Loomulik tee keele juurde on raske kuulmispuudega lapsele suuremal või vähemal määral suletud. Kuulmispuudega laste peamine probleem on napp sõnavara ja vähesed mõisted. Kõne- ja lugemisõpetus peaks algama võimalikult vara, et mahajäämust tasa teha. Tähtis on suunata treening juba varakult nii, et harjutatakse rütmitunnet ja arusaamist vibratsioonist, võimet suult lugeda, nägemist kasutada jne. Otsustava tähtsusega on see, et laps õpiks juba pisikesena ära viipekeele. Kurtidel lastel on keele arenemine väga pikaajaline protsess, mis nõuab asjatundlikkust, vastutust ja kannatlikkust kõigilt, kes keele õpetamisega tegelevad. Kurtidel lastel võib olla raske suhtlema õppida. Ent viipekeele, kuuldeaparaatide ja huultelt lugemisel abil võivad kuulmispuudega lapsed niisama hästi suhtlema õppida kui teisedki. Alates varajasest lapsepõlvest peaks kuulmispuudega laps saama olla koos samaealiste kuuljatega, sest kui laps saab julgustust ja toetust, võib ta
Seda nimetatakse viipekeeleks. Inimsilm seestpoolt Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm on nägemiselund. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on
armastusega tahtis näidata, et armastus saab sind kõikidest probleemidest välja kangutada, armastusest piisab, et olla õnnelik. See on tore idee, ja võib olla ongi elumõte. Ma soovitaksin minna vaatama seda lavastust igaühele, kellele meeldivad draamatilised lavastused ja filmid, kust saab võtta väga palju ja pärast selle vaatamisttekkinud mõtetest üle järele mõelda. Võib-olla kunagi sa puutud kokku kurdi inimesega ja siis sul on juba selge pilt kui raske elu on kurtidel inimestel, ja kuidas nendega läbi saama ja kätuma. Igal juhul, selle lavastuse vaatamine läheb kasuks. See oli mul esimene kogemus, kui ma läksin Eesti Draamateatrisse vaatama eestikeelset lavastust. Mul oli väga hea meel, et ma olen saanud aru, mis toimus laval ja juttudest, mis käisid näitlejate vahel. Olid ka mõned naljad ja väljendid, millest oli venelastel väga raske aru saada, aga oluline on see, et lavastuse põhimõtte jäi täiesti mõistetavaks. Tahaks küll minna vaatama
Kehakeele abil on võimalik samuti inimestega suhelda. Noogutused, raputused, käega lehvitused ja nii edasi- need kõik on suureks abiks inimese mõistmisele. Erinevatel rahvastel on žestid eri tähendusega ja kui seda ei teata võib tekkida suur segadus. Näiteks Bulgaarias tähendab peaga noogutus eitust ja raputus nõustumist. See võib tekitada palju segadust näiteks turistide seas. Inimeste mõistmiseks on ka olemas märkide keel. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. Viipekeel on kokku pandud sümbolitest. Sümbolitest koosnevad ka morse ja erinevateks olukordadeks vajaminevad signaalid. Näiteks sukeldujatel on omad kätega antavad märgid millega vee all saab hõlpsasti edastada olulist infot. Ka erinevatel spordialadel on omad signaalid, millega saab olukordi kiirelt lahendada. Kehakeele tundmine ja õppimine on sama oluline kui
Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui nähtus ei piirdu ainult kirjalikul viisil, vaid on täitsa võimalik näha nii kehakeelt kui ka viipekeelt. Kurtidel on üheks põhiliseks suhtlemiseks viipekeel ehk nad kasutavad rääkimiseks käte abi. Viipekeele kaudu suhtlevad eriti sõjaväe missioonil olevad sõdurid. Nad saavad käte abil liigelda vaikselt ning ei pea lärmi tegema selleks. Keele üheks funktsiooniks on ka enda väljendamine emotsioonidega. Keele üheks väga tähtsaks komponendiks on sõnad. Sõnadega võib teha inimesele haiget, kuid ka rõõmsaks.
