Koolistressi olemus ja põhjused Sõna koolistress on ilmselt paljudele õpilastele tuttav. Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kod...
allegooria ajastu, möödapääsmatuiks vastandeiks olid ilus ja inetu, pateetika ja pila, headus ja kurjus. Mõistmata üht, ei saa tundma õppida ka teist. Kontrastid on paratamatud, niisama hästi on tugevale ning robustsele maskuliinsusele vastandiks loodud õrn ja puhas feminiinsus. Variante on kaks: eksisteerivad mõlemas korraga või kumbki eales. Situatsioon, milles ainuüksi hea toidab head ning ainult kuri kasvatab kurja, saab esineda literatuurses mõttes vaid nõndanimetatud ideaalühiskonnas, kus vastandid on küllalt selgesti eristatavad ning omaduste segunemist ja piiride hägustumist ei toimu. Voorus suudaks toita paremat vaid juhul, kui mõlemad pooled oleksid vabad eelarvamustest, ennatlikest lausumata verdiktidest, kuid reaalsuses on taoline olukord utoopiline, kuna inimese aju funktsioneerib sageli kontrollimatult, kuivõrd grotesksena antud kirjeldus ka ei
Hea toidab head, kuri kasvatab kurja Me elame maailmas, kus kõik on väga enesekesksed. Tihti mõtleme ainult enda peale. Kuidas küll saaks tööl palka juurde? Miks küll mu sõbranna mind täna jälle peole ei kutsunud? Me võib- olla ei teadvustagi endale, kui me midagi valesti teeme, et kogu meie elu mõjutab see, mis me minevikus teinud oleme. Ainult praeguses hetkes elamine on jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine. Vanematel on meie elus väga suur roll. Kui lapse ema ja isa on korralikud inimesed, kes püüavad oma lapsest kasvatada head ja seadusekuulekat kodanikku, siis peavad nad terve elu oma lastele ise eeskujuks olema, neid suunama ja abistama. Näite võib tuua W. Goldingu raamatust ,,Kärbeste Jumal," kus üksikule saarele sattunud lapsed üksteist tapma hakkavad. Inimeste veres võib küll pesitseda vaenulikkus ja tapjaiha, kuid mina arvan, et väga heas peres kasvanud lapsed leiaksid igas olukorras...
Väike tüdruk, kaks libahunti ja kuri nõid Elas kord kaks libahunti, kes elasid koos. Ühel ööl nõidus kuri nõid ühe libahundi puuks. Libahunt oli väga nukker ja käis igal öö selle libapuu juures. Kord kõndis väike metsas seeni otsidesning nägi kuidas libahunt selle libapuu juurest kõndis. Tüdruk ehmus väga libahunti ning pistis jooksu kodupoole. Tütarlaps rääkis isale libahundistning isa vastas sellele ainult: ’’Ahh, ma ei taha mingit möla kuulata’’. Tüdruk sai väga pahaseks, sest keegi ei uskund ning lõpuks läks enda tuppa.
12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse
Timm Thaler ehk Mdud Naer James Krss Lars Trunin Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, trimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvte: Timm Thaler on vike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on vtnud endale naiseks vrasema. Vrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus phapev, siis kisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad vikese summa vitsid, siis sitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus ks pev selline nnetus, et Timmi isa suri ra. Timm oli vga nnetu, sest nd oli talle jnud ainult kuri vrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis ppida. Ainus asi, mis Timm
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi. Kõikides neis näidetes on informatsiooni allikat kasutatud teada saamiseks, kas keegi on tõetruu. Vale erinevad liigid. Suur vale: Vale, kus valetaja proovib panna ohvri uskuma, millegisse uskumatusse, mille tõestamiseks kasutab ta mingisugust materjali, millesse ohver tõeliselt usub. Sellist valetamise liiki kasutas näiteks Adol...
