Gooti kunst "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena (vaata "Surmatants") valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud must surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale. Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega.
Kuusalu Keskkool 5b Andree-Vilmar Reinvelt Bernt Notke - Surmatants Referaat 12.01.2014 Sisukord 1.põhitekst, Bernt Notke-Surmatants maali kohta 2.Kasutatud allikad ja leheküljed. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste Kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Surmatantsu-teemat kohtab hiliskeskaja kunstis ja kirjanduses sageli. Üheks tõukeks sellele oli 14. sajandi keskel kogu Euroopat laastanud Must Surm.Luukerekujuline personifitseeritud Surm tantsib vaheldumisi surelikega, meenutades kõige maise kaduvust ja kutsub mõtlema surmale memento mori.Surelikud on reastatud hierarhiliselt, alustades maailma vägevamatest paavstist ja keisrist ning lõpetades talupoja, narri või hällilapsega. Bernt Notke maalis selle teose 15
Tiiu Piibur sündinud 14.01.1967. a. Tiiu Piibur sündis Mulgimaal, Viljandi linnas, õpinguid jätkas Läänemaal. Kunstihariduse omandas Tartu kujutava kunsti kaugõppe koolis,mis asus Vallikraavi tänaval, endine Pallas. Olulisemaks peab ta kunsti omandamist elust enesest, kust on pärit Tiiu inspiratsioon ja looming üldse. Tema kunsti võib pidada meeleliseks. Iga kunstiteosega annab ta edasi positiivseid emotsioone. Tööd on ainult positiivses seisundis loodud - läbi armastuse energia. Ta armastab maalida loodust, kuna loodus on isetuim planeedil Maa. Enda maalimaterjali ammutab Tiiu loodust vaadeldes. Nagu loodus, nõnda ka tema maalid aitavad inimest looduse rütmiga puhastada, sel juhul kui selleks soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad
Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7. Romaani stiilis reljeefidel kujutatakse inimesi kohmakate ja abitutena, samal ajal on figuurid ilmekad, siirad ja naiivsed. 8. Romaani skulptuur: eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid ning imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil. Kirikutes esineb sageli seinamaale. Maaliti üldistatud, tinglikul ja sümboolsel kujul, peateemadeks mitmesugused imed ja piiblilugude illustratsioonid. Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid
lemmik- maastiku pilt. Pildil on kujutatud väga lihtsal ja miniatuursel kujul maastik ning meresinise taeva kohal on tähine öö. Rohukünka tagant piilub päike, ei teagi, kas ta on kadumas või alles ärkab. Kui rääkida näitusest üldiselt, siis kahjuks ei saa täpselt õelda, kui hea või halb see on. Kindlasti üks halb asi näituse organiseerituse juures oli see, et ei olnud nimetatud piltide tegijaid ega nende vanust. Hea on vaadata ja analüüsida, kui noorelt keegi oma kunstiteosega hakkama saab. Seepärast ei saagi analüüsida näitust, kui ei tea, mis vanuseastmes pildid tehtud on ning palju keegi arenend on. Näitus on avatud 22.detsember 2010 26.jaanuar 2011. Soovitan kõigil ise vaatama minna!
Kunstikool Pallas 1. Urmas Viik ,,Kärbes, roos, kärbes". Tegemist on kunstiteosega, kus valgel taustal on kujutatud tuhandeid kihavaid kärbseid. Kärbes, kurjuse ja katku kandja kristlikus sümboolikas ja tavamõistes lihtsalt tüütu putukas ning roos, kehastamas armastust ja ilu. Kõrvuti ilus ja inetu, kõrge ja madal. Samas on asjade tähendused ambivalentsed ja Viik näib nautivat nende muutumist sõltuvalt kontekstist. Ülendatud saab alam putukas. Tegemist on uuelaadse ja omapärase stiiliga
Kunsti mõiste kui selline on väga lai. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, on see alati olnud üks elu osa. Aegade jooksul on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Tänapäeva maailmas ei ole paika pandud piire kunsti ja mittekunsti vahel ning pelgalt mõnele teosele peale vaadates ei saa kindlaks teha, kas tegu on kunstiteosega või mitte. Milline on kunsti olemus ning kus on piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kõik inimesed vajavad mingil määral kunsti. Minu jaoks on kunst meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Kunstiga väljendavad inimesed oma tundeid, elamusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii vaatamiseks, kuulmiseks kui jälgimiseks. Seega on kunst ka meelelahutus. See on midagi,
valitseti Veneetsia vabariigi üle. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309–1424. Tallinna Niguliste kiriku peaaltar, Herman Rode Bernt Notke “Surmatants”- "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas autorikordusena valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. Roosaken- Gooti kirikule on omane veel portaali kohal asuv ümmargune vitraažidega kaunistatud roosaken. Roosaken Roidvõlv- Teine oluline tunnus oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest. Nende peale sai laduda õhukese kivivõlvi, mis oli palju kergem kui romaaniaegne silindervõlv ja võimaldas ehitada ka laiemaid lööve. Roided- Roided olid ehitatud tellistest või raidkividest.
