Ike mälestus ruumist kohtub olevikuga. IKE Siin lõhnab hästi. KIOKO Jäta, Ike. Mida sa teed? IKE Ma tahtsin sind näha. KIOKO Sa oled mind näinud. IKE Igatsus. KIOKO Mida sa tahad? IKE Kas ma võin siia jääda vähekeseks? Puhata. Kioko puhkeb naerma. KIOKO Sa oled kõige hullem. IKE Naera. Sul on selleks õigus. KIOKO Kust sa selle alandliku koera tooni ära õppisid? IKE Ma ei ole enam sama. 7 KIOKO Ike... Räägi asjast. IKE
Väga tähtis oleks kooselu, kui on lapsed. Kui vanemad elavad eraldi mõjutab see ka laste elu tohutult. Ka meie oleme õppinud kõike oma vanematelt, kuidas tulevikus mehena või naisena käituda. Kui aga vanemad elavad lahus ei ole võimalik õppida kooselu nii võib ka lastel tulevikus halvasti minna. Kõik naised peaksid oskama kodu hoida. Seda ilusasti sisustada ja selle eest hoolt kanda. Kena on minna koju, mis on puhas, kus saab rahulikult puhata ja mõelda. Paljud naised on laisad ja ei viitsi midagi teha peale arvutis olemise, söömise ja magamise. Aga need ei olegi mingid naised ju siis. Loomulikult peavad ka mehed abiks olema kodu korras hoidmisel, parandama kui midagi on puruks ja aitama kui naine seda soovib. Minu naine peaks kindlasti oskama süüa teha. Ega söögitegemine jällegi pole ainult naiste töö, ka mehed saavad sellega väga hästi hakkama ja mõnedes peredes teevadki ainult mehed süüa
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus toitlustamise suunaga KM3 Uurimustöö Teenindamise situatsioonid ja hinnangud Koostaja: Eneken Lakk Juhendaja: Ruth Muru Särevere 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.TABEL........................................................................................................................3 1.1. Paide haiglas......................................................................................................4 1.2.Sõit Taisto bussiga..............................................................................................6 1.3.
" "Jah, jah, seda küll!" "Ma olen päris väsinud. Ma lähen üles puhkama!" ütlesid Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven justkui ühest suust. "Me läksime!" ütlesid nad ja jooksid üles. "Jäimegi üksi!!" ütlesin laste ja mehe peale solvunult. Tõusin diivanilt ja läksin selle kõrvale. "Minu arust on see kostüüm liiga selline, noh, see on praegu liiga imelik, mis meil on!!" "See pole sinu öelda!!" pahandas John rämeda häälega. Ma ehmatasin ning naeratasin närviliselt. "Nüüd tahan ma magada!" ütles ta. "Kas ma teen teile aseme diivanile?" "Ei. Ma sooviksin hoopis magada teie voodis! Ega teil midagi selle vastu pole?" küsis John. "Ei ole, mul pole selle vastu midagi!" Mu mees niheles terve öö diivanil. Ma ei saanud öö otsa magada. Hommikul olime kõik köögis peale Johni. "Stiiv-Maikel aja John üles!" käskisin Stiiv-Maikelit. "Miks mina? Miks ei võiks sina seda teha?" küsis ta hirmunult. "Sest mina käsin!" käratasin nähvates talle.
