Väga paljudes koolides on võimalik õppida kokaks, mis on alati vajalik ja kasulik eriala, kool annab endast parimad loengud ja praktikad, mida suudavad, sellega loodavad nad välja õpetada parimad kokad. Koka õpetamiseks ei kehti aga tavaline õppekava, vaid selle jaoks on eraldi välja töödatud koka kutsestandard, mida järgitakse. See, mida kokk peab teadma on kõik kirjalikult toodud välja koka kutsestandardis, seal on nii punktid, kui omakorda punktidel ka alajaotus. Väga oluline kutseoskusnõuetes on 1. Teadmised ja üldoskused 2. Põhioskused ja teadmised I ja II kvalifikatsioonile (soovituslikud) 3. Lisaoskused ja teadmised 4. Isikuomadused ja võimed Kogu õppekava mis on kokkadele mõeldud on tehtud moodulitena, nendeks on: 1. Mooduli eesmärk 2. Õppesisu 3. Hinnatavad õpitulemused 4. Hindamine Eraldi on jagatud ka moodulid: 1. Üldõpingud 2
Tööotsimisoskused Kristi Gross SR148 Vaadates oma isikuomadusi ja võrreldes neid sekretäritöö kutsestandardi 5. tasemega, siis leian väga palju sarnasusi ning arvan, et olen valinud endale vastava ja meeldiva ameti. Kõik minu isiklikud omadused on suureks kasuks sekretäritöös ning samuti kutsestandardis on kirjas milline peab olema ja millised oskused peavad olema sekretäril – oman enamus omadusi. Mina isikuomaduste poolest: olen kõrge pingetaluvusega olen kohusetundlik ja aus; kiire kohanemis-ja reageerimisvõimega. olen väga positiivne ja aktiivne inimene; tulen väga hästi toime meeskonnatöös hindan sportlikke eluviise õpin kiiresti hea ajaplaneerimisoskus korrektne
tutvustas poe sortimenti ja erinevaid tooteid. Järgmine sihtpunkt oli Tallinna Majanduskool, kus saime osa Sekretäride infopäevast. Lisaks meie kursusele olid infopäeva kuulamas ja Tallinna Majanduskooli sekretäritöö eriala esimese ja teise kursuse õpilased. Infopäeva alustas tervitus sõnadega Tallinna Majanduskooli direktor. Järgnevalt esines väga värvika ettekandega Eesti Juhiabi Ühingu esimees Sirje Orvet. Tema teemaks oli: ,,Uued suunad sekretäri kutsestandardis". Lühida ülevaate saime, et eelnevalt viie tasemeline kutsestandard on nüüd viidud üle kaheksa tasemelisele raamistikule. Giina Kilumets Kristi Ruul
Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastutustunne, loogiline mõtlemine, koostöövalmidus, täpsus, eesmärgipärasus, paindlikkus, innovaatilisus, kiire reageerimisvõime ja üldoskused: Majandus III, Organisatsioonikäitumine III algtase, suhtlemine III, klienditeenindus III, asjaajamine III, Arvuti kasutamine AO1/AO2/AO3/AO4/AO5/AO6/AO7 7. Varasemad tööalased kogemused:
õnnestumisi kolleegidega. Püüan õppida igalt inimeselt midagi, mida mul tuleviku tööks vaja on. Olen alati käepärast, kui toimub mingi üritus. Pakun alati ennast appi. Olen koostöö aldis. *Suhtlemine Suheldes valin sobiva suhtlustasandi. Olen viisakas, väljendan ennast arusaadavalt. Lapsevanematega suhtlen teemal lapse toitumine. ENESEANALÜÜSI JA KUTSEALASE ARENGU VALDKONNAS. Analüüsin pidevalt oma päeva. Muidugi ei ole see sellisel kujul kui kutsestandardis välja toodud on. Panen endale kõrva taha ja asun selles suunas tegutsema. Meie lasteaed pakub väga palju koolitusi ja seminare. Hiljuti korraldas me lasteaed ise seminari koos TPS-ga ,,Tark ja loov õpetaja".Tulevikus näen ennastki nendes osalemas. On huvitav täiendada oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi. ERIPEDAGOOG Lasteaed, kus ma töötan, on erivajadustega laste rühm. Tulevikus soovin kindlasti ennast harida selles valdkonnas.
vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. (Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt.) Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne. Kes on õpetaja? Eripedagoog, koolieelse lasteasutuse õpetaja etc. Millise tähtajaga omistatakse kutsestandard? Töötaval õpetajal tähtajatu, muidu 4 a. § 9 lg 2
Eestis leidub nii mõnigi koht kus saab disaini õppida. Väike Disainikool pakub kursuseid mis õpetavad kujundamist alates planeerimisest kuni dekoreerimiseni. Saab võtta kursuseid aia-, ruumi- ja lastetoakujunduse kohta. Mainori Kõrgkoolist saab tulevane disainer laialdased interdistsiplinaarsed ja erialased teadmised ja oskused, mis vastavad kutsestandardis esitatud nõuetele, samuti praktilised oskused töötamiseks õpitud valdkonnas. Lõpetajad on valmis nii iseseisvaks kui meeskonnatööks, oskavad sobitada teadmisi ja oskusi uutes olukordades, jälgida oma eriala kodumaist ning rahvusvahelist arengut ja trende ning kohandada neid turu nõuetega. Valida on kolme eriala vahel võimalik valida kolme eriala vahel: rõivadisain, sisekujundus ja graafiline disain. Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskond on kõige vanem ning laialdasemaid valikuid
ja rutiinitaluvust. Fotograafi põhiteadmiste ja oskuste hulka kuuluvad erialane terminoloogia ja fototehnilised põhimõisted, valguse seadmine ja kasutamine, kompositsiooni põhialused, fototehnika, pildisensorite ja fotomaterjalide omaduste tundmine ja kasutamine, piltide digitaalne töötlemine ja printimine, filmide ilmutamine ja kopeerimine, fotolavastus ja töö modellidega. Fotograafide kutseoskusnõuded on kinnitatud kutsestandardis Fotograaf I, II, III, IV, V . Fotograaf-laborant I kutse taotlemisel on vajalik vähemalt põhiharidus. Fotograaf II kutsetaotlemisel on nõustav 2-aastane töökogemus, täiendkoolitus 40 h või fotograafiaalane haridus ja 6-kuuline töökogemus. Võimalik on spetsialiseeruda pilditöötleja eri- alale. Fotograaf III kutse taotlemisel on nõutav II kutsetaseme kutsetunnistuse olemasolu ja 5-aastane töökogemus, täiendkoolitus 100 h. Fotograaf-meister IV IV
vanematele/hooldajale; õppija kaasamine õppesisu ja eesmärkide kavandamisse; õppija toetamine õpi- ja sotsiaalsete oskuste omandamisel. Millest koosneb õpetaja kutsealane areng? Esmaõppest, kutseaastast, elukestvast täiendusõppest. Esmaõpe: omandatakse õpetajatööks vajalikud põhiteadmised ja oskused. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, edasi arendatakse esmaõppes omandatud kutseoskusi. Õpetaja hindab oma vastavust kutsestandardis püsitatud nõuetele ja arendab end kutsealaselt pidevalt. Millised isikuomadused ja võimed peaks õpetajal olema? Kõlbelisus, algatusvõime, emotsionaalne eneseteadlikkus/stabiilsus, empaatia, järjekindlus, koostöövalmidus/suhtlemisvalmidus, pingetaluvus, tolerantsus, vastutustunne.
Kutsestandard ütleb, milline kompetentsus Sul peaks olema, et oma kutsealal edukalt tegutseda. Seetõttu on kutsestandardid aluseks ka koolide õppekavadele. Kui oled leidnud sinu tööle või huvidele vastava kutsestandardi , siis võid lasta oma kompetentsust hinnata. Hindamise tulemusena otsustab vastav kutset andev organ, kas sul on olemas vajalik 11 kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis. Kompetentsuse tõendamisel võetakse arvesse ka läbitud koolitusi ning edukat tegutsemist kutsealal. Positiivse otsuse järel väljastatakse sulle kutsetunnistus. Kutsetunnistuse omamine on vabatahtlik ning ei ole töötamise eeltingimus, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on teataval ametikohal töötamiseks nõutud kutsetunnistuse olemasolu. Kutsetunnistus aitab: tõendada, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja
Rahvusarhiivi juhised. [P. Noodapera, T. Tarandi, H. Vares]. Tartu: Rahvusarhiiv, 2009. *) Standard EVS-ISO 15489-1:2004. Informatsioon ja dokumentatsioon. Dokumendihaldus. Osa 1, Üldnõuded. Eesti Standardikeskus. [Tallinn]: Eesti Standardikeskus, [2004]. *) Kutsestandard Dokumendihaldur, tase 6 (2014-2019). http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/pdf/dokumendihaldur- tase-6.6.et.pdf (Leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Eelmise Lisa 1: "Kutsestandardis kasutatud mõisted." http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10541427/lisad/10541514 (leidub ka ÕIS-is õppematerjalide juures) *) Raamatukogusõnastik. http://termin.nlib.ee/ *) loengute slaidid ÕIS-is õppematerjalide juures. Head õppimist!
· Õpetaja toetab õppija arengut. · Õpetaja on juhendaja ja õpioskuste kujundaja. · Õpetaja on valdkondi lõimiv ainetundja. · Õpetaja kaasab õppija arengu toetamisse teisi õpetajaid ja lapsevanemaid. Visiooni elluviimiseks tuleb strateegia alusel täita järgmised eesmärgid: · Õpetajaks õppimine on teaduspõhine ning toetab kutsestandardis kirjeldatud õpetajapädevuste kujunemist. · Õpetajahariduses rakendatakse haridussüsteemi vajadusi ja õppijate individuaalsust arvestavaid paindlikke mudeleid. · Õpetaja professionaalne areng ja selle toetamine on süsteemne ja järjepidev. · Õpetaja on aktiivne kogukonna (kolleegid, aineliidud, kutseliidud) liige ja panustab kutseala arendamisse. · Õpetajahariduse valdkonna juhtimine ja arendamine põhineb uuringutulemustel, on
väärtushinnangute kogum, mis on vajalik tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks tegutsemiseks teatud valdkonnas. Pädevused on õpitavad, aga nad ei kujune välja mingi konkreetse aine õpingute tulemusena. Üks pädevuste olulisi omadusi on ülekantavus – pädevus pole rakendatav vaid ühes kindlas kontekstis. Kutse andmine Protsess, mille käigus hinnatakse kutset taotleva isiku (edaspidi taotleja) kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud ning mille tulemusena väljastatakse taotlejale kutsetunnistus. Kutsetunnistus Dokument, mis tõendab, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised. Kutseharidus Kutseharidus on teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mille omandamine ja täiendamine loob eeldused
arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi. Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena. Käesoleva kutsestandardi jõustumisel kaotab kehtivuse 14. juunil 2005. a Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr. 19 kinnitatud müürsepp I, II, III kutsestandard. Käesolev müürsepp I, II, III kutsestandard on kinnitatud 18. juunil 2008 a. Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr 28. Kutsestandardis sisalduvad kutsekvalifikatsioonid on kantud kutseregistrisse. 2 ESF programm ,,Kutsete süsteemi arendamine" 1 KASUTUSALA Kutsestandardite kasutusala on järgmine: 1) töötajate kvalifikatsiooninõuete määratlemine 2) õppekavade, koolitusprogrammide väljatöötamine 3) eksaminõuete väljatöötamine, kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja hindamine 4) aluse andmine rahvusvaheliste kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide võrdlemiseks
tasemel, kus esimene tase on madalaim, viies kõrgeim (vt IKS Lisa-3 - Kutsekvalifikatsiooni süsteemi terminid). Kõik kutsed ei eelda kutsekvalifikatsiooni tasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutsekvalifikatsiooni taseme ja vajadusel ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Inseneritegevuse valdkond on kutsekvalifikatsiooni süsteemis IV ja V tasemel. I - III tase puudutab oskustöötajaid ja neid käesolevas kutsestandardis ei käsitleta. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide poolt kokkulepitud nõudeid lennundusinsener IV, diplomeeritud lennundusinsener V ja volitatud lennundusinsener V kutsekvalifikatsioonidele. Kutsestandardi kavandi koostas Inseneride Kutsenõukogu moodustatud töörühm koosseisus: Einari Bambus, Tallinna Lennujaam AS Aleksander Dintsenko, Lennuamet Jaanus Jakimenko, Tartu Lennukolledz Räni Kruuse, Estonian Air AS
„(1) Teenuseosutaja peab tagama personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. /---/ (3) Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja. Abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. (4) Teenust vahetult osutaval hooldustöötajal peab olema täidetud üks järgmistest ettevalmistusnõuetest: 1) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud kutseõppe tasemeõppe õppekava; 2) läbitud hooldustöötaja kutsestandardis kirjeldatud õpiväljundite saavutamisele suunatud täienduskoolituse õppekava; 3) isikul on kutseseaduse alusel antud hooldustöötaja kutse. (5) Teenust ei tohi vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara.” (Riigikogu, 2015) 4
· majanduslik mõtlemisviis, sealhulgas oskus käidelda toidutooret ja toitu säästlikult · tahe ja oskus töötada meeskonnas · oskus oma tööd iseseisvalt ja ratsionaalselt korraldada ning aega planeerida · korra- ja puhtusearmastus (koka välimus ja töökeskkond peab vastama rangetele sanitaarnõuetele) · oskus valmistada toitu vastavalt klientide vajadustele ja soovile. Kutseoskusnõuded kokkadele on kinnitatud kutsestandardis Kokk I kvalifikatsiooni taotlejalt nõutakse kutsealase koolituse ja põhihariduse olemasolu. Kokk II kvalifikatsiooni taotlejalt nõutakse eelnevale lisaks 2-aastase järjepideva kokana töötamise kogemust. Kokk III kvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kutse- ja juhtimisalane täiendkoolitus, keskharidus ning 6-aastane (sellest 2 viimast aastat järjepidev) töötamine kokana, sealhulgas töötaja ja/või õpilase juhendamise kogemus.
