1989) Katk Romaani "Katk" sümbolid otse kutsuvad nägema teose taustana Teise maailmasõja katastroofi ja seda põhjustanud "pruuni katuku" - fasismi. Sündmustiku äralõigatus muust maailmast ja sümbolite tugev rõhutamine annavad romaanile põgusalt ulmeliku ilme. Katku sümbolite peegelduses võib näha nii maailmasõda kui ka mis tahes suurt tabanud õnnetust, olgu möödanikus või tulevikus. Ulmelisusele räägib vastu ka teose kroonikaline laad - konkreetsus faktides, kunstikavatsuslik asjalikkus. Et tegemist on objektiivusst taotleva kroonikaga, siis õigustab koguni formaalne vastuolu. Katk kujutab endast kõigile linna elanikele laienevat kollektiivset piirolu. Lõpuks selgub, et katuku karmi tõelust ei saa enam mahendada mingite avalike avaldustega, linn suletakse. Linn osutub omamoodi vanglaks, mida seestpoolt laastab surm. Camus rõhutab, et katku põhjused ei olene inimlikust tahtest, isegi mitte võitlusest, mida peavad Rieux ja tema kaaslased. Dr
Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules
milles väärtustati rahvakultuuri. Realism kunstimeetod, mis püüdleb tõetruu kujutamise poole, ilma idealiseerimata ja steriliseerimata. Sekundaarvärvid teise astme ehk seguvärvid: oranz, violetne ja roheline. Skits vt. eskiis Stiil ühelaadseid vormielemente kasutav ning kindlapiirilisest terviknägemusest lähtuv kujutamisviis. Steriliseerimine vormi üldistamine, detailidest loobunud kujutusviis või mingi stiili nõuete kunstikavatsuslik rakendamine Struktuur süsteemielementide korrastatud kogum Suprematism kubismist lähtuv geomeetrilise abstraktsionismi erivorm, mille põhilisteks kujunditeks olid ruut, ring ja kolmnurk. Sümbolism 19. ja 20. sajandi vahetusel levinud kunsti ja kirjandusvool, mis püüdis sümbolite, võrdkujude, fantaasia abil avastada ülemeelelist maailma meelte poolt tajutava argimaailma taga, tegeleda igavikuliste probleemidega. Süzee teema, aine, kujutamisobjekt.
14. Rahvalaul seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneldes. Jaguneb regivärsiliseks ja lõppriimiliseks rahvalauluks. 15. Regivärsiline rahvalaul iseloomustab algriim ja parallelism. Esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse, annab takke mõtteaega. Liigid: hälli, töö, pulma jt. 16. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad värsi lõpus. Jagunevad laus-, paaris., süli- ja ristriimideks. 17. Stroof salm, luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. 18. Trohheus värsimõõt. 19. Uuem rahvalaul rahvalaulu liik, mida iseloomustab lõppriim ja värsside rühmitumine salmideks. Liigid on küla-, töö- ja sõjalaulud. 20
ehk salm. Vabavärss on luuletus, kus puudub reeglipärasus. Lüürilise luule .peateemad on armastus, loodus ja isamaa : Luuletuste võtted Intertekstuaalsus ühe teksti põhjal luuakse järgmine või viidatakse ühe teksti sees (1 teisele Ebatraditsiooniline keelekasutus kirjavahemärkide ärajätmine, valed tähed (2 Graafiline luule sõnad luuletuses on paigutatud nii, et need moodustavad kujundi, (3 millest luuletus räägib Riim sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus Värss kõne rütmiline ühik, mis moodustab luuletuse rea Stroof e salm kindlakujuliselt rühmaks ühendatud värsid Sonett kindla ülesehitusega luuletus, mis pärineb 14.sajandi Itaaliast. Sonetizanri loojateks peetakse kahte Itaalia luuletajat : Dante Alighieri ja Francesco Petrarca. Sonett on enamasti : armastusluuletus, mis koosneb 14 värsireast Klassikaline ehk itaalia ehk Petrarca sonett : 4+4+3+3 Inglise ehk Shakespeare'I sonett : 4+4+4+2
kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse
tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid.
Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kasutatakse ka kolme-, tegelaste asetamisel kreeklaste ,,Ilias"; viie-, kuue-, seitsme-, naljakasse olukorda (mehe ,,Odüsseia" kaheksavärsilisi jne stroofe. riietumine naiseks) romaan ulatuslik jutustav · riim häälikute · sõnakoomika kirjandusteos kokkukõla, sarnase kõlaga koomikavõte, mis põhineb · tavaliselt kirjutatud sõnade kunstikavatsuslik tegelaste karikeeritud kõnel proosas kordamine värsirea lõpus. · karakterikoomika · avar elukujutus Asendi järgi stroofis koomikavõte, mis põhineb · mitmeplaaniline jagunevad riimid paaris- tegelaskuju naljakal, veidral tegevustik (aabb), süli- (abba), välimusel ja kõnel · keerukas sündmustik ristriimideks (abab). · Eduard Vilde ,,Pisuhänd"
Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada ja koor kordab lauliku esitatud värsse. (Hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud. Remark - märkus. Draamateose remarkideks nim autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. Riim - häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus, kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi - ühesilbilised ehk meesriimid ja kahesilbilised ehk naisriimid, kolmesilbilised ehk libisevad riimid osalise kokkukõla korral irdriimideks. Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline nim
Kas sa rasket hingevalu, hellake, ka tunda said? (Lydia Koidula.) polüsündeton stiilivõte, mis põhineb sidesõnade taotluslikul kordamisel, paljususel. Polüsündetoni abil saab teatud sõnu värsis esile tõsta.Näiteks: Mu viimne laul on õitest ja kenast kevadest ja kena kevade ilust ja suvest ja sügisest. (Juhan Liiv.) poolsonett vt sonett. prantsuse sonett vt sonett. puhas riim vt täisriim. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu / vähenes põllumajandusmaks. / Oma vagu / künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep).
pikk silp Anapest – 3-silbiline värsijalg, mis koosneb 2st lühikesest silbist, millele järgneb pikk silp Riim. Riimitüübid. Miks on riim luules oluline? Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Riim Seaduspärane häälikukordus Loob kõlaterviku, mälutehniline võte Erinevused riimi kasutamises keeleti Olemuselt korduseline, toob esile keele loovat paindlikkust Algriim – sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules Lõppriim – ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Täisriim – alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb/saeb; tuikab/luikab;pelg/selg;tule/tule) Irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet/mõõt; pikad/vikat; draama/raamat) Liht- ja liitriim – vajame, aja me, too mind, roolind Silbiarvu järgi: 1 silp – meesriim (keel/meel) 2 silpi – naisriim (armas/varmas)
Näiteks: kirjaniku teose asemel ütleme autori nime, nagu lugesimeTammsaaret, kõik inimesed = kogu maailm, abiline=parem käsi, päike=valguseandja, kroonitud pea=kuningas, Berliini müüri langemine=kommunistliku süsteemi kokkuvarisemine. Sünekdohh on kõnekujund, mille tervik asendatakse osaga ja vastupidi või kasutatakse mitmuse asemel ainsust: Eestlane pole unustanud oma rahvust ( ainsus mitmuse asemel ), kogu linn oli tuledes ( tervik osa asemel ). Hüperbool kunstikavatsuslik suurendamine. Näiteks: Kolmas venda vennikene / laulis, et mered mürasid / kaljud vastu kärasivad / puie ladvad paindusivad / mäekingud kõikusivad / pilved lausa lõhkesivad. ( ,, Kalevipoeg " ) Oksüümoron on kujund, kus ühendatakse vastandlikud, teineteist loogiliselt välistavad mõisted. Taotlus olla teistsugune, avada nähtuse keerukust ja vastuolulisust on eriti noorte luulesse toonud oksüümorone: räiged rõõmud, õitsvad vereloigud, oksendav rõõm, kuum
liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep)
jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Eesti tuntumad ulmeautorid : I. Hargla, V. Belials, K. Orlau, M. Barker Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu
liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui saab alla musta mulla, kena kirstu keskeelle... (Rahvalaul) 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid Värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu vähenes põllumajandusmaks. Oma vagu künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep)
inimesi teatud moel käituma. Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Loovad. Nad panevad inimesi edasi mõtlema ning tegutsema. Narratiivi mõiste. Narratiiv - mistahes korrapärane jutustus toimunud sündmustest, esinegu see müüdi, muinasjutu, romaani, poeemi või ajalooraamatu näol. Faktoloogilised – tõestisündinud, fiktsionaalsed - väljamõeldud Mis on tekst ja lugu? Lugu (faabula,story) – sündmuste kronoloogiline järjestus. Tekst (süžee, plot) – loo kunstikavatsuslik esitus mistahes märgisüsteemis (kiri,pilt,tants) ning sündmuste ajalisest järgnevusest tingimata kinni pidamine; loo narratiive struktuur. Mis on süzee ja faabula? Vt eelmist küsimust. Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Suletud narratiiv on omane eelkõige realistlikule romaanile. Modernistlik ja postmodernistlik romaan ei järgi sarnast skeemi. Nt romaanis on avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus puuduvad (traditsioonilisel kujul).
