Kehamõõtmed = Keha pikkus 13...16,5 cm, tiiva pikkus 7... 8 cm. Kehamass = Tavaliselt 16...24 g. Levik = Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva elupaiga olemasolule. Üldiselt levinud peaaegu kogu Euroopas (v.a põhjaosas), Aasias ja ka Põhja-Aafrikas. Arvukus = Eestis massiline haudelind, praegu arvatakse pesitsevat ~150...200 tuhat paari erinevates puistutes. Elupaik ja -viis = Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne = Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris-märtsis
tamme kõrvale mahuvad peaaegu kõik meil kasvavad puuliigid, tavaliselt kask, haab, kuusk, mänd, sageli ka hall ja sanglepp