Nende elukoht Vanausuliste kombed Ajaloos Venemaalt Eesti alale sisserännanud vanausuliste traditsioonid on Peipsi ääres kestnud omaette elujõulise kultuuriruumina juba 350 aastat. Vanausulised löövad risti ette kahe sõrmega, kasutavad reformide-eelset pühakirja ja lauluraamatut. Ristimine toimub ristitava kolme üleni vettekastmisega. Kasutatakse vana bütsantslikku ikoonimaalimisstiili. Jumalateenistused on pikad, palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Rangemates sektides pole meestel lubatud habet ajada, ei tohi juua kohvi, suitsetamist peetakse patuks. Eriti ranged vanausulised ei jaga isegi oma toidunõusid ja tarbeesemeid võõrastega. Peipsiäärsed vanausulised on peaaegu kõik omavahel suguluses, naabrid
Ristimisel kastakse laps kolm korda täielikult vette ning lapsele pannakse tavalsielt rist kaela ja valge nn rüü selga. Talle valitakse nimi klaendrist. Vanasti valiti nimi teatud kuupäevade järgi nüüd, aga valitakse ükskõik mis kuupäevalt peasi,et on kalendrist. Jumalateenistused on pikad ning seal tuleks kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel peab olema pikk seelik ning pearätt, mis kinnitatakse haaknõelaga. Palvetades tehakse palju kummardusi ning eriti tähtis oli maani kummardus, mis tehti selleks mõeldud vaiba peal. Vanasti käisid kõik inimesed eraldi pihil,ent nüüd pole nii palju aega ja seega käivad kolm gruppi aastas pihil, naiste grupp, meeste grupp ja noorte grupp. Vanasti polnud lubatud naistel juukseid lõigata ning meestel habet ajada. Matused olenesid sellest, kui tihti käis inimene ihil, kui ta oli kolme aasta jooksul käinud,siis oli matus pikem ning kasutati tema nime lugedes palvet
komponeeritud. Lauldes istub isaslind kuskil silmapaistvamal kohal (katusel, lagedal õuel), jalutab edasi-tagasi, teeb hüppeid ja väiksemaid lennukaarigi. Kui tema väljavalitud pesitsusterritooriumile, millest ta oma lauluga teistele teada annab, ilmub teine isaslind, läheb kohe piiride selgitamiseks ja kakluseks, kuni sissetungija tagasi on peletatud. Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast, tiivad ja saba avatud, teeb kummardusi ja hüppeid, ise vahetpidamata lauldes. Kui isaslinnu poolt väljavalitud pesapaik emasele meeldib, võib pesaehitus alata. Väga inimsõbralik. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Kasvatab Eestis kõige sagedamini üles käopoja. Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa hakkab linavästrikupaar ehitama umbes kuu peale pesitsuspaigale saabumist, mai alguses. See on kausilaadne
Lend jätab neil jässaka keha tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas veepinna või maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu. Kui teda ka samaaegselt ärritada, siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal ja must ülejäänud sulestik moodustavad kirikuõpetaja rüü ja ärritamise korral tehtavad kummardusedki on kirikule omased. Veel enam, ka enne ja pärast sukeldumist või õhulendu teeb ta hulka kummardusi. Kõik see on aluseks tema rohketele kirikuteemalistele nimetustele: jõekirikisand, jõekirikhärra, jõeköster, veeköster jt. Vesipapp Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. See on külgavaga. Aprilli lõpul muneb emaslind 4...6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa. Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine
Kaotati katoliiklaste ümberristimine.Kommetest,ristimine toimub ristitava kolme üleni vette kastmisega.Ei austata pühakuid,kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666 aastast,kuid austatakse mõningaid oma pühakuid (nagu Avvakum Petrovits), keda omakorda ei tunnista õigeusu kirik.Lastele valitakse nimed kirikukalendrist.Teenistusel tuleb kanda traditsioonilisi rõivaid,naistel pikk seelik ja rätt peas,mis pannakse kinni haaknõelaga mitte sõlmega. Palvetades tehakse rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele (podrutsnik). Palvehelmesteks on lestovka, mis koosneb väikestest riiderullikestest helmestest (17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks, 33 on Kristuse eluaastad, 40 tähistavad Kristuse paastumist ja kiusamist kõrbes, 12 rulli kaheteistkümneapostli mälestuseks) ning neljast kolmnurksest labast (sümboliseerivad nelja evangelisti).Rangemates sektides ei tohi mehed habet ajada,suitsetada ega juua kohvi
'' Teine tugusammas on määratud palved e salat, mida moslemid sooritavad viis korda päevas näoga Kaaba poole. Kaaba on Meka mosee keskmes asuv pühamu. Moslemid peavad sooritama palveid iga päev kodikul, keskpäeval, pärastlõunal, päikeseloojangul ja öö hakul. Iga kord tuleb end eelnevalt pesta, kinnitada teadlik soov palvetada ning leda puhas koht, kus saab pöörduda Meka poole. Korratakse rituaalseid kummardusi, põlvitamisi ja silmililaskumisi. Kolmas tugisammas on igapäevane paast ramadaanikuul. Ramadaanikuul ei söö ega joo moslemid terve kuu jooksul kordagi päevavalges, ka loobuvad nad seksuaalsuhetest. Ramadaan lõpeb paastu lõpu pidustusega, mil peetakse kogudusepalveid ning vahetatakse kingitusi. Neljas tugisammas on heategevus, mida mõned praktiseerivad ka ramadaani lõpu pidustustel. Viiendaks tugisambaks on palverännak Mekasse islami kalendri 12
Evolutsiooni käigus on kõikidel kõrgematel loomaliikidel välja kujunenud täiesti kindlad igale liigile omane rituaalse käitumise vorm. Elevantide kohta on teada, et isegi 15-20 a pärast peale oma karjaliikme surma teevad nad kõrvalkäike sellesse paika, kus suri ja kuhu jäi nende karja liige. Ja seal teevad nad erinevaid kummalisi liigutusi, võtavad tema konte kui neid veel on. Annavad teineteisele või viskavad õhku ja teevad kummardusi. Ka tänapäeval on erinevaid rituaale. Tavaliselt on need seotud perekonnaga ja pühadega, kuid on ka teisi põhjuseid. Korraldatakse laulupidusid ja tantsupidusid, millel on eestlastele sügav tähendus. Igapäevased pererituaalid pühade tähistamine, kohvijoomise rituaal, sünnipäevad, jaanipäev. Harvemini ka pulmad, matused ja ristsed. Hiinas on uue aasta saabumine perekondlik sündmus, mida püütakse alati vastu võtta sugulaste seltsis
jagu vanem, kuid kummagi varane looming sündis siiski üsna ühel ajal: Haydnil võrdlemisi hilja, 30. eluaasta paiku, Mozartil aga erakordselt vara. Ent nende kahe tulek muusikasse erines oluliselt: laps- heliloojana oli Mozart pikka aega osav ja laia silmaringiga jäljendaja, Haydn seevastu alustas juba väljakujunenud isiksusena ja väga originaalse käekirjaga. 1780. aastatel oli nende küpses loomingus vastastikuseid mõjusid ja raske on öelda, kumb kummalt rohkem õppis. Need väga kummardusi tehes jäid mõlemad siiski täiesti omanäoliseks. I. Kujunemisaastad (1732- 1761). Joseph haydn sündis 31. märtsil 1732. aastal Alam- Austrias Rohrau külas. Habsburgide impeeriumi selles nurgas elasid tihedalt kõrvuti paljud rahvused: austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid. Ka Hayni enda rahvuslikku päritolu on üsna raske aimata. Väidetakse, et tema tõllassepast isa laulis kodus palju ja mängis harfi.
