobbler Turunduse kontseptsiooni keskmes on klientide soovide ja vajaduste rahuldamine. Inimese põhivajadusteks on vajadus õhu, toidu, riietuse, varjualuse, turvalisuse, kuuluvustunde ja lugupidamise järele. Need on olulised ellujäämiseks ja moodustavad iga inimese loomuliku osa, mis pole loodud ühiskonna või turustajate poolt.Seega kinnitab kontseptsioon seisukohta, et organisatsiooni tegevuse keskmes peavad olema kliendid ja et nende vajaduste rahuldamine on organisatsiooni põhiülesandeks. Nimetatud kontseptsioon haakub väga hästi kaasaegse toetatud töö teooriaga, mille järgi teenused peavad vastama tööotsijate ja töötegijate vajadustele
vanemaid jne. Ühelt poolt läheb seesugune tähelepanu elanikele korda, teiselt poolt annab teada neile, kellele ehk info suuliselt nii kättesaadav pole. Kui kellegi tööd on kohalikus ajalehes tunnustatud, mõjub see kindlasti positiivselt ning annab motivatsiooni korraldada taas midagi, mille saaks lehe näol lugejateni tuua ning uusi kaasahakkajaid leida. Samuti teeb südame soojaks kas või lihtsalt juubilari meelespidamine. Nii mõnelegi võib see tekitada ühtse kuuluvustunde, mis väiksemate kohtade puhul eriti oluline on ja mida ajalehe abil kui mitte teostada, siis mõjutada kindlasti saab. Kindlasti on ka ajalehe enese ülalhoidmise töö ja vaev märkimist väärt. Vallaleht ei toimiks, kui poleks neid inimesi, kes seda toimetaksid, materjali koguksid ning vaeva näeksid, et valla elanikele uut materjali hankida. Ma pole päris kindel, kas antud töö eest palka makstakse, kuid usun, et tänulikkus, mis lugejaid valdab, on isegi paremaks tasuks. Hea on
kõiksugu asju, mida võimalik. Iga põlvkond sai võtta sellest seda, mida nad väärtuslikuks peavad ja kaotada selle, mida neil vaja ei ole. Kui rääkida rahvatraditsioonist, siis suuremad traditsioonid on tänapäeval Halloween ja valentinipäev, mis on juba tänapäevasemad. Tulevad uued inimesed, uued ajad ja muutuvad ka kombed, mille tagajärjel ei saa olla kõik traditsioonid põlvest põlve täpselt samad. Traditsioonid annavad nii täiskasvanutele kui ka lastele kuuluvustunde ja soevad omavahel terveid sugupõlvi. Mitmed uurimused on näidanud, et traditsioonidega pered on tugevamad ja üksmeelsemad. Laps õpib läbi peretraditsioonide teistega arvestama ja austama seda, mis on läbi aegade olnud püha. Eakamatele inimestele annab traditsiooni pidamine teadmise ja tundmise, et sa oled pereliige, sest tänapäeval ei tohiks inimene peres olla liiga individuaalne. Näiteks, vend ei tunne venda ja isa ei tunne oma last ära. See lõhestab peret.
traditsioone ja on palju üksikvanemaid, kellel on raske üksi lapsele traditsioone luua. Samas on tulnud juurde kaubandusliku taustaga traditsioone. Näiteks võib tuua sõbrapäev, halloween ja isegi emadepäev. Inimesed peavad neid üsna innukalt, mis tähendab seda, et need on üsna populaarsed ma usun, et igas vanuse grupis. Traditsioonid on need, mis hoiavad perekonna elu koos. Pere traditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lastele kui täiskasvanutele kuuluvustunde ja seovad omavahel terveid sugupõlvi. Kõik küsitlused kinnitavad, et traditsioonidega pered on tugevamad ja kokkuhoidvamad. Ka laste tervis on traditsioonidega peres tugevam. Miks mitte luua traditsioone juurde. Teha näiteks perealbum, kuhu iga püha, näiteks jõuludel mõni pilt juurde tuleb. Lapsed kasvavad, inimesed muutuvad. Lapsi sünnib juurde, mõned inimesed lähevad teise ilma. See oleks ka suur mäletus traditsioonilisest pühast
· Astumine sellesse parteisse, millest varsti sai natsipartei, viis Hitleri aktiivsesse poliitikasse. · Kui ta 1923. aastal Landsbergis vangis istudes ,,Mein Kampfi" kirjutas, tekitas Viin temas üksnes ,,süngeid mõtteid" ja ta nimetas seal veedetud aega ,,kõige kurvemaks perioodiks" oma elus. · See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini. Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja mis kõige olulisem kuuluvustunde. · 1923. aasta novembris toimus Baierimaal Münchenis natside esimene väljaastumine ajaloos on see tuntud Õllekeldririigipöördekatse nime all. Katse ebaõnnestus ja Hitler koos kaaslastega (nende seas oli ka I maailmasõja tuntud väejuht kindral Ernst von Luddendorf) arreteeriti ja mõisteti viieks aastaks vangi. · Vanglas jõudis Hitler ka ühe olulise järelduseni VÕIMULE TULEB TULLA SEADUSLIKE VAHENDITEGA.
kui tundub. 21. sajandil kardetakse traditsioone ja rutiine ning eiratakse neid erinevatel põhjustel. Mina isiklikult tahaks elada kunagi ammuses ajas. Siis veetsid pered rohkem aega koos ning oli palju tähtsam traditsioonidest kinni pidada. Vanasti oli omapere tunne suurem ja see on väga vajalik. Peaks olema kindlalt üks päev nädalas, kus pere istub koos ja räägib omavahel. Peretraditsioonid liidavad pere tugevasti ühte. Nad annavad nii lasete kui ka täiskasvanutele kuuluvustunde ja seovad omavahel terveid sugupõlvi. Kõik küsitlused kinnitavad, et traditsioonidega pered on tugevamad. Ka laste emotsionaalne tervis on traditsioonidega peres tugevam.
viisid, mis iseloomustavad suhtlust, näiteks seda, kuidas inimesed teretavad või hüvasti jätavad. Seeläbi muudab sotsiaalne suhtlus maailma üsnagi etteaimatavaks kohaks. Tema järgi on vahetu suhtlus rituaal selles mõttes, et see toimub kindlas korras (''interaction order'') sotsiaalses korrastatuses. Kui me lõhume seda korda, siis me tegelikult omal moel lõhume ühiskonda või ühiskondlikku gruppi. Goffmani järgi annab sotsiaalne suhtlus meile sotsiaalse kuuluvustunde ehk kuuluvuse inimkonda. ((Wikipedia 2012) Goffmani interaktsionistlikus teoorias on kesksel kohal näost näkku (füüsiliselt samas paigas asuvate indiviidide) suhtlus. Ta lähtub oma käsitluses Meadi isiksusearenguteooriast (peegel- mina mõistest). Aga kui Mead keskendus nö passiivsele enesetõlgendusele, siis Goffman arendas seda edasi, rõhutades inimeste aktiivset rolli ettekujutuse loomises, kuidas teised meid näevad. Inimene on mõtleja, planeerija