Emakeele omandamine sujub paremini kui teiste keelte õppimine. On teada , et võõrkeele omandamine sujub hästi lapseeas, täiskasvanuna on rakse selgeks õppida võõrkeelt. Enamasti läheb laps kooli juba emakeele hea oskajana. Laps õpib koolis ja mujal-televiisorit vaadates, internetist surfates juurde uusi sõnu. Sõnavara on väga avatud ja uusi sõnu omandame elu lõpuni. On olemas ka teisi suhtlemis viise. Näiteks kurdid kes ei kuule kasutavad viipekeelt. Viipekeel aitab kurtidel tänapäeva ühiskonnas toime tulla ja suhelda teiste inimestega käte liigutuste abil. Kahjuks ei oska paljud inimesed viipekeelt ning kurdid saavad suhelda vaid teatud inimestega kes seda keelt oskavad ja nendest aru saavad. Õnneks ei ole kurdid tänapäeva ühiskonnast eraldatud ja nad saavad uudiseid vaadata televisoonist kus nende jaoks on olemas inimene kes uudiseid ette loeb. Minu jaoks on tähtis keel eesti keel ehk emakeel. Eesti keel on üks ilusamaid keeli mida ma tean
,,Kõrbetorm"selle tulemusena purustasid rahvusvahelised relvajõud iraagi väeüksused ning vabastati Kuveit.2003.aastal kukutas USA Husseini valitsuse kuid vaatamata sellele on Iraak jätkuvalt maailma üks suuremaid kriisi piirkondi. 5.Kurdid Kurdid on omariikluseta rahvas Ees-Aasias.Põhiliselt Kurdistanis,mis on jagatud Iraanid ,Iraagi ,Süüria ja Türgi vahel .Kurde elab Lähis-Idas 30 miljonit millele lisandub üle 1 miljoni kurdi ka mujal maailmas.Kurdistani kurtidel on märgatavalt säilinud feodaalsed suhted ja hõimu jaotus:ülem kihi moodustavad võrlemisi väikse arvulised sõjakad mägikarja kasvatajad,orgudes elavad paiksed maaharijad.Enamik on Sunniidid osa ,aga siiidid.19 ja 20.sajandil on kurdid oma peamistel asu aladel visalt võidelnud rahvusliku diskrimineerimise vastu.Iraak on aasta kümneid üritanud maha suruda nende riikide aladel elavate kurdide iseseisvus taotlusi.Kurdid on tänapäeval maailmas suurim riigita rahvas.Iraagis
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu
tasemest. Raskusi on üldistamisega, mõtlemine on konkreetne. Raskestimõistetavad on ülekantud tähendused ja abstraktsed ütlused. Suhtlemisel võiks vältida keerulisi lausekonstruktsioone ja ümbernurga ütlemisi. Vahetu otsekohesus annab kõige paremaid tulemusi. 0,1% inimestest kasutab esimese keelena viipekeelt. Paljud nendest inimestest on sündinud kurdina või jäänud kurdiks väikelapseeas. Keel ja kultuur antakse edasi vanematelt lastele. Paljudel kurtidel vanematel on kuuljad lapsed ja paljudel kuuljatel vanematel on kurdid lapsed. Kultuurides ja keeltes on siin piisavalt palju erinevusi. Kurtide keel ja kultuur on jäädvustatud läbi kontaktide teiste kurtidega kurtide kogukonnas. Kurtide ühingutel on tugevad omavahelised sidemed kurtide rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, tegeletakse aktiivselt isetegevusega, kultuuri ja spordiga, omanäoline on ka vaba aja sisustamine.
Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säiliada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Pimedatel on ntks hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud nägemine. Tunderakud ehk retseptorid.Meeleelundites tekib närvipulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reg. Inimene vastavalt saadud ärritusele.Inimesed silmad asuvad luudsest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad.Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed kasvavad laugude servas mitmes reas, takistades tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist
1 Sissejuhatus. Meeleelundid. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust: · tunda valgust, · maitset, · lõhna, · heli, · külma-kuuma; · karedust jms. Silm näeb, kõrvad kuulevad, nahk kombib. Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad st heastavad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda.