sajandini p. Kr, üks tekst on läbivalt redigeeritud veel 9. sajandil. Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole. Allika sisuline analüüs AJALOOLIS-KRIITILINE INTERPRETATSIOON IV tahvlis oli säte mis kõlas nii: " SI PATER FILIUM TER VENUM DUIT, FILIUS A PATRE LIBER ESTO"-Kui isa on müünud poja kolm korda(orjaks), on poeg isa võimu alt vaba. Kui selle sätte tekkimise ajal oligi perekonnaisal niisuguse ulatusega manus, et ta võis poega orjusesse anda, siis nägid seadused selles ikkagi isa toimetulematust oma kohustustega
õlavöödet allapoole. 61. KÕHU LIHASED Kõhusirglihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Algab 5.-7. Roidekõhre välispinnalt ja häbemeluu *tagablihastele kindla asendi. rinnaku mõõkjätkelt. *võimaldab kummardusi. Sisemine kõhupõikilihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rindkere-nimme sidekirmelt, *ülemisek kiud kinnituvad kolmele *võimaldab keha pööramist niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. alumisele roidele. Kulgeb põiki üles-ette. *alumised kuid lähevad kõhusirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Välimine kõhupõikilihas
Cicero kirjutas, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, ehkki 1. sajandil e. Kr. ei olnud see enam üldiselt kombeks. Roomlaste õigusideaali kehastavate XII tahvli seaduste tähtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate XII tahvli seadusest ning austavaid kummardusi selle poole. 9 ALLIKA SISULINE ANALÜÜS Ajaloolis-kriitiline interpretatsioon Kolmas tahvel ladina keeles on järgmine: [1] aeris confessi rebusque iure iudicatis XXX dies iusti sunto. (Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45) [2] post deinde manus iniectio esto. in ius ducito. (Gellius 15, 13, 11; 20, 1, 42-45)
maapinna kohal mööda jõesängi üles- või allavoolu. Sageli võib vesipappi näha ka niisama vee kohal mõnel oksatüükal, lepajuurel või veest välja ulatuval kivitipul istumas. Kui teda ka samaaegselt ärritada, siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal ja must ülejäänud sulestik moodustavad kirikuõpetaja rüü ja ärritamise korral tehtavad kummardusedki on kirikule omased. Veel enam, ka enne ja pärast sukeldumist või õhulendu teeb ta hulka kummardusi. Kõik see on aluseks tema rohketele kirikuteemalistele nimetustele: jõekirikisand, jõekirikhärra, jõeköster, veeköster jt. Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. See on külgavaga. Aprilli lõpul muneb emaslind 4...6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa. Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine. Nimelt sööb ta väikeseid veeputukaid või teisi
Suhteliselt universaalne on see, et keelte normaalses põhisõnajärjes on subjekt enne objekti. 5. Sotsiaalkultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne aspekt keeles. Keeleline suhtlus on inimese sotsialiseerumise rühma liikmeks saamise- tähtsamaid vahendeid ja väliseid tunnuseid (laps õpib rääkima vanemate keelt). Osa laiemast käitumisskeemist on keelemäng (nuiamine, palumine jms) Nt austust võib avaldada sõnadega, aga see võib eeldada ka kummardusi jms.Keelemängudega saadakse soovitud infot või mõjutatakse teisi inimesi midagi tegema, samal ajal realiseeritakse nende kaudu teadvustatud sotsiaalseid eesmärke: viidatakse domineerimisile, rühma kuulumisele vm. Üks tähtsamaid sotsiaalse käitumise vorme inimese ellujäämise sisukohalt on töö. Keelelisel suhtlusel on tähtis roll töö organiseerimisel ja tegemisel. Ühiskonna elu suunavad paljud normisüsteemid, mis puudutavad nt riietumist, toitumist jne.
puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid. Idee väärtuslikust inimohvrist 2) asendusohver. Loomad, taimed, vääriskivid,metallid jne 3) sümboolne. Sümbolohver lõhnaained, lilled, toiduained 4) sümboli sümbol ohvriraha
Kirikuaasta tipphetkeks pole mitte jõulud, vaid ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Mõned õigeusu kirikud kasutavad kirikuaasta arvestamisel Juliuse kalendrit, mis on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad kummardusi, põlvitusi, küünalde põletamist, ikoonide suudlemist, viirukipõletamist ning risti ettelöömist ( kahe esimese kokkusurutud sõrmega puudutatakse laupa, rinda, paremat ja vasemat õlga. Luterlasele võib tunduda harjumatuna, et õigeusu kirikus seistakse ja et puudub orelimäng. Õigeusu kombestikku kuulub ka koduste ikoonide austamine, paastud, ristikäigud, palverännakud kuulsate ikoonide ja reliikviate juurde. Tähtsaimaks kiriklikes talitustes peetakse sakramentide jagamist
kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet. 44. Kõhu lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: · Kõhusirglihas algab 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt. Kulgeb keskjoone läheduses allapoole ja kinnitub häbemeluule. Võimaldab kummardusi. · Sisemine kõhupõikilihas algab rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Ülemised lihaskiud kinnituvad kolmele alumisele roidele. . 6 Tallinn Lihase alumised kiud lähevad aga kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Võimaldab keha pööramist.
* Trapetslihas algab kuklaluu ülemiselt turjajoonelt ja väliselt kuklamügaralt, kõikidelt rinnalülide ogajätketelt ning kinnitub abaluu harjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Viib pead kuklasse ning langetab seda ja tõstab ja langetab ka õlavöödet. 61. Kõhu lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: * Kõhusirglihas algab 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rindluu mõõkjätkelt. Kulgeb keskjoone läheduses allapoole ja kinnitub häbemeluule. Võimaldab kummardusi. * Sisemine kõhupõikilihas algab rindkere-nimme sidekirmelt, niudeluuharjalt ja kubemesidemelt. Ülemised lihaskiud kinnituvad kolmele alumisele roidele. Lihase alumised kiud lähevad aga kõhu sirglihase serva läheduses üle aponeuroosiks. Võimaldab keha pööramist. * Välimine kõhupõikilihas algab sämpudena kaheksa alumise roide välispinnalt, kulgeb põiki alla ette ja kinnitub niudeharja välisservale. On sisemise kõhupõikilihasega 90º`se nurga all
Sandlipuu pastaga otsaesise, nina jne võidmine hästi tüüpiline. Arati, üks hästi populaarne osa. Kujule kingitakse puuvilju, maiustusi. Pannakse spetsiaalsele lauakesele. Kõige tüüpilisem on svastika. bhAva on selle sisu. Kõige tüüpilisemalt on selle kujul kolm tähtsat punkti. Austada kõiki neid, kes jInale lähedamale jõudnud kui sina. Dzainistlikud tekstid kirjeldavad umbes 1000 pUjA varianti. Dzainism ütleb, et eksimine inimlik. Kahetsetakse järjest kummardusi tehes ja loetakse vastavaid tekste. Stotra- juhivad tähelepanu suhteliselt loomelisel kombel inimese puudustele. digaMbara riitustel pisut teistsugune iseloom. Askees on rangem. Hindusmi mõju tajutavamalt tugevam. Sümbolism sügavam. Tavaline dzainist käib templites tavaliste riietega, digaMbaradel spetsiaalsed templiriided. Ohvriandide puhul on sümbolism väga sügav. digaMbaradel on ka igasuguste vannete andmisel tähtsam roll. Oluline riitus, kus
