Evalveeriv: hindamisstandardi leidmine Selgitage antiessentsialismi põhiteese. Kunst jm esteetika defineerimine ei ole võimalik ega mõttekas. Kuidas kritiseerida antiessentsialismi? "kunst" tavakasutus ja kunstiteoste klass Visuaalselt eristamatute paaride argument Duchampi galerii etteheide Selgitage institutsionaalse kunstiteooria põhisisu. Kunsti saab defineerida. Põhimõisted artefakt, hindamisele kandideerimine, kunstimaailm, liigitav tähendus. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne ja mitte-formaalne nn "Wollheimi dilemma" Kas kunst on olemuslikult institutsionaalne? Selgitage esteetilise kunstiteooria põhimõisteid. Üldiselt: igasugune vaade, mille järgi on kunstil lähedane suhe "esteetilisega." Kitsamalt: kunsti defineerimine esteetilise kogemuse mõiste kaudu. Mõisted: loomine, esteetiline kogemus, esteetiline kavatsus Iseloomustage vähemalt kahte etteheidet esteetilisele kunstiteooriale. Mitte-esteetiline kunst
° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja) ° Hea klassikaline haridus ° Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest ° Teosed sobisid aadlike kodudesse, kel jätkus haridust tema teemade ja tegelaste äratundmiseks ° Üllad ja tõsised teod ° Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ° Mõjutab mõnevõrra teatraalselt ° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta ° Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu ° Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus")
euroopalist autoriteeti, kuid Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas on Itaalias, sealsetes antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides. Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas. Nicolas Poussin (1594- 1665). Roomas töötasid juba varem parimad prantsuse barokiliku klassitsismi esindajad Poussin ja Lorrain. Poussin sai hea klassikalise hariduse, arendas selle najal kunstiteooriat ja kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest. Tema teosed sobisid selliste aadlimeeste kodudesse, kellel jätkus haridust Poussini teemade ja tegelaste äratundmiseks. Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ning mõjub mõnevõrra teatraalselt, tegelaste tunded on aga kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Tihti
meheea dialoogid (nt "Politeia", "Symposion", "Phaidon") neis käsitleb ta ideedeõpetust kõige põhjalikumalt; 4. raugaea dialoogid (nt "Theaitetos", "Timaios", "Politikos"), milledes räägib ta teadmusteooriast, loodusfilosoofiast ja õigusfilosoofiast (T. Künnaps "Suured mõtlejad"; lk 3536). Filosoofi teostest on ülevaatlikem "Riik" ("Politeia"), millest võib leida metafüüsikat, eetikat, teoloogiat, pedagoogikat, kunstiteooriat, psühholoogiat ja poliitikat. Kreeka Ateena orjandusliku aristokraatia filosoof. Tema isa põlvnes Kodoronist, aga ema esivanemad olid suguluses Soloniga. 20 aastaselt hakkas Platon õppima Sokratese juures. Pärast Sokratese surma reisis ta LõunaItaaliasse, Sitsiiliasse ja Egiptusesse, kus ta sõlmis sidemeid pütagoorlaste liiduga. Aastal 390 eKr tuli Platon Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysus Esimese naisevend
kategooriasse. Liigitav tähendus ei hinda kunstiteost heaks ega halvaks. Artefakti all tuleb mõista inimese poolt tehtud objekti vastandina loodusobjektile. Seejuures võib loodusobjektist omistamise käigus (galeriisse viiduna) saada samuti artefakt. Hindamisele kandideerimine on artefakti teatud omaduste (ühe tahu) esitlemine. Kunstimaailmana näeb Dickie kunstnikke, kuraatoreid, kriitikuid ja filmitegijaid. 6. Institutsionaalset kunstiteooriat on kritiseeritud formaalsuses. Institutsionalistid eeldaksid justkui, et kunsti tegemiseks on vaja sotsiaalseid eeldusi. Tegelikkuses see nii ei ole, kunstnikuks olemine ei nõua formaalseid kriteeriumeid. Samuti on institutsionaalsuse ideed kritiseerinud Monroe Beardsley, kes väidab, et tegelikult ei ole kunstimaailma olemasolu kunsti tegemiseks vajalik, sest kunstnik võib maalida ka koopas sõltumata igasugustest sotsiaalsetest institutsioonidest. 1
Edith Södergran (1892-1923) • Oli õppinud Peterburis saksakeelses koolis • Tundis prantuse sümbolistide, vene futuristide ja ekspressionistide loomingut • Dikter, “Septembrilüüra”, “roosialtar” “Tulevikuvari”, • Kui oli raskelt haige ja elas viletsates tingimustes, oli tema luule täis enesekindlaid ja võidurõõmsaid hüüdeid Elmer Diktonius (1896-1961)-proosarunot, aforismid • oli õppinud marksistlikku kunstiteooriat ja teadis samuti saksa ekspressioniste • Ta arendas oma stiili kiireks ja täpseks nagu hästitreenitud poksija löögid • “Karmid laulud”, “teravad leegid”, “Kivisüsi”, “Janne Kubik” Modernismi (1900-luvun alkupuoli) Tulekandjad 1920ndad • ”Ikkunat auki Eurooppaan!” • Nimi Nuoren voiman Liiton albumista • Tulenkantajiin tiiviisti kuuluvia kirjoittajia olivat muun muassa Uuno Kailas,Olavi Paavolainen,
