Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kütused - test". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kütus, diiselkütus, aurustub, kütused, oktaanarv, suvise, hangub, pikaks, tsetaanarv, andmiseks- Alkaanid - Erinevaid ühendeid on ca 1000 - Erinevate leiukohtade nafta on erineva koostsega Koostis. Töötlemine : - Puudub kindel keemistemperatuur, miks? - Keemistemperatuuride asemel räägime keemispiiridest - Kuumutamisel eralduvad koostisained kt0 suurenemise järjekorras - Eralduvad koostisained jaotatakse fraktsioonidesse. - Bensiinis (5-9 süsiniku aatomit) - Ligroiin (150-240 C) (c8-C14) Reaktivlennuki, raketikütus - Diiselkütus (240-360 C ) , (c12 c16 ) - Solaarõli (300-410C) (c14-c20) raske diiselkütus, kütteõli - Masuut fraktsioneerimisjääk , määrdeõlid , parafiin - Gudroon (kuni c50) asfaldi tootmine Fraktsioonid : - Iga fraktsiooni töödeldakse veel eraldi : - Bensiini fraktsioon: - Petrooleeter (40-70C ) lahustid - Aviobensiin (70-100C) - Autobensiin (100-140c) Krakkimine :
Harvemini leidub heledat, värvuselt petrooliga sarnanevat ja musta vaike sisaldavat paksu naftat. Nafta tihedus on 650 ... 1040 kg/m3. Teda iseloomustab elemendiline, rühmaline ja fraktsiooniline koostis. Nafta sisaldab süsinikku 83 ... 87%, vesinikku 11 ... 14%,hapnikku, väävlit ja lämmastikku kokku 1 ... 5%. Protsendi murdosa piires sisaldab nafta lahustunud mineraalaineid ja Kütuse kütteväärtus ja kogus Mõningate kütuste kütteväärtusi Kütused, autobensiinid Kasutavate karburaatormootorite e ottomootorite tegelik võimsus, töökindlus ja kasutegur sõltuvad kasutatava kütuse omadustest. Kütuse põhikoostises on teatavasti süsinik C ja vesinik H., Vaata keemiast alkaanide homoloogiline rida: metaan CH4, etaan C2H6 jne! Kütused: autobensiinid Mootoris ühinevad õhus olev hapnik O2 ja kütusekomponendid süsinik C ning vesinik H teatavasti põlemise teel, oksüdeerumsprotsess.
lahusti.Süütevedelik,kütus. Lahusti kasutamine, puhastusvahendid, kütuse lisandid. · Etanool etüülalkoholid Värvusetu, iseloomuliku alkoholi lõhnaga vedelik, põleb , kõige vähem mürgisem alkohol, 200gr puhast. Segu mis koosneb 96-98% etanoolist, ja 2-4% veest nimetatakse piirituseks. Hüdroskoopne imab vett endasse. Defitseerija, konvenseerija. Väga hea lahusti, tema kasutus alad on laialdased. Mootori kütus , kütuse lisandid. Süütevedelik. Termomeeter. Suhkruid sisaldavaid ainete kääritamine, maagaasi sisalduvast eteenist. Puidust sisalduvast tselluloosist. · Propanool propaantriool (glütserool) värvusetu siirupi taoline vedelik, veega seguneb väga hästi. Ei ole mürgine! Kuid lahtistava toimega. Saadakse seda seebi tootmisel kõrval produktina. Kasutatakse naha hooldus vahendites(kreemid, salvid, puhastus vahendid).
A2 Kim Martin Kaarlimõisa 2010 Sisukord 1. Autokütused ..................................................................................................... 3 1.1 Bensiin ........................................................................................................... 3 1.2 Diiselkütus ..................................................................................................... 3 1.3 Gaasikütus ..................................................................................................... 5 2. Määrdeõlid ...................................................................................................... 7 2.2 Õlid ................................................................................................................ 7 2.1 Määrdeained ..........
