http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub. 3. Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini. 4
sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas)
.................................................................................. 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub. 3. Kompressor surub külmaainet, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiresti. 4
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed
SISSEJUHATUS Juba aastast 1997 on Varpo Grupp OÜ koostöös Rootsi soojuspumpade valmistajaga olnud osaline kortermajade soojustagastussüsteemi loomisel ja arendamisel. Nõukogudeaegsetel korrusmajadel alustati süsteemi katsetusi 2009 aastal. Koostöös Elysium OÜ ja Tallinna Tehnika Ülikooliga töödeldi välja lahendus "Heatcatcher", mis on suunatus just nõukogudeaegsetele korrusmajadele. Süsteem on iseenesest lihtne : Soojuspumba toel jahutatakse hoone heitõhk ning sellest tekkiv soojus kantakse kütteveele. Süsteemi teeb keeruliseks kortermajade soojustarbimine, konstruktsioonide õhulekked ning ventilatsiooni ja küttekehade tasakaal.Olulisim osa Heatcatcheril on heitõhu soojusvaheti ning selle soojustootlikkus. Soojustootlikkuse kõrval on sama tähtis ka kasutajasõbralikkus ning töökindlus. HEATCATCHER e. SOOJAPÜÜDJA Heatcatcheri ventilatsiooni soojustagastuse lahendused on äratanud laialdast huvi ja on alles kasutuse künnisel
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1317&PHPSESSID=14bb0ff6cc8a2087072f5dc1ae1433f1 http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energiat kulub
SOOJUSPUMBAD 1. Mida tähendab soojuse ülekanne ning kuidas tead nimetatakse? Soojuse ülekandmine tähendab soojuse kandmine madalama temperatuuriga kehalt kõrgema temperatuuriga kehale. Soojuse tranfsormatsiooniks 2. Mis on külmutusagents? Aine abil kantakse soojust üle 3. Milleks kasutatakse soojuspumpa? Soojuspumpa kasuta ruumide ning sooja tarbevee kütmiseks 4. Mis on soojuspump? Lisakütmis võimalus 5. Mis osadest koosneb soojuspump? Aurusti, kompressor, kondensaator ja paisuventiil 6. Mis rõhud on soojuspumba erinevatel osatel? Aurustis on kõige madalam rõhk ja kondensaatoris on kõige kõrgem 7. Mis toimub aurustis? Külmutusaegnts kogub endasse välisõhust tuleva soojuse, ning aurustub 8. Mis toimub kompressoris? Kompressor surub aurustunud külmutsagentsi aru rõhu alla millest tulenevalt kuumeneb külmutusagents vähemalt 100 kraadini 9. Mis toimub kondensaatoris?
KOIGI KOOL Referaat SOOJUSPUMBAD Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Arvo Kangas KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer............................................
eelsoojendus: mis saavad soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu kõrge Enamus väljatõmmatava õhu soojusest antakse üle efektiivsusega õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule kasuteguriga üle 80%. soojusvaheti: Soojaveevarustuses kasutatakse Päikesekollekorid, soojuspumbad või biomassi põletid. taastuvaid energiaallikaid: Energiasäästlikud kodumasinad: Energiasäästlikud külmkapid, pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja gaasbetoon vahtpolüstürool seina ja poroloontäidisega plastakna ristlõige
............................................................................................. 7 Päikeseenergia kaudne kasutus.............................................................................................. 7 Bioenergia........................................................................................................................... 7 Mikrotuulegeneraatorid........................................................................................................ 9 Soojuspumbad................................................................................................................... 10 Kokkuvõte............................................................................................................................. 11 |4 Sissejuhatus
mis kütavad maja. Süsteemid, mis täidavad mõlemat eelnimetatud funktsiooni, võimaldavad Eesti klimaatilistes tingimustes kogu aastasest soojus-energia tarbest katta 20 kuni 60%. Ainult tarbevee soojendamiseks ettenähtud solaarkütte-süsteemid võimaldavad aastast kütteenergia kokkuhoidu 5 kuni 15% kogu soojusenergeetilisest vajadusest. Kombineeritud solaarküttesüsteemi hind on ligi kaks korda kõrgem üksnes tarbevee soojendamise süsteemi hinnast, kokkuhoid soojusenergia pealt on aga kuni kaheksa korda suurem. Solaarkütte- süsteem on ühekordne investeering, edaspidi kulub pisut raha vaid soojussõlme hoolduseks. Päikesekollektorite hinnad on erinevad. Päikeseküttesüsteemi kogu hind jaguneb laias laastus kolmeks osaks: 1/3 kollektor, 1/3 salvestuspaak ja 1/3 paigaldus- ja ühenduskulud. Oluline faktor alginvesteeringu tegemisel on kasutusaeg mida pikem see on, seda suurem on tasuvus