maailma peale mõttetult vihane. Ta ei suutnud luua lähedasi ja kestvaid sõprussuhteid ning tal polnud tegelikult lootust endaga toime tulla ega ühiskonnaga, mida ta omaenda suutmatuse pärast põlgas. Sõda pakkus talle väljapääsutee. See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini. Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja mis kõige olulisem kuuluvustunde. Rügemendist sai tema kodu. Kui ta 1916. aastal haavata sai, olid tema esimesed sõnad väeosa ohvitserile järgmised: ,,Asi polegi vist nii hull, ma võin teie juurde rügementi jääda." ,,Tormilise vaimustuse võimuses langesin ma põlvili ja tänasin kogu südamest Taevast, et mul oli õnne seekord ellu jääda. ..Nüüd algab minu maise elu suurepäraseim ja unustamatu aeg." - Hitler ,,Mein Kampfis" oma tunnetest esimese maailmasõja alguses. 10
usaldamine selge ja täpne kommunikatsioon konfliktide konstruktiivne lahendamine erinevuste arvestamine endast teadlik olemine suunatus teistele kogemustest õppimine Mõjutamine ...oma mõju suurendamine teiste suhtes vajadused: vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi saavutamise suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia a. füsioloogilised vajadused (toidu, joogi, seksuaal, ja unevajadus) b. turvalisuse vajadus (ohu vältimise vajadus) c. sotsiaalsed vajadused (kuuluvustunde vajadus) d. tunnustusvajadus (eneseväärikustunde, tunnustamise vajadus) e. eneseaktualisatsioonivajadus (eneseteostus) kommunikatsioon ja veenmine: hoiakute muutmine allikas: ekspert usaldusväärsus allikate arv ja füüsiline lähedus teade: faktid emotsioonid mõjutatav: seotus teemaga ja ngo töötlemine immuunsus veenmise vastu (eelnevad teadmised) heuristikud: atraktiivsus nõustumine nendega, kes meeldib
maastikus. 10. Milleks vajavad inimesed rekreatsioonialasid? Inimesed vajavad loodust ja alates teatud asustustihedusega tiheasulais haljaid alasid peamiselt ter-vislikel põhjustel - nii psüühilistel, sotsiaalsetel kui ka füüsilistel. Ühelt poolt võimaldab rohelus inimestele meeldivaid elamusi nii suhetes loodusega kui ka teiste inimestega ja teiselt poolt on rohealad tihedalt seotud tiheasula või inimeste kodukoha identiteediga ning tiheasulaga kokku- kuuluvustunde tekkimisega. 11. Mis on oluline rekreatsioonialade paiknemisel kasutajaskonna suhtes? Inimeste juures on oluline rekreatsioonialade kaugus elu või tööpaikadest ja nende alade suurus. Sisu ja kasutuskvaliteet on rekreatsioonialade puhul sama olulised kui alade suurus ja kaugus kodust või töökohast. Need peavad rahuldama kõigi vanusgruppide vajadusi. Nt jalutusalad ja mänguväljakud. 12. Milliseid erinevaid rekreatsioonialasid inimesed tiheasulas vajavad?
saavutab · Neli (kolm) kasvatusstiili (Baumrind, Lewin) Autoriteetne Autoritaarne Leebe (Minnalaskev) · Kaks (kolm) laia õpetamise teooriat (lähenemist): Biheviorismist Konstruktivismist (Küpsemise käsitlus) Mida erinevat lähenemist kasutades toetatakse? · Rõhuasetused kolmel dimensioonil erinevad (Deci ja Ryan, 2000 seotud psühholoogiliste põhivajaduste rahuldamisega): Emotsionaalne toetus (kuuluvustunde toetamine) Käitumise suunamine (kompetensuse arendamine) Autonoomse arengu toetamine (autonoomse, ennast-juhtiva inimese kasvatamine) Kasvatamise stiilid Käitumise kontroll, kompetentsuse toetamine Autoritaarne Autoriteetne + kõrge + madal Psühholoogiline kontroll, st