Sellised teenused peavad olema kvaliteetsed, lähtuma puuetega inimeste vajadustest ning need teenused peab kaasama ühiskonnaellu ning need ei tohi põhjustada eraldumist. Eesti ühiskonnas ei ole puuetega inimestele võimaldatud või on raskendatud paljud tervetele inimestele loomulikud tunduvad ning elementaarsed asjad ning tegevused. Näiteks on raskendatud juurdepääs avalikele kultuuri, spordi, vaba aja, usu ja muudele üritustele nii vaatajate kui osavõtjatena. Kurtidel inimestel ei ole võimalust teatris käia kuna etendusi viipekeeles ei ole. Kõigis avalikes tualettides ei ole puuetega inimeste jaoks abivahendeid. Tihti pole puuetega inimestele avalik informatsioon kättesaadav erinevates formaatides (audio versioonid, informatsioon lihtsustatud keeles jne). Uus tehnoloogia ei ole tihti kasutatav kõikide inimeste jaoks. Puuetega inimeste jaoks on tihti raskendatud kvaltiteetse hariduse saamine, kuna Eestis ei ole piisavalt erivajadustega laste jaoks
16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2) Sensoorne afaasia – ajukahjustus Wernicke piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viipekeelse ütluse mõistmisel, samal ajal mittekeeleline visuaalne taju on kahjustumata. Motoorne afaasia – ajukahjustus Broca piirkonnas. Kurtide puhul on raskusi viibete valikul ja nende moodustamisel, samal ajal ei pruugi olla raskusi teiste motoorset vilumust nõudvate ülesannete täitmisel. Kurtidel esinevad samasugused afaasia vormid kui kuuljatel. Kahjustused samades piirkondades mis suuliste keelte puhul. Keeleline analüüs toimub samades piirkondades mis suulistel keeltel. Parema poolkera kahjustusega kurdid viiplevad selgelt ja mõistavad viipekeelset kõnet, isegi kui mittekeeleline visuaal-ruumiline taju on suures osas kahjustunud. Kui kahjustunud on parem poolkera, on raskusi sidusa teksti, tervikliku pildi nägemisel. Ruumisuhetest ei saada aru, aga viipekõne ise on
domineeriva moodaalsusega – kätega (puudutuste kaudu). Pimedad lapsed kasutavad visuaalse info asemel puudutuste ja kuulmise teel saadavad infot. Pimedad omandavad sõnu sama kiiresti kui nägijad, kuid nende arusaamine on teine. Pimedad on esialgu tõrksad sõnad konteksti laiendamiseks. Jõuavad pimedad mitmesõnaliste lausungiteni samas punktis kui nägijadki. Kui sõnavara ulatub 100 sõna – siis hakkavad nad oma sõnu kombineerima. VIIPEKEELE OMANDAMINE KURTIDEL LASTEL Kurtide laste keeline areng varieerub äärmiselt suures ulatuses. Mõned kurdid omandavad keelet sama hästi kui kuuljad. Kuid kui on tegemist sügava kurtusega siis tekkivad raskused. Lastel, kes sünnivad kurdina või jäävad kurdiks esimese eluaasta jooksul, on tunduvalt raskem keelt omandada kui neil, kes jäävad kurdiks pärast 1.a. Tähtis tegur: kas vanemad on kurdid või mitte – Kurtide vanemate kurtidel lastel läheb paremini kui kuuljate vanemate
Kool. Porkuni kooli lõplik avamine oli 5.jaanuaril 1925 aastal (100 aastat Eesti kurtide kooli 1966,15). Porkuni Kurtide koolis jätkus suulise meetodi rakendamine. (R. Toom, http://www.ead.ee/uurimustööd/ Kurtide keeleline variatiivsus kommunikatsioonis). Kool tegutses kuni 2001. aastani. Osa lapsi asus õppima Tartu Hiie Kooli, osa aga Tallinna Kurtide Kooli. Porkunis tegutseb praegu vaimupuudega laste kool. KURTIDE ÕPETAMISE TÄNAPÄEV Eestis on hetkel kurtidel noortel võimalik omandada põhiharidust ja keskharidust järgmistes erikoolides: Tallinna Heleni Kool, Tartu Hiie Kool, Porkuni Kool ja Narva Paju Kool. TARTU HIIE KOOL 1941. aastal loodi Tartu Kurttummade Kool asukohaga Tartu, Päeva 7. Internaadiks sai Tähe 42 asuv elamu. Kooli organiseerijaks ja esimeseks juhatajaks oli August Karu. Kooli tuli üheksa õpilast. Vaevalt saadi alustada õppetööga, kui puhkes sõda. Sõja-aastail toimus