kujutatud tumedana ning ka taevast on tunda tulenevat tormi mida hele toon veidi rahustada üritab. Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimndus, sügavad toonid, mis üldmuljena võivad näida positiivsed kujutavad tihti kunstniku depressiivset ning hirmunud sisemaailma. Pildilt on tunda ka võõrandumist maailmast, veidi lendlev pilt on muinasjutuline mis viitab justkui soovile elada unistuses. Tegemist on õlimaaliga mis on tehtud lõuendile nagu peaaegu kõik mäe maalid. Selle kunstiteosega meenuvad mulle veel mõned Mägi tööd millel on kasutatud samuti õli ja maal on tehtud lõuendile, näiteks : "Vilsandi motiiv" ja "Varemed Capril", neid kõiki seob sügav salapära ning hiilgav tehnika. Laikmaa jäädvustas enda lühikese kuid äärmiselt silmapaistva karjääri jooksul vähemalt 400 maali, millest suurem enamus kuulub maastikumaalidele. Näitus " Värvide dirigendid. Muusika ja modernsus Eesti kunstis." oli minu jaoks uus kogemus kunstimaailmas
ning vaadata Giotto ja Cezanne'i maale, aga see ei aita meil näha, mis kunst on. Viga ei peitu mitte kunstiteostes ega vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses. Sõnal "kunst" on lihtsalt hulk erinevaid kasutusi. Kennicki meelest me üldjuhul teame, kuidas sõna "kunst" kasutada. Ja kui keegi teab, kuidas seda sõna kasutada, siis teab ta ka, mis kunst on. See, et me mõnedel juhtudel ei ole kindlad, kas tegemist on kunstiteosega, näitab lihtsalt, et sel mõistel on avatud struktuur. Selleks et märgata, et tegemist on kunstiga, pole vaja tunda mitte mingit definitsiooni või teooriat, vaid tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks. 1654 Margit Sutrop Teooriad, mis väidavad, et kunstil on mingi ühine nimetaja -- et kunst on "tähenduslik vorm", "väljendus", "jäljendus" või "oskus luua stiimuleid esteetiliseks elamuseks" --
05.10 viibiv musta mütsiga mees on kunstiteose auväärne autor ise ning tema kõrval kunstnik Sodoma, kelle paavst Julius II vallandas ning kelle pooliku fresko Raffael üle maalis. Ülevalpool kõrguvad Apollo ja Minerva kujud: Apollo, keda peeti luule ja muusika jumalaks, kehastas inimeste tsiviliseeritud ihasid sh teadmishimu ning Minerva, tarkuse ja sõjajumalanna, oli siia kogunenud filosoofide patroon (ehk eestkostja, kaitsja). Mis puudutab minu isiklikke emotsioone seoses selle kunstiteosega, siis mida rohkem ma pildi kohta uurisin, seda suuremat aukartust hakkas minus siinkohal käsitletav ainestik tekitama. Laiemate kultuuri-ja ajalooalaste teadmiste vähesuse tõttu ei suuda ma päris tervet teost ja selle üksikosi kaasa haarata kindlasti peidab ,,Ateena kool" endas veel varjatud mõtteid, mis jäävad mu nappide teadmiste tõttu esialgu tabamata. Enne lähemat uurimist st vaadeldes ainult tehnilist poolt, ei avaldanud ,,Ateena kool" hoolimata kogu oma