HEESKA Kes sul käskis metsa minna? HIRMUS ANTS Mida? HEESKA Ei midagi. HIRMUS ANTS Tead, Johannes… Ah, kurat… HEESKA No mis? HIRMUS ANTS Ei midagi. HEESKA Mida sa kurat mölised mu venna pärast? Ega ta ise punaväkke ei läinud. Ise tõmbasid saksa sõjaväest minema ja arvad, et nad sulle halastavad. HIRMUS ANTS Ma tulin ära, jah. Kurat, ega ma Saksamaa eest sõdinud! HEESKA Kelle eest siis? HIRMUS ANTS Sinu, minu, meie eest! Mida sa tahad? HEESKA Ma tahan rahulikult magada ja hommikul ärgata ja õunapuu alla kusele minna ja ma tahan su õe endale naiseks võtta ja ma tahan lapsi ja ma tahan et mu isa ja ema saaks rahulikult pärna all surra ja ma tahan et sa metsast välja tuleks ja ma tahan saunas suga viina võtta ja ma tahan grammofoni ja ma tahan, kurat, mesilase käest nõelata saada, kui ma tikreid nopin, ja ma tahan… HIRMUS ANTS Aga sa ei saa ju. HEESKA Jah, ei saa jah, sest sa oled metsas, keerad kogu meie elu perse. HIRMUS ANTS Ei, mina ei keera.
Siis hakkab mees vaikselt pilti kokku viima ja kui lõpuks õhtuks avastab, et ei olegi nagu midagi hullu juhtunud, pinged tasapisi maanduvad. «Naine ei taha enam minuga koos midagi tarbida. Ei veini ega lahjematki jooki. Tal on omad huvid ja omad sõbrannad. Ta ütleb mulle, et kui jood, saa enne kaineks, kui koju tuled.» Kerdil on see hea omadus, et juues ei muutu ta agressiivseks. Küll aga muutub tüütuks. «See väljendub selles, et hakkan kordama igasuguseid asju, ei lase teistel magada ja puhata. Kell on palju juba, aga ise ma magama ei jää, üritan teisi üleval hoida igasuguste valemitega. Kuni ükskord auti jään. Kodus ei tarbi ma alkoholi kunagi tööpäevadel, vaid enamasti nädalavahetustel, siis on laps ära. Aga tegelikult lapsel pole mu joomise vastu midagi. Siis issi muutub hästi lõbusaks ja tahab mängida. Kui tekivad mälulüngad, siis laps reeglina juba magab.» Kert on tähele pannud, et viimasel ajal joob ta vähem. Enne majanduslanguse algust jõi
5 Anna andeks... Ma ei tea, mis mulle sisse läks. Ma ootasin ja siis sa olid pesus nii ahvatlev ja me pole ammu, me pole väga ammu... ANN See ei olnud sul esimene kord. FELIX Sest sa oled muutunud. ANN Muutunud? FELIX Sa oled ära. ANN Pole märganud. FELIX Me vaevu näeme üksteist. ANN Sellest piisab. FELIX Kellele? ANN Mulle. Sulle. FELIX Ei. ANN Felix, ma tõesti ei jaksa täna... Ann joob kohvi ja võtab laualt vana ajalehe. FELIX Mida ma lastele ütlen? ANN Ütle... ütle, et me tähistame. Näiteks kusagil restoranis. Siia ma neid ei tahaks. FELIX Tore. Vähemalt laste ees võtad sa end kokku. ANN Õnneks käivad nad harva. FELIX Aga piisavalt tihti, et meil silm peal hoida.
Mida ma teen vabal ajal arvutis. See on päris huvitav küsimus , et mis ma teen vabal ajal arvutis , kui täiesti aus ja konkreetne olla siis ma ise ka ei teagi ega saa aru mida ma teen selles arvutis. Ma ei ole üldse arvuti inimene eriti , ma ei ole sellised nagu mõned arvutisõltlased , et nii kui koolist või töölt koju jõuan , et siis kohe jooksuga arvuti taha ja hakkan mingit mängu kähku mängima või midagi muudsellist imelikku värki. Mina olen selline inimene , et mina lähen arvutisse siis kui mul on midagi vaja teha , midagi kindlat vaja teha , mul ei ole sellist vajadust , et ma peaksin arvutis istuma tunde päevi nädalaid või isegi kuid. Mina lähen arvutisse näiteks siis kui mul on selleks vajadus ja kui mul on selleks võimalus , ma usun , et ma ei ole ka selle pärast selline arvuti sõber , et ma juba väiksest peale olen kasvanud ilma arvutita ja ma olen oma elu jooksul väga vähe arvutit kasutanud.
OSVALD: Külm jah. Ja siis tagumised read ei näe midagi.Aga heida minu voodisse. LAURA: Ma tõesti viskaks hetkeks pikali. (Läheb voodisse.) Ärge laske end segada. Sa, Roland, võiksid ka proovida tukastada. Sul ju homme tähtis päev. ROLAND: Puhka - puhka. Küll ma saan. LAURA: Või hakkame ikka minema? ROLAND: Enne nelja tundi pole mõtet ju minna. Viimane kord ilma autota välja tulla. (Osvaldile.) Saate ju aru, ega meile endile ju ka meeldi. Ei saa te magada ega midagi. OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Mida sa soovid, Laura? OSVALD: Ma tänan. LAURA: Ole hea, too mulle mu kott. ROLAND: (toob väikese ridiküli) Tahad veel midagi? 15 16 LAURA: (sosinal) Musi. (Roland suudleb Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha võtma.) OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks
Kui igaüks teeks nii palju, kui ta lubab ja räägib, siis ei tarvitseks enam kellelgi midagi lubada ega rääkida. Kõige ohtlikum on vägisi targaks tehtud loll. Arukas suudab ka lolli mängida, lollil arukat mängida on aga hoopis raskem. Naeratus teeb inimese rikkamaks, aga kuhu sa selle rikkusega ikka lähed. AFORISMID ELU: Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks, et võidelda ja võita! Elu kestab vaid hetke, ja sellest hetkest piisab, et korda saata igaveseid asju! Elamisest tunnen ma rõõmu, aga kui sureksin, oleksin eluõnnelik. Pole vähimatki tõendusmatejali kinnitusele, et elu on tõsine. On miski, mis ei kasva puu otsas, millest me ei loe koolis ja mida ei saa raha eest osta. See on kunst näda elu läbi oma südame. Me elame selleks et surra ja sureme selleks et teised saaksid elada. Elu on raske. Millega võrreldes? Elu mõte on elus eneses. Ela nii et isegi hauakaevaja nutaks su haual.
taas kõnnin mööda rohtunud paiku, mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr. Ei iial mandoliinid läe meelest, mandoliinid läe meelest. 16 Õnne kord nad mul tõid seepärast hinge mul jäänd see mandoliinide hääl kuuvalgel ööl. Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun, mis meid lahku kord viis. Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ... Marina Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei!
põlemine, vaatamata sellele, et ma ei ole usklik ja sellest tulenevalt ka põrgut ja paradiisi ei usu nii nagu kirikus käijad. Omades suhteliselt elavat ettekujutusvõimet võiks olla põrgu midagi sellist nagu vihkamine kui tundmus ja tegevus, mis sarnaneb põrgus olemisele. Minu sisemus on torgitud teravatest nõeltest (või tuleleekidest), mis sunnivad mind tegutsema, mõtlema ja kätte maksma, mis ei anna mulle rahu ei päeval ega ööl. Mis ei lase mul magada rahus, peas keerlemas aina üks mõte. Vihates elaksin ma nagu maa pealses põrgus ja ma ei suuda nautida kõike seda head, mida elu mulle pakub. Mõeldes sellele, kuidas ma olen vahel lapsikult öelnud mõnele sõbrale, et: ,, Ma vihkan sind, et sa jätsid tulemata täna minuga kino, kuigi sa lubasid,, olen ma peale järgneva mõttetera lugemist hakanud jälgima enda väljaütlemisi ja olen püüdnud enne
· Ma tean, et ma pole täiuslik. Ma muutun vahel armukadedaks. Me tülitseme mõtetute asjade üle. Ma katkestan kõnesid ja sa helistad kohe tagasi. Ma luban, et ei tee seda uuesti ja nii ma ka teen. ma võin käituda ebaküpselt vahest, aga on üks asi, milles olen ma täiesti kindel. Ma ei tea, kus ma oleks praegu, ilma sinu kannatuse ja armastuseta. Ma ei pruugi olla parim tüdruk/poisssõber, ma ei pruugi näidata, kui väga ma tegelikult sinust hoolin.. aga seal on üks asi mis on ja jääb alatiseks tõeks. "Ma armastan sind." · * Ma suhtun sinusse ülbelt ?! Sa küsid :"miks ?" Ma vastan :" Sa pole paremat suhtumist väärt !" · Ma armastan sind nagu pasta hambaharja, nagu soojust tekk ja nagu rong rööpaid. · Ma tahaks sulle karjuda :" Kao siit, ma vihkan sind !" aga ometi ma naeratan ja kingin sulle musi. Ma tean et sa oled mind petnud ja olen valmis minema kaugele, et teada saada kui kaugele lähed sina .