Sotsialistid/egalitaarid peavad vabaduse piiramiseks ka tahtmatuid tegude tagajärgi. 2) "kunstisus" ei pea olema silmaga nähtav omadus ÕIGLUS Anti-essentsialism: eitab ''kunsti'' ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 1.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust. 6.Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Jaotav õiglus tegeleb sellega, kuidas mistahes hüvesid jaotada, korraldav õiglus aga uurib **1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne vahetus-suhet, st. kui palju peaks miski väärt olema, õiget proportsiooni. Näiteks: kui palju institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid
konventsioonide ja reeglitega on sätestatud kunstniku ja 1659 Mis on kunst? publiku rollid, pöörab ta tegelikult tähelepanu ainult ühele kunstipraktika aspektile -- kunsti loomisele, püüdmata öelda midagi olulist kunstiteoste vastuvõtu kohta. Tema institutsionaalne kunstiteooria tegeleb vaid küsimusega, kuidas artefaktid saavad kunstiteose staatuse. Õigus on Stephen Daviesel (1991: 78-114), kes nimetab Dickie institutsionaalset kunstiteooriat "protseduuriliseks" teooriaks, mis defineerib kunsti selle protseduuri kaudu, kuidas artefaktid saavad kunstiteose staatuse.2 Ent väide, et kunst on sotsiaalne praktika, ei maksa midagi, kui pole kirjeldatud kõiki neid reegleid ja konventsioone, mis selle praktika konstitueerivad. Kunst on ju vaid üks paljudest sotsiaalsetest praktikatest. Selleks et eristada kunsti kui sotsiaalset praktikat näiteks teadusest või filosoofiast, tuleb tuua välja see, mis on kunstipraktikale spetsiifiline
kunstimaailm – kunstnikud, kunstikriitikud, kuraatorid jms. 54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid. Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline. Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda. Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks. 55.Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja selle puudusi Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektist saavad kunstiteosed. Narratiivne kunstikäsitlus kuulub ajalooliste teooriate kategooriasse. Selleks, et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb teose ja kunstajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks kordamise, avaramise või hülgamise mõistet. Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajalooga.
esteetiline kogemus. Esteetiline kogemus:1.Sisukeskne: esteetiliste omaduste (ühtsus, harmoonia, tasakaalustatus, jms) kogemine. 2.Afektikeskne: keskenduvad sellele, mida tähendab omada E-kogemust (huvitu kogemine, esteetiline emotsioon vms); mis tunne on kogeda esteetiliselt! 6. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. 1.Mitte-esteetiline kunst 2. Esteetiline mitte-kunst 7. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja tehke sellele kaks etteheidet! Kunsti defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid põhjendamise strateegiaid . Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: 6 1)Kordamine (traditsiooniline aspekt) 2)Avardamine (evolutsiooniline aspekt)
see objekt kuulub teatud asjade kategooriasse, jättes lahtiseks, kas ta on “hea” või “halb”. 6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Institutsionaalne kunstiteooria: 1)kunsti saab defineerida 2) “kunstisus” ei pea olema silmaga nähtav omadus Anti-essentsialism: eitab ’’kunsti’’ ja teiste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1.Formaalne ja mitte-formaalne. Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. (nt Piiskopil tuleb olla katoiiklane) AGA kunstnikuks olemine ei nõua mingeid formaalsusi. 2.nn “Wollheimi dilemma”. Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? -Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent
.. esteetiline kavatsus ei pea olema kunstiteoses tegelikult täide viidud. 7. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile. .. Mitte-esteetiline kunst: leidub kunstiteoseid, millel pole esteetilise kogemuse esile kutsumise taotlust. (nt Duchampi pissuaar, Cage 4'33''). Siia ka kuulub poliitiline kunst. .. Esteetiline mitte-kunst: leidub asju, millel on esteetilise kogemise kavatsus - nt autod, spordijuhtumid 8. Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat. ,,x" on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses eelneva kunstiga kunstitraditsiooniga. (üksikute kunstiteoste või kunsti tegemise viisidega) Kunsti defineerimisest loobutakse, kuid ei räägi, et kunsti tuvastamine oleks meelevaldne. Objekt saab kunstiteoseks juhul kui saab näidata, et see objekt on kunsti ajalukku kuuluvate teoste: .. kordamine teos kordab eelnenud teoste vormi või taotlusi. .. avardamine mingi ,,kunstilise probleemi" lahendamise korral. .