Kõik tahaksid siiski kunsti õigesti mõista, mitte mööda panna, täpselt ära arvata, mida kunstnik tahtis öelda ja tunnetada seda maagilist autori puudutust. Ent võimalik, et kunstnik ei tahtnudki midagi öelda. Võimalik, et ta tahtis öelda üht, kuid meie näeme seal hoopis midagi muud − kas see on siis vale? Kas kunsti on üldse võimalik valesti mõista? Tegelikult mitte. Kunstikogemuse aluseks on endiselt see maagiline hetk, kui inimene kohtub kunstiteosega. Säärast subjektiivset kogemust ei asenda miski. Hakati ju kunstiajaloo algusest juba kajastama esimeste kritseldustena tähelepanekuid elust enesest, kas informatiivsel eesmärgil või esteetilisel eesmärgil. Kõik oli vaja üles täheldada erinevatel ajastutel vastavalt võimalustele lähtuvalt kunstniku sisemisest tungist jagada ja peegeldada oma kogemusi ümbritsevast. Sotsiaalne staatus on siinkohal ebaolulise tähtsusega ühest küljest vaadatuna kuna kunagi
oma praktikas seda mõistab, toob esile kriitika mõne objekti sisulise külje poole pealt ning kuidas see objekt ennast oma kunstilise olekuga presenteerib. 5 Kokkuvõte Tuleb täheldada, et Danto teooria kunsti surmast tõstab üles väga palju küsimusi. Aastasadu on ilu olnud kunstiloomingu üks olulisematest komponentidest, ilu on olnud nii vahend kui ka eesmärk. Kas kaasaegses kunstis on esikohal idee, sõnum, mida kunstiteosega öelda tahetakse? Kas kunst on tõesti kaotanud oma esteetilise ilu ja tehnilise teostuse? Kas viga on taotluses või kunstnike tehniliste võimete piirides? Kas võib arvata, et just normatiivse ilu taandumine kunstist on põhjustanud ka võõrandumise rahva ja kunstimaalima vahel? 6 Kasutatud allikad 1. http://www.columbia.edu/cu/philosophy/fac-bios/danto/faculty.html 2. Danto C. Arthur, The Journal of Philosophy, 1964 3
Dorian Gray portree 1. KUNSTI EESMÄRK Üks oluline kunstiteos oli Basil Hallwardi maalitud portree peategelasest, Dorian Grayst. Sellel maalil on Dorianile väga suur mõju. Ta mõistab, et tema muutub ja vananeb, kuid maal säilitab alati oma ilu ja värskuse. Tänu Harry abile ta saab aru, et ainus asi mida on mõtet omada, on noorus. Ta soovis, et nad saaksid maailga kohad vahetada tema ei vananeks, vaid see juhtuks kunstiteosega. Ta oli selle eest nõus andma kasvõi oma hinge. Kui seda poleks ehk juhtunud (et muutused toimusid tema asemel maaliga), siis ehk poleks Dorian nii elupõletajalikult elanud. ,,See on teie parim teos, Basil, parem kui kõik, mida te senini teinud olete.'' Kui Basil maali lõhkuda tahtis, kuid Dorian teda peatas : ,, Hindan seda? Ma armastan seda, Basil. See on osa minust endast. Ma tunnen seda" ,,Dorian Gray on minule lihtsalt kunstiline motiiv. Teie ehk ei näe temas midagi.
