Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuu referaat.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
luna, kaaslane, faasid, poolkuu, täiskuu, kuule, hoiaks, laiad, külgetõmbejõud, ookeanides, mõõna, kuusid, noorkuu, teooriaid, miljoneid, tükk, arvab, samast, 1959, oktoobris, laskumine, astronaut, armstrong, apollo, astunud, kaaslast, ekvaatoril, raskusjõud, 3477..........................3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Teadlased arvavad, et Kuu on tekkinud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi ja see tekkis varsti pärast Maad. Selle päritolu kohta on mitmeid hüpoteese ja kõige tõenäolisemaks peetakse teooriat, et Kuu moodustus Maa ja Marsi-suuruse taevakeha kokkupõrkel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega ja see on ereduselt Päikese järel teine taevakeha, mida on taevas regulaarselt näha. Kuigi
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu
Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel.
Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus 4
......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega.
Kuu. 3. Maa haaras temast liiga lähedalt möödalennanud juba "valmis" Kuu enda ümber tiirlema. Praegu loetakse kõige tõepärasemaks nn. hiiglasliku kokkupõrke teooriat. Selle järgi põrkas üle 4,6 miljardi aasta tagasi umbes Marsi suurune keha kokku Maaga.Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. Kuu ajalugu Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene jaArtemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal Esimesena maandusid kuule Neil Armstrong ja Edwin Aldrin 20. juulil 1969. Kuu faasid Kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu Poolkuu (esimene veerand) Kasvav kuu Täiskuu Kahanev kuu Poolkuu (viimane veerand) Vanakuu. Kuu pind Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike, astronoomid kutsuvad neid meredeks.
...........................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos...........................................................................
· Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 5) Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. (5) Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti (vt Joonis1). Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi
Kaaslasi, mille pöörlemissuund on sama, mis nende planeedil, nimet. samasuunalisteks/regulaarseteks. Enamus suurtest kaaslastest on regulaarsed (v.a Triton). Kaaslasi, mille pöörlemissuund on vastasuunaline nende planeedi omale, nimet. vastassuunalisteks/ebaregulaarseteks. Enamus väikestest kaaslastest on ebaregulaarsed. Regulaarsed kuud on alati oma planeedi poole sama poolega ehk kinnitunud. ( Hyperion, Saturni kuu on ainus erand) Ebaregulaarsed kuud ei kinnitu. Maa kaaslane - Kuu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Andmed: Keskmine kaugus Maast 384 400 km. Kaaslastest suuruselt viies. Tiirleb ümber Maa 27,3 maapäeva. Läbimõõt on 3476 km. Esimesed astronaudid Kuul 20. Juulil 1969. Aastal. Mass on Maa massist 81 korda väiksem.
.. Universumi kehad moodustavad tähtedevahelise tolmse ja gaasilise aine voogamise. Kõik osakesed peale valguse on nähtamatud, kuid neid annab siiski uurida. Detektorid on asetatud Maa tehiskaaslastele, kes tiirlevad kõrgemal, kui Maa atmosfäär, sest atmosfääris on lainete liikumine häiritud. Kuu: Maa kõige lähem kosmosenaaber on Kuu. Ta tiirleb ümber Maa. Meile paistab ta öösel ja ta näitab meile vaid ühte poolt. Tal ei ole mitte mingisugust atmosfääri, mis hoiaks pidevalt püsivat temperatuuri nagu Maal on. Kuul muutub temperatuur pidevalt. Kuul pole vett ja seega ei saa loomad seal elada ja taimed eksisteerida. Kuu pinda katavad tasandikud ja mäed, mida lõhestavad kraatrid, neid on rohkesti. Kuu ise ei tekita valgust. Nüüd tekib kindlasti küsimus, miks Maale on Kuu valge? See on seepärast, et Kuu peeegeldab Päikeselt tulnud valgust. Andmeid Kuu kohta: Kaugus Maast: 384 401 km Kahe täiskuu vaheline periood :29 päeva12 tundi ja 43 minutit
Planeetide kaaslased Sissejuhatus Planeedi kaaslane ehk igapäevaslt kuu all mõeldakse planeedi looduslikku kaaslast. Meie Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil. Kaaslased puuduvad ainult kahel kõige Päikese poolsematel planeetidel- Merkuuril ja Veenusel. Mitmetel planeetidel on kaaslasi aga hulganisti. Näiteks Jupiter (suurim planeet Päikesesüsteemis) omab tervelt 63 kaaslast ning Saturn 61 kuud . Meie siin kohal anname ülevaate ainult kõige eriskummalistemast ja huvitavamatest planeetide kaaslastest. Planeet Maa kaaslane LUNA
sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed, seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole
...................................................................................4 3.Kuu päritolu....................................................................................................................5 4.Kuu pind ja atmosfäär.....................................................................................................6 4.1.Igavese päikese tipp.................................................................................................6 5.Tähtsamad missioonid Kuule.........................................................................................7 5.1.Külm sõda ning „Space Race“.................................................................................7 5.2.Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm.......................................................7 5.3.Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1..................................................................7 5.4.Esimene inimene Kuul ja Apollo 11...........................
Planeetide kaaslased ja Kuu Päikesesüsteemis on kaaslased kuuel planeedil Maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuun ja puuduvad kahel Veenusel ja Merkuuril. Kõige rohkem kaaslasi on neist Saturnil.(18) KUU . Üldiselt on kaaslased planeetide endaga võrreldes väga väikesed. Maa kaaslane Kuu on aga oma emaplaneediga võrreldes erakordselt suur. Kuu on oma mõõtmetelt ainult 4 korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul ligikaudu 1 kuu, täpsemalt 27 päeva ja 8 tundi. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku kogun Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17
...............................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus...............................................................................................................8 1.4. Kuu sisemus.....................................................................................................................9 1.5. Kuu tekkimine................................................................................................................10 2. REISID KUULE................................................................................................................... 12 2.1. Apollo 11....................................................................................................................... 12 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale......................................................................................12 2.3. Apollo 12.....................................................................................................
Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal
Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. -4- 1.4 Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti.[4] (pilt1) Pilt 1. Planeetide järjestus -5- 2. MERKUUR 2.1 Ajalugu Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü
Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3) -- 0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4) -- 0,07% ja etaan (C2H6) -- 0,003%. Atmosfääri keskmine molekulmass on 2,2. Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi. Jupiteri pilvkate jaguneb vöönditeks ja tsoonideks, kusjuures nad pöörlevad erinevate kiirustega. Vööndid on kitsad ja tumedamad, tsoonid laiad ja heledamad ning kulgevad nad kõik enam-vähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa neist kaob. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad palju tumedaid laike. Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ja tuletavad meelde maiseid tsükloneid ning antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad
keerulisi orgaanilisi molekule. Põhikomponentideks on vesinik ja heelium, kuid viimast on oodatust poole vähem. Olulisemad lisandid planeedi atmosfääris on ammoniaak (NH3-0,01 mahuprotsenti, metaan (CH4)-0,07 ja etaan (C2H6)-0,003 mahuprotsenti). Lisandid moodustavad paksu ja mitmevärvilise pilvekihi, mis jaguneb erinevate kiirustega pöörlevateks vöönditeks ja tsoonideks. Vööndid on kitsad ja tumedad, tsoonid laiad ja heledad ning kulgevad kõik enamvähem ekvaatoriga paralleelselt. Aeg-ajalt mõned neist laienevad ja ühinevad teistega, vahel osa kaob. Kõik laigud on tegelikult atmosfäärikeerised ning tuletavad meelde maiseid tsükloneid ja antitsükloneid, mida tugevad tuuled edasi kannavad. Tumedad vööndid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Ja need alad paiknevad sügavamal, kus temperatuur on kõrgem. Kõige huvitavam objekt Jupiteri nähtaval pinnal on Suur Punane Laik
kindel see ei ole. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.
põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Kuu on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused. Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine
osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päikesetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. (Allikad 5, 8, 10) Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. (Allikad 5, 8, 10) Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. aastal (Luna-3, NL)
.......11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12 ASTEROIDID ...............................................................................................................12 METEORIIDID ............................................................................................................12 KOMEEDID .................................................................................................................13 Kuu faasid..........................................................................................................................13 Päikesevarjutus..................................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................................14
järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane- Kuu. "Viimane on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks." Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Kuu pinnavorme näeb ka palja silmaga, teleskoop toob need nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede ehk meteoriidikraatrite rohkus. Vulkaanilise tegevuse jälgi pole Kuul märgata. Kuna Kuul puudub atmosfäär, siis puudub ka vedel vesi. Maa poole on Kuu pööratud kogu aeg ühe küljega, teist külge pildistati esmakordselt 1959. Aastal Luna- 3 poolt. Tänaseks on Kuud külastanud kuus ekspeditsiooni ja suurel
48000 km. Kauguse järgi Päikesest jagunevad planeedid: Lähisplaneedid (ingl. inner planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid (ingl. outer planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi Maa orbiidi suhtes jagunevad planeedid: Siseplaneedid (ingl. inferior planets): Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi 9 planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Asteroidid ·Üle 3000
Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil. Neptuunil on 2 kaaslast. Üks kaaslane- Triton liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Neptuunil on 3 nõrka rõngast. PÄIKESEVARJUTUS – Tekib, kui Kuu läheb Päikese ja Maa vahele ja Kuu varjab Päikese täielikult. On olemas ka poolikud päikesevarjutused, sel juhul on pool päikest näha. Päikesevarjutust ei tohi palja silmaga vaadata. KUUVARJUTUS- Tekib täiskuu ajal, kui Maa varjab Päikeselt tulnud valguse ja Kuu peale tekib seetõttu must vari. On olemas täielikud ja osalised kuuvarjutused. Täielikke kuuvarjutusi kohtab harva, umbes kord iga 4 aasta jooksul. Osalisi võib näha sageli Millise kuu faasi ajal toimub kuuvarjutus? Kuuvarjutus saab toimuda ainult täiskuu ajal, kui Maa on Päikese ja kuu vahel ning Maa vari langeb Kuule. Millise kuufaasi ajal toimud päikesevarjutus? Päikesevarjutus saab toimuda ainult noorkuu ajal
massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved. · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maa-tüüpi planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad tahketest koostiosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus; vähe kaaslasi, pikk ööpäev ja väikesed mõõtmed. 1. Merkuur-Päikesele kõige lähem ning Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet,
4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt.
...................................................................................8 Uraan....................................................................................................................................9 Komeet...............................................................................................................................11 Asteroid..............................................................................................................................11 Kuu faasid ja päikesevarjutus........................................................................................... 12 Kokkuvõte..........................................................................................................................13 Sissejuhatus Päikesesüsteem Koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis
või nende puudumine, suhteliselt hõre atmosfäär, v.a (liivatorme). Marsil on 2 kaaslast: Phobos ja Deimos; Veenus. Marss on enimuuritud planeet ja seal puudub magnetväli. Merkuur Kuu Väikseim planeet, Päikesele kõige lähemal, teeb tiiru Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim ümber Päikese 88 päeva jooksul, nime on saanud Rooma taevakeha. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu Maalt on teda näha veidi enne päikesetõusu või pärast kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Läbimõõt on 3476 km, Kuu loojangut madalal horisondi kohal. Pöörlemistelg on mass on Maa omast 81 korda väiksem. Tumedaid laike
annaabi.ee 