Kütuste teke, omadused. Tahked kütused ja gaaskütused 1. Mis on kütus ja mis eesmärgil teda kasutatakse? Mis tingimusi peavad kütuseks kasutatavad ained täitma? Kütus e kütteaine on süsivesinikke sisaldav põlevaine, mida kasutatakse soojusenergia saamiseks või keemiatööstuse toorainena. 2. Kuidas liigitatakse kütuseid? (agregaatolekult, päritolult) a)tahke, vedel, gaasiline b) looduslik, tehislik 3. Mis on kütuste põletamise eesmärk? Mis tingimused peavad olema täidetud, et põlemine toimuks? (tule tetraeeder) Kütuseid, nii tahkeid kui vedelaid, põletatakse energia saamise eesmärgil
Q = kj / kg kütuse kohta Vedelkütuse põletamisel tehakse vahet madalkütteväärtus kõrgekütteväärtus Vee sisaldus kütuse põlemisel kulutab teatu osa energiast, (selleks, et vett aurustada) aga kui see aur kondenseerida ja eraldunud soojushulk arvutada põlemisel eraldunud soojushulgale juurde - saame kõrgema kütuseväärtuse. Kütteväärtuse keskmised suurused diiselkütus 42000 kj / kg bensiin 43000 – 46000 kj / kg petroolium 43000 kj /kg TIHEDUS See on suhekütuse ühe mahu ühiku mass kg ς = m / v ( kg /m³, kg / Cm³) Kütuse erikaalu järgi liigitatakse: kerged kütused ς < 800 kg / m³ ( 0,8 < kg / m³) bensiin, petrool rasked kütused ς > 800 kg / m³ ( 0,8 > kg / m³ ) masuut jne kütuse tihedus oleneb tema temperatuurist, Temperatuuri tõstmisel tema tihedus väheneb
kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid..
kuivatatakse 80...100°C( melamiinlakkvärv) juures 2...4 tundi osa kuivavad toatemperatuuril 1...2 tundi(nitrotsellulooslakkvärv). Pulbervärvidena kasutatakse termoreaktiivseid vaike ja termoplastseid polümeere. Pulbervärvid nakkuvad hästi metallidega ja moodustavad ilmastikukindla, läikiva katte. Epoksüvaikkatted on kasutuses tööstuses vee ja toiduainetega (happeliste)kokkupuutuvate pindade kaitseks. Emulsioonvärvide sideaineks on polümeeri ja vee emulsioon. Kuivades vesi aurustub ja polümeer moodustab hästi nakkuva kelme. Tuntumad värvid on polüvinüülatsetaat- , akrüül- , glüftaalemulsioonvärvid. Emulsioonvärvid ei sisalda tuleohtlikke orgaanilisi lahusteid. Kruntvärve kasutatakse värvitavate pindade ettevalmistamisel värvimiseks. Kruntvärv nakkub hästi pinnaga ja seob värvikihi paremini alusmaterjali külge. Nakke suurendamiseks lisatakse kruntvärvidele taimseid õlisid. Kruntvärv peab sisaldama samu side- ja täiteaineid mis värvid..
põhjal 2.3.2. Baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeem 6 2.4. Kui biodiisel valmis 6 2.4.1. Kontroll 7 2.4.2. Kütust hoitakse 7 2.4.3. Tootmisest tekkinud jäätmete käitlemine 7 3. Biodiisel on keskkonnasõbralik kütus 8 3.1. Õhusaaste vähenemine biodiislit kasutades 8 3.2. Emissioonid 8 4. Kasutatud kirjandus 10 Lisa 1. Emisioonimäärade graafik Lisa 2. Energiaseaduses esitatavad nõuded kütusetootjale Lisa 3. Rahvusvahelised normatiivid biodiislile
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja
Nafta 1. Kütused Tsivilisatsioon pole mõeldav kütuseta. Energia saamiseks põletatakse puitu, gaasi, naftat ja paljusid teisi materjale. Looduslik kütus Tehiskütus Tahkekütus kivisüsi, põlevkivi jm turbabrikett, koks Vedelkütus nafta bensiin, kütteõli Gaaskütus maagaas generaatorigaas On olemas veel taastuvad ja mittetaastuvad kütused. Mittetaastuvad ehk fossiilsed kütused on geoliigilises minevikus elanud organismide jäänused: nafta, kivisüsi, põlevkivi jms. Need on moodustunud miljonite aastate jooksul
....................................................................................................... 7 Polümeermaterjalid.................................................................................................... 8 Kütused.................................................................................................................... 10 Kütuste liigid.......................................................................................................... 10 Looduslikud kütused........................................................................................... 10 Tehiskütused....................................................................................................... 10 Kütuste koostis...................................................................................................... 10 Nafta koostis...................................................................................................... 10 Nafta töötlemise viisid...