erinevaid vaatepunkte nii teosele kui selle kriitikale. Milline kriitikute vaatepunktidest on sarnaiseim teose autori omale ja kuivõrd on see üldse oluline? Võimalik, et kunstiteose vaatlemisel ja analüüsimisel on olulisel kohal niiöelda äratundmise fenomen mida enam tunneme teosel ära aspekte endast ja ümbritsevast, seda rohkem suudame kunstiteosega suhestuda. Tõenäoliselt ei interpreteerinud Manet’ kaasaegsed antud teost nii, nagu teevad seda tänased vaatlejad ja kriitikud ning võimalik, et saja aasta pärast kõnelevad ka praeguste kriitikute tekstid tulevaste lugejatega teisiti, kui meiega praegu. Olenemata kriitiku või vaatleja taustast on kunstiteose tõlgendamisel ilmselt oluline optimaalne tasakaal isikliku interpretatsiooni ja üldtuntud ajalooliste seisukohtade vahel
3. Selgitage esteetilise kunstiteooria intentsionalistlikku versiooni ja selle põhimõisteid. x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisted 1.Produtseerimise tingimus- igasugune loomine väga laias mõistes esteetilise kogemuse esilekutsumiseks. 2.Esteetiline kogemus: Sisukeskne- esteetiliste omaduste kogemine. Afektikeskne-mis tunne on omada E-kogemust 3.Esteetiline kavatsus- kunstiteosega kindla E-kogemuse tekitamine 4. Kirjeldage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. 1)poliitiline kunst- kunstiteosed, mille eesmärgiks on maailma muutmine mitte E-kogemuste tekitamine. Nt Uus-Guinea kaitsekilbid olid mõeldud hirmutamiseks, mitte esteetlise kogemuse esile kutsumiseks. 2)esteetiline kunst- leidub ’’asju’’, millel on E-kogemise kavatsus. Nt autod. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks?
Kunst kui ,,avatud mõiste" · kunsti ei saa defineerida, kuna kunst on loominguline ja muutub aja jooksul · kunst on ,,avatud mõiste" (matemaatika ja loogika on ,,suletud mõiste") · defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine, see välistaks kunsti loomingulisuse Kennicki meelest me üldjuhul teame, kuidas sõna "kunst" kasutada. Ja kui keegi teab, kuidas seda sõna kasutada, siis teab ta ka, mis kunst on. See, et me mõnedel juhtudel ei ole kindlad, kas tegemist on kunstiteosega, näitab lihtsalt, et sel mõistel on avatud 3 struktuur. Kunst on loominguline, järelikult avatud süsteem, pole võimalik defineerida. 4. Keelelise pädevuse tees · kunsti ei saa defineerida, aga see polegi probleem · me teme, kuidas kasutada sõna ,,kunst" ja ,,kunstiteos", seega oleme võimelised aru saama, mis on kunst tuleb lihtsalt teada, et sellist ja sellesarnaseid asju kutsutakse kunstiteosteks
3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)! Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? On vale eeldada, et kunstiteosed peavad visuaalselt lihtsalt reaalsetest asjadest kuidagi erinema - Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6
kujunema tarbimisühiskond ja näiteks on ameerika. Adorno jaoks on tähtis et tõeline kunsti osa sisaldab kahte sorti aspekti: utoopiline ja kriitiline. Adorno kunsti käsitluses on massiühiskonna kriitika olulises kohas, populaarmuusika kriitika samuti. Ta umbusaldab populaarmuusikat sest see on midagi teistsugust. Keskne idee oli talle kunstis see, et see ei ole mitte täielik, sest maailm on mitte lõpetatud ja mitte täielik. Ja sellele vastandub näiteks see mis toimub kunstiteosega turul, kauba mõiste on see, et see on lõpetatud. Kunsti loomus on olla lõpetamata(see on marxi ja adorno mõisted). Kauba vorm on lõpetatud, täpne ja fikseeritud. Reifikatsioon(verdinglichung)- mingile asjale antakse materjaalne vorm, asja vorm. Muusika on alati olnud mitte materjaalne, muusika on midagi mis on õhus, see kuulub taevasesse harmoonia hulka. Kultuuriliselt oli väga oluline,et muusikat sai hakata salvestama. Mis saab kunstist kui anname talle asjastatud vormi
aga definitsioonist loobumine ei tähenda, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Küsimust „mis on kunst?“ ei tule mõista kunsti defineerimise vaid tuvastamise võtmes – st kuidas objektid saavad kunstiteoseks. Esteetiline kunstiteooria püüab kunsti defineerida aga esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Tähtis pole mitte seos varasemate kunstiteostega, vaid kunstniku kavatsus pakkuda oma kunstiteosega esteetilist kogemust. 8. Iseloomustage historismiga tekkivaid probleeme. 1. esimene kunstiteos – esimest kunstiteost ei saadud ju narratiivi kaudu eelneva kunstiga siduda, sest enne esimest kunstiteost ei eksisteerinud. 2. probleeme narratiividega – kes peab narratiivi punuma ja kuidas otsustada narratiivide vahel? Kas narratiivid peavad tuginema kunstnike tegelikele kavatsustele kunstiajaloo suhtes või mitte
Benjamin (B) - ideed olid kummalised. Nt ta kirjutas ainult esseid ja kirjutas väga erinevatel teemadel, mida maailmas nägi. Meenutas rohkem nagu kirjanikku. Frankfurdi koolkonna autoritest viimasel aja kõige enam tõusuteel. 48 aastasena suri - sooritas enesetapu. "Kunstiteos selle massilise reprodutseeritavuse ajastul" - analüüsid tehnilisi protsesse, millega kunst sai seatud 20. Saj alguses. Refikatsioon - asjaks/esemeks muutmine. Mis juhtub kunstiteosega, kui temast saab kopeeritav ühik, füüsiline objekt. Reprodutseerimise tulemusena kunstiteos teeb läbi muutusi. B-d huvitavad selle poliitilised .. Futurism - kiinduvus tehnoloogilistesse elementidesse. Mis saab inimestest ja nende loodud kunstist? Butler - "Erewhon" raamatus oli peatükk masinate raamat, kus oli teooria, et masinad võtavad inimeste maailma üle, inimesed on masinate paljunemisorgan. Me peaksime muutma arusaamad, mis on ilus, sest kunst on seotud ilu kategooriaga.
On see riigi teene või on see indiviidi olemuslik küsimus, mida riik saab vaid järgida/mitte järgida? Loe: Pascal! Kirjuta filosoofiline tekst! Siis saab eksamil lisapunkte!! Esteetika ..on filosoofia valdkond, kus küsitakse: *ilu olemuse järele Mis on ilu? *kunstiteose mõtte, tema olemuse, ja piiride järele Mis on kunstiteos? Kuidas eristada kunstiteost mitte-kunstiteosest? *Kunstniku loomuse järele Kes on kunstiteose autor? Milline on tema seos kunstiteosega? Kas on vaja tunda kunstnikku, et aru saada tema teosest? 1. Mis on ilu? Teooriad jagunevad kaheks: 1. Objektiivse ilu teooriad: *ilu on asjade obejktiive olemus, midagi mis kuulub nende asjade juurde, mis ei sõltu vaatajast *Kuidas me eristame ilusat asja koledatest? Mis on see, mis asja ilusaks teeb? Tavaliselt peame ilusaks maastikke, klassikalisi kunstiteoseid, inimesi, nende nägu või kogu keha. 1)Platon: ilu on harmoonia harmoonia on selle keha/maali osade(kujundite)
Et vabadus ei saa olla piiramatu, sellele viitab veidi varjatult ka PS ise: vastavalt § 19 lg-le 2 peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Lisaks ei saa nt teadusvabadus olla piiramatu juba sellepärast, et inimesi ei tohi vastavalt PS § 18 lg-le 2 allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). Nagu neist näidetest nähtub, on iga õigus millegagi piiratud. Ka ilma piiriklauslita tagatud põhiõigusi peab tohtima piirata. Sellele on õigusega viidanud ka Riigikohus (alates RKKKo 26.08.1997, 3-1-1-80-97, p I; vrd RKÜKo 03.07.2012, 3- 3-1-44-11, p 72). See tõdemus ei anna veel vastust küsimusele, millal ilma piiriklauslita põhiõigust piirata tohib.