Talvel kattis tammepuu oksi lumi ning siis sai hästi kelgutada. Täna aga ei olnud ühtegi teist tihaselast õue tulnud ning Taavil hakkas natuke igav. Kaua sa ikka üksinda kelgutad. ,,Lähen täna natuke kaugemale metsa," arutles Taavi endamisi. ,,Äkki leian mõne uue sõbra." Taavi sidus kelgu nööri pidi jala külge, ning tõusis lendu. Algul oli tore lennata, aga siis tundis Taavi väsimust, - kelk oli ikka natuke raske ka. Eemalt paistis suur männi puu ning Taavi otsustas veidi puhata. Ta maandus männi teisele oksale ning kuulis äkki toksimist. ,,Hei!" hüüdis Taavi. ,,Kes seal toksib?" ,,Mina olen rähn Rändi," tutvustas end musta-valge kirju lind. ,,Tulin õue mängima, aga hakkas natuke igav." ,,Kuidas sa nii hästi toksida oskad?" oli Taavi Rändi peale natuke kade. ,,Mina oskan ainult nokkida. Ja kui ilus mantel sul on." ,,Oi, kell on nii palju!" vaatas Rändi mobiili pealt kella. "Pean kohe koju sööma minema. Aga mu puu posti aadress on rähn@mänd.ee
ümbritsev terass. Carmen ei saanud aru, ta isa pidi elama ju linnas, korteris. Ta oli kolinud, aga miks ta sellest Carmenile ei olnud rääkinud. Isa juhtis ta läbi vihmasaju tuppa. Seal ootas teda ees üllatus. Ta isal oli uus pere. Lydia ja kaks last : Paul ja Krista. Carmen ei osanud pidagi vastata , ta oli pettunud. Isa juhatas ta külalistetuppa. Kallis Bee. Carmeni ja Ali suvi ei kestnud kauem kui kojusõit lennujaamast. Mu isa on nüüd Albert ja abiellub Lydiaga ja elab majas., mis on täis taskurätikarpe, ja mängib isa kahele blondile tüübile. Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna juures, kes iial minu omaks ei saa. Vabanda, Bee. Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur tita, aga mu südant närib uss. Ma vihkan üllatusi. Oled kallis ja ma tunnen sinust puudust. Carmen. 1.2
Ära kratsi end. Parem pese. Sa oled sama vajalik nagu allveelaevas õhuaken. Mine seisa veelompi, ehk kasvad veel natuke! Parem ära mind vihasta, mul hakkavad kirstud otsa saama! Sa oled nagu Actionman, sul on kandiline soeng, armilińe nägu ja püksis mitte midagi! Mitu korda ma pean vett tõmbama, et sa ära kaoksid? Kas sinu koduplaneedil keegi kunagi vait ka on? Ära hakka minuga plõksima, niiguinii sa must jagu ei saa Palun räägi edasi, ma tahan magada. Inetusvõistlusel oleks sulle vääriliseks vastaseks ainult üleeilne okseloik. Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see kadus üksinduse kätte ära. Ma mõistan mida sa öelda tahad, aga täielik pasapeeter oled sa ikkagi. Vau! See pidi ikke pirakas teerull olema, mis su näost üle sõitis. See, et sa ahvimoodi haised ei täheda veel seda, et sa oled Tarzan! Näed siis, ei ole ikka tarvis tühja peaga napsu võtta