............................50 3.5.1. Psühholoogia ja teoloogia..........................................................................50 3.5.2. Kristlik dogmaatika....................................................................................51 3.5.3. Jumal.........................................................................................................53 3.5.4. Kristoloogia...............................................................................................60 IV Hea ja kuri......................................................................................................64 3 4.1. Psühholoogiline lähenemine Kolmainule.....................................................64 4.2. Hea ja kuri inimkogemuses.........................................................................66 4.3. Poleemika kirikuisadega.............................................................................69 4.3.1
Kirjand ,, Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel" Inimene on pidevalt valikute ees. Ta peab otsustama kas valida hea või kuri. Tihtipeale ei tea ta, mida üks või teine otsus kaasa toob, enne, kui tagajärg on käes. Tagantjärgi on alati kõik targad ütlema, kas otsus, mida inimene oma elus tegema on pidanud, on toonud kaasa head või on teinud hoopis väga palju kurja. Mis aga on hea ja mis kuri? Kuulus inglise näitekirjanik, William Shakespeare, on öelnud, et miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks
Jaan Krossi raamatus ,,Keisri hull" võtab Timo ette julgustüki ja saadab keisrile kirja, milles kristiseerib ühiskonnakorraldust impeeriumis. Timo ei ole rumal ega hull, ta on tark, eluga rinda pistnud ja otsusekindel mees, kes ei näe kõike ainult omaenese mätta otsast. Timol oli julgust ja tahtmist läbi viia otsuseid, mis tol hetkel kõrvaltvaatajale hullumeelsed võisid tunduda, kuid sisimas paljud seda ootasid. Ja nagu igas muinasjutuski juhtub- leidub keegi kuri, kes otsutab kõik head plaanid nurjata(raamatus on selleks tegelaseks keiser). On ka inimesi, kellel on ühiskonnast erinev arvamus, kuid neil puudub julgus ja tahe midagi teha, nad lihtsalt ootavad ja loodavad. Võib luua veel ühe grupi: need, kes arvavad, et olukord neid ei puuduta ja palju tähtsam on see, kes naabritüdrukule kosja tuleb. Kuid seesamune Timo, julge, tugev ja tark mees, tahtis head just nimelt neile, kelle eesmärk on naabritüdruku kosija välja selgitada
Enne 13. sajandit Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta hiljaisennik õhtagonnik niinkä peksi vaivaista meestänsäq... 13. sajand Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq ... 16. sajand Korra oli ühel vanal auosal mehel väen kaas kuri naine, ke sõimas, kiros, terven pitkän päivän, varasest hommikost hiliseni õhtoni nink peks vaivast meestäsä... 17.-18. sajand Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri naine, kes sõimas ja kiros terve pitka päiva, varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist meest ... 20. sajand Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine, kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest meest ... Esimesed eestikeelsed kirjapanekud
Elas kord kaugel maal üks väike kitseke. Tal oli õnnelik elu. Kuid ühel päeval otsustas kitseke väljaspoole metsa ringi vaatama minna ja leidis endale rõõmsa taluperenaise uueks omanikuks. Kitsekesel oli parim elu, mida üks kits tahta võis: teda toideti korralikult, pesti 3 korda päevas ja harjati 5 korda päevas. Nad elasid 7 aastat niimoodi ning taluperenaine ja kitseke armastasid teineteist väga ning nad olid, kui ema ja laps. Ühel päeval kuulis suur ja võimas kuri võlur taluperenaise ja kitsekese vahelisest suurest sõprusest ning muutus väga kadedaks.Otsekohe võttis võlur suuna taluperenaise talu poole. Võlur võttis kitsekese endale luba küsimata taluperenaiselt ära, koera asemele. Taluperenaine oli nii vihane, kui olla oskas. Kitseke pidi 3 aastat linnas võlurile koera mängima ja kogu linna naerualune olema. Kui taluperenaine sellest kuulis, tahtis ta kohe linna sõita, aga sai siis
looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus koduhaldjas Tõnn on kristliku pühaku Antoniusega niiöelda kokku sulanud. Hiljem tekkis kristlikust kuradist eestlaste Vanapagan. Levisid teisedki germaanipärased uskumused: kuri silm, libahunt, näkk, kartus surnute eest jne. Samuti muutus rahvakalender, mille pühade juurde lisandusid ka kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Keskaja ühiskonnas oli religiooni roll väga suur: keskaja inimene oli ristiusust täiesti ,,läbi imbunud". Keskaja ühiskonnas olid täielikult välistatud inimesed, kes olid uskumatud, hiljem tuntud kui ateistid. Keskaja ühiskond oli vastandite (hea/kuri, ülev/madal) ühiskond, mida valitsesid vaimulikud