etendus talle sisse toob, pole Dickie arvates mõtet ette heita, et ta ei vaata lavastust huvitult, vaid et ta ei pööra lavastusele üldse tähelepanu. Kunstiteose retsipiendilt ei oodata mitte huvitust, vaid lihtsalt tähelepanu osutamist teosele. Dickie meelest pole aga mingit põhjust nimetada seda tähelepanu esteetiliseks hoiakuks, kuna kunstiteose tajumine ei erine sellest, kuidas me tajume kõiki teisi asju. 14. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Danto kunstiteooriat võib nimetada antiesteetiliseks. Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu, vaid ka "ohtlik", kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust (Danto 1986: XIV, 13). Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
olema silmaga nähtuv omadus(vaid objekti seos millegagi). Dickie pakkus välja institutsionaalse kunstiteooria erinevaid versioone. Kirjeldavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on ühiskond omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. Liigitavas tähenduses on kunstiteos artefakt ja miski millele on mõni teatud ühiskondlik institutsiooni(kunstimaailma) nimel toimiv isik omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. Formaalne? Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks(kriitikuks) olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte- formaalne institutsioon. Wollheimi dilemma kunsti staatus mingitest põhjendustest? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse
6. Milles seisneb anti-essentsialismi ja institutsionaalse kunstiteooria erinevus? Anti-essentsialismi järgi ei ole kunsti võimalik (ega ka mõttekas) defineerida. Institutsionaalne kunstiteooria ütleb aga, et saab ikka küll ja et „kunstisus“ ei pea olema silmaga nähtav omadus, vaid objekti seos millegagi. Institutsionaalne kunstiteooria iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. 7. Kritiseerige institutsionaalset kunstiteooriat vähemasti kahel viisil. 1) Formaalne ja mitte-formaalne Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon. Aga kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. Kunst on mitte-formaalne institutsioon! 2) Nn „Wollheimi dilemma“ Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes?
millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu. Dickie arvates huvitus näitab midagi retsipiendi motiivide kohta, aga ei näita, mis on vastuvõtja tähelepanuaktis erilist. N kui kaks inimest kuulavad sümfooniat, üks muusika eksami jaoks, teine lihtsalt muusika nautimiseks. muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt samamoodi. Huvitus ja huvi tähistavad erinevad motiive, miks me kunstiteosele tähelepanu osutame. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste pole mitte ainult kasutu vaid ka ohtlik, kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut, selle asemel et näha selles tähendust. Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilisest teooriast, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak,
kunsti saab defineerida. Dickie tegi vahet liigitavatel ja väärtuselistel kunstidefinitsioonidel. Dickie jaoks oli kunstimaailm teatud institutsioon. Dickie meelest ei omista artefaktidele kunstiteose staatust mitte kunstimaailma ametnikud või kriitikud, vaid ikka kunstitegijad ise. Nendeks isikuteks, kes kunstimaailma nimel tegutsedes võivad omistada artefaktidele kunstiteose staatuse, on kunstnik või kunstnike grupp, nagu see on tavaks näiteks filmi tegemisel. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks? Danto kunstiteooria Ühelt poolt on sellised teosed, mis tahavad ületada esteetilise objekti piiri, sageli tõepoolest suutnud olla provokatiivsemad, sest kunst, nagu ütleb Arthur C. Danto, "...niikaua, kui seda tapetakse kui kunsti, on kategooriliselt välja arvatud ohtlike tegude hulgast."I (Selline olukord on olnud iseloomulik just lääne demokraatlikule ühiskonnakõnele.