Roomas suurt austust. Samuti kinnitab seda ka Cicero kirjutistest asjaolu, et tema ajal õpiti koolis tahvlite tekstid pähe, kuigi see tegevus pärast 1. sajandit eKr ei olnud enam kombeks. Roomlaste õigusideaali kehstavate Kaheteistkümne tahvli seaduste äthtsuse kindlaim tõend on aga nende lakkamatu tsiteerimine juristide töödes. Veel tuhat aastat pärast nende sündi koostatud Justinianuse Corpus iuris sisaldab ikka veel tsitaate sellest vanast õigusmälestisest ning austavaid kummardusi selle poole. Seda tõdedes, ei erine säärasest suurteosest ka kümme käsku, mis on säilinud tänapäevani ja teatakse ja järgitakse endiselt. Kümnel käsul on inimkonna usundiloos erakordne koht, nagu ka XII tahvlil seadustekogumikul. Kümmet käsku võib õigusega nimetada inimkonna põhivaraks. Neis on algaineid, millest koosneb kogu kõlbeline kord. Kümme käsku anti Iisrealile kolmandal kuul pärast Egiptusest väljumist Siinai mäel
Naerdakse ja lobisetakse edasi. (Raamatupidaja Graberg vaatab tapeedialuse ukse vahelt sisse.) Teatab, et Flakstad on koos võtmetega ära läinud ning nüüd nad peavad seda väljapääsu kasutama. Graberg ja vana Ekdal väljuvad kontorist. Werle ehmatab. Külaliste naer ja keskustelu vaikib. Hjalmar võpatab oma isa nähes, paneb klaasi käest ära ja pöörab näo kamina poole. Ekdal läheb silmi tõstmata mõlemale poole kergeid kummardusi tehes toast läbi, pomisedes andeks andu.) Kõik uurivad, et kes too mees küll olnud oli. Hjelmer ütleb, et ta ei tundnud teda. Gregers sai aga aru, et see oli olnud tolle isa. (Mõlemad kõnnivad mööda kabinetti ja lähevad siis teise tuppa.) Hjalmar ruttab koju. Gregers tahab talle külla tulla aga Hjalmer pole sellega nõus, kuna peab oma kodu liiga koledaks ning on nõus temaga kuskil linnas kohtuma. Proua Sorby palub, et too Ginale ütleks, et ta teda mingi päev vaatama tuleb.
..12 muna. Munad on punakad pruunikaspunase kirjaga. 20Must-kärbsenäpp Ficedula hypoleuca Must-kärbsenäppi kutsub rahvasuu ka metstikaks ja kadakaharakaks. See linnuke tegutseb tavaliselt õõnsate puude ja pesakastide ligiduses, sööstab oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukat ja pöördub tagasi samale või teisele oksale. Isaslind on kevadel agar sinitihasega ja teiste suluspesitsejatega pesaõõnsuste pärast võitlema. Erutuse korral teeb ta kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab tiibu, tihti häälitseb alarmeerivalt ning naksutab nokka. Musta-kärbsenäpi laul on veidi kõhklev, kuid seejuures lihtne ja meeldiv. See kõlab umbes kui "tri-kruti-kruti-tri". Mõned isendid võivad imiteerida ka teiste lindude häälitsusi ja laulukatkeid või isegi terveid laule. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused metsad ja puistud. Elutseb paaridena. Päevase eluviisiga
väärismetallist ja reljeefseid ikoone. Ei austata pühakuid, kes on pühakuks tunnistatud pärast 1666. aastat, kuid austatakse mõningaid oma pühakuid, keda omakorda ei tunnista õigeusu kirik. Lastele valitakse nimed kirikukalendrist. Jumalateenistused on pikad. Eriti konservatiivsed vanausulised nõuavad, et jumalateenistusel tuleb kanda traditsioonilisi palverõivaid. Naistel on nõutav pikk seelik ja pearätt, mida ei sõlmita, vaid kinnitatakse haaknõelaga. Palvetades tehaks rohkelt kummardusi, sealhulgas maani kummardusi, mille ajal käed toetatakse väiksele vaibakesele (podrutsnik). Palvehelmesteks on lestovka, mis koosneb väikestest riiderullikestest helmestest (17 rulli 17 prohvetliku ettekuulutuse auks, 33 on Kristuse eluaastad, 40 tähistavad Kristuse paastumist ja kiusamist kõrbes, 12 rulli kaheteistkümne apostli mälestuseks) ning neljast kolmnurksest labast (sümboliseerivad nelja evangelisti).