Narratiiv kombineerib jutustamise ja teadmise aspekti. Tekstitüübina sisaldab narratiiv tegevuse arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt.
v –vv –vv –v– Riim on seaduspärane häälikukordus, rütmi kõrval teine luule silmapaistev tunnus; loob kõlaterviku, häälikuline kokkukuuluvus, tähenduslik kokkukuuluvus; võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud - blankvärss. Riimitüübid: algriim -sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim); lõppriim - ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe; täisriim - alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule); irdriim – sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat); lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind)
· Friedrich Reinhold kasutatakse ka kolme-, viie-, olukorrakoomika; Kreutzwald ,,Kalevipoeg"; kuue-, seitsme-, koomikavõte, mis põhineb kreeklaste ,,Ilias"; kaheksavärsilisi jne stroofe. tegelaste asetamisel ,,Odüsseia" · riim häälikute kokkukõla, naljakasse olukorda (mehe romaan ulatuslik jutustav sarnase kõlaga sõnade riietumine naiseks) kirjandusteos kunstikavatsuslik kordamine · sõnakoomika · tavaliselt kirjutatud värsirea lõpus. Asendi järgi koomikavõte, mis põhineb proosas stroofis jagunevad riimid tegelaste karikeeritud · avar elukujutus paaris- (aabb), süli- (abba), kõnel · mitmeplaaniline ristriimideks (abab). · karakterikoomika tegevustik täisriim täielik häälikute koomikavõte, mis põhineb
Narratiiv mõtestab olukorda reaalsuses (turva-/võõritusfunktsioon). Narratiivitüübid: seisundinarratiiv (narratiivi imitatsioon), igavene teekond (Tõde ja õigus), päralejõudmine (Karu süda), nurilejõudmine (Mõru maik); kõik on taandatavad päralejõudmise variatsioonile. Narratiivi elemendid on Freytagi püramiidi punktid. Lugu on sündmuse kronoloogiline järjestus. Tekst (e süžee) on loo kunstikavatsuslik esitus. Jutustamine on teksti esituslik külg. Fokuseerimine on jutustaja ja tegelaste vaheline suhe (nullfokuseerimine on kõiketeadev jutustaja, sisemine piirab teadmised konkreetse tegelasega, väline annab tegelasele jutustajast enam teadmisi). Vaatepunkt määratleb, kelle seisukohalt lugu esitatakse. Jutustaja positsioon: heterodiegeetiline (väljaspool lugu, hierarhia tipus), homodiegeetiline (jutustaja on
Rütmilisust, mängulisust.. Riim. Seaduspärane häälikukordus, Erinevused riimi kasutamises keeleti, Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust, (vt. Wainright, slaid 4), Miks on riim luules oluline? Loob kõlaterviku (kõla + sisu ühtsus), mälutehniline võte (aitab meelde jätta, oluline suulises luules) Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim)Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid 3 Veel -Täisriim, irdriim Salm -Sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Salmi nimetused värsside arvu järgi on 1.kaksik ehk s (distihhon); 2
arengut. Narratiiv kui sündmustel rajanev ajalise korrastatuse loomise vahend. Narratiivi eelduseks on ajataju. Narratiivi minimaalselt kohustuslikud elemendid: tekst - sündmused(lugu) - jutustamine Tüübid: *seisundinarratiiv *igavese teekonna narratiiv *päralejõudmise narratiiv *nurilejõudmise narratiiv Lugu, tekst, Jutustamine, fokuseermine & selle tüübid, vaatepunkt. Lugu - sündmuste kronoloogiline järjestus tekst - loo kunstikavatsuslik esitus mis tahes märgisüsteemis, loo narratiivne struktuur jutustamine - teksti esituslik aspekt Fokuseerimine - jutustaja ja tegelaste vaheline suhe. Jutustaja teadmiste määra tüpoloogia. Tüübid: *nullfokuseerimine - kõiketeadev jutustaja. *sisemine fokuseerimine - jutustaja teadmised on piiratud konkreetse tegelase teadmistega. *väline fokuseerimine - jutustaja teab vähem kui tegelane. Tegelasi vaadatakse kõrvalt.
Võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud > blankvärss Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta Olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust (vt. Wainright, slaid 4) Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim) Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim Täisriim alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh. samariim (tule: tule)
Võimalik igas keeles, aga paljudes keeltes ei kasutata riimi võimalusi, mõnes keeles väga oluline, nt, inglise k. luuletus: rhyme, AGA Shakespeare riimi ei kasutanud > blankvärss Suulises luules mneumooniline mõju, aitab luuleridu meelde jätta Olemuselt korduseline (ka kajaline), suurendab sellisena luulekeelest saadavat naudingut, toob esile keele loovat paindlikkust (vt. Wainright, slaid 4) Algriim > sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules, (alliteratsioon e. kaashäälikualgriim, assonants e. täishäälikualgriim) Lõppriim > ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe k(õ)- assonants Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim Täisriim alates pearõhulisest täishäälikust kuni riimsõna lõpuni (laeb, saeb; tuikab, luikab, pelg, selg), sh
10.Riim Riim on seaduspärane häälikukordus. Loob kõlaterviku ja rütmi (kõla+sisuühtsus), mneumooniline otstarve (aitab meelde jätta). Olemuselt korduseline (ka kajaline), toob esile keele loovat paindlikkust). Annab keelega mängimise võimaluse. Riim on omane ka rahvalauludele. Kõikides keeltes on olemas riimi kasutamise võimalused, siiski erineb riimi kasutamine keeleti. Shakespeare ei kasutanud üldse riimi. Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Algriim - sõnade esihäälikute kunstikavatsuslik kordus, sage rahvaluules (alliteratsioon ehk kaashäälikualgriim, assonants ehk täishäälikualgriim); Lõppriim ühendab sama kõlaga sõnade ja värsside lõppe Näide: Kui koorma kõrval kõnnib neid, Siis küsi, kas toob linnaseid -eid lõppriim 10.1.Riimitüübid. Peaksite oskama nimetada, miks riim on luules oluline ning nimetama tuntumaid riimitüüpe.
(Ewers: 2000: 211). Lapsepärane stiil kasutab samu keelelisi nähtusi (olgugi et keelekõla ja rütm mängib stilistilisel tasandil suuremat rolli). Kui keeleline lihtsustamine tugineb kõnekeele esmasele, puhtalt keelereeglitele tuginevale struktuurile, tugineb stilistiline lihtsustamine kõnekeele sekundaarsele, kunstikavatsuslikule ülesehitusele. (Ewers 2000: 212). Lapsepärast stiili saab sellest tulenevalt defineerida järgmiselt: lapselik stiil on kõnekeele kunstikavatsuslik vormimine lapselike hoiakute ja mõtete väljendusvahendiks. (Ewers 2000: 213). Lapsepärase tooni tabamiseks välditakse üldiselt keerukama kujundliku kõne ja iroonia kasutamist, eeldades, et lapsed ei saa veel aru sellest, et sõnadel võib olla sõnasõnalisest erinev tähendus. Kõnekujundite, sümbolite ja iroonia kasutamine lastekirjanduses võib olla suunatud täiskasvanud lugejale.
kuhu ma lä'en? Võõras ei võta mind, tuttav ei taha mind: kuhu ma jään? Oh mina majatu, rahu ja rajatu: kuhu ma jään? Kohus ei kaitse mind, talud ei toida mind: kuhu ma lä'en? Oh mina isatu, oh mina ematu: kuhu ma lä'en? Armu ei ole mul, aitajat pole mul: kuhu ma jään? (Jaan Bergmann.) retsensent arvustaja; arvustuse ehk retsensiooni autor. retsensioon vt arvustus. retseptsioon teose vastuvõtt lugejate poolt. riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim), kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Algusriim paikneb värsirea alguses (näiteks: Oma jagu / vähenes põllumajandusmaks. / Oma vagu / künname sügavamaks! Uno Laht). Siseriim on värsirea sees või poolvärsside lõpus (näiteks: kes vöö pani vööle, läks teisele tööle. Ain Kaalep). Asendi järgi stroofis
annaabi.ee 