Selles põleb kütuse ja õhu segu põlemiskambris. Põlemisel tekkiva gaasirõhu võtab vastu kolb, selle edasi-tagasi liikumise aga muudab väntmehhanism pöörlemiseks.Kolbmootorid jagunevad otto- ja diiselmootoriteks. Otto- ehk bensiinimootoris seguneb bensiin õhuga kas karburaatoris (karburaatormootor) või sisselaskekollektoris (pritsemootor). Küttesegu süüdatakse kõrgpinge-elektrisädemega. Diiselmootoris pritsitakse diislikütust kõrgel rõhul põlemiskambrisse, kus kütus seguneb kuuma õhuga ja süttib. Õlitussüsteem. Õli vähendab hõõrdumist, eemaldab kulumissaadusi ning jahutab mootori hõõrduvaid pindu. Mootoris tuleb tarvitada ainult ettenähtud õlisid. Juht peab olema alati kindel, et mootoris on küllalt õli. Õli taset mõõdetakse enne mootori käivitamist keskmiselt kord nädalas.Tase peab olema ülemise ja alumise märgi vahel. Õigem oleks hoida tase varda ülemise märgi lähedal,
järgi reguleeritakse töökäik. Küttesegu valmistamine karburaatoris Karburaatoris on sisseehitatud kütusepump, mis olenemata sae asendist töötamise ajal imeb kütust karburaatorisse. Kaasajal on enamlevinud firmade Tillotson ja Walbro karburaatorid. Neid kasutavad saefirmad Husqvarna, Partner, Dolmar jt. Küttesegu valmistamist nimetatakse karburatsiooniks ning vastavat seadet karburaatoriks. Karburaator koosneb membraanikambrist ja segukambrist ehk lõõrist. Viimases segatakse kütus ja õhk vajaliku koostisega kütteseguks. See kamber on rõhtjas torukujuline ruum, ühendatuna ühelt poolt silindriga, teiselt poolt õhufiltriga. Keskosa on koonusjas, nimetatakse segukoonuseks. See on vajalik, et kiirendada õhu liikumise kiirust ja sellega soodustada bensiini imemist ja seda täielikult pihustada. Keskel kas segusiiber vanadel karburaatoritel võis seguklapp. See on ühendatud gaasihoovaga. Seguklapiga muudetakse mootorisse imetava kütuse hulka ja
soojushulka mis eraldub 1kg kütusepõlemisel. 2.3 Viskoossus on kütuse põhiline kvaliteedi näitaja. Kvaliteedi viskoossus cSt Stoke Väikeviskoossus kütuse osad on liiga peened väheneb lennukaugus ,määrimine halveneb. Suurviskoossus parafiin, pihustamine halveneb ja segu moodustamine ,kütus ei põle täielikult , heitgaas muutub tumedamaks 2.4 Kütusekoostis Hägustumus temperatuur +3..5C Tahked süsivesinikud parafiin muudab kütuse hägusemaks Isesüttivus temperatuur kus kütus süttib ilma kõrvalise tuleta Kütuse isesüstivus TSETAANIARV 45 , 1100 2200 pr Lisaained kütuses , lubamatud on väävel tahked ained. 3. Gaasikütus Vedelgaas põleb tahmajälgi jätmata Vedelgaas on keskkonna seisukohalt hea valik, sest kui õhku on piisavalt, moodustuvad selle põlemisel vaid veeaur ja süsihappegaas ning ei eraldu mingit tahma, väävlit ega raskemetalle. Vedelgaasi saadakse toornaftast krakkimise teel. Tööstuslik vedelgaas sisaldab