ärandab vahest autosid ja vahendab varastatud autosid. Nad tahavad, et J tuleks nendega kaasa Jansa poole jooma. J ei taha, aga kuna midagi teha ei ole läheb kaasa. Jansa on Jaanika tema ema elab enamasi Oslos ja seetõttu ei tea, mis elu tütar üksi olles elab. Jansa tegeleb Antsuga- müüb amfetamiini. Ka J on mitu korda politseile pidanud selle pärast tunnistusi andma. J olemine ei jää siin pikaks, sest kui Jansa J-i oma vannituppa kutsub, et temalt raha laenuks küsida, siis vahepeal on Esko J-i telefonis Marileenu (uus klassiõde) numbri valinud ja kutsub teda roppuste saatel ka peole. J vihastab ja tormab välja. -11.Õnneks on Marileenuga järgmisel päeval koolis sellest telefonikõnest rääkides lihtsam kui ta arvas- tüdrukul on suurem huumori ja rõvedusetaluvus kui tema välimusest võis oodata. Peep, kes on lühike ja naljakas posiss saadab J-le tunni ajal kirja kus käsib J- l tuua aastaraamatu jaoks pilt ja kelleltki klassis küsida enda iseloomustus. -10
ajal. ,Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada.Hetkel ma ei saa veel valimas käija selleks läeheb veel natuke aega aga ma arvan et hakkan tuleviksu hääletama Reformierakonna poolt kuna nende tegemised ehk meeldivad mulle kõige enam ja minu pere üldiselt pooldab reformierakonda. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ning rahu nautida. Seda lärmi sa saad kuulata igalpool. Linnas on raskem elada kuna päeval on lärm ja kui koju lähed siis kui elad veel sellises kohas kus autod koguag mõõda vuhisevad või mõne ööbaari läheduses ei saa rahu ikka. Mul on veel õigus valida sõbrad, kellega ma koos oma aega veeta tahan. Kõik inimesed pole sellised kellega pikalt koosa olla tahaksin paljude inimestega tunnen ennast ebamugavalt ja siiski ikka mõtlen et oleks
Ühesõnaga jõudsin ikka valja selleni mis mulle enam huvi pakkus. Olen ennast igast küljes proovile pannud ja nainud elu millest ei osanud varem unistadagi aga koduigatsus on suur ja see laias maailmas elamine pole just nii lihtne nagu pealtnäha paistab. Käime kodus Eestis vähemalt korra või kaks aastas mis on meie jaoks vaga tahtis sündmus . Tean et meie kandist on veel USA-s Külli Jurgenson ja Kristel Mäe. Olen kontaktis Külliga. Meie lapsed käivad koos New Yorgis Eesti majas koolis. Parimate tervitusega Connecicut-ist. Millal lõpetasite Lustivere kooli? 1993 Kus täpsemalt elate, asukoht? (linn; riik) linn- Trumbull, osariik: Connecticut USA Kuidas tuli selline mõte, et minna välismaale? tahtsin maailma avastada 18
"Varjuteater" on Viivi Luige 2010. aastal Eestis ilmunud autobiograafiline romaan. Luik keskendub romaanis eluperioodile Roomas (19982003), kuid peatub pikemalt ka Berliinis ja Helsingis veedetud ajal. Romaan on tõlgitud ka soome keelde. Autor räägib oma jõudmisest Rooma, Igavesse Linna, kuhu igatsus teda juba lapseeas kandis. Kuid samavõrra empaatilist lähivaadet pakub jutustus ka selle teekonna vahejaamadest, Helsingist ja taasühinenud Berliinist. Oma värvikuselt ja sugestiivsuselt ei jää teos alla rahvusvahelist tunnustust võitnud romaanile Seitsmes rahukevad. **** Vaesest ja piiratud ajast, paber-köites ,,Seitsmendast rahukevadest" on Viivi Luik jõudnud tsivilisatsiooni hälli ja sametköites ,,Varjuteatrini". ,,Varjuteater" pole ei reisikiri ega mälestusteraamat, kuigi räägib kirjaniku ajast Roomas. -- ,,Varjuteater" on roheliste sametkaante vahele, ,,Seitsmendast rahukevadest" palju luksuslikumalt köidetud. Millest s