soojust maapinnast. Nõnda soojeneb sissetõmmatav õhk ka külmadel talvepäevadel temperatuurini üle 5°C. Väljatõmmatava õhu Enamus väljatõmmatava õhu kõrge efektiivsusega soojusest antakse üle õhk-õhk tüüpi sissetõmmatavale värskele õhule soojusvaheti: kasuteguriga üle 80%. Soojaveevarustuses Päikesekollekorid, soojuspumbad kasutatakse taastuvaid või biomassi põletid. energiaallikaid: 5 Energiasäästlikud Energiasäästlikud külmkapid, kodumasinad: pliidid, sügavkülmikud, lambid, pesumasinad on passiivmajas asendamatud. Passiivmaja projekteerimine Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni
Elektriküte Elekteriküte Elektrikütteseadmeid on suhteliselt suur valik. Tuntumad on puhurid, statsionaarsed ja teisaldatavad kiirgurid, õliradiaatorid, konvektorid, küttekaablid, klaaspindadele või lakke paigaldatavad küttekiled. Elektrilise kütteseadme saab toas paigaldada kuhu soovite - põrandale, seinale, akna alla või isegi lae alla. Kõige otstarbekam on kombineerida põranda- ja laekütet, see annab köetavasse ruumi ühtlase ja mugava soojuse. Sealjuures on aga väga oluline jälgida ohutust. Kindlasti ei sobi vannituppa lahtise kütteelemendiga seadmed. Seega tasub lasta kavandada elektriküttesüsteem spetsialistidel. Samuti tuleb rõhku panna soojustusele. Elektri abil saad kütta kõike seda, mida teised küttelahendused ei võimalda. Elektriga saad kütta põrandat, lage, seinu, õhku, klaasi just neid pindu mida parasjagu vaja on. Erinevalt teistest küttelahendustest, kõetakse seda paika mida vaja on. Elektriküttesüsteem hakka
.......................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................
.......................................................................3 1. Energia liigid.........................................................................................................................4 2. Energiaallikad.......................................................................................................................6 3. Energiamajandus...................................................................................................................8 4. Energia kokkuhoid..............................................................................................................10 4.1. Energia sääst kodus......................................................................................................11 4.2. Energia sääst koolis......................................................................................................13 Kokkuvõte..........................................................................................................
spetsiaalset võileivagrilli, sest väikesed kodumasinad kulutavad väikestele asjadele märksa vähem energiat. · Mikrolaineahi on praeahjust palju säästlikum! · Keraamiliste pliitide tavaline küttekeha soojeneb 13 sekundiga, highlight-küttekeha 4 sekundiga, halogeenküttekeha 1 sekundiga. Kasutades aga keraamilisel pliidil vähemalt 3 mm paksuse põhjaga potti, on võimalik ka saavutada kuni 35%-line energia kokkuhoid. Seega perekond, kes vahetab vana malmplaatidega elektripliidi moodsa keraamilise pliidi vastu, vähendab igakuist elektriarvet vähemalt 150 krooni võrra Samuti on energiat säästev kõige uuem elektripliidi tüüp - induktsioontasapinnaga pliit, mis ei kuumene enne kui seal peal ei ole keeduanumat. Nimelt induktsiooniga pliitide puhul ei soojene pliidiplaat, vaid anum kuumeneb tänu plaadi ja anuma vahel tekkivale magnetväljale. Nõudepesumasin
http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 http://et.wikipedia.org/wiki/Ahik%C3%BCte Ahjud, pliidid, kaminad Ahju[6], kamina[7] või pliidiga[8] saab kütta elu-, töö- või muid ruume ning sealjuures ei kasutata kuuma vee tsirkulatsiooni. Tänapäeval on laiemalt levinud ahju või kaminaga ruumide kütmine. Kamina ja ahju tähtsaim erinevus on selles, et ahjul on soojamüür ning see püsib kaua soe, mistõttu pole seda vaja kütta tihemini kui kord ööpäevas. Pliidi peamine erinevus ahjust ning kaminast on see, et pliidi peal on võimalik ka sööki valmistada . Tänapäevastest elamutes siiski seda küttelahendust väga tihti ei kohta. Kütuseks on neil kolmel peamiselt puit(küttepuud, puidubrikett), kuid kasutatakse ka sütt, pruunsütt, kütteõli ja maagaasi.