Siin ilmselt tekkis küsimus,mis on ottomoor? Ottomootor on leiutatud Saksamaal ja leiutajaks on Nicolaus Otto (1832-1891).Ottomootor on bensiinimootor,mille tunnuseks on see,et kütuse ja õhu segu,mis on silinris kokku surutud,süüdatakse silindris väljastpoolt sinna juhitud elektrisädemega, mis on diiselmootor? Diiselmootoris valmistatakse küttesegu silindris,mis ongi põhiline erinevus ottomootoritest.St,et silindris surutakse kokku puhas õhk,millesse pritsitakse kütus ja mis süttib kuumas õhus ise. 4 Mootor KUIDAS MOOTOR TÖÖTAB? a)Silinder täidetakse põleva seguga (bensiin,õhk) b)Segu surutakse kokku c)Segu süüdatakse ning kork surutakse gaaside paisumise tulemusena silindrist välja mootoriplokk Sisepõlemismootor töötab põhimõttel,kus kolb pannakse silindris edasi-tagasi liikuma,see
Hugo Treffneri Gümnaasium Bensiini kahjulikkus keskkonnale ja alternatiivsed lahendused Referaat Koostaja: Arnold Rein Tatunts Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2011 Sissejuhatus Valisin sellise teema, kuna see on globaalne probleem ja ohustab kõiki Maal elutsevaid eluvorme, kuna me täpseid tagajärgi ei tea. Fossiilsed kütused on maailmale hetkel üks suuremaid ohte. Liigne kasutamine võib kaasa tuua suuri probleeme. Jääpankade sulamisest tulenevalt üleujutused linnades, mis asuvad mere ääres. Lisaks ohustab see paljusid liike. Nende hävimise maismaal põhjustab üleujutus, vees aga soolsuse taseme muutumine. Põhjus, miks bensiini kasutamist ei lõpetata peitub tarbijais endis, kes kasutavad seda igalpool igapäevaselt. Kütust on vaja transpordis, põllutöös, ehituses. Võiks lausa
1 Jäätmekäitlus Plastide jäätmeid on kõige keerulisem ning aeganõudvam käidelda, kuna polümeere on kolm klassi: tavalised plastid, osaliselt biolagunevad plastid ja täielikult lagunevad 6 bioplastid. Plastide käitlemise muudabki kalliks see, et erineva struktuuriga plaste ei saa kokku sulatada. 5 3. KÜTUSED Liigitus Kütuseid liigitatakse agregaatoleku ja päritolu järgi. Agregaatoleku järgi jagunevad kütused: tahked kütused, vedelkütused, gaasikütused. Päritolu järgi jagunevad looduslikeks ja tehiskütusteks. 14 Looduslikud kütused on: maasüsis, nafta, turvas, küttepuit, puidu ja taimede jäätmed.14 Tehiskütused on: turba- ja puidubrikett, mootorikütused, vedelgaas, generaatorigaas, biogaas, biovedelkütus.14 Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi ning diislikütuseid aastaaja järgi. 1 Kütustele esitatavad nõuded Autobensiinidest on tarbimisse ning müügiks lubatud ainult pliivaba bensiini.
Peaaegu alati on S ja C tähe taga mingi teine täht tähestiku järjekorras alates A'st. Mida kaugemal see teine täht on A'st, seda kvaliteetsem on õli. Õli tuleb vahetada vastavalt hooldusvälbale, kuid vähemalt korra aastas. Hermeetilistes tingimustes säilib õli kolm aastat, kuid karter pole hermeetiline, õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksudeerumisprotsessi. Erinevaid õlisid ei soovitata omavahel segada v.a sünt. Õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. seda määratakse kas mootori või uurimismeetodil. Lühendid: RON / MON Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsioonikindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv, seda väiksem on detonatsioonioht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Kuulda on heledat metalset kloppimist.(klõbinat) Mootoridetailid võivad puruneda. Hõõgsüüde vüib kaasneda detonatsiooniga, kuid reeglina siiski eraldi.