Siiski ei saa inimese süüks arvata kurja tegu, mis tulenes tahtmatust teadmatusest, ehkki tegu ise jääb ometi objektiivselt kurjaks. Seega tuleb südametunnistuse vigade parandamiseks näha vaeva. 4. Millal on tegu kõlbeliselt hea? 4. Tegu on kõlbeliselt hea, kui ühtaegu on head niihästi selle objekt, taotlus kui ka asjaolud. Ainuüksi valitud objekt võib rikkuda kogu teo, isegi selle võimalikust heast taotlusest hoolimata. Ei ole lubatav teha kurja, et sellest võiks tõusta head. Kuri taotlus rikub teo isegi siis, kui objekt on iseenesest hea. Samas ei tee hea taotlus tegu heaks, kui teo objekt on kuri, sest eesmärk ei õigusta abinõu. Asjaolud võivad tegutseja vastutust vähendada või suurendada, ent ei saa muuta tegude endi kõlbelist väärtust; mitte kunagi ei saa nad teha heaks tegu, mis iseenesest on kuri. 5. Mis on tunded (ld passiones)? 5. Tunded on emotsioonid, meeleliigutused ja kired inimese psüühika loomuomased komponendid
Isekas Hiiglane Kord elas Hiiglane, kes elas lossis. Tal oli väga suur ja ilus aed, kus õitses palju lilli, kasvas pehme rohi ja kus oli 12 virsikupuud. Seal laulsid ka paljud linnud ja kogu aeg päike säras. Kord läks Hiiglane oma sõbrale, Cornwalli Kollile külla. Kõik need 7 aastat, mis Hiiglane ära oli, mängisid lapsed peale kooli Hiiglase aias. Neile väga meeldis seal. Kui Hiiglane tagasi koju jõudis, oli ta väga kuri laste peale ja käskis neil kohe lahkuda. Lastega koos kadus ka päike ja kõik hea ning tuli asemele talv, põhjatuul, rahe, pakane ja lumi. Ta ehitas lossi ümber suure müüri. Ühel hommikul kuulis Hiiglane väga ilusat laulu, ta märkas, et see on kõigest väike lind. Ta vaatas õue ja nägi, et lapsed olid kuidagi läbi müüri aeda pääsenud ja puud jälle õitsevad ja lilled kasvavad. Kuid kaugel aia ääres oli üks puu, mis oli ikka veel härmas ja lumine
Kuningana on ta aus ning suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel. Ecgeow Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani. Hrothgar Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt. Grendel Kuri koletis, keda kartsid kõik peale Beowulfi. Ta rüüstas ja sõi inimesi. Beowulf tappis ta, kui ta tuli oma järjekordsele rüüsteretkele, rebides tal käe otsast. Grendeli ema Kuri koletis, kes tahab oma poja, Grendeli, surma eest kätte maksta. Beowulf läheb tema juurde, et ta tappa, kuid sureb äärepealt. Viimasel hetkel märkab ta mõõka ja surmab sellega Grendeli ema. Draakon Koletis, kes on inimestelt sajandeid varandust röövinud ja nüüd rüüstab Beowulfi kuningriiki
mark / maks_K .... hind ... kulu ... 2..3 2..3 Koond Päring 6 5 4 3 Column N 2 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos kas Mura er kas Mura er kas kas 1 0 Mari Peete Malle Malle Köögi Kalle Kalle Valve Paul Mari Peete Silver Karla Köögi Valve Kalle Paul Karla Musti r Kuri Kuri Mõõk Kusti Kusti Naab King Musti r Julm Meos Mõõk Naab Kusti King Meos
X KLASS Teosest Johann Wolfgang von Goethe - saksa kirjanik ja loodusteadlane Näidendi valmimiseks kulus üle 60 aasta I osa valmis aastal 1806, ilmus aastal 1808 Kuulub valgustusajastusse Valgustusajastu Sügav usk mõistuse jõusse ja inimväärikusse ning hariduse ja kultuuri nõutamine rahvahulkadele Filosoofid, entsüklopedistid, pedagoogid ja poliitikud Tegelased Faust (peategelane) Mefistofeles kuri deemon (peategelane) Margareta Fausti armastatu (peategelane) Wagner Fausti õpilane Marta Margareta naabrinaine Valentin Margareta vend Jumal Maavaim Õpilased Faust Tark ja kuulus teadlane Magister ja doktor Ühiskonnas teda austati Oli õpetaja Ei osanud oma teadmisi hinnata - alahindas ennast Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga
Raamatu peategelane on Mia Thermopolis, keda kutsutakse Mia' ks.Mia on 15. aastane. Ta on häbelik ning tal pole eriti palju sõpru. Siiski on tal parim sõber Lily. Ta elab koos oma kunstnikust ema ja kassi Paksu Louiega. Mia elab täiesti tavalist elu, kuni saab teada, et ta isa on Genovia vürst ning haiguse tõttu ta rohkem lapsi ei saa. Tuleb välja, et Mia on troonipärija ja Genovia printsess. Selgub, et Mial on ka vanaema kes tundub Miale väga kuri ja nõudlik. Vanaema hakkab talle ka printsessitunde andma, sest Mia ei tea kuninglikust etiketist midagi.. Mia'l on peale selle, et tal on kuri vanaema, kes talle kohe üldse ei meeldi, ka palju muid probleeme. Ta armastab Lily venda Michaelithakkavad nad ka hiljem käima. Samal ajal tuleb välja, et Mia ema käib kohtamas Mia matemaatikaõpetajaga, kellega nad hiljem ka kokku kolivad. Mia saab endale väikese venna, kes kogu aeg nutab ja Miale see ei meeldi