Usu üks olulisi rolle on mõtestamine. Usulise seletuse olemasolu aitab kaasa sisemisele tasakaalule ja suurendab õnnelikkust ja heaolu. Uurimused on näidanud, et uskumus, mis paneb inimesele vastuse elu kui Jumala kingituse eest, aitab kaasa tervenemisprotsessile. Üldiselt usklikkus toetab abivalmidust ja teenivat eluhoiakut. Ääremärkusena võiks siinkohal nimetada, et uurimuste põhjal on kiirustamine see, mis oluliselt vähendab abivalmidust. Usk annab identiteedi ja kuuluvustunde, paljuski on see seotud elu mõtte ja oma koha leidmisega elus. Usuga käib kaasas lootus, mis on vaimse tervise seisukohast oluline karakteristik. Usu eesmärk on tunnetada tõde -- saada asjadest õigesti aru. Kes on tõele lähemale astunud, ei saa sellest enam lahti. Uurimuse, mille eesmärgiks oli välja selgitada, mis aitas represseeritutel repressioonitraumaga toime tulla, ankeetküsitluses osalesid inimesed, kes olid poliitilistel põhjustel küüditatud,
· Ideoloogiaprobleem religioosne sõnum tõlgitakse aja jooksul igapäevase elu käitumisnormideks. Usk muutub eluviisiks. Probleem: reeglitele keskendudes võib esialgne idee silmist kaduda. · Sotsialiseerumise probleem teine põlvkond, kes usuliikumisse/sekti sündinud on, ei pruugi leida, et usuline pühendumine esmatähtis oleks, ega mõista, miks nad seal üldse on. · Laienemisprobleem algul tulevad inimesed kuuluvustunde, kogukonnatunde pärast, aga hiljem kujuneb suur organisatsioon, milles on palju võõraid inimesi. Kodutunne kaob, tuumikgrupist võivad inimesed lahkuma hakata. Kui sektist on saanud suurem, bürokraatlik ja ühiskonnaga rohkem leppinud organisatsioon, pole ta enam sekt kujuneb denominatsioon, kelle jaoks on ühiskond aktsepteeritavam. NB! Saientoloogid ja Jehoova tunnistajad on ühiskonnaga väga tugevas pinges (säilitanud
4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. a.i.1.a.i.5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne
võrgustiku keskpunkt on ankurisik ehk ego, kellel on sidemed võrgustiku teiste alarühmadega; võrgustiku liikmeid ühendavate sidemetena eristatakse sisemisi (ühendavad sarnase taustaga liikmeid) ja väliseid (ühendavad erineva taustaga liikmeid) sidemeid; keele säilitamise ja vahetamise funktsioon on liikmete vahel jagatud 4-ks: säilitajad, tugevamad säilitajad, vähem tugevad säilitajad ja vahetajad; kuuluvustunde järgi jagunevad võrgustikuliikmed kuuluvaks või mittekuuluvaks vastavalt nende erinevatele kokkukuuluvustasanditele; võrgustike puhul lähtutakse indiviididest, kelle sotsiaalseid suhteid vaadeldakse; indiviidikesksed indeksid põhinevad sellel, kas indiviidid täidavad vaadeldavaid kriteeriume või mitte. 45. KEEL JA IDENTITEET – keel võib olla enam kui suhtlusvahend, isegi enam kui etnilisuse sümbol, sellest võib saada peamine etniline väärtus
sotsiaalsete, eesmärkide saavutamiseks kasutatakse meditsiinilisi ja/või hariduslikke vahendeid, meetodeid, teenuseid jms, mis on vajalikud konkreetsele inimesele. Töö- ja kutsealane rehabilitatsioon Töö- ja kutsealasel rehabilitatsioonil on erinevaid eesmärke: Sotsiaalne eesmärk: tagada erivajadusega inimeste tööalane rehabiliteerumine (tööga hõivatus), mis annab inimestele sissetuleku (majandusliku iseseisvuse), eneseteostuse, kuuluvustunde ja tagab seeläbi parema elukvaliteedi (kaasatus, vähem haiguseid, vajalik olemise tunne jm). Majanduslik eesmärk: tuues ka erivajadusega inimesed tööturule, tekib juurde maksumaksjaid ja väheneb nende inimeste hulk, kes elavad toetustest. Inimesed on 11 erineva võimekusega; kõik, kes suudavad tööd teha, annavad panuse majanduse arengusse ja sotsiaalkulutuste vähenemisse.