kohta. Mõõtühik vastvalt J/kg ja J/m3 Erisoojus: mass-, maht ja molaarerisoojus ühikud vastavalt J/(kg*K), J/(m3*K) ja J/(mol*K). Temperatuur 0°C = 273,15K K = 273,15+°C Rõhk: 1Pa = 1N/m2 = m-1*kg*s-2 Järgnev loeng on koostatud põhiliselt ,,A. Paist, A. Poobus. Soojusgeneraatorid. TTÜ Kirjastus, 2008" põhjal. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Kütused Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust. Kütusteks (kütteaineteks) loetakse aineid, mis täidavad järgmisi põhilisi tingimusi: küllaldane varu või taastuvus looduses, hea kättesaadavus ja suhteliselt lihtne tootmine, reageerimine oksüdeerijaga toimub kiiresti ja suure kasuteguriga, põlemissaadused ei saasta ohtlikult keskkonda.
Ermeetilistes tingimustes säilib õli 3aastat, kuid karter ei ole ermeetiline. Õli puutub kokku õhuga ning põhjustab oksüdeerumise protsessi. Erinevaid õlisi ei tohi omavahel segada va. sünteetilised õlid. Bensiini süttimise kiirust iseloomustab oktaanarv. Seda määratakse kas mootori (RON) või uurimis meetodil(MON). Oktaanarvuga hinnatakse bensiini detonatsiooni kindlust. Detonatsioon on küttesegu ülikiire plahvatuslik isesüttimine. Mida kõrgem on oktaanarv seda väiksem on detonatsiooni oht. Detonatsiooni puhul tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks kuulda on heledat mettalset kloppimist. Mootori detailid võivad puruneda. Hõõgsüüde Võib ka kaasneda detonatsiooniga kuid reeglina on eraldi. Mootor kuumeneb üle kui süüde on hilisem, põlemiskamber tahmunud ja küttesegu ei sütti süüteküünla sädemest vaid põlemiskambri hõõguvatest pindadest. Mootor töötab edasi pärast süüte väljalülitamist.
Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. 2.Naftast toodetavate mootorkütuste omadused. Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu
..300°C; · Gaasiõli (gasool) keemispiirkond 230...330°C; · Solaarõli keemispiirkond 280...380°C . Kui kütuste komponendid on eraldatud jääb järgi masuut. Masuuti kuumutatakse temperatuurini 420°C ja veeldatakse vaakumis. Saadakse kerged masinaõlid, mootoriõlid, rasked masinaõlid. Masuudist jääb järgi gudroon. Gudroonist eraldatakse veel jõuülekandeõlid, silindriõlid, lennukiõlid ja järgi jääb bituumen e pigi. Krakkimine Destilleerimisel saadavad kütused ei vasta enam tänapäeva nõuetele. Samuti saadakse destilleerimise teel naftast bensiini ainult 15...20%. Krakkimise teel saadakse naftast erinevaid vedelkütuseid koguseliselt tunduvalt rohkem. Termilise krakkimise korral kuumutatakse masuuti temperatuuril 490°C ning rõhul 2 M P a . Neis tingimustes toimub peamiselt molekulide lõhustumine ja tulemusena saadakse bensiini. Kahjuks on see bensiin alkeenide rikas ja mittesobilik otsekasutamiseks.
b) ristkäiguline mootor (S=D), c) pikakäiguline mootor (S/D>1) [5] 3. OTTO RINGPROTSESS Otto ringprotsess on sisepõlemiskolbmootori ringprotsess, mille iseloomulik tunnus on püsimahuline (isohoorne) soojuse suunamine protsessi. Otto ringprotsessi alusel töötavates mootorites põletatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid (bensiin, petrool, maagaas jt), mis segatuna põlemisõhuga süüdatakse silindirs elektrisädemega. Kütus põleb mootoris niivõrd kiiresti, et mootori kolb selle aja jooksul ei jõua märgatavalt ülemisest surnud seisust kõrvale nihkuda ning see lubabki põlemist käsitleda püsimahulise protsessina. [3] Otto ringprotsessi termiline kasutegur sõltub mootori surveastmest ja adiabaadi astendajast. Tänapäeva ottomootoris jääb surveaste piiridesse 8-12. Surveastme tõstmist tõkestab kütuse isesüttimistemperatuur ja küttesegu detonatsioonioht. Kui temperatuuri komplimeerimise
alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ... tekib siis, kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust võib mõjutada aga ummistunud õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud), muidugi ka suletud asendisse unustatud õhuklapp mängib oma osa. Suurenenud CO kogus tekib, kui
RÖÖBASTRANSPORT EESTIS Raudtee liiklus: o 1870 Paldiski (sõjasadam) Peterburi raudtee o 1899 Riia Pihkva o 1890 Tapa Tartu Valga o 1931 Tartu Petseri o 20. September 1924 Tallinn-Nõmme elektriraudtee Tramm 1918 seiskus hoburaudtee 1921 13. mail mootortramm Vene turg Kadriorg 1934 november elektritramm Pärnu maanteel EESTI RAUDTEEDE HIILGEAEG MOOTORSÕIDUKITE SAAMISLUGU Sisepõlemismootor soojusmasin, milles kütus põleb mootori sees. (kasutegur 60% ja rohkem) Välispõlemismootor kütus põletatakse väljaspool mootorit. (kasutegur 10%) KÜTUSE JÄRGI Gaasimootor Bensiinimootor Diiselmootor TAKTIDE JÄRGI Kahetaktiline Neljataktiline SILINDRITE PAIGUTUSE JÄRGI Ridamootor V-mootor (V8,V12) Boksermootor Tähtmootor (rootormootor) EHITUSE JÄRGI Kolbmootor Vankelmootor Turbomootor Reaktiivmootor BENSIINIMOOTOR
marine and stationary 4 PÕLEMINE OTTOMOOTORIS Põlemine on indikaatordiagrammi kõige keerukam osa. Tema kulgemisest sõltub kütuse kasutamise efektiivsus, seega ka mootori võimsus ja ökonoomsus Bensiinist ja õhust koosnev küttesegu võib süttida liigõhuteguri vahemikus (α = 0,5...1,35. Kui segu sisaldab jääkgaase, on süttimispiirid veel kitsamad. Põlemiskiirus on suurim liigõhuteguri α = 0,85...0,9 puhul. Välise segumoodustamisega mootorites on kütus õhuga ühtlaselt segatud ja seetõttu ei saa teda süttimispiiridest suurema või väiksema liigohuteguri korral süüdata. Põlemise perioodil, mis kostab umbes tuhandik sekundit, pöördub väntvõll 15...25°. Et kolb asub ülemise surnud seisu läheduses, ei muutu maht põlemisel kuigi palju. Seepärast annab põlemisest parema ülevaate diagrammi laotus pθ –koordinaatides 8
Silindri täitumist põhjustab alarõhk, mis tekib alumise surnud seisu kohal. Sisselase algab varem, kui kolb jõuab ülemisse surnud seisu a' ja lõpeb peale seda kui kolb on läbinud ülemise surnud seisu punktis b Komprimeerimise takt b-c, küllalt keeruline termodünaamiline protsess ja komprimeerimine toimub mööra polütroopset protsessi. Rõhk tõuseb, temp tõuseb. Töötakt c-z-d, kusjuures komprimeerimis protsessi lõpus punktis c süüdatakse kütus ja algab põlemine, sellelejärgneb paisumine, süüdatakse kütus, kolb liigub alumise surnud seisupoole Väljalaske takt, selle takti vältel toimub väljasurumine, algab d-e Sisepõlemis mootori ökonoomsuse näitajad 1. mootori efektiivvõimsus Pe= Pi-Pt=m*Pi kW, kusjuures Pt on võimsus, mis kulutatakse mootori erinevates sõlmedes hõõrdumisele, kusjuures see vahe Pi on mootori indikaator võimsus, sõltub Pi=piVh*n*i/z kW Pi-indikaator rõhk