OSVALD: Ma saan aru, et abielus te veel OSVALD: Mis mõttes? pole… ROLAND: Mis tööd teed? ROLAND: Millest te seda järeldate? 8 9 OSVALD (otsib sahtlist tööraamatu, ulatab (Osvaldile.) Saate ju aru – ega meile endile Rolandile): Kunstnik. ka meeldi. Ei saa teie magada ega midagi… ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot, OSVALD: Ärge muretsege. Ju oli seda vaja. mis su nimi on? Võib-olla tõesti. Olgu siis nii. OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud ROLAND: Mida sa soovid, Laura? eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ma tänan. OSVALD: Ei esinenud
Kui siis olid need ..., pastlapaelad olid siis vahel keerdu läinud ja, ja sassi läinud ja. Ja siis tuli neid teinekord niimoodi et ,et tuli nuga välja võtta ja pael katki lõigata, et rutem jalast ära saaks ja. Ja siis jälle kuhugi mujale joosta (jooksma), kuhu siis endal oli lusti minna. Kas siis kuhugi (mäe)kalda alla marju otsima või metsa äärde või. Või tööliste juurdeheinateole vaatama, mis need seal teevad või. Nii et ega siis see karjalaps lõunavaheajal väga, nii väga magada ei läbenudki, ei tahtnudki. Lõunaajal oli siis vabam voli. Ega võõra juures olnud, ma olin oma ema karjas. Ega (seal) siis lõunavaheajal tööle nii väga ei sunnitud. Aga õhtupoolikul pidi jälle kell neli sigadega kesapõllule minema. Ja kella kaheksani ja mõnikord pidi isegi (kuni) üheksani põllul olema. Kui perenaine ei saanud kodus sigadega valmis sööki ette anda, (kas ta) oli kusagil heinateol (või), siis ei tohtinud enne koju ka tulla
ISESEISEV TÖÖ nr 2 (Laps ja lapsevanemaks olemine ning kodu ja argielu põhjal; pt 4,5) Palun vasta alljärgnevatele küsimustele. Arutelu ei pea olema pikk. 1.Meenutage, kuidas vastati lapsepõlves teie küsimusele, et kust lapsed tulevad? Kuidas vastaksite sellele küsimusele nüüd, kui küsijaks on 4-5 a laps. Mõeldes küsimusele ja üritades meenutada, ei tulegi meelde, et oleksin seda ise vanematelt kunagi küsinud. Olin varakult nii tark ja lugesin palju raamatud ning jälgisin teles reklaame. Oskasin sellele huvi tekkides juba ise vastuse leida. Kui minult küsitaks, vastaksin nagu on. Ütleksin, et naise ja mehe vahelisel seksuaalsuhtel või sugulisel teel, mis juhtub peale abiellumist (rääkides varakult lapsele abielu olulisusest ja olemasolust ning lootes, et see lapseni jõuab ja suurena tema tõekspidamistes ja põhimõtetes kajastub). 2.,,Palju õnne. Te ootate last" Millised võiks olla esmased mõtted naisel või mehel seda lauset kuuldes? (Valige M või N vasta
