Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kuu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
taevakeha, faasid, poolkuu, täiskuu, kuule, kaaslane, arvavad, moodustus, peegeldusvõime, albeedo, stabiilselt, aastaajad, keskkonnatingimused, leebed, noorkuu, teooriaid, miljoneid, tükk, arvab, samast, laskumine, luna, astronaut, armstrong, apollo, astunud, kaaslast, raskusjõud, ekvaatoril, 3477, tiirlemisperiood, sirli, lompöö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada. Kuu pinda katavad laiad tasandikud, neid piiravad kõrged mäed ja lõhestavad rohked kraatrid. Need kraatrid on moodustunud meteoriitidega kokkupõrke tagajärjel. Ainult mõned neist on vulkaanilist päritolu. Kuu ise ei tekita valgust. Me näeme Kuud helendavana sellepärast, et ta toimib tohutu suure päikesevalgust peegeldava peeglina. Kuu külgetõmbejõud tekitab Maa ookeanides tõusu ja mõõna. Looduslik kaaslane ehk kuu võib tiirelda ka mõne teise planeedi või tähe ümber. Päikesesüsteemis on selliseid kuusid palju. Kuu faasid Kuna Kuu tiirleb ümber Maa, muutub tema kuju ehk faas pidevalt, sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Faasid: 1. Kuu loomine (kuud ei ole näha) 2. Noorkuu 3. Poolkuu (esimene veerand) 4. Kasvav kuu 5. Täiskuu 6. Kahanev kuu 7. Poolkuu (viimane veerand) 8. Vanakuu Kuu teke Kuu tekke kohta on palju teooriaid
..........................3 Kuu.............................................................................................................................................3 Kokkuvõte..................................................................................................................................5 2 Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö)
Mõõtmed · Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel.
Kuidas tekkis kuu? Referaat Autor: Agnes Adamsoo 9 klass Juhendaja: Helene Urva Loodusõpetuse õpetaja Maidla 2011 Sisukord Sissejuhatus 2 Kuidas tekkis kuu? 2 Kuu faasid 3 Kuu mõju 3 Kuu 4 Andmed kuu kohta 4 Kuuvarjutus 4
......................................................................................3 Kuu teke.............................................................................................4 Andmeid Kuust..................................................................................6 Kuu pind ja ehitus..............................................................................7 Kuu reljeef.........................................................................................9 Kuu faasid..........................................................................................12 Kuuga seotud varjutused....................................................................13 Teised kuud........................................................................................14 Mõningaid huvitavaid fakte...............................................................15 Kokkuvõte.........................................................................................16
kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. · Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on siiski teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees. Selle kohaselt langes Maale üsna tema moodustumise algjärgus hiigelsuur (ligikaudu Marsi-suurune) taevakeha. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast hulgaliselt materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid gravitatsiooniliselt diferentseeruma. Sellest ajast on Maal rauast tuum. Kuu Faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. Kuu faasid: · 1.kuu loomine (kuud ei ole näha) · 2.noorkuu · 3.poolkuu (esimene veerand) · 4.kasvav kuu · 5
Kuu 1. Üldandmed: a. Kaugus maast 384 401 km b. Läbimõõt ekvaatoril 3477,8 km c. Tiirlemisperiood 27 päeva 7 tundi ja 43 minutit d. Kahe täiskuu vaheline periood 29 päeva 12 tundi ja 43 minutit e. Raskusjõud pinnal 1 /6 Maa raskusjõust f. Heledus 1 /425 000 Päikese heledusest g. Keskmine tihedus 3,3 g/cm3 2. Välisilme: Enne kosmoselendude ajastu algust arvati, et Kuu pind on kaetud paksu tolmukihiga.
Maa ja Kuu Üldiselt Kuu on Maa lähim taevakeha, ainuke looduslik kaaslane Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega, kuna Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa Kuu iseloomustus Orbiit 384,400 km Maast Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass 7,36 ×1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3.
