Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marja Gavrilovna iseloomustus (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Marja Gavrilovna iseloomustus 1.Marja oli ilus noor naine. 2.Ta ei olnud kuri - ta oli s� bralik , ja r��kis s�bralikul toonil. Talle meeldsid prantsuse romaanid , seega kasutas ta tundlikuid ning m�ttelisi lauseid 3. Marja oli kasvaunud prantsusre romaanide varal . Ta oli pehme hingega, ning ��ratuld armunud. Ta tundis end kui vangis - ta ei tohtinud r��kida inimesega keda ta armastab . 4.Meie armastajad pidasid kirjavahetust ja kohtusid iga p�ev nelja silma all kas m�nnikus v�i vanas kabelis. 5. Marjale meeldis lugeda, seega oli tal s�napruuk ilus ning graatsiline . 6. Tal polnud eriti palju s�brannasid. K�ige rohkem suhtles ta oma toat�drukuga, kes aitas tal ka kodust p�genemist korraldada. 7. Ta oli h�sti kirglik ja tundeline . Tema v�ljavalitu oli vaene s�jav�elipnik, keda ta armastas rohkem

Marja Gavrilovna iseloomustus #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silver-Johannes Ilumäe Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Turgenev "Aadlipesa"

,,Aadlipesa" I. Turgenev Oli ilus kevadine päikesepaisteline päev. O...kubermangulinna ühes kõrvalises tänavas, lahtise akna all istusid kaks naist: üks neist viiekümne aastane, teine juba eideke, seitsmekümne aastane. Esimese nimi oli Marja Dmitrijeva Kalitina. Tema mees suri 10 aastat tagasi. Mees oli tal saanud hea kasvatuse, oli õppinud ülikoolis, ent sündinud kehvas perekonnas. Marja abiellus temaga armastusest. Eideke kellega Marja Dmitrijeva istus akna all, oli tema isa õde. Teda kutsuti Marfa Timofejevna Pestovaks. Teda peeti iseäratsejaks, ta oli iseseisva meelelaadiga, ütles kõigile tõtt näkku. Kadunud Kalitinit ei võinud ta silmaotsaski sallida ja niipea kui vennatütar abiellus temaga, kolis ta üle oma külasse, ksu elas talumehe juures suitsutares tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki.

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Nataša Rostova

NATASA ROSTOVA Natasa on raamatus üks peategelastest, esmalt mainitakse teda alles tema nimepäeval, kus ta oli alles kolmteist aastat vana. Nimepäevaks sai neiu Marja Dimitrijevna (kes kutsus natasat kasakaks) käest pirnikujulised rubiin kõrvarõngad, mille üle neiu äärmiselt õnnelik oli. Kolme tistkümne aastasena ei olnud natasa veel tüdruk, kuid ka mitte laps. Ta oli väga elava, ning elurõõmus ning eriti uudishimulik. Sel ajal oli tema joaks tähtis nuku nimega mimi ning poiss nimega boriss, kes oli tema nn noorpõlve armastus. Neiu oli juba varases nooruses Borissiga

Kirjandus
thumbnail
43
txt

Aforismid

Ma rkan koos pikesega ja mtlen sinust, lhen magama kuuga ja mtlen ikka sinust Aja jooksul muutuvad paljud asjad , kuid on ks, mis alatiseks jb see on minu armastus sinu vastu . "ra jta inimest keda armastad, inimese prast kes sulle meeldib, sest inimene kes sulle meeldib, vib su jtta inimese prast keda armastab " . real love stories have never happy endings, because real love stories never end of all the things i've lost, i miss my heart the most Politsei : Noorukid , kuhu te suitsud peitsite ? Nooruk : Mis see sinu asi on , ega ma sulle niikuinii ei anna , mul vhe ! When I saw you liked you, when I liked you I loved you, when I loved you I lost you Everyone in life is gonna hurt you, you just have to figure out which people are worth the pain If you love someone tell them... because hearts are often broken by words left unspoken Having a guy dump you and say "We can still be friends" Is like having your mom say "Your dog died but you can still keep it" Unustada inimest, ke

Kirjandus
thumbnail
23
docx

Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus

siirdunud katoliku usust vene usku. Andmeid nende kohta leidub vähe, pole isegi teada, kes ja mis oli Dostojevski vanaisa, kuna poeg on juba 15-aastaselt läinud temaga tülli, lahkunud kodust täiesti rahatult ja õppinud Moskvas arstiks. Kuni vanaeani polevat ta kõnelnud oma isast ja kui ta tahtis viimaks omastega leppida, polnud nad nähtavasti elus, Dostojevskid ei elanud vanaks. Dostojevski isa oli arst, omas head praksist, iseloomult vali ja väga kokkuhoidlik (A.Meissaar 1935:8). Ema Marja oli kaupmehe tütar, kuid omas sugulasi ka intelligentsi hulgas (O.Urgart 1936:10). Naiseks kosis Mihhail Dostojevski endale kaunikese kaasavaraga kaupmehe tütre, kes oli ilus, heasüdamlik ja õrnatundeline, tervislikult aga nõrk, nii et ta suri varakult (A.Meissaar 1935:8). Kui Mihhail Dostojevski 1819. a. abiellus Marja Netsajeviga, oli ta Moskvas sõjaväe-arstiks. Ent juba järgmisel aastal siirdus ta tsiviilteenistusse Maarja vaestehaiglasse. Selles haiglas sündiski 11

Filosoofia
thumbnail
2
txt

"Kuristik rukkis" JEROME D. SALINGER

KURISTIK RUKKIS. JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 196

Kirjandus
thumbnail
9
txt

Tõde ja Õigus III

Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t

Kirjandus
thumbnail
5
doc

Ideekaart

IDEEKAART Mati Unt ,,Sügisball" Tähtsamad tegelased Eero ­ On Mustamäel ühes paneelmajas elav luuletaja, kes elas üksi ( oli küll abiellus, kuid naine pettis ). Tema sooviks on leida lõpuks oma luuletustele lugeja, kes mõistaks tema luulet. Ta käis väga harva sõpradega väljas, enamasti meeldis talle üksi kodus olla. Laura ­ Peetri ema, kellele ei läinud oma poja olukord ja tegemised üldse korda, armastas vaadata õhtuti televiisorist seebikaid ja süüa sokolaadikomfeke. Oli üsna ükskõikne inimene. August Kask ­ üksluise eluga vanapoiss ja juuksur, tal ei olnud tihti kellegiga suhelda, ning lõpuks kirjutas ka raamatu mille nimeks sai ,,Mees ja naine" Maurer ­ arhitekt kes oli pidevalt ümbritsetud omaenese naisest, tundis ennast ikka üksikuna. Ta isegi vahel käitus nii nagu poleks naist olemaski. Ta küll mõtles pidevalt inimkonna heaolu peale, aga jättis hooletusse oma naise, kes tundis ennast tänu sellele jälle omakorda üksinda. Theo ­ Shveitser

Kirjandus




Kommentaarid (1)

mukk1551 profiilipilt
mukk1551: Pole paha
20:34 29-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun