Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kunsti ajalugu-vana-kreeka". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hermes, skulptuurid, vaasimaal, zeus, marmor, arhailisel, kontrapost, kettaheitja, odakandja, dionysos, lysippos, kaapija, myron, teostati, maaliti, arhitektuur, dooria, joonia, peajumal, apollon, päikesejumal, hera, poseidon, artemis, athena, tarkuse, aruka, demeter, hestia, aphrodite, ares, sõjajumal, hephaistos, käskjalg, sportlaste, kujutasid1.Millised uued vaimse kultuuri alad tekkisid VanaKreekas? Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad,
Ares- Zeusi ja Hera poeg, sõjajumal Athena- Zeusi tütar, tarkusejumalanna Apollon- Zeusi poeg, Artemise vend, valguse- ja ennustusjumal Aphrodite- Zeusi tütar, armastus- ja ilujumalanna Hermes- Zeusi poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- Zeusi tütar, Apolloni õde, jahi-, kuu-, ja nõidusejumalanna Hephaistos- Hera poeg, tule- ja sepatööjumal 8. Milliseid materjale kasutasid kreka skulptorid? Mis on nende materjalide eelised või puudused? Peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks.Enamiku marmorkujude küljest on tükke murdunud.Pronkskujud võivad looduslikus tingimustes paremini vastu pidada, kuid neid on ikkagi vähe, sest hilisemal on terve hulk ümber sulatatud. 9. Keda kujutasid enamasti vanakreeka skulptorid? Kreekas on alasti meesfiguur(kouros) ja riietatud naisfiguur(kore) 10. Mis iseloomustab vanakreeka skulptuuri: a) arhailisel ajastul; b) klassikalisel ajastul 1. V sajandil eKr 2. IV sajandil eKr; c) hellenistlikul ajastul?
b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis o jahindus jumalanna o neitsilikuse kaitseja o sümboliks vibu · Zeus o peajumal o välgunool, kotkas · Poseidon o merejumal o kolmhark · Hades o allilma valitseja o kolme peaga koer · Hestia o kodukolde jumalanna o ei lahkunud kunagi olümposelt o koldetuli · Hera o kõrgein jumalanna o lehm, paabulind · Athena o Zeusi tütar o tarkusejumalanna o sündis Zeusi peast o öökull, madu, kiiver, oda
Nike tempel Hellenistlik periood: Halikamassose mausoleum, Artemise tempel, Aleksandria tuletorn Arhailine periood: Hera tempel, Zeusi tempel 8.Ateena akropol. Nimeta tähtsamad templid Akropolil ja kus nad asuvad. Mida tähendab sõna akropol. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Parthenoni Akropol tähndab kõrgeimat linna Ateena pühal kaljul 9.Mis on karüatiidid. Naiste kujud ammaste aemel 10.Vanakreeka skulptuur. Skulptuur arhailisel, klassikalisel ja hellenistlikul ajal. /vt. tunni materjali/ Tunne need ära ka pildilt Arhailine: kouros- alasti meesfiguur, kore- riietatud naisfiguur Klassikaline: Polykleitos (odakandja), Myron(kettaheitja) Hellenistlik: surev gallialane, Heliose kuju 11.Nimeta 7 antiikmaailma imet. Kus nad kaardil paiknesid? 1) Semiramise rippaiad Babülonis, 2) Cheopsi püramiid Egiptuses, 3) Zeusi kuju Olümpias, 4) Halikarnassose mausoleum,- Türgis 5) Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).
Arhailine e. Vana aeg (600- 480 e.Kr.), klassikaline e. Õitseaeg(480-323 e.Kr.), hellenistlik e. Hiline aeg (323 e.Kr.-30 p.Kr.) 9. Olümpose jumalad ja nende haldusalad. Aphrodite- armastuse ja viljakuse jumalanna, Apollon- korra ja selguse jumal, Hera- taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja, Zeus- peajumal ning taeva- ja äikesejumal, Artemis- jahijumalanna, Athena- Ateena kaitsejumalanna, tarkusejumalanna, Poseidon- merejumal 10. Kes on Dionysos ja mis kasvas välja tema pidustustest? Veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal, teater. 11. Kes olid barbarid? Võõrad, välismaalased 12. Kreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne ja kõige iseloomulikum detail. Templiehitus. Sambad. 13. Kreeka templi põhiplaan. Ristkülikukujuline, meenutas megaroni. Sambad. 14. Kreeka arhitektuuri kolm stiili. Kuidas neid omavahel eristada? Dooria, joonia ja korintose. Dooria sammastel puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik
käes. Ares oli sõjajumal, kujutati tavaliselt kilbi ja odaga. Artemis oli kuu- ja jahijumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, kujutati tavaliselt vibuga. Aphrodite oli ilu- ja armastuse jumalanna, hoidis käes tavaliselt ristikheina lehte. Legendi järgi sündis Aphrodite merevahust. Athena oli tarkuse, kunsti- ja sõjajumalanna. Demeter oli viljakuse ja viljajumalanna, kujutati tavaliselt viljavihkudega. Hera oli abielu ja sünnitajate kaitsja. Hermes hoolitses teeliste eest ja juhatas surnute hinged allilma, kujutati tavaliselt väikese kepi ja raamatuga. Hephaistos oli tule ja sepakunstijumal, kujutati tavaliselt alasi ja haamriga. Hestia oli perekonna ja kodukolde kaitsja. Poseidon tõstis merel tormi ja väristas maad. Välkude sähvimine ja kõuemürin andsid tunnistust jumalate valitseja Zeusi raevuhoogudest. Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt
Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele. Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud. Dooria order Joonia order Korintose order Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab kaunistusteta ematala
Ehituskunstis said ülekaalu ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolid, kauba-ja kohtukojad jne. Teater Teatrid asusid vabas õhus, kõigis suuremates linnades. Theatron – vaatajate pingiread. Orkestra – ümmargune väljak, kus esinesid laulev ja tantsiv koor. Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad. Proskenion – skeenest eenduv osa, kus esinesid näitlejad. Skulptuur Domineeris vabaplastika. Skulptuurid meieni jõudnud kahjustatuna. Täiesti terveid originaalteoseid on säilinud vähe. Materjalid – marmor ja pronks. Kuulsamaid kreeka kujusid tuntakse roomlaste koopiate järgi (sageli moonutatud, marmor vajas suuremat toestuspinda kui pronks). Arhailine skulptuur Egiptuse mõjutusega – jäik kehahoiak, üks jalg teisest eespool, käed kõrval, pilk suunatud ettepoole. Näol nn. Arhailine naeratus.
kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks: 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 7-6. saj. eKr. (ca 600-480 eKr.); 2) Klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr. (ca 480-323 eKr.); 3) Hellenistlik ehk hiline periood 3-1. saj. eKr. (ca 323 eKr.- 30 pKr.). Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur, märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus. Paremal eri tüüpi templite põhiplaanid, all rekonstruktsioon Zeusi templist Olümpias. Kreeka templi – peripteeri (rida sambaid ümber templi) põhiplaan (Pildil Hera templi põhiplaan Paestumis). Kreeka templiarhitektuuris esineb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria stiil on vanim. (pildil rekonstruktsioon Theseuse templist Ateenas) Dooria stiili iseloomulikud tunnused.
KORINTOSE - kõige hilisem samba kapiteel on karika või vaasi kujuline sambaid katavad lopsakad taimefiguurid sambad saledad ja kõrged Olümpeioni tempel ATEENA AKROPOL (EHITUSMÄLESTISED) 5. sajand eKr, Ateena templid ja skulptuurid purustati pärslaste poolt Periklese ajal alustati linna taastamist tähtsaim ehitis Parthenoni tempel (Ateena auks): dooria stiilis periteer, 8x17 sammast, sambad kõrgemad ja saledamad, entaas vähem rõhutatud, kitsam talastik Propüleed: 437 eKr väravaehituse ühendus alllinna ja pühapaikade vahel Pinakoteeg: maalikogude säilitamiseks loodud ehitis Ateena Nike tempel: joonia stiilis, 4 sammast, amfiprostüül Artemise tempel: 1 seitsmest maailmaimest
Athena kuju (12m) Ateena Akropolis Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV" erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned proportsioonid muutusid 1/8 Lysippos Alek. Suure portree (jumalana) Hellenistlik ajajärk realistlik ajajärk mõõdud hiiglaslikud. Rhodose koloss (37m) kujunes kunstiturg
1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Poseidoni ja Hera templid, Paestumis. Lõuna- Itaalias, kunagises kreeka asunduses. 2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia hõimu poolt asundatud Väike-Aasia rannik. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? 109m x 55m x 18m, antiikajal üks seismest maailmaimest. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike. Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal Hera taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja Athena - tarkusejumalanna Poseidon - merejumal Artemis - jahijumalanna Nike - võidujumalanna 5. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Ateenas 6. Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni lk. 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Propüleed, Nike tempel, parthenon, erechteion. 7. Kellele oli pühendatud Parthenon
rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud · Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) seal asus jumalakuju · Kreeka templite katuse alaosas ümber talastiku jooksis pikk reljeefidega kaunistusriba friis · Friisi kaunistused võisid olla kas geomeetrilised kujundid või inim- ja loomakujud II Kreeka ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul · Kõige varasemad kreeka templid ehitati puidust ja need pole säilinud · Ei ole säilinud ka egeuse kultuuri templid · Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr · Ehitusmaterjalina kasutati liivakivi ja marmorit · Marmor on Kreekas tavaline laialt levinud kivim · Kõige vanemaks osaliselt säilinud kreeka templiks peetakse Hera templit Olümpias · Sellest on säilinud ainult alus ja paar dooria stiilis sammast
Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. Kreeka ehituskunstis valitses kolm stiili (reeglite ranguse tõttu nimetatakse neid orderiteks)- dooria, joonia ja korintose. Vanim neist on dooria order, mis tekkis juba arhailisel ajastul. See on tugev, mehine ja lihtne. Nimetuse sai stiil doorlaste hõimult, kelle juures ta välja arenes. Dooria sammas on raskepärane ja keskosas pisut jämedam; tundub nagu pingutuks ta talade raskuse all. Samba ülaosa- kapiteeli moodustavad kaks pealistikku plaati, neist alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Samba kõrgust rõhutavad veel püstvaod, nn. kannelüürid Sambaile toetuva talastiku alaosa moodustab
surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon, arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias, kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju. 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp. Vanimates kreeka kunstimälestistes võib näha egiptuse eeskujude matkimist. Kreeka skulptuur arenes koos võimlemise ja kehalise kasvatusega staadionil. Kehakultuur oli tihedalt seotud kreeka kultusega, alastiolekut peeti jumalale meelepäraseks. Et õigustada oma kommet alasti mängides lõbutseda,
Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahijumalanna · Athena tarkusejumalanna · Ares sõjajumal · Aphrodite ilu ja armastuse jumalanna · Hephaistos sepatöö ja tulejumal · Hermes kaubanduse jumal VanaKreeka ajaloo põhiperioodid IIIII at
karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel.
Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. 5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama krüselefantiintehnikat - puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga. Katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide kujutamisel. Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis
2. Kus arenes välja joonia stiil? Joonia stiil arenes välja Väike-Aasia rannikul 6.sajandil eKr. 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? Artemise templist tean seda, et see asus Efesoses, see oli 109 meetri pikkune, 55 meetri laiune ning sellel templil on 18 meetri kõrgused sambad ja templist on tänaseks säilinud vaid üksikud sambad. 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis, Nike. Zeusi ülesandeks oli juhtide kõike, taevast ja maad. Hera ülesandeks oli kaitsta abielunaisi. Poseidoni ülesandeks oli veekogusid. Athena ülesandeks oli kaitsta Ateena linna. Artemise ülesaneks oli hoolitseda looduse ja jahiõnne eest. Nike ülesandeks oli olla võimalikult võidukas. 5. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Klassikalise ajastu kuulsaimd ehitised püstitati Ateenas. 6
Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal. Ta kavatses Zeusi proovile panna ning lasi ühe oma molosslasest pantvangi ära keeta ja siis proovida sööta Zeusile inimliha. Zeus aga sai aru, mida talle söödetakse ja läks vihast põlema. Ta tahtis karistada kuningat ning hävitas tema maise vara ja muutis mehe enda hundiks.
(Nike tempel). 5. sajandi lõpul püstitati Akropolile Erechtheion, mille sambad on joonia stiilis, aga eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naise kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur Arhailisel ajal olid alasti mehefiguurid- kourosed- ning riides naiskujud kored. Tunda on egiptuse kunsti mõju. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ning asendub tõsise näoilme ja elavusega. Hakati kasutama kontraposti ja lihaseid. Tulemuseks oli enneolematu veenvus. N: Polykleitose odakandja ja Myroni kettaheitja. Reljeefidki olid ruumilised. 4.sajandil muutub skulptuur mitmekesisemaks, rahutumaks (Skopas, Praxitelese jumalad, Lysippose portreekunst) Vanakreeka maalikunst Keraamika ja vaasimaalid. Arhailisel ajal kujutati olendeid moonutatud mustade siluettidena, 6. sajandi algul asendus see mustafiguurilise stiiliga. Ornamentika kadus. 6. saj lõpul võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Must krunt, punane taust ja keerukamad liigutused. 5
hävita üksikosade iseseisvust. 11.PEATÜKK Vanakreeka ehitusmälestised 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Itaalias 2. Kus arenes välja joonia stiil? Väike-Aasia rannikul 3. Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? Seda peeti üheks seitsmest maailmaimest 4. Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis ja Nike. Zeus peajumal, taeva- ja äikesejumal Hera taevajumalanna, abielu kaitsja Athena - tarkusejumalanna Poseidon - merejumal Artemis - jahijumalanna Nike - võidujumalanna 5. Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Ateenas 6. Kirjelda Ateena Akropoli. Mitut ehitist oskad nimetada? Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed. Akropoli pääses läbi sammastatud väravaehitise (propülee)
Seal on tehtud väga palju valitsejate ja ülikute portreesid. Portreekunst oli seotud usuga, seal kujutati taassünniga. Usuti, et kui oma keha ei mumifitseerita, kuid tehakse portreekuju, siis võib selle inimese hing hiljem selle kuju äratada. Egiptuse skulptorid kasutasid materjale mida oli raske töödleda, kuid samas need olid tugevamad kui tavalised kivimid. Nt. graniit, basalt ja dioniit. Portree skulptuurid olid natuge üldistatud. Egiptuse kunstis kujunes reljeefidel ja maalidel omapärane kujutus viis, egiptuse poos. Seda kujutus viisi kasutasid ka Vana-Mesopotaamia kunstnikud, kuid eriti iseloomulik oli see Egiptuse kunstile. Egiptuse poosis oli kujutatud keha kahes vaates: jalad küljelt, keha eest, pea küljelt ja silmad samuti eest. Egiptuse kunstis tekib juba Vana Riigi, 3 at. eKr - 23. saj. eKr, ajal range reeglistik e. kaanon kuidas kujutada inimkeha.
Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Hera tempel Olümpias. Kirjelda Ateena akropoli! Akropol - Akropol on Ateena keskpunkt ehk süda. See asub 156m kõrgusel merepinnast ja on lubjakivikalju. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on- Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erechtheion, Parthenon ja Athena kuju. Akropolis-270m pikk, 150m lai, 156m kõrge. Milliseid materjale kasutasid Vana-Kreeka kujurid? Materjalideks olid pronks ja marmor, ka kuld, elevandiluu, puu, savi Kes olid kouros`ed ja kore`d? Arhailisest ajast on säilinud rohkesti väikseid alasti meesfiguure (kuros) ja riietatud naisefiguure (kore). Nimeta vähemalt 5 Vana-Kreeka skulptorit ja nende teoseid! * Kettaheitja, skulptor Myroni töö. * Pheidias. Tema töid: Parthenoni skulptuursed kaunistused * Polykleitos Tema tuntuim töö: Odakandja * Praxiteles Tuntuim töö: Hermes * Lysippose tähtsaim töö on: Kaapija Kirjelda Parthenoni reljeefe!
tumepruunina ja kannavad niudevööd, naised valged ja rõivastatud äärmiselt koketselt (volangidega kleit, laiavarrukaline jakk, rinnad paljad Jumalanna madudega). Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt nn paleestiili vaasid. 1700 a eKr maavärin, mille tagajärjel hakati harrastama
võrreldes tema jämedusega oli erinev, aga alati kooskõlas templi üldiseloomuga. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust alumises osas. Sammaste vahemaa interkolomnium võis olla ka väga erinev. Joonia stiil: sambal oli baas, tüvi oli sale, kapiteel koosnes rullpadjanditest (oinasarvedest). Korintose stiil erineb joonia stiilist kapiteeli poolest. Kapiteel meenutas akkantuse lehti (taim). KREEKA ARHITEKTUUR ARHAILISEL PERIOODIL (-470a. eKr) Templid olid enamasti ranged, kohmakad, vanapärase ilmega. Säilinud varemeid: Hera tempel Olümpias, Zeusi tempel Olümpias. Arvukamalt on säilinud varemeid Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Kuulsaim tempel: Poseidoni tempel, Paestu-mis. Perioodi lõpus valmis ka üks vanaaja seitsmest maailma imest Artemise tempel, Efesoses (väike Aasia poolsaare rannikul, säilinud pole midagi). Templit täiustati korduvalt ja kui seda külastas Herodotos... 850a
Peakate turbanilaadne osa riituseriietusest Kujutised väga elavad ja annavad tunnistust teravast vaatlusvõimest; üksikasjad teostatud pealiskaudselt. Skulptuur: suurplastikat pole leitud, säilinud väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist. Kuulus on Hagia Triadest leitud anuma ülemine osa. Peekrid on kreeta kunsti tippsaavutusi. Vaasimaal: varaminoilisel ajal harrastati ornamentide sissekraapimise tehnikat. Nõu kaeti tumeda läikiva värviga ning sellele maaliti valge värviga mustrid. Valitsevad mustrid olid kurvid ja spiraalid, neile lisandusid stiliseeritud taimemotiivid (Kamarese vaasid, leiukoha järgi). Keskminolise perioodi lõpul kaotavad vaasid oma värvirikkuse, loodusmotiivid on pinnale jaotatud sümmeetriliselt ja reeglipäraselt – nn paleestiili vaasid.
· Sfinksil oli inimese pea, lõvi keha ja kotka küünised · Suurel Sfinksil oli vaarao Chephreni nägu, tema mõõtmed on u. 20×60 m ja ta püstitai Vana Riigi ajal, u. 2500 aastat eKr · Lisaks Suurele Sfinksile on leitud palju väiksemaid, mis mõnel pool moodustavad isegi alleesid · Praegu on Suur Sfinks restaureeritud · Vana Riigi ajast on säilinud veel hulgaliselt valitsejate portreeskulptuure · Kõige huvitavamad on prints Rahotepi ja printsess Nofrete skulptuurid · Seal on kujutatud vaarao poega ja tema abikaasat troonil istumas · On säilinud ka mitmeid vaarao Chephreni portreeskulptuure · Vana Riigi ajal tekkis ka kosmeetika · Sellest ajast on säilinud ka mõned lihtrahva skulptuurid · Kõige tuntumad on kaks kirjutajakuju · Neid on kujutatud vabamas poosis rätsepistes istumas ja tähelepanelikult kuulamas, käes on neil pilliroost kirjutusvahend. Üks neist on keskealine, teine noorem meesterahvas
Giza püramiidide juures. Sageli leiame vaaraode täisfiguure tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, näol võimukas ja salapärane naeratus. Egiptuse kujud on suured tüübiportreed. Egiptuse kujus ei lähtunud aga mitte koonuse vormist, vaid kivitahukast, mille eri külgedele joonistati kavandatud kuju erinevad vaated. Kogu Vana- Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumata. Hoopis väiksemad ja elavamad olid skulptuurid lihtrahvast ja loomadest tihti värvilised ja puust, mitte ranged nagu valitsejate skulptuurid. * Reljeefkunst omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab. Enamasti madalreljeef, aga ka süvendreljeef. Reljeefid olid tihti värvilised. Inimese ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe. Hieroglüüfid piltkiri. * Levis seinamaal Pinnakunstis valitses samasugune üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski.
Kõige lihtsamad kujutised on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoonte abil. Mõnikord on kraabitud kontuur täidetud värviga. Pehmele seinale on joonistatud puupulga või sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti pintsli või käsnaga. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vees või rasvas. Põhilised toonid olid punane, must, valge ja kollane. 7.Mida on teada vanimast skulptuurist? Vanimad skulptuurid on 40 000 20 00 aastat vanad algelised luust valmistatud loomakujutised. 8.Mida tähendab neoliitiline revolutsioon? Millist mõju see avaldas kunstile? Neoliitiline revolutsioon oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, üleminek hankivalt majanduselt viljelevale majandusele. Põlluharimine ja karjakasvatus muutusid peamiseks elualaks ning vähenes sõltuvus looduse juhustest. Tekkisid kogukonnad, hakati elama majades ja kujunes tööjaotus.
esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Kreeka kujud aga seisavad jalgadel, mis on teineteisest lahutatud. Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud e kuros`ed ja maani riietes naisefiguurid e kore`d (kreeka keeles tütarlaps). Kujud värviti hiljem kirevate toonidega. Ka Kreekas tehti alguses kujud nn egiptuse poosis, vasak jalg sammu võrra eespool, käed sirgelt kõrval, huulil kerge naeratus. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI Kettaheitja. . 5. saj. keskel e.m.a. algas klassikaline ajajärk kreeka skulptuuris. Saavutati suur meisterlikkus loodusvormide. Kujutama hakati rohkem naisi ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. .
Pulmalistest ihaldasid õuna endale kolm kaunitari: Zeusi abikaasa Hera, tarkusejumalanna Athena ja armastusjumalanna Aphrodite. Mida teha? Kes langetab otsuse? Vaieldi, vaieldi ja otsustati viimaks, et naise ilu üle otsustagu kõige ilusam surelik nooruk. Ilusaimaks meheks peeti Trooja kuningapoega Parist. Nii tõttasidki kolm omavahel tülitsevat jumalannat Parise juurde Troojamaale, kus noormees karjatas lambaid Ida mäe jalamil. Loomulikult oli kolme jumalanna teejuhiks Hermes, keda me ka Rubensi maalil Parise kõrval seismas näeme. ,,Siin me oleme," laususid kaunitarid. ,,Anna see õun sellele, kes on sinu meelest meist kolmest kõige ilusam!" Parise valik langes Aphroditele, kes tõotas noormehele maailma kõige ilusama naise armastust. Kõige ilusam naine oli Sparta kuninga Menelaose noor abikaasa HELENA. Ja nii purjetaski Paris Troojamaalt armastusjumalanna kaitsva tiiva all Kreeka väikeriiki Spartasse.
ja talastiku või võlvi vahel) sammastel(lootuse,papüüruse jm.) Suurimad templid uue riigi ajal - Karnaki, Luxori, RamsesII tempel Teeba lähedal, Abu Simbel(RamsesII 4 hiiglaslikku kuju) 4. Egiptuse pinnakunst ja skulptuur. Kujutav kunst surnutele oli vaja kindlustada hauatagune elu. Skulptuur kujud,mis kujutasid vaaraoid (suurejoonelised,ranged,üldistatud), seotud arhitektuuriga. Sfinks (ühest tükist välja raiutud). * Skulptuurid olid ainult eestvaadeldavad, valitsejate skluptuurid tehti alati kivist, lihtrahva omad puidust, olid väiksemad ja värvilised. Egiptuse skulptorid teadisd anatoomiat väga hästi. Reljeef ja maalikunst madalreljeefid ja sünvedreljeefid . Maalikunstis kraabiti piirjooned seina sisse ja need värviti ära(eredalt värvilised). Hieroglüüf - piltkiri. Seinamaal Egiptuse poos-kindel kujutamise viis. Jälgiti rassilisi erinevusi. Egiptuse perspektiiv. Reljeefid ja
annaabi.ee 