Inimesed ei tee enam seda, mida nende hing ihkab, vaid seda mis toob kasu, ja mida ei ole raske teha. Elus võib võidelda kõige halva eest, kuid siiski enamik nendest halbadest ajadest on ainult materiaalsed, mis kaotavad väärtuse hetkel mil jõutakse oma elutee lõppu. Inimesed on liiga materialistikud, paljud ei huvitu töö ega millegi muu tegemisest, kui nad sellest ise kasu ei saa. Samamoodi, nagu keegi ei ole üdini aus ja siiras, võib ka väita, et keegi pole üdini kuri ja õel. Kuigi jah, nende inimeste võitluses hea ja kurja vahel on võitjaks kuri. Koolis kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev tragöödia „Faust“ räägib arstist, kes pidas heitlust hea ja kurja vahel. Otsides elu mõtet, andis talle elurõõmu kurjuse kehastus Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu. Teose vältel pidas Faust siseheitlust - kas jääda endale kindlaks ja püsida headel radadel, või tunda rõõmu ja kurjust? Lugedes J.W
suure silmaringiga inimene, õppinud mitut teadust, aga sellegipoolest ei ole suutnud inimsoole näidata teed paremuse poole. Ta otsib meeleheitlikult kõige sisimat olemust, aga on alati piiratud inimliku mõistuse piiridest. Ta tahab elu nautida ja kõike mõista ning Metistofeles lubab talle pakkuda kõike mida ta vähegi soovib. 3. Kuidas iseloomustab end metistofeles ? Miks on tema tegevus vähetulemuslik ? Metistofeles kui saatan on raamatus kuri tegelane, huvitav on aga asja juures see et ta ei tundu kuri, ta on väga intelligentne ja kohati ka sümpaatne. Imelik osa tema tegelaskujust on see, et ta omab südametunnistust ning soovib, et maailmas valitseks tasakaal. Teda iseloomustab kõige paremini lause, mille ta ise raamatus ütleb: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Tema tegevus on aga vähetulemuslik sellepärast, et Faust on väga tark
A (näitab käega põhjasuunas): Sealt! (tõstab elutargalt sõrme püsti): Mina ehitan endale maja! B: Mina ehitan endale ka maja! C Mina ehitan endale ka maja! A (käed puusal, uhkustades): Mina teen õlgedest! (toob välja kaks peotäit õlgi ja hoiab neid pea kohal) Teised vangutavad päid. B: Mina teen okstest! (võtab oksad pea kohale) C: Mina teen tellistest! Minu maja saab alles homme valmis! (toob näit. tooli ja poeb selle taha) Hunt (hiilib lavale, näitab küüsi): Tere! Mina olen kuri hunt! (patsutab kõhule) Mul on põrsaisu! (läheneb õlgedest majale) Kop-kop! Uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A: (nutuselt) : Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (kallutab end tahapoole, tõmbab õhku sisse ja puhub maja poole) A (laseb õled kukkuda, kiljub ja jookseb kõrvalmajja) Hunt (läheb okstest maja juurde): Kop-kop, uks tee lahti! Muidu puhun maja lõhki! A ja B: Ei puhu! Hunt: Jah, puhun! (puhubki) Kõik kordub tellistest maja juures: Hunt puhub 3-4 korda, siis jääb pead kratsima.
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
Gradatsioon ehk astendus: Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omadeuse õi hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses Lohel tuleb raiuda maha kolm pead, esitatakse kolm ülesannet või küsimust, tuleb läbi minna paksust metsast, ületada mägi ja meri Muinasjuttude tegelased: Tegelased on tüübid, mitte karakterid Tavaliselt vastandlike omadustega: rikas ja vaerna, ilus ja ineti, hea ja kuri jne Vaesed, aga hea õnnega Rääkivad loomad Üleloomulikud võimed Muinasjuttude funktsioon: ülesanne on õpetad .. Loomamuinasjutud: Vanim kihistus eesti muinasjutuloomingus On seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised Tegelasteks on isikustatud loomad 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal VALM Muinasjutt võib sisaladda tekkemotiivi „Muinasjutt, lapse arendaja ning lohutaja“
SIRLI SIIM JA SALADUSED ANDRUS KIVIRÄHK Tegelased: Siim, Sirli ,ema ,isa ,kojamees , härra Lammas, Moonika , Aare. Sirli ja Siim on õde ja vend , kes elavad oma ema ja isaga tavalises linnamajas. Nende naaber on härra Lammas , kes on väga kuri ja ta kirjutab ainult hästi tõsiseid ja süngeid raaamatuid . Veel on majas kojamees. Neil kõigil on aga oma unistuste maailm, mis on nende jaoks tõeline. Siimul on laua all oma võlumaa, kus ta on võluriks. Kord võlus ta nii,et loomad olid merehädalised ja Siim oli vetelpäästja ,kes pidi nad ära päästma. Ema oskab pargis läbi salaukse kaudu oma salalossi minna , kus ta on kuninganna.Kord oli ema oma võlulossi koos mänguasjadega ja nad mängisid ,et lohe ründab nende kindlust
Selline käitumine aga ei meeldinud tema abikaasale Herale ning ta näitas oma pahameelt välja. Zeus ei kannatanud Hera kaeblemist ning karistuseks pani Zeus oma naise torni külge randmeid pidi rippuma ning kinnitas Hera jalgade külge raskused. Apollon on mehe ideaalkuju, tal on ideaalselt välja arenenud lihased, ta on meeletult hurmav ning iseteadlik. Samamoodi nagu Zeusil on ka Apollonil kaks poolt. Ühelt poolt on ta heasüdamlik ja rõõmsameelne, teiselt küljelt võib ta olla kuri, raevukas ja julm. Apollonit seostatakse päikese, tõe ja muusikaga. Rahvausundites hoidis ta eemale kurja ning oli väga paelunud muusadega. Kuna tema käsutusse kuulus muusika ja luule, siis on talle kirjutatud palju luuletusi, mida nimetatakse paiaanideks. Olümpose jumalaid oli 12. Nad elasid kõik kreeka kõrgeimal mäel, mis oli 3000m kõrge, välja arvatud Zeusi teine vend, kes oli allilma valitseja, tema külastas Olümpost haruharva.