punastavad. Aukartus elava klassikuga kohtumise ees hajub kiiresti, sest klassik ei jäta sugugi hirmsa inimese muljet. -- Saite äsja komi kirjaniku Vladimir Timini noorsooromaani "VanaPermi poisi Tikö seiklused" eestindamise eest lastekirjanduse tõlkimise auhinna. Äsja ilmus teilt endalt uus lasteraamat "Ehatähe valgus". Milliseid kriteeriume te lastejutte kirjutades püüate järgida? -- Arvan, et lastele kirjutades ei pea tegema mingeid erilisi kummardusi madalale ja lihtsakoelisele, kuid samas oleks muidugi mõttetu käsitleda ainest, mis nende maailma veel ei kuulu (näiteks tuumafüüsika, kuigi ka sellest on vist võimalik kirjutada lastepäraselt). Üldse arvan, et lapsed on mõnegi stiili või teema suhtes hoopis avatumad kui täiskasvanud. Olen seda kogenud oma teoste retseptsiooni puhul. Olgu näiteks toodud kas või mu "Põhjanaela paine" või "Arvid Silberi maailmareis", mis teismelistele läks paremini peale kui üle 35stele
Tahtes, et triikraud hakkaks tööle, ühendad pistiku kontakti. Sama mudel toimib ka suhtlemisel. Ilma kontakti võtmiseta kaob osa infot, vastastikune tajumine võib olla poolik ja suhtlemine ei paku rahulolu nii kiiresti kui korraliku kontaktivõtmise puhul. Idamaades kulub kontakti võtmisele ja partneri uurimisele/tajumisele eriti pikk aeg - lugedes raamatuid idamaade tseremooniatest võib ainult imetleda nendes kirjeldatud "ülistusjuttu" ja kummardusi-koogutusi enne nö. asja kallale asumist. Kujutage ette diskot suures ruumis. Sa tahad oma sõbrale midagi edasi öelda (infot edastada), muusika on vali ja otsitav tantsib keset tantsupõrandat tihedas rahvamassis. Mida teed? Kas hakkad kohe karjuma oma teadet? Ootad, kuni ta märkab ja siis viipad käega või teed muu tähelepanu äratava liigutuse? Kuidas tegutsed sina ? Esimesel juhul oleks tegemist suhtlemise alustamisega ilma kontakti võtmata
Mass hakkas nende poole liikuma ja nad nägid juba, kuidas nõrk puust balustraad, mis neid rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest. Sel hetkel tõusis riietumisruumi vaip, mida eespool kirjeldasime, ja nähtavale ilmus isik, kelle nägemine juba rahvahulga seisma pani ja nagu võluväel ta viha uudishimuks muutis. «Vait, vait!» See kõhklev ja kõigest kehast värisev isik tuli, kogu aeg kummardusi tehes, mis liginedes üha põlvituste sarnasemaks muutusid, marmorlaua ääreni. Vahepeal oli erutus vähehaaval vaibunud. Oli alles jäänud vaid kerge sumin, nagu see ikka on omane vaikivale rahvakogule. «Härrad kodanikud,» ütles näitleja, «ja austatud naiskodanikud, meil on au tema eminentsi härra kardinali juuresolekul ette kanda ja etendada üht väga ilusat moraliteed, mille nimi on «Neitsi Maria tark kohtuotsus». Mina mängin Jupiteri. Tema eminents on praegu siia
annaabi.ee 