1 Sisukord Maailmaruum Mis on maailm? Tähistaevas ja tähtkujud Mis on Maailmaruum? Kokkuvõte Päikesesüsteem Päike Päike on Maa energiaallikas Planeedid ja nende kaaslased Planeet Maa Maa kaaslane Kuu Kuusirp, poolkuu ja täiskuu. Kuuvarjutus Kokkuvõte Maa külgetõmbejõud Kus on Maa peal ülal ja kus all? Raskusjõud Kokkuvõte 2 Mis on maailm? Maailm jaguneb kaheks: eluslooduse maailmaks ja eluta looduse maailmaks. Elusloodus jaguneb taimeriigiks ja loomariigiks. Taimeriik Loomariik Eluta loodus on liiv, kaljud, vesi , õhk ja maavarad mis on olemas olnud pikka aega.
ühiku kaugusel.Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). Päikese raadius on 6,9599×108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi järgi) ja heeliumist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elementide panus on 1,67% massi järgi. Planeedid Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1.tiirleb ümber Päikese, 2.on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3.ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada rühmadesse: · Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest
Sisukord 1. Kuu andmed............................................................ lk 3 2. Kuu faasid ...............................................................lk 4 3. Kraatrid ..................................................................lk 5 4. Kuu siseehitus ..........................................................lk 7 5. Kuu tekkimine ..........................................................lk 8 6. Kuu asend maa suhtes .................................................lk 9 7. Kuu pind .................................................................lk 10 Kuu andmed
...................................................................................8 Uraan....................................................................................................................................9 Komeet...............................................................................................................................11 Asteroid..............................................................................................................................11 Kuu faasid ja päikesevarjutus........................................................................................... 12 Kokkuvõte..........................................................................................................................13 Sissejuhatus Päikesesüsteem Koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis
· Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 5) Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. (5) Niisiis kuulub Päikesesüsteemi 9 planeeti (vt Joonis1). Viimastel aastakümnetel on tehtud lugematuid katseid, et avastada 10. planeet, enamused küll arvutite abiga, s.t. on püütud välja arvutada oletatava planeedi liikumise tee. Osade ennustuste kohaselt võib tundmatu planeet liikuda isegi läbi Neptuuni orbiidi
...........................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu...........................................................................................................................................7 Kuu tiirlemine ja faasid.................................................................................................7 Kuu päritolu...................................................................................................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos...........................................................................
väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. DOPPLERI EFEKT- kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb. SUUR PAUK- paisuva universiumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. ASTRONOOMILINE ÜHIK- pikkusühik, Maa kesmine kaugus päikesest. Mõjupiirkond:Päikesesüsteem. PARSEK-kaugus, kust vaadates 1 a ü katab 1 nurgasekundiehk sellise ringjoon, mille üks a ü
magnetväli 25 … 65 μT (mikroteslat), mille poolused asuvad planeedi geograafiliste pooluste läheduses. Geograafilise põhjapooluse kaugus (polaarkoordinaadid 90,0°N; 180,0°W) magnetilisest lõunapoolusest (koordinaadid 85,9°N; 147,0°W) on vaid umbes 455,9 km pikki meridiaani mõõdetuna. Maa pöörlemistelg moodustab tiirlemistasandiga 23,4° nurga (23°24’ ≈ 0,4084π rad). Kuu on Maale ainus looduslik kaaslane ning kõige lähem taevakeha. (Tõe huvides olgu siiski nimetatud, et aeg-ajalt satuvad Maale lähemale üksikud väikeplaneedid – asteroidid, samuti sabatähed ehk komeedid). Maa pöörleb ümber oma kujutletava telje, mis „väljub“ maapinnast pooluste kohal. Teame, et Maa teeb ühe täispöörde ühe ööpäevaga. Meeles tasub pidada asjaolu, et Maakera pöörlemissuund on läänest itta – selle peegeldus – Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumine on sellele vastupidine.