4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow' poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne
teistsuguste suhtes. · Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi Grupi mõju · Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. · Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast ... ? · Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? · Alternatiiv grupikuuluvusele üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink · Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis (USA, 1918-1990). · Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda · Näited: Challenger (1986), Sigade Laht (1961) ...
4. Vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused. Need tarbed on üldise maailmatunnetuse, faktide teadasaamise, nähtuste mõtestamise,loomingu järele. 5. Esteetilised vajadused. Püüdlus ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka järele. Laialt kasutatavaks on osutunud Abraham Maslow’ poolt pakutud , eeltooduga sarnane, vajaduste hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu) , kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emtosionaalne side). Neljandaks hierarhia astmeks on respekti ja tunnustamisega seotud vajadused ning viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud. Vajaduste toimemehhanism on tsükliline: me ei söö pidevalt, vaid perioodiliselt, me ei tunne
viimasedki, õigemini nende väljendumine ja rahuldamise vormid, on inimese puhul sotsiaalselt vahendatud ja kujundatud. Vajaduse rahuldamise viisid objektid, koht, kontekst, võtted on sotsiaalselt sätestatud. Laialtkasutatavaks (nt reklaami- ja tarbijapsühholoogias) on osutunud Abraham Maslow´ poolt pakutud hierarhia. Baasvajadusteks on bioloogilised vajadused, nendele tuginevad ohutusvajadused (nt hoolitsus, raha olemasolu), kolmanda astme moodustavad kuuluvustunde ja armastuse vajadused (omaksvõtt, emotsionaalne side), neljas on respekt ja tunnustamisega seotud vajadused, viienda astme moodustavad eneseaktualisatsiooni (nt realiseerida oma arengupotentsiaal) vajadused. Iga kõrgema taseme vajaduse rahuldamine on mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on osaliseltki rahuldatud. Vajaduste rahuldamine ei vii vajaduste kustumisele vaid (1) sama taseme vajaduste uuele,
37 Grupi mõju Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast ... ? Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? Alternatiiv grupikuuluvusele üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis. Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda Näited: Challenger (1986)Põhjuseks peetakse grupimõtlemist. NASA seltskond oli vaimustunud
• Grupikuuluvus määrab (sotsiaalse) maailmapildi Grupi mõju • Sotsiaalse mõju kanalid (konformism, järeleandlikkus, allumine) kuuluvusgrupi puhul mõjusamad kui võõraste/mitteseotute puhul. Grupisurve ja grupile allumine. • Grupikuuluvus loob turvatunnet. Miks X ei loobu peakattest, ignoreeri isa nõuet, lahku vägivaldsest sõpruskonnast … ? • Vastuolulised motiivid: soov: kuuluda/sõltuda ja olla iseseisev?! Hüpotees: islam kasutab ära kuuluvustunde vähenemist? • Alternatiiv grupikuuluvusele – üksindus? Üksindus on hullem kui liikmeksolek vägivaldses grupis? Grupimõtlemine/Groupthink • Keerulises/kriitilises olukorras hakkab grupp iga hinna eest looma konsensust, kõrvale lükates kriitika ja kaine analüüsi. Tulemuseks irratsionaalne käitumine ja otsustused. Irving Janis (USA, 1918-1990). • Kindlustunne olla sarnane, hirm erineda
kannatlik õpetaja. Ta mõtles sellega hoopis, et varajane ja pidev järelsekkumine õppeaasta kehtestamisfaasis tasus end ära. Isegi positiivne tervitus kogu klassile (nagu ka üksikutele õpilastele, kui nad klassi sisene- vad) võib olla abiks esmase kuuluvustunde tekitamisel siin, selles kohas – meie klassiruumis. • Õpetaja selgitused ja juhised on selged ja sõnastatud tasemel, mis suure tõenäosusega Mõtestamine „haakuvad“ õpilaste mõistmise, vajaduste ja arusaamadega. Üks põhilisemaid tõhusa (ja
annaabi.ee 