NB! Ettevaatust E- kogemuse mõistega! Hans Robert Jauss; Wolfgang Iser. 3. Kunsti kogemine filosoofias: Eelkõige kunstikriitika (sh kunsti hindamise) metodoloogilised ja normatiivsed eeldused. Kunstikogemuse roll kunstikriitikas. Millised on "õiged" kogemustingimused? Millised on "õiged" tõlgendus ja hindamistingimused? Kunstiteose vahetu kogemise tees. 2. Selgitage vahetu kogemise teesi (VKT) puristlikku ja personalistlikku tõlgendust! VAHETU KOGEMISE TEES: Mida tuleks kunstiteosega teha, et teda õigesti (asjakohaselt) hinnata? Eelkõige vahetult kogeda! (paljude muude asjade hulgas) (Dewey 1958, Kaplan 1948, Aiken 1955, Pepper 1970, Tormey 1973, Coleman 1968 jt) Kunstiteose vahetu kogemise tees (VKT): kunstiteose vahetu kogemine on kunstiteose hindamise tarvilik tingimus. 1. Mis on "vahetu" kogemine? "vahetu" (immediate); "otsene" (direct); "esmane" (first-hand). NB! Sageli pole formularis "..... kogemine" täidisena ilmnevad terminid on
vaadelda ühe korraga. Võrdleb esemeid inimesega, inimese ilu on tema teoorias ilu mõõdupuuks. Inimesega võrreldes ei tohi asi ülemäärane olla. Inimene saab ilu kriteeriumiks, kaasaegne seisukoht. · Platon: ilu kuulub ideederiiki, st tõelise tegelikkuse maailma, on inimesele tabatav ainult mõttetegevuse kaudu · Kristlikul keskajal oli ilu-mõiste seotud Jumalaga, tema valguse ja sära kehastusega · Renessansiajal hakati ilu seostama järjest rohkem loodusega ja kunstiteosega. Tähtsustus ka kunstniku roll, kes toob oma sisemusest esile (jumaliku) ilu. · Prantsuse klassitsim pidas ilusaks vaid kunstlikku /elegantset ilu (aiad, pargid) · Valgustusajastul rõhutati ilu looduslikku päritolu, kuid oluline oli ka kunstnikku rollm kes oma talendi abil oli võimeline looma ilu, tekitama vastuvõtja meelelist naudingut. · 18. Saj rajati esteetika kui teadus ilust (samuti kunstist ja meelelisest tunnetusest) ja
lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. augustist 1997, RT III 1997, 28, 285)
struktuurikomponentidest, mis staatika seisukohalt näivad liigsed. Vaadeldes keelte hierarhiat lihtsaimatest, tänavasignalisatsiooni tüüpi keeltest kuni kõige keerukamateni -- kunstikeelteni --, torkab silma «ülejäägi» kasv. Luule ja proosa tüpoloogilises lihtsuselt komplitseerituse poole suunduvas hierarhias (astmestikus) on zanride paigutus: argikõne laul (tekst + motiiv) «klassikaline luule» kunstiline proosa. Tekst ei võrdsustu kunstiteosega Kõnekeel tõepoolest võrdsustub tekstiga, kunstiline proosa = tekst + poeetilise tingliku kõne miinusvõtted. ilukirjanduslik proosateos ei ole sel juhul võrdne tekstiga -- tekst on vaid üks keeruka kunstilise struktuuri moodustajaid. Strukturaalanalüüs lähtub sellest, et kunstiline võte ei ole teksti materiaalne element, vaid on suhe Riimi puudumine kui: kunstiliselt mittetähenduslik element mitteriimi kohalolek, miinusriim
põhiseaduse §-s 38 lg 1 garanteeritud teaduse- ja kunstivabadusel. Kas tähendab see seda, et vastavaid vabadusi ei ole võimalik üldse piirata? Lahendus, mille kohaselt osad vabadused oleksid võimaldatud ilma igasuguste piiranguteta ei saa siiski rahuldada. Näiteks teadusevabadus ei saa olla piiramatu, sest inimesi ei tohi põhiseaduse § 18 lg 2 kohaselt allutada teaduskatsetele nende vaba tahte vastaselt. Samuti ei saa kunstivabadus olla piiramatu, sest ka kunstiteosega võib teotada teise isiku au või head nime (§ 17). "Ühiskonnas ei saa olla absoluutseid piiramatuid põhiõigusi. Mistahes põhiõiguse realiseerimisvõimalused saavad piiramatult kesta vaid seni, kuni seejuures ei takistata mingi teise põhiõiguse realiseerimist. Sellises põhiõiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult põhiõiguste piiramise vajadus." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 26. augustist 1997, RT III 1997, 28, 285)
annaabi.ee 
