Tegelased
Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris
inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele
olenditele nagu draakonid.
Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane
ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile,
kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel .
Ta on väga vapper ja ei karda mitte midagi. Kuningana on ta aus ning
suuremeelne. Eepose lõpus sureb ta oma rahva nimel.
Ecgþeow – Beowulfi isa, kes oli Rootsis ühe hõimu
sõdalane. Pärast ühe teise Rootsi hõimus tähtsal positsioonil
oleva mehe tapmist aetakse ta Rootsist välja elama Taani.
Hrothgar – Taani kuningas, kellele Beowulf läks appi, et
alistada Grendel, kes rüüstas nende maad. Ta oli väga aus ja lahke ning tasus Beowulfile Grendeli ja ta ema tapmise eest väärikalt.
Grendel – Kuri koletis, keda kartsid kõik peale Beowulfi.
Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes ja selle tappes. Tegelasi on Beowulfis väga palju ja nad põhinevad päris inimestele, kes sellel ajal elasid, kui ka mütoloogilistele olenditele nagu draakonid. Peategelane Beowulf - Lõuna-Rootsi geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste
Vastutasuks soovis Tofi saada tagasi oma kodumaale Taani, kus Gunnar läks kuninga jutule ja sai sealt kinke. Tofi oli viidud vendadega kaasa ning taheti jätta ta sinna saarele, kuid ta teadis aarde asukohta. Sealt on tulnud Tapa rand ja Käsmu viikingi mõõk, kuna need jäid maha. Kõigile anti kingiks varandust ja ori ei olnud meie kliimas see, kes ta oli põhjamaades - siin oli ta rohkem nagu sulane. Võis olla väga tark. 20. Beowulfi I osa lood Beowulf sõitis appi taani kungale Hrothgarile, kelle maad hirmutab koletis Grendel. Beowulf võitleb esimesel kohaloleku ööl Grendeliga ja saab teda tugevalt vigastada jättes ta ilma käest. Hiljem läheb Beowulf võitlusse Grendeli emaga kui too käis samuti mõdusaalis rüüstamas. Beowulf läheb järvesügavustesse nende lossi, kus ta tapab Grendeli ema ja leiab eest surev Grendeli, võtab temalt pea ja seega pääsatb Hrothgari riigi kurjusest. 21
saj tungisid keltidest asustatud Briti saartele anglid ja saksid Lõ-Skandinaaviast ja Friisi aladelt. Nad tõid kaasa keele ja muistsed suulised pärimused, mis elasid rahva seas edasi. 7.saj võtsid anglosaksid vastu ristiusu. ,,Beowulf" sisaldab märksa vähem paganlikku sisu kui islandi eepika. Mõnest käsikirjast võib isegi kristlikku sümboolikat välja lugeda, sest ,,Beowulfi" aines võis seguneda ka muistse keldi folklooriga, mille üllad ja suuremeelsed kangelased meenutavad Beowulfi ja Hrothgarit, või jättis 10.saj käsikirja autor paganliku osa välja. ,,Beowulf" on 3000- värsine eepos, mille sisu on tänaseni mõistatuslik. Siin ei räägita jumalatest või kangelastest, vaid paarist sündmusest, kus kangelane võitleb lohega. Lohe on kurjuse kehastus. Peategelane Beowulf peab nii noore kui ka vana valitsejana võitlema lohega. Vanana sureb ta tekkinud haavadesse, mis ülendab kangelast veelgi. 3) Keskaja kangelaseeposed Kangelaslauludes (11.13
ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas lamava vaenlase (Rolandi puhul lausa 30 vaest mauri korraga) kõrile suunatud. Ning tema taga seisaksid parimad prantsuse rüütlid ligikaudu samas poosis
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus oli õilis ega abis
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
uutmoodi filosoofiat ja läheb seda õppima. Poeg saab targaks ja isa arvab, et uus filosoofia on jama ning paneb kooli põlema. Uusatika komöödia Müütilised käsitlused kaovad. Põhirõhku pööratakse üksikisikule ja tema perekonnale, teemaks on armuprobleemid. Tüüpsüžeed: armastajate kokkusaamine ja leidlapse lugu. Dialoog hakkas arenema. 11 Psühhologiseeritud tegelased oma eripärade ja joontega. Tegelaste individualiseeritus. Süžee oli piiratud, lahedamaks muutusid dialoogid, kostüümid ja lavadekoratsioonid. Kujunes ka bukoolika e karjaselaulud. Menandros! Pygmalion ja Galatea Noor kujur Pygmalion vihkas naisi nende pattude eest. Kujur, kas ei suutnud end eemal hoida sellest, mida vihkas, või tahtis meestele näidata tõelist ideaalset naist. Pygmalion töötas kuju kallal väga kaua ja ei jäänud pikka aega rahule
Kuid teised vähem dramaatilised, aga sama tähtsad vaimud olid landvaettir ehk maavaimud, kes täitsid maad ja kaitsesid selle heaolu. Abivalmid ja pelglikud maavaimud ehmusid kergesti ning põgenesid viikingilaevade eest. Maa-alustest koobastest kaevandasid sünged kääbused kiiskavaid kalliskive ja metalle, rõõmsameelsed haldjad aga elutsesid metsades ja järvedes. 7.8 Maod ja lohed Maod ei ole Skandinaavias just väga tavalised loomad, nii et müütides on nad sagedased tegelased mitte tänu igapäevastele kohtumistele nendega, vaid ülemaailmse muinasjututraditsiooni mõjul. Neid aeti müütides tihtipeale segi lohedega. Viikingitest
Kõik kommentaarid