Näiteks kasutatakse erinevaid sõrme- ning käeasendeid, et oma mõtet teisele inimesele edasi anda. Samuti kasutatakse suhtlemisel pea ning keha, et ennast väljendada. Sidepidamine viipekeeles on nähtavuse tõttu võimalik ka seal, kus kuuldavat keelt ei saa kasutada, näiteks tuukriülikondades vee all, kosmoses ja akende tagant (majade vahel binokli abil või ühest bussist teise). Tänapäeval võimaldab viipekeel kurtidel kergesti suhelda läbi arvutivõrgu veebikaamerate vahendusel. Viipekeelde tõlkimisel ei tõlgita iga sõna eraldi, vaid tehakse lausest üldine kokkuvõte. Viipekeel on mitteuniversaalne keel nagu kõnekeelgi. Viipekeel on välja kujunenud loomulikul moel. Eesti viipekeelt tunnustati ametlikult 1. märtsil 2007. aastal. Seda sama päeva, 1. märtsi, hakati hiljem tähistama kui viipekeele päeva. Eestis on olemas ka andmebaas, kus on kirjas, et
Sellest peatükist saad teada ,,Meeleeundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meele elund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpuls, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele".( Urmas Kokassaar, Mati Martin, Bioloogia põhikoolile IV. Lk. 68.) ,,Inimese silm on erakordselt tundlik. Isegi kõige parem filmilint on 1000. korda vähem
päevasündmustega ja une ajal kogetavaga, latentne sisu aga väljendab alateadlikke soove ja vajadusi. Sigmund Freud (1856-1939) oli Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi algataja. Unenägu võib olla kui seeriafilm. Unenägude üheks põhjuseks võivad olla soovid näljane näeb unes sööki, vaene raha, aemastaja armastatut jne. Unes ei saa näha seda, mida pole varem kuidagiviisi tajutud. Näiteks ei esine kurtidel helisid. Pimedate uni on selline, nagu nad elu ette kujutavad. Unenägudes töötab mõte korralikult, seega on tulnud ette teaduslike probleemide lahendamist, muusikapalade loomist, küsimuste püstitamist jm. Ka mõned loomad näevad unenägusid. Arvatavasti ei eristanud ürginimene unenägusid tegelikkusest. Unetüübid · Ajaviiteuni · Argiuni · Ennustusuni · Hädauni · Hoiatusuni · Korduv uni · Lohutusuni · Ohuuni · Painajauni
kujutluste täpsustamine ümbritsevast, matemaatiliste kujutluste loomine ja arendamine, kujutavate tegevuste arengu toetamine) 14.)Miks on erivajaduste ja/või puuete korral vaja eristada ka raskusastet? Selleks et koostada lapse arengule vastavat arengukava, et ära kasutada lähima arenguvalla potesiaali õpetamiseks, ei saa õpetada lapsele asju liiga kiiresti, kui eelmised arenguetapid on puudulikud 15.)Kus on kurtidel ja mõõduka, raske ning sügava vaimupuudega koolieelikutel kõige parem areneda? Arendusrühmas, kus on kuni 7 last. Seda selleks et esmalt on vaja tajuliikide kujundamine ja arendamine, mõtlemise vormide ning operatsioonide kujundamine ja arendamine, ümbritsevast keskkonnast kujutluste loomine ja täpsustamine, matemaatiliste kujutluste loomine, kujutavate tegevuste kujndamine ja arendamine.motoorikas püütakse tõsta
mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder, toolikülge seotud, keegi ei suhelnud temaga, tema peale tehti minimaalseid kulutusi- vesi ja leib. Peres oli vanaisa, kes arvas, et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest. · Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema. Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. · Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad
mittemingisuguseid keelelisi mahajäämisi. Keele arengut on võimalik tagantjärgi taastada. Genie- kelder, toolikülge seotud, keegi ei suhelnud temaga, tema peale tehti minimaalseid kulutusi- vesi ja leib. Peres oli vanaisa, kes arvas, et laps oli viga. Ta õppis ära sõnad ja sõnavara oli suur. Ta suutis kombineerida lauseid sõnadeks, kuid ta ei õppinud ära reegleid nt teine maja on koer. Vaata youtubest. Kurtide viipekeele areng- kuni lalisemise perioodini on kurtidel sama areng. Edaspidi kaovad häälitsused ära. Kõigepealt õpivad lapsevanemad ära viipekeele ja seejärel hakkavad lapsega suhtlema. Viipekeele õppimine on sarnane keele arenguga. Laps õpivad viipekeele paremini kui tema vanemad. Pimedate keele areng- kuulevad, kuid puudub info sellest, millest räägitakse. Perioodid toimuvad samamoodi, kuid sõnavara on puudulik ja sõnad ei oma talle mingisugust tähendust nt sinine taevas. Nad pole oma kõnes vabad
mitteisiklikke (tehnilised teadmised, sport, autod, ehitus, remont). Meeste vestluse eesmärk on vahetada infot, aga naised säilitavad suheldes suhted teistega, et tugevdada sõprust. Meeste ja naiste hääl on erinev. Lapsena on poiste ja tüdrukute hääled sarnased – mõlemad kõrged. Teismeeas on poistel häälemurre. Tänapäeval arvatakse, et selle taga on sots. põhjused, kuna kurtidel pole häälemurret. 40. VÕRDLE KEELEKASUTUST LASTE JA VANURITEGA RÄÄKIDES. TOO NÄITEID. Inimestel on teatud kogum võimalusi ennast identifitseerida. Samuti on neil teatud hulk võimalusi rääkida: nad saavad valida eri rääkimisviiside vahel. Vaatamata sellele, et me räägime enamasti eesti k, erineb meie keelekasutus siis, kui me räägime sama vanade inimestega ja kui me räägime endast vanemate või noorematega. Nt
ebareeglipäraseid sõnu; tänapäeval ei usuta, et kõik lapsed läbivad järjest need kolm faasi, vaid areng sõltub lapse olemusest, keskkonnast ja õpitavast keelest ▪ ebareeglipärase (nt inglise) keele puhul õpib laps kiiremini lugema ja kirjutamine jääb maha, reeglipärases (nt hispaania) keeles käivad need käsikäes või isegi vastupidi ▪ lugema õppimisele aitab kaasa rääkimisoskus ja teadlikkus keeles, nt kurtidel raskusi lugema õppimisega, sest pole keelega piisavalt kokkupuudet ◦ matemaatilised oskused ▪ loendamine > liitmine-lahutamine; kolm faasi: kõigi loendamine, juurde loendamine ja arvuliste faktide meenutamine ▪ peast arvutamine ja kirjalikult arvutamine toimib erinevatel alustel ja ajab lapsi segadusse ◦ intelligentsuse testimine
Viipekeel erineb suulisest keelest kuna kasutatakse terviksõnu viidetena, mitte häälikute kaupa ja see ei ole nii nüansirohke. Samuti on erinevus lauseehituses, kus on viipekeeles vähem võimalusi. Kuna kõne on mõtlemise vahendiks, siis viipekeele vahendid on kehvemas seisus ja ei ole samal tasandil kui suulise kõne kasutajal ning tekib vajakajäämine kõnes. Sellest tulenevalt mõjutavad kõne iseärasused ka mõtlemist. Seega kurtidel on raske mõista abstraktseid asju ja mõisteid (mida defineeritakse keele vahendusel). o Akadeemilised saavutused jäävad keskmiselt madalamaks kui eakohase arenguga lastel. Taju Enamasti olemas teatud kuulmisjääk, mis on aga kõne omandamiseks ebapiisav. Oluline koht nägemistajul, kompimisel, liigutustajul. Ruumitaju probleemid.
kujunemine. Laps õpib produtseerima väikseimaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalina algus ei sõltu lapse suhtlemisest, sh. kõne kuulamisest. Seega on lalin programmeeritud geneetiliselt. Lalisema hakkavad ka kurdid lapsed. Lalin kas puudub või on väga vaene neil lastel, kellel hiljem diagnoositakse motoorne alaalia. Vaimse alaarenguga lastel lalin hilineb. Küll aga sõltub lalina areng kõnekeskkonnast. Kurtidel lalin ei arene, vaid hääbub. Kõnekeskkonnas aga lalin areneb: muutub rikkamaks intonatsioonilt, kasvab produtseeritavate häälikute hulk, laps hakkab ühendama silpe silbireaks. 2. Grammatikaeelne periood (0.11. kuni teise eluaasta lõpuni). Areneb sõnade äratundmine, mis vabaneb konkreetse situatsiooni (keha asend, lapse asukoht) mõjust. Seega kujuneb seos sõna-objekt sõltumata taustast, s.t. situatsiooni ülejäänud komponentidest
aastaselt koos sõnavara järgneva pideva rikastumisega. Vastsündinud näivad eelistavat ema häält ja näivad end liigutavat sünkroonselt neile suunatud kõnega. Ka nende emotsionaalne väljenduslikkus on vastavuses hooldaja omaga. Seega võib öelda, et lapsed on juba erakordselt vara peale sündi neile suunatud suhtlemise suhtes tundlikud ja reageerivad. Esimene ja oluline keele omandamise etapp on koogamine, mis on erineva emakeelega imikutel ja isegi kurtidel lastel ühesugune. Koogamise staadiumis on lapsed suutelised eristama kõikvõimalikke foneeme, nii emakeele omi kui sinna mitte kuuluvaid. Koogamise staadiumis on lapsed kuni 6 elukuuni. Ajavahemikus 6-st elukuust kuni aastani kaotavad lapsed kõikvõimalike foneemide eristamise võime ja edaspidi reageerivad nad ainult oma emakeele foneemidele. Lalisemise staadiumis imikute häälitsused muutuvad. Kurdid lapsed ei häälitse enam. Kuuljad lapsed
annaabi.ee 