11 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Kood Külm vesi Soe vesi Kanalisatsioon Küte Ventilatsioon Elekter 6022 Ämbriga Pliidil potis Puudub Ahi ja pliit Vana kaabeldus kaevust 6023 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Pliit, kamin, Uus kaabeldus toas soojendi: duširuumis elekter elektriradiaator 6024 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Pliit, 2 kaminat, Meh. väljatõmme Uus kaabeldus toas soojendi: õhksoojuspump köögis elekter 6025 Pumbaga Mahtvee- Plastseptik Kamin Meh
Päikeseküte on peamiselt mõeldud sooja tarbevee valmistamiseks, kuid on võimalik ka kasutada küttesüsteemi toetamiseks. Päikesekütte põhimõte seisneb päikeselt saabuva infrakiirguse salvestamises vee soojendamise kaudu. Antud graafikust on näha rohelise joonega aasta lõikes kuidas me soojust vajame ja oranziga kuidas päike meile soojust annab. Keskel kõverad ristuvad ja see on see koht kus soojus üle jääb, ehk siis me ei suuda seda ära tarbida, mida päike meile annab. Kõik see osa, mis oranzi joone alla jääb on võimalik päikeseenergiaga ära kütta. 9 Kokkuvõte Referaadi koostamise käigus tutvusin tänapäeval kasutusolevate päikeseenergeetika erinevate võimaluste, samuti nende kasutamisega tänapäeva arenevas alternatiivenergeetika vallas.
Räpina Aianduskool 2KK2 Anneli Raud PÄIKESEPANEELID Keskkonnatehnika Referaat Räpina2010 2 SISSEJUHATUS Keskkonnatehnika õppeaine referaadi teemaks valisin päikesepaneelid, kuna antud teema kohta leidsin olevat piisavalt materjali ja teema tundus ka endale innovatiivne ja huvitav. Referaat koosneb kahest peatükist ja kuuest alapeatükist. Esimeses peatükis kirjeldan päikesepaneelide tööpõhimõtet ja nende liike. Samuti annan ülevaate kus ja kuidas kasutatakse päikeseenergiat Eestis ning mis on päikesepaneelide plussideks ja miinusteks. Töö teises osas on juttu päikesepaneelide kasutamisest mujal maailmas. Kirjeldan teadlaste loodud uusi tootmis tehnoloogiaid päikesepaneelide paremaks muutmisel ja nende mõjust ümbritsevale keskkonnale. Lisatud on ka pilte erinevatest päikesepaneelidest.
kõrgema niiskuskoormusega.Teine hoonetegrupp, mis on suure niiskuskoormusega, kus kasutatakse palju vett: ujulad, SPA-d, pesumajad. Lisaks kõrgele suhtelisele niiskusele on seal ka kõrgem temperatuur. Seetõttu on ka niiskuskoormus oluliselt suurem. 10.Sisekliima, selle mõjurid Sisekliima moodustavad: füüsikaliste, keemiliste, mikrobioloogiliste jm. tingimuste kogum. Sisekliimat mõjutavad: küte, jahutus, ventilatsioon ja hoonepiirded. Elusorganismilt kandub soojus väliskeskkonda peamiselt: konvektsiooni teel ümbritsevale jahedamale õhule; kiirguse teel ümbritsevatele madalama temperatuuriga pindadele; juhtivuse teel ümbritsevale jahedamale õhule; niiskuse aurumisega kehalt; hingamisel väljahingatud sooja ja niiske õhuga; loomuliku ainevahetuse teel. 11. Inimese soojustasakaal, üldine soojuslik mugavus, PPD, PMV, met, clo, lokaalne soojuslik mugavus Soojuslik mugavus:
9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1
tegelikele soojakadudele. 3.3. KÜTE SÜSTEEM Meie majas küttesüsteemiks on ühetoru süsteem vertikaalse jaotusega. Soe vesi tõuseb üles, läbides ühe püstiku radiaatoreid ja langeb alla, läbides teise püstiku radiaatoreid. Alguses vesi on kuum ja lõpuks ta jahtub. Küttekulu aastas sõltub suurel määral sellest milline on talv ja kui pikaks kujuneb kütteperiood. Meie majas kütte hind on väga kallis, sellest et küttesüsteem on välja viidud tasakaalust. Igas trepikojas on kortereid kus on üle mindud elektri küttesüsteemile. Ja peaaegu pool maja kasutab vee soendamiseks elektriboilereid. Õige hüdraulilise tasakaalu saavutamiseks vajalik tasakaalustamine. Tasakaalustamine tähendab kõikidesse radiaatoritesse just nii suure veekoguse juhtimist, kui on vajalik selle ruumi kütmiseks. Maja süsteemi korrastamiseks on 3 sammu:
Kõik see on lahendatav kasutades päevavalgust! Vaakumtoru päikesekollektor on erinevatest paneelitüüpidest kõige enam tootlikum, andes aastas energiat ca 700 KWh ulatuses kollektori tööpinna ühe ruutmetri kohta. 3 Päikesekollektorid Eestis pole täpseid uuringuid päikeseenergia kasutamise kohta tehtud, kuid võib väita, et päikeseenergial toimivad küttesüsteemid on võimelised katma umbes poole eramaja aastasest sooja vee vajadusest, hoides kokku kütteõli või elektrit ning säilitades selle võrra ka elukeskkonna puhtamana. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Meie laiuskraadidel on võimalik kasutada päikesekütet kombineeritult koos teiste soojusallikatega, kuna meie päikesekiirguse ressursid on küllaltki väikesed ning mitteregulaarsed
............................................................................................ 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE.................................................................................................................. 19 energiasäästu portaal........................................................................................................ 19 KASTUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 22 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID Põletamata tehiskivid. Põletamata tehiskivi saadkse mineraalse sideaine kivistumisel. Liigitada saab neid sideaine järgi : lubitooted, kipstooted, tsementtooted, magnesiaalsideainetega tooted.
KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus Konvektsioon Ainesed liiguvad ehitises ja keskkonnas Infiltratsioon loodusseaduste mõjul.
(mille puhul d=0). Seega entalpia diagrammidel võib see entalpia väärtus omada pos. väärtusi ja neg. väärtusi. (-30...+30) võib õhu erisoojuse C p = 1KJ KgK lugeda konstantseks. C pa = 1,93 KJ KgK ha - 1kg veeauru entalpia KJ/Kg kohta. ha = r0 + C pa t = 2501+ 1,93t r0 - veeaurustumis soojus (valem 14) H = (1,0 +1,93d 10 )t + 2501d10 KJ Kg -3 -3 1 2 1. (valem 15) CN =1,0 +1,93d10 KJ KgK -3 Oleneb oluliselt temp-st ja seda esimest liiget nimetatakse edaspidi ilmne soojus ehk tajutav soojus ja ta oleneb temp-st. 2.Oleneb õhu niiskusest. Seda nim varjatud soojuseks. See ei ole seotud õhu temp-iga. Muutub kui kuivatakse õhku, loomulikult kuiv õhk. Õhu
Materiaalselt suletud on balloon, kolviga silinder. Termodünaamiline keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha, mille vahendusel toimuvad termodünaamilised protsessid ning energialiikide vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. Soojusjõuseadmetes on termodünaamiliseks kehaks aine, mis vahendab neis sisalduva või ülekantava energia muundamist tööks. Soojustransformaatorites on termodünaamiliseks kehaks aine, mille kaudu soojus siirdub jahedamalt kehalt kuumemale. Soojusjõuseadmetes ja –transformaatorites termodünaamilise kehana kasutatavat ainet nimetatakse ka töökehaks. Termodünaamiliseks kehaks võib olla nii tahke, vedel kui ka gaasiline aine. Kolbmootorites on termodünaamiliseks kehaks kütuse põlemisgaas. Aurujõuseadmes on termodünaamiliseks kehaks enamikul juhtudel veeaur. Sõltuvalt parameetritest aurujõuseadmes võib veeaur kui termodünaamiline keha töötsükli jooksul muuta oma agregaatolekut.
on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4) 6 4. Rohelised projektid Tänaste reeglite järgi saab saastekvootide müügist saadavaid vahendeid kasutada kuni 2012. aasta lõpuni. Müügist saadud vahenditest tehtavad investeeringud peavad tooma endaga kaasa tulevaste heitkoguste vähenemise, st projektidega peab kaasnema kas energia kokkuhoid või fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega. Kokkuhoid ei pea olema samaväärne müüdud kogustega, kuid see on ostjatele oluline argument riigi valikul, kellelt AAUsid ostetakse ning konkreetsete projektide valikul. Seetõttu ei ole võimalik müüa heitkoguseid nö abstraktselt. Müügist saadud raha tuleb suunata konkreetsetesse projektidesse, kirjeldatud peavad olema raha kasutamise viisid, periood ning järelevalvemehhanismid. (4 ) 4