1962. aastal tehtud portree. Esimene oli lähedalt vaadates nagu lihtsalt kriipsud siia-sinna. Tundus nagu suudaks igaüks sellise teha, aga kaugemale astudes sai aru juba, kuidas pildil näha purjekat ja sadamat. Tundus nii maagiline ja huvitav, kuidas inimene suudab nii lihtsalt nii palju kujutada mingi tavalise markeriga. Teine maal ehk portree jäi kohe silma, kui astusin sisse näitusele. Teosel on kujutatud nooremat tüdrukut, kellel on väga kuri ilme. Lähedalt tundus teos jällegi väga lohakas, aga kaugelt vaadates andis see teosele omamoodi ilme. Minule tundus, et päris paljud tema teosed on lähedalt nn lohakalt tehtud, aga see annabki temale originaalsuse. Peale nende kahe teose jäid mulle veel mõned silma. Üheks on näiteks 1965. aastal valminud autoportree, mis oli tehtud akvarellidega. Pildil oli peamiseks värviks punane või punasele lähedased värvid, nt oranž, kollane, pruun jne. Teosel olev vanem naine tundus kurb
Timm Thaler ehk Müüdud Naer James Krüss Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi
Margaretega,kuid ta on neist romantilisem,täis naiivsust ja graatsiat nagu tõeline idealiseeritud looduslaps. Jumalaema kiriku kellamehe Quasimodo prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu teener.Ta on meeldejääv,huvitav ja iselaadne tegelane,kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne.Ta kehastab hästi kontrastidel põhinevat groteski,Mida Hugo varakult pidas kirjandusteose dramaatilise dünaamika allikaks.Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Pierre Gringoire-reaalselt eksisteerinud kirjanik.Tema kirjutatud müsteeriumist(keskaegne piibliaineline etendus)saab kogu tegevus alguse. Claude Frollo-Jumalaema kiriku ülemdiakon,kes on negatiivne inimene-ta on sünge,armutu,kuri ja tihti arg 6
räpast ja kasimata inimest. Kindlasti paljud mõtlevad, et selliseid räpaseid inimesi pole meie ühiskonda vaja, kuid väga vähesed on need, kes ei mõista teda hukka. Kahjuks rühmitatakse võhivõõraid välimuse järgi, ilma et nad inimesest midagi teaksid. Artiklis kirjutatud kurjategija näite põhjal saame võrrelda erinevate inimeste, lihtrahva ja inimesetundja, mõtlemist. Lihtrahvas nägi meest kui mõrtsukat ja automaatselt omistati mehele mõrtsuka omadused: kuri, õel, julm, verejanuline, südametu jne. Isegi, kui kõik kodanikud alguses nii ei mõelnud, olid nad tõenäoliselt liiga mõjutatavad teistest, kes olid veendunud eelnevalt kirjutatus. Seevastu inimesetundja vaatas meest kui tavalist inimest ning püüdis mõista, miks ta halvale teele sattus. Kuigi ta ei teadnud, mis põhjustas mehe kuritöö, kaalus ta erinevaid variante: võib-olla sai probleem alguse juba lapsepõlvest või on ta ühiskonna vastu kibestunud..
Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur - ennustamise preester, flaamen konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitseja, apostel - rändjutlustajad
pereheitmist reguleeris. Kuidas ema teistele heinalistele süüa viima läks, kuidas kari koju tuli... Siis läksidki nemad Itiga maasikale ja nüüd on nad eksinud. Öökulli huike peale kukub pesast alla linnupoeg, kelle Kusti pessa tagasi upitab. Siis jääb ka Kusti magama. Ärgates leiab ta end rääkimas küürus vanaeidega, kes käseb ka Iti üles ajada ja lubab nad koju juhatada. Vanaeit juhatab nad läbi pimeda metsa oma majani. Tee peal on ta laste vastu väga kuri, kuna Iti ei jõua kõndida ja tahab korvist marju süüa. Kui Kusti aru saab, et see pole nende kodu, ütleb ta seda ka vanamoorile. See saab aga väga kurjaks ja ajab nad kepiga majja. Maja ise on madal ja poolpime tuba on räpane, pesemata sööginõud ning porised riideräbalad haisevad. Eit ütleb vanamehele, et tõi metsast sigadesöötja ja lapsehoidja. Lapsed aetakse ahju taha rämpsu sisse magama. Kusti tahab õega põgeneda, kui eit-taat magama jäävad. Põgenemine jääb
,,Timm Thaler" James Krüss 2014 TIMM THALER ,,Timm Thaler" James Krüss Tänapäev 2001 http://www.apollo.ee/timm-thaler-ehk-muudud-naer.html Tegevuskoht, aeg Tegevuskohad Mesopotaamia loss Timmi kodu Ateena Laev Rong Hotell Maantee äärne kõrts hipodroom Tegevus toimus minu arvates umbes 1960 aastatel. Tegelased Timm Thaler: lahke, heasüdamlik, allaandmatu. Parun Taruk: Kuri, kaval Tüürimees Jonny: suurt kasvu, heasüdamlik, abivalmis. Selek Bei: tark, lahke, kaval. Härra Rickert: lahke, heasüdamlik, hooliv. Süzeeliin TÄNAN, ET KUULASITE JA VAATASITE!
VÕLUMUNA Elas kord kuri nõid, kellel oli võlumuna. Ükskord veeres muna jänku korvi, kus oli veel väga palju mune. Nõid tahtis muna tagasi ja lendas luuaga jänku korvi juurde ning võttis muna ära. Jänes tahtis muna tagasi ja lõi nõialt muna käest. See aga veeres kana- pesasse ja kana hakkas seda hauduma. Jänes ja nõid pidasid vaenu terve päeva. Selle ajaga hakkas võlumuna kooruma ja tuli väike tibu. Nõid vajus kurbusesse ja hävis. See oli viimane nõid ja sellest ajast peale ei ole maailmas enam ühtki nõida.
Egiptuse jumalad JUMAL MIDA VALITSES? Ra Päikesejumal Amon Loomisjumal Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Surnute- ja allilmajumal
suur väike , vana uus, noor u raske(kaalult) kerge u raske(vaimselt) kerge vara hilja porine,mudane puhas, korras pehme kõva aktiivne passiivne rikas vaene lihtne keeruline tugev nõrk c igav huvitav esimene viimane vaikne rahutu magus mõru o öine - päevane tume valge,ere vali vaikne,tasane lahke kuri w hea halb odav kallis külm kuum tore, kaunis õudne, jube suvine talvine c mehelik - naiselik pikk lühike tark rumal lõbus nukker, kurb kitsas lai täis kõhuga, söönud näljane kõrge madal kuiv niiske kuiv märg kõhn paks peen jäme
Konnad. Kaheksa kuplas kollast kärnkonna,kandes kullavärvi kontsaga kummikud, kõndisid kivisel künkal kesk kõrgeid kuuski."Kuule konn", krooksatas Kärna Kusti. "Kuulen, kuulen" ,klonksas kõnetatu. "Karga kiiremini kooli, koolikell kõliseb keemiatundi. küll keemik kurjustab kui konnad kordkorralt kordarikkuvalt käituvad". Kuri koolimees kutsub konnapolitsei, kutsutu kamandab korrarikkujad karistust kandma: kükitagu kooli külmas keldris,kraaksugu, krooksugu, kas keegi kusagil küll kuuleks?Kuskilt kostab kopsimist,keegi koputab keldris konutavatele konnadele koppadi-kopp-kop-kopp.Kui kohutav koputus!Kas kollid kobistavad kooli keldris koristaja kabinetis, kes küll kollitab?Kas koolis kummitab?Kurivaim küll konnad koolikeldris, koputas keemik kahvatule kolbale kustutus kummiga,käbe kappas keldrisse konni kutsuma keemiatundi katsetele.
• Kohtumine Gioffre perega • Afäär Cesarega • Lucrezia kloostris olek • Paavsti surm Autorist • Jeanne Kalogridis (sündinud 1945) on ajalooliste,ulme ja õudusloode autor. • Samuti on ta kirjutanud kõik Star Treki raamatud J.M.Dillardi pseudonüümi all. Autori teisi raamatuid • Draakula Perepäevikud(1995-1997) • Spekter(1991) • Põlemisaeg(1997) • Mina,Mona Lisa(2006) • Kuri kuninganna(2009) • Krahvinna Scarlet:Itaalia Renesanssi Lugu(2010) Mida arvan raamatust? • Raamat sobiks inimestele, kellele meeldivad natuke teistsugused raamatud. • Raamat oli põnev • Soovitaksin oma tuttavatele
positivismi ja materialismile. Kirjandus: Pr. Balzac isa goriot, Stendhal punane ja must, Flaubert madame bowary; Sb. Dickens oliver twist, Thackeray edevuse laat; Vm. Dostojevski Kuritöö ja karistus; idioot, Tolstoi, Tsehhov- novellid(paks ja peenike, ametniku surm). 2. Mateo Falkone. Loo lõpplahendus tekitas väga vastuvõetamatu tunde. Tappa oma enda poeg, kuidas selleks saab südant olla. Loos oli palju vastandumist. Hea ja kuri, alatus ja suursugusus. Hea ja kuri oli hästi näha Fortunato näitel. Ühest küljest oli ta ühele kui hea, teisest küljest teisele jälle halb. Ning alatus ja suursugusus tuli ka hästi F. Puhul välja. Ta oli alam oma isale, kuid suursugune bandiidi suhtes. Romantismile omast oli teoses Mateo Falcone suursugusus. Ta lasi hukata oma poja, et talle jääks alles tema au. Realistlikult oleks loogiline kui isa oleks ellu jätnud
Kirjand Raamatus Harry Potter ja tarkade kivi on palju erinevaid tegelasi, paljude erinevate vaatevinklite, uskumuste ja tunnetega. On õppimisele pühenduvaid, kiuslikke, vapraid, argu, sihikindlaid ja tarku tegelasi. Järgnevalt tutvustan ja analüüsin raamatu tegelasi. Raamatu peategelane Harry Potter on kuulsate nõia ja võluri, Lily ja James Potter poeg, kes oma imikueas elas üle tapmiskatse, mida üritas sooritada kuri võlur Voldemort, kes tappis Harry vanemad. Harry kasvas üles mugude ehk tavainimeste perekonnas, mille pereemaks oli Lily Potteri ema õde ja see naine oli Harry ainus elus sugulane. Välimuselt oli Harry kondine ja väike. Tal oli kõhn nägu, kondised põlved, mustad juuksed ja säravrohelised silmad. Peategelase parim sõber Ron Weasly on veidi arg kuid hea südamega punapäine, kiitsaks ning kõhn poiss, kellel on suured käed ja jalad, lisaks veel pikk nina
o Ei ole kehtestatud, nad on välja kujunenud o On hakatud ühtviisi talitama o Suuline tavaõigus nn kohtupidamine Tavade autoriteet põhineb enamasti austusel, neid järgitakse vabatahtlikult. Tava Ühiskondlik Kolmanda isiku otsus kokkulepe Kõlblus ,,Kõlbluse" sisu avaldavad hinnangulised kategooriad nagu hea ja kuri. Kõlblusnormid on kriteeriumid, mille alusel hinnatakse inimkäitumist hea ja kurja skaalal. Kõlbeline mida peetakse õigeks, austusväärseks. Kõlvatu millegi kirja, halva, hukkamõistea suhtumine. Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik.
Korralik Jõhker Viisakas Egoistlik Tähelepanelik Sõnaaher Lahke Kuri Heatahtlik Pahatahtlik Kohusetruu Kergemeelne Siiras Kade Teadmishimuline Igav Avatud Kinnine Võluv Salalik Seltsiv Arg Teravmeelne Hajameelne Vastutustundlik Vastutustundetu
Kuidas ma kohtusin draakoniga Oliver Reinol 4B klass Kõndisin ühel päeval metsas. Äkki märkasin ühte suurt lendavat olendit. See oli draakon, kes purskas tuld. Draakon oli nagu suur lind. Sellel linnul olid väikesed, aga teravad hambad. Ta naha värv oli pruun. Ta oskas peale lendamise ka joosta. See lendav draakon ei olnud üldse kuri. Ta oli väga kiire. Ta suutis tappa nõrga looma ühe hammustusega. Ta oli mulle hea sõber, sest mina teda ei kartnud. Alati kui keegi tahtis mulle liiga teha, siis tuli ta mulle appi. Ma panin ta nimeks Terapaktor. Talle maitses liha. Dinosaurustele meeldis kõige rohkem lennata. Vahel võttis ta mind selga lendama. See oli väga lahe ja põnev.