8) on suhtlemis-, analüüsi ja teabe hankimise oskusega ning valmis meeskonnatööks. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS JA LÕPETAMISEKS 1. Erakorralise meditsiini tehniku õppekava alusel võib õppima asuda, kellel on vähemalt põhiharidus. 2. Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud õppekavas esitatud õpiväljundid ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. EMT KUTSEÕPPE SISU JA MAHT Kutseõppe sisu on määratud «Erakorralise meditsiini tehnik I» kutsestandardis esitatud kutseoskusnõuetega. Erakorralise meditsiini tehniku õppekava kutseõppe maht on 40 õppenädalat, millest praktika moodustab vähemalt 14 õppenädalat. KUTSEOSKUSTE VÕRDLUS KOKKUVÕTES Amet Eriala saamine Lisakoolitused Töökoht Lisandid Kiirabitehnikud Tööalane Alarmsõidukijuhi Töötab kiirabis Koolituse koolitus koolituse alarmsõiduki registreerimine
TÖÖVAHENDEID, SEADMEID NING MASINAID. PUHASTUSTEENINDAJA KUTSEEKSAM · PUHASTUSTEENIDAJA KUTSEEKSAM KOOSNEB KAHEST OSAST : · 1. KIRJALIKTEST · 2.PROOVITÖÖ PROOVITÖÖLE PÄESEMISE EELDUS ON KIRJALIKU TESTI SOORITAMINE. · KIRJALIK TEST · TEST KOOSNEB 70 VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSTEST. VASTUSTE HULGAST VÕIB ÕIGEID OLLA 1 VÕI ROHKEM. TESTI SOORITAMISEKS ON AEGA KUNI 1 H. KUTSE ANDMISE KORD · IGA KUTSE KOMPETENTSUSNÕUDED ON KEHTESTATUD KUTSESTANDARDIS. KOMPETENTSUSE HINDAMISE POSITIIVSE TULEMUSENA VÄLJASTATAKSE KUTSETUNNISTUS. KUTSE TAOTLEMINE JA TÕENDAMINE, SH TAASTÕENDAMINE, ON TAOTLEJALE TASULINE ( VASTAVALT KUTSESEADUSE § 17 LÕIKELE 2 ), TASU SUURUSE KINNITAB KUTSENÕUKOGU ( EDASPIDI KUTSENÕUKOGU) KA ETTEPANEKU ALUSEL. KUTSEEKSAMITE KORD PUHASTUSTEENINDAJA TASE 3 KUTSEEKSAMI KORRALDUS JA HINDAMISPÕHIMÕTTED · PROOVITÖÖ HINDAMINE · PROOVITÖÖ HINDAMISEL JÄLGITAKSE JÄRGMISI ASPEKTE :
rahvusvahelistes võrdlusuuringutes tõusta maailma tippu. Sakslased on nimetanud Soomet haridusparadiisiks, millele võlgnevad oma edu ka maa muud eluvaldkonnad. Soome haridusrahva selgitus on, et kõike seda on suutnud soome õpetaja, sest ta on mitmekülgselt haritud, ta on ühiskonna eetilisuse hoidja, teda usaldatakse ning antakse talle suur vabadus pedagoogiliseks loovuseks. Ning talle makstakse head palka. Kutse-eetika probleemide lahenduse võti ei ole kutsestandardis ega eetikakoodeksis, vaid õpetajate põhi- ja täienduskoolituses ning kutsevalikus. Nimetatud dokumendid aga on vajalikud, et koolitus sisaldaks eetikaküsimusi ning iga õpetaja ja noor, kel on soov koolmeistriks hakata, mõistaks, et õpetaja ei saa valida lapsi oma arusaamade järgi, vaid 9 peab omandama kutseoskused, mis võimaldaksid tal õpetada iga last. Ennekõike peab
mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis
See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud. Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine. Uue regulatisooniga on välistatud olukord, et isik pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale. 15. Mis on kirjas noorsootöötaja kutsestandardis? Lühikokkuvõte. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid Kutsestandardi kasutusalad 1) Tööturu nõudmistele vastavate õppekavade ja koolitusprogrammide koostamine 2) Inimeste kompetentsuse hindamine, sh enesehindamine ja vastavushindamine kutse andmisel 3) Ametite kirjeldamine ja tutvustamine 4) Karjääri planeerimine ja aluse loomine elukestvaks õppeks