Väiksemal määral on süsihappegaas lahustunud ookeanidesse ja taimede poolt ära tarvitatud. Maa põhiandmed: Päikese süsteem ja seega ka Maa tekkis umbes 4, 6 miljardit aastat tagasi; Maa kaugus Päikesest: 150 miljonit kilomeetrit; Maa läbimõõt ekvaatoril: 12 756 km; Maa ümbermõõt: 40. 000 kilomeetrit; Maa pindala : ~ 510 miljonit km2; vesi moodustub maast 70. 8% ; Maa kõrgeim tipp on Dzomolungma mäetipp Himaalajas; Maa päev: tavaliselt 23 tundi ja 56 minutit; Maal on üks kaaslane - Kuu. Kuu on Maa looduslik kaaslane. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Roomlased panid Kuule nimeks Luna, kreeklased Selene ja Artemis, ning tal on palju teisi nimesid erinevates mütoloogiates. Kuud on tuntud juba esiajaloolisest ajast peale. Ta on heleduselt teine objekt taevas pärast Päikest. Vastavalt tema suurusele ja koostisele on Kuud
...................................................................................4 3.Kuu päritolu....................................................................................................................5 4.Kuu pind ja atmosfäär.....................................................................................................6 4.1.Igavese päikese tipp.................................................................................................6 5.Tähtsamad missioonid Kuule.........................................................................................7 5.1.Külm sõda ning „Space Race“.................................................................................7 5.2.Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm.......................................................7 5.3.Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1..................................................................7 5.4.Esimene inimene Kuul ja Apollo 11...........................
Meridiaani suund langeb kokku kõikjal esemete poolt jäetava varju suunaga. Hakatakse lugema Greenwichi meridiaanist. Meridiaane võib tõmmata läbi mistahes punkti Maa pinnal. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja mingi objekti vahel. Võib olla 0-st kuni 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. · Kõrgus ehk altituud on mingi koha kõrgus meetrites kindlaksmääratud keskmisest merepinnast. · Afeel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmest kõige kaugemal. Maa on afeelis juulis, mistõtt on põhjapoolkera suved üldiselt jahedamad ja pikemad kui lõunapoolkera suved. Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved.
Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümber päikesetuul. See on aga nii hõre, et maistes laborites taolist vaakumit saada ei õnnestu: ta on 10000 miljardit korda hõredam õhust merepinnal. Palja silmaga on Kuul näha tumedaid laike. Astronoomid kutsuvad neid meredeks, kõige suuremat, täiskuu ajal selle vasakul poolel olevat laiku koguni (Tormide) ookeaniks. Heledaid alasid seevastu nimetatakse mandriteks. Vett ega mingit muud vedelikku Kuu meredes muidugi ei leidu, oma nime on nad saanud 17. sajandil sarnasuse põhjal. Eks märg pinnas ole ju tumedam kui kuiv. Fantaasiarikkad nimed andis meredele itaalia astronoom Francesco Grimaldi ja esmakordselt avaldas need tema kaasmaalane Joannes Riccioli 1651. aastal
Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. -4- 1.4 Kauguse järgi Päikesest: · Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. · Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. 1.5 Asendi järgi Maa orbiidi suhtes: · Siseplaneedid: Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. · Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti.[4] (pilt1) Pilt 1. Planeetide järjestus -5- 2. MERKUUR 2.1 Ajalugu Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0,4 a.ü
...............................................................................6 1.3. Kuu pinnaehitus...............................................................................................................8 1.4. Kuu sisemus.....................................................................................................................9 1.5. Kuu tekkimine................................................................................................................10 2. REISID KUULE................................................................................................................... 12 2.1. Apollo 11....................................................................................................................... 12 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale......................................................................................12 2.3. Apollo 12.....................................................................................................
Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Võib-olla leidub taolisi väikseid kaaslasi ka rõnga sisemuses (nagu Saturnil). Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, ta albeedo on vaid 0,05-0,06, see tähendab et ta peegeldab vaid 5-6% pealelangevast valgusest, ülejäänu neeldub. Kaaslane on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud ning kujutab endast süsiniku ja väävliühendite segu. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema
sest temperatuur on seal allpool vee külmumispunkti. Väga huvitavaid tulemusi on andnud Maa vaatlemine raadioteleskoopidega. Meeterlainetes (ultralühilained) on Maa Päikese järel kõige võimsam kiirgaja Päikesesüsteemis! Raadiokiirguse tugevus sõltub suuresti sellest, milline planeedi osa on parasjagu Marsi poole suunatud. Maa raadiokiirgus on aja jooksul tugevnenud, kusjuures 40-50 aastat tagasi ei kiiranud ta selles lainealas praktiliselt üldse. Maal on üks kaaslane, mis läbimõõdult on temast vaid neli korda väiksem. Kui võrrelda planeediga, mille ümber ta tiirleb, siis on ta suhteliselt suurim kaaslane Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada paari Pluuto- Charon). Teleskoobiga võib Maa kaaslase pinnal näha tumedaid laike. Nende jälgimise põhjal on leitud, et kaaslase pöörlemisperiood ja tiirlemisperiood on võrdsed, seetõttu on ta Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Maa kaaslasel atmosfääri leitud ei ole
Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt.
Kergemaks arusaamiseks kasutasin ka tabeleid. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! 1. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem moodustub Päikesest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suur tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks (vt. joonis1.). Joonis.1. Universum Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi ja tolmu pilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes
48000 km. Kauguse järgi Päikesest jagunevad planeedid: Lähisplaneedid (ingl. inner planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid (ingl. outer planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi Maa orbiidi suhtes jagunevad planeedid: Siseplaneedid (ingl. inferior planets): Veenus ja Merkuur. Nende orbiit on seespool Maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid (ingl. superior planets): Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti. Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi 9 planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Asteroidid ·Üle 3000
telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest. Tiirlemise ajal on nendes Maa osades, mis on kaldunud Päikese poole, suvi ja Päikesest eemal kladunud osades on talv.Maal on üks kuu, mis tiirleb keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel. Kuu Kui Kuu tiirleb ümber Maa, valjustab Päike selle eri osi. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga, kui ühe pöörde ümber oma telje, mis võimaldab tal näidata meile ainult ühte oma külge. Kõik oli vaikne, kui Apollo 11 maanudus Kuule. Seal ei ole atmosfääri, mis kannaks helisid edasi. Kuu pind on kaetud kraatritega, mille põhjustasid pärast Kuu tekkimist sellele kukkunud meteoriidid. Mõned neist purustasid Kuu koore ja laava nõrgus pinnale. Need on Maalt nähtavad tumedad >mered<. Maa külgetõmbejõud hoiab Kuu orbiidil tiirlemas, kuid Kuu eemaldub meist 4 cm aastas.Kuu külgetõmbejõud mõjutab Maa ookeane, põhjustades tõusu ja mõõna, ning aeglustab Maa pöörlemist tuhandike sekundi võrra sajandis. Marss
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet?
põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel. Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie jaoks tähistab päiksetõus momenti, kui see osa maakera pinnast, kus meie elame pöörab end Päikese poole. Päikeseloojangul eemaldub meie elukoht Päikese kiirtevihust. Maal on ka üks kaaslane - Kuu. Kuu on oma emaplaneediga võrreldes sedavõrd suur, et Maad ja Kuud oleks õigem nimetada kaksikplaneediks. Alates Maast on kõikidel planeetidel kaaslased. Maa kaaslane Kuu on üks suuremaid planeedi kaaslaseid kogu Päiksesüsteemis. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused. Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all. Sisemine tuum ja koor on tahked; välimine
Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Võib-olla leidub taolisi väikseid kaaslasi ka rõnga sisemuses (nagu Saturnil). Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, ta albeedo on vaid 0,05- 0,06, see tähendab et ta peegeldab vaid 5-6% pealelangevast valgusest, ülejäänu neeldub. Kaaslane on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud ning kujutab endast süsiniku ja väävliühendite segu. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem.
.......11 PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD............................................................................12 ASTEROIDID ...............................................................................................................12 METEORIIDID ............................................................................................................12 KOMEEDID .................................................................................................................13 Kuu faasid..........................................................................................................................13 Päikesevarjutus..................................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................................14
annaabi.ee 