MÕISTATA! 1.ÜKS HANI KAKS KAELA?...................................................... 2.KERA EES KERA TAGA HIIRE KELDER KESKEL?....................................... 3.HALL KERA HAMBAID TÄIS?............................ 4.MAGUSAM KUI MESI TUGEVAM KUI LÕVI?............................................ PARANDA VEAD PÕTRAL MAIA METSA SES, VÄIGSEST AKNASD VÄLJA VAATAP: JÄNES JOOKSEB KÕIGEST VÄEST, LÄVEL SEISMA JÄB . KOPP KOPP LAHTI TE, METSAS KURI IAHIMEES! JÄNES TUPA TULE SAA, ANA KÄPA KAA! VÄIKE LIISA KUSTUTAS MÕNED TÄHED ÄRA,PANE TÄHED TAGASI! MI.....U NIM..... ON LIISAA JA MUL O..... KODU..... KO.....R BIMBO J..... KA.....S ROOSI. JOONISTA SIIA NAGU KIRJAS ON! JOONISTA KOLLANE PÄIKE.JOONISTA PUNANE LILL JA SININE AUTO.JOONISTA SIIA POISS JA TÜDRUK.JOONISTA KUUSEPUU JA KASK.JOONISTA MURU KA JA TAEVAS.KIRJUTA PILDI TAHA ENDA NIMI,KUUPÄEV,VANUS.
h, l, m, n, r, s, a, e, i, o, u, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, hh, ll, mm, nn, rr, ss, aa, ee, ii, oo, uu, õõ, ää, öö, üü õ, ä, ö, ü ää, öö, üü tsehhid, kallata, kassa, kuurid tsehhide, kallama, kasse, kuuride ahi, kala, asi, kuri h -- pika vokaali või diftongi järel h -- ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) (stiihiline, psüühiline) pp, tt, kk b, d, g p, t, k kappide, nutta, lukke
Harjutus. Moodusta omadussõnadest keskvõrre, mitm os kääne ja võimalusel i- või lühike ülivõrre. Algvõrre Keskvõrre Mitmuse osastav i-ülivõrre (kui ei saa, siis kõige- ülivõrre) vapper vapram vapraid vapraim jändrik jändrikum jändrikke jändrikem hea parem häid parim sirge sirgem sirgeid sirgeid vali valjem valje kõige valjem mõru mõrum mõrusid kõige mõrum õnnetu õnnetum õnnetuid õnnetuim lühike lühem lühikesi lühim kõrk kõrgi kõrke kõige kõrgim nõrk nõrgem nõrku nõrgim virk virgem virku virgim prink pringim ...
Marja Gavrilovna iseloomustus 1.Marja oli ilus noor naine. 2.Ta ei olnud kuri - ta oli sbralik, ja rkis sbralikul toonil. Talle meeldsid prantsuse romaanid, seega kasutas ta tundlikuid ning mttelisi lauseid 3. Marja oli kasvaunud prantsusre romaanide varal. Ta oli pehme hingega, ning ratuld armunud. Ta tundis end kui vangis - ta ei tohtinud rkida inimesega keda ta armastab. 4.Meie armastajad pidasid kirjavahetust ja kohtusid iga pev nelja silma all kas mnnikus vi vanas kabelis. 5. Marjale meeldis lugeda, seega oli tal snapruuk ilus ning graatsiline. 6
kummalised suhted. Tema ema oli vahepeal tema peale vihane, kuid siis järgmisel hetkel jälle leebe. Neenu Moor : · Ta oli Ekke ema, kes väga hoolis oma poegadest. Tema kaks poega olid kodust lahkunud ning ainult Ekke oli veel koju jäänud. Kui Ekke tahtis ka kodus ära minna, siis tema ema oli kurb, kuna tema kaks poega olid juba niigi ära läinud ning ei tahtnud, et kolmas ka läheks. Neenu oskas ka olla väga kuri. ,,,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord sa ei pääse nii kergesti." Ta kohendab asjalikult oma sellikut ning istub puu alla, pikk roovik käes. ,, ,,Ei, memmel on ikka veel tugev käsi ja valus löök, mitte midagi pole ta kaotanud noorusrammust. Kui virutab hoobi, siis teist enam ei igatse. Tubli memm, tore memm, kadestamis- väärne emake. Ainult süda on tal pisut pehme, - praegu on ta kindlasti
VIRGINIA WOOLF -peategelased ilma minevikuta Kasutas sisemonoloogi -unenäoloogika- loogika puudumine Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri! Realist, modernist Kujutab aega- inimese elu lapsepõlvest vanaduseni Teema: Lõuna osariikide elu 19.saj-20saj. 50ndad Teda on nimetatud feminismi rajajaks Modernism: -ajatasandid segi (kursiiv) Inimesi peab juhtima kaks jõudu- mehelik ja naiselik ( tegelane vahetab -teadvus, alateadvus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