(6) Sõidukile paigutatud veos ei tohi piirata juhi vaatevälja, varjata tulesid ja sõiduki registreerimismärki. (7) Kui sõidukil oleva veose osad laaditakse maha eri kohtadesse, tuleb veos vajadusel pärast iga osa mahalaadimist ümber laadida, et säiliks sõiduki tasakaal ja liikumise stabiilsus. 16 Posti- ja kullerveod Nõutud kutsestandardis Veokorraldaja V 9.05.2010 Transport ETV0120 33 Postiteenus · Postiteenus on adresseeritud postisaadetise edastamine majandustegevusena. · Postisaadetis loetakse adresseerituks, kui see kannab postisaadetise saaja nime ja postiaadressi või sellele viitavat märgistust või on varustatud postiaadressile osutava saatedokumendiga. · Edastamine on protsess, mis hõlmab postisaadetiste
nõustajale esitatavate kvalifikatsiooninõuete täitmist, - kutsekvalifikatsiooni säilitamiseks ja tõstmiseks läbib regulaarse atesteerimise (eelmisest kvalifikatsiooni omistamisest 5 aasta möödudes), mille käigus tõendab piisaval määral ja piisava kvaliteediga erialase töö tegemist ja kvalifikatsiooni säilitamise / tõstmise otstarbeliste erialaste täiendkoolituste läbimist. Siin esitatud nõuded kajastuvad loodavas liikluspsühholoogide kutsestandardis ja/või mõnes muus reguleerivas normdokumendis. 24 3.5. Liikluspsühholoogia alal nõustajate vajaduse planeerimine Seoses liikluspsühholoogilise nõustamise rakendumisega, tuleb normdokumentides fikseeritud mõistliku aja jooksul arvestada järgnevate asjaoludega: - Esimestena liikluspsühholoogilise nõustaja kvalifikatsiooni saavate isikute
................ 36 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................................... 40 3 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett Kutse-eetika Töös lähtutakse ettevõtte sisekorraeeskirja kõrval ka eetilistest põhimõtetest. Eetikakoodeks on ette nähtud ka sekretäridele, juhiabidele. Sekretäri ja juhiabi kutsestandardis on sõnastatud nõuded eetiliste teadmiste kohta. Kutsestandardit on vaja, sest ühiskonnaelu on muutunud keerulisemaks, seadused selle kohta ei ole tõhusad ja ebamäärane on ametnike maine avalikkuse ning eriti meedias silmis. Vaja on rõhutada eetiliste põhimõtete teadvustamise olulisust ning mõista ametniku kutse-eetikat laiemalt eetika (moraalifilosoofia) kontekstis. Mõistel “eetika” on mitu tähendust. Argises kõnepruugis langeb see kokku mõistega “moraal” ja
Standardiamet; 6. Päästeamet; 7. Autorikaitse ühing. 232. Majutusettevõtete töötajate teenindusstandardid 233. Majutusettevõtete töötajate kutsestandardid Hotelliteenindaja kutsestandard (I, II, tase 3 ja tase 4) Hotelliteenindaja töötab majutusteenust ja sellega kaasnevaid teenuseid pakkuvas ettevõttes. Majutusettevõtete liigid on hotell, motell, külalistemaja, hostel, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter ja kodumajutus. Antud kutsestandardis kasutatakse kutsenimetust "hotelliteenindaja", mille all mõistetakse kõikide eelpool nimetatud majutusteenust pakkuvate ettevõtete teenindustöötajat. Hotelliteenindaja lähtub oma töös erineva kultuuritaustaga külaliste vajadustest ja soovidest ning tegutseb ja käitub vastavalt eetilistele, esteetilistele ja muudele sotsiaalselt heakskiidetud normidele.
annaabi.ee 