..staatuse omistamine") just nagu see oleks formaalne institutsioon! Et olla piiskop (ja omistada preestri staatust) peab inimene rahuldama formaalseid kriteeriumeid (olema katoliiklane, jms ). Presidendi kandidaat peab samuti rahuldama teatud kriteeriume (olema vähemalt 35 a, jms) AGA kunstnikuks / kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid (Beardsley1982). Kunstonmitte-formaalneinstitutsioon! 10. Kuidas kritiseerida institutsionaalset kunstiteooriat (vähemasti kahel viisil)? Institutsionaalse kunstiteooria kriitika: formaalne ja mitte-formaalne (Dickie iseloomustab mitte-formaalset institutsioonoi kunsti formaalsete institutsioonide keeles nt kellegi nimel...staatuse omistamine; AGA kunstnikuks või kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid Beardsley), nn ,,Wollheimi dilemma" (Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest põhjendustest lähtudes? Kui ei, siis käitub
funktsioon meie paremaks inimeseks tegemisel. Veel funktsioone. Kunsti eesmärk ka teatud tunnete esile kutsumine. Aristoteles eristab jäljendamise objekte või esemeid ehk siis mida jäljedatakse. Inimeste kirgesid, tundeid ja eluta maailma objekte. See ei pea olema päriselt eksisteerinud. Võib olla fantaasia. ESTEETIKA AJALUGU II Kristlik keskaeg Euroopas · Keskaja (3./5. 14./15. Saj) esteetika-arusaamu mõjutas ristiusk: eristati metafüüsilist ilu mõistet ja kunstiteooriat. Ilu peeti Juamala objektiivseks omaduseks, mida inimesed suudavad (oma kunstiteostes) küll nähtavale tuua/peegeldada, kuid mida nad ei suuda ise luua. · Keskaja lõppu tähistab renessanssi jõudmine Euroopasse. · Arusaam kunstist muutus keskaja jooksul palju: varakeskajal (u 3/5. 10. Saj) valitses selge hierarhia kiriklike kultuspraktikate ja kunsti vahel, pärast Augustinust (5.saj)
maastikumaal. Üks kõigi aegade suurimaid portreemeistreis oli hollandlane Frans Hals. Ta sidus grupi- kui ka üksikportreed olustikulise tegevusega, millega saavutas erilise elavuse ja loomulikkuse. Ta oskas tabada momenti, mil kujutatava isiku iseloom avaldus kõige paremini. Tema maalimislaad oli vaba ja hoogne, pintslilöögid jõulised ning selgestiloetavad. Nicolas Poussin sai hea klassikalise hariduse, arendas selle najal kunstiteooriat ja kasutas oma loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja kirjandusest. Tema teosed sobisid selliste aadlimeeste kodudesse, kellel jätkus haridust Poussini teemade ja tegelaste äratundmiseks. Poussin kujutas üllaid ja tõsiseid tegusid. Tegevus toimub tavaliselt antiikarhitektuuri foonil ning mõjub mõnevõrra teatraalselt, tegelaste tunded on aga kujutatud jahedalt, ilma spontaansuseta. Piltide meeleolu on suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu. Tihti on
eesmärgina., keeldudes arvestamast secondtier tõelise kunsti loomingut ning aitasid kaasa selliste tingimuste loomisele, milles oodati kunstnikult publiku hokeerimist, hämmingusse viimist ja müstitsismi. Spekulatiivne teooria on aidanud luua romantismi, avangardi, modernismi ja rajas teed kunsti ja meelelahutuse kõrge kunsti ning pop kunsti vahel kunstniku ja publikumi üksteisest eraldumisele. Scaffer lükkab spekulatiivse teooria tagasi ja kaitseb tolerantsemat kunstiteooriat, mis peab sündsak kunstil ka lõbu pakkuda , hõlmab ka popp kunsti ,suhtub tolerantselt vähem edukasse kunst ja isiklikku maitsesse. 23. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus Allikad:). §Freud, Sigmund 1998 1910 Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus LR 44 , 88 (kasutatud käesolevas konspektis). § Freud, Sigmun 1999.Inimhinge anatoomiast 432 lk (ei ole kasutanud k.konspektis)
annaabi.ee 