mida ta oma konkreetse partnersuhte tõttu tunneb, mitte nn objektiivsetest näitajatest, kaalutlustest, kas mees üldse oma ähvardust tõsiselt mõtles, või kas need löögid ikka olid nii jubedad nagu naine kirjeldab. Mingi hirmutavana kogetud teo korduvus võib sugereerida surmahirmu ka ainult ähvardusena väljendatuna, millist just, seda teab ainult konkreetne ohver ise. Seega pole olemas objektiivset kriteeriumide kompleksi, mille järgi otsustada juhtumi raskusastme üle. Tihti piisab ainult ühest vägivallaaktist, et panna naist aastateks salahirmu tundma. Tulemus: naine ei julge enam väljendada oma tegelikke soove ja mees ei saa aru, mis naist vaevab. Niisiis võib kokkuvõtvalt öelda: lisaks sellele, mida teie tajute vägivaldsena, tuleb vägivallana mõista kõike seda, mida ohver tunnetab vägivallana. Probleem, mis võib tunduda kõrvalseisjale tähtsusetu, võib olla selle kogejale ülimalt tõsine. Sõltuvus naisest on mehele hirmutav
sellega suurepäraselt toime ja publik läks sellest hulluma. Järgmisel päeval saime ka positiivset järelkaja ning kõige rohkem jääb meelde, kuidas Karin Lükk meid kiitis, et sellega toime tulime ja arvatavasti sellest hetkest vallutasime ka tema südame ning olime kolmekesti tema jaoks heas valguses. Tahaksin eraldi veel ära mainida kui vägevad õpetajad tegelikult LÜG-is ikka on ja kui vahva on see õhkkond mis selles koolis valitseb. On legendaarseid õpetajaid nagu Kalle Lõuna ja Aavo Toomingas ning on ka äärmiselt sõbralikke/südamlikke õpetajaid nagu Monika Undo, Imbi Raudkivi ja Evi Riivits. Samuti ka abivalmeid õpetajaid nagu Tiiu Soostar, Kadri Mitt ja Mall Vainola. Ning rõõmsaid/lõbusaid õpetajaid nagu Jaana Maripuu, Rea Raus, Karin Lükk ja kindlasti ka kõige ägedam prantsuse keele õpetaja Stephane. Mul oleks lõpmatult veel neid mälestusi millest
Mõtle , kus me ennast pesta saame?? Iu siis ma lähen ju räpaseks. Matkale tuleb ka meie klassi ilusam poiss Marko.Aww ta nii seksu. *Uksekell* Ahah Kerli jõudiski pärale. * Koolimaja ees seistes näigin et Marko vaatas mind päis suurte silmadega. Küllap ma meeldin talle ka. Appi ma punastan.Kerli varja mind . Järsku tuli mu juurde Kaire. "Kuule,Anx..võib ma kutsun sind anxiks.. muide sa ööbid ühes telgis minu Marko ja Kerliga.Sobib?" "Võib küll..ämm oki..Aga mina tahan keskel magada!!" "What ever." Niisiis rahvas koos .Me hakkasime metsa poole liikuma. Nägin kuidas Marko mind terve tee jälgis.Oi tal on nii ilusad pruunid silmad. Lausa suu ajab vett jooksma.Hiljemalt kella 12 jõudsime meie esimesse laagripaika. Kairi kamandas paljud puid tooma et lõket teha. Kurat mida ta kamandab inimesi.Mina ju küll ei kamanda (vist :D ). Mul oli väga igav kuna telgid said püsti pandud otsustasin seal natuke Stiinat lugeda. Nägin et Marko järgneb mulle.
ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha. TIINA: "Nõme on ju niisama kodus istuda, kui vaba päev on. Siis peab ikka kuhugi sõitma. Tavalisel päeval ju ei jõua kuhugi, ma saan tavaliselt alles kell üksteist koju. ANDRES: Nii pikad tööpäevad
ahju kohal kokkulükatuna, peal korvid), mis olid asetatud rehetoa laealustele aampalkidele ehk taladele vilja kuivatamiseks sügisel pärast koristust ja enne viljapeksu. Parred asetsesid lahtiselt kahel tugeval pikitalal ja nende arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9 - 18. Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks. Kui partel parajasti vilja ei olnud, olid nad kaheks rühmaks kokku lükatud, nii et nendel sai magada või kuivatada küttepuid, 3 pirde või nõude tegemiseks ette nähtud puid. Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. kartsas Kartsas on nn ahjuredel, mille kaudu sai ahju peale või partele (eelmisel pildil ahju kõrval). varn Varn on seina löödud pulk, konks või konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi.
Kodutöö aines sotsiaaltöö alused Juhtumite kirjeldused Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumi
Ta oli ühtaegu laev, kapten ja mäsinatelegraaf, niisiis pidi ta ennast kujutama omaenda tormitekil käske andmas ja neid täitmas. «Stop, sir! Ting-a-ling-ling.» Laev jäi peaaegu seisma ja pöördus aegamisi kõnnitee poole. «Tagasikäik! Ting-a-ling-ling!» Käsivarred tõmbusid sirgeks ja laskusid jäigalt külgi mööda alla. «Tagasi tüürpoordi! Ting-a- 18 ling-ling! Tsuu! Tsuu-uu-tsuu!» Parem käsi tegi vahepeal suuri sõõre, sest see kujutas endast suurt laeva-ratast, «Tagasi pakpoordi! Ting-a-ling-ling! Tsuu-ts-tsuu-tsuu!» Vasak käsi hakkas sõõre tegema. «Stop, tüürpoord! Ting-a-ling-ling! Stop, pakpoord! Edasi jüürpoordi! Stop! Aeglaselt keerata! Ting-a-ling-ling! Tsuu-uu-uu! Raaköis välja! Kähku!_ Noh -- välja köiega, mis te seal teete? Heitke silmus selle kännu otsa! Nüüd silla juurde -- las käia! Masinad seisma, sir! Ting-a-ling-ling!» «St! Sst! St!» (Sügavust mõõtes.)
Miks me oskame võtta, aga mitte anda? Miks me ei suuda rääkida asjadest, nii nagu nad on? Miks me ei püüdle oma unistuste poole, vaid unustame need? Miks me püüame olla need, kes me tegelikult ei ole? Miks me ei õpi enda vigadest? Miks me alati tahame valida kõige kergema tee? Miks me otsustame inimese üle enne, kui oleme teda tundma õppinud? Kui paljud meist lohistavad nähtamatute kottidena kaasas oma minevikku! Truult veame kaasas pettumusi, solvumist, kättemaksuiha. Piisab vaid meenutusest, kui süttime taas kui kustunud tõrvikud. Viha võib põleda meie alateadvuseski ereda ja jõulise leegina. Miks me ometi ei suuda andestada? Teistele, endale? On see üldse alati võimalik? Mis see meile annab? Vahel olen kui päike- särav ja soe, hingelt suur ja samas olemuselt nii väike, täis meeletut hellust ja valgust. Tahaks, et kõigil siin ilmas oleks hea ja ei vaata kunagi kurbust enese sees. Vahel olen kui kuu- veidi külm ja kauge
Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. Üks kiusamise vormides on füüsiline ehk siis teiste löömine, nügimine, tema asjade ära võtmine ja lõhkumine. Teine kiusamise vorm on verbaalne ehk narrimine, solvamine, ähvardamine ja väljapressimine. Kolmas kiusamise vorm on kaudne ehk siis inetute kuulujuttude levitamine, kõrvale tõrjumine ja ignoreerimine. Kiusamine võib olla ka varjatud. See juhtub siis, kui üks õpilane või rühm õpilasi hakkab kiusama mõnda õpilast ja piisab vaid ähvardava näo tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 2 KONNA TUTVUSTA
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