Õlid ja määrded Hõõrdumine Tehnikas esineb igal pool hõõrdumist. Hõõrdumine takistab ühe keha liikumist teise keha suhtes ja põhjustab energia kadusid. Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materja
Formaldehüüdi 3.Petrooleum(reaktiivkütus) C11,C12 - diisel-kütus, 6, mille tipust eraldatakse bensiin ja krakkgaasid, toodetakse metanooli katalüütilisel (metalloksiidid) reaktiivkütus, kerge kütteõli põhjast aga petrooleumi-gasoili fraktsioon. Viimane oksüdatsioonil. 4.Kerge gasoil (C13-C17) - diiselkütus, gaasturbiinide pumbatakse toruahju 2 sügavkrakkimiseks (> 500°C, 9. Isopropanool (isopropüülalkohol) kütus, ahjude kütteõli (masuut) 5000 kPa). Mõlema ahju krakkproduktid antakse Nagu eespool öeldud, oli isopropüülalkohol üks esimesi 5
· Suure eripõlemisesoojusega ühenditest toodetud mootorikütused 2. Agregaatolekult(3) · Tahke-, vedel-, gaaskütused 3. Mootori- ja keskkonnasäästlikuselt(4) · Tavamootorikütused · Keskkonna- ja mootorisäästlikud mootorikütused · Tuleviku mootorikütused · Alternatiivmootorikütused 4. Kasutusalalalt(6) · Mootoribensiinid ottomootoritele · Diislikütused diiselmootoritele · Laevamootorite kütused · Reaktiiv- jt. mootorite kütused · Lennukimootorite kütused · Gaasmootorite kütused 2. Nafta mõiste, elementkoostis, kemokoostis. Naftavarud maailmas Nafta on vedelate süsivesinike ja nendest lahustunud gaasiliste ning tahkete süsivesinike segu. Elementkoostis: 1. 82...87% süsinikku 2. 11...14% vesinikku · 0,01...5,5% väävlit · 0,03...1,7% lämmastikku
97,5% kuni 180 kraadi - põlemise täielikus. Joodiarv (iseloomustab küllastamatust) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35%, benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 30ppm. Antioksüdant(BHT) kuni 0,03%, detergendid 0,01-0,02%.). Peab sisaldama mõningal määral madalalt keevaid süsivesinikke, sest see hõlbustab mootori käivitumist Oktaaniarv on bensiini detonatsioonikindlust (plahvatuskindlust) iseloomustav näitaja. Mida suurem on oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on kütus. Mootoris süüdatakse bensiiniaurude ja õhu segu elektrisädemega. Kui bensiin on madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata käituma lõhkeainele sarnaselt. Detonatsioonikindluse määramise skaala saadakse kahe aine kaudu : 2,2,3-trimetüülpentaan, mille oktaaniarv on 100 ning heptaan, mille oktaaniarv on 0. Kütustes kasutatakse ka antidetonaatoreid, mis tõstavad oktaaniarvu. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Pilet 18 Metallisulami mõiste
Selliseid mootoreid nimetatakse ka sisepõlemismootoriteks. Need on mootorid, mis on kõikidel kaasaegsetel autodel, mootorratastel, traktoritel. Kui iidsel aurumasinal olid küttekolle ning sellega ühendatud veeanum väljaspool mootorit, siis sisepõlemismootoril veeanum puudub ning kütust põletatakse mootoris. Selline mootor võtab palju vähem ruumi. Kütus siseneb sisepõlemismootori silindrisse portsude kaupa ning üks ports põletatakse kohe väikese plahvatusega ära. Plahvatuse tagajärjel eraldub silindrisse soojusenergiat, mille tulemusel seal olev gaas paisub. Paisunud gaas aga liigutab kolbi ning mootor käivitub. Neis
annaabi.ee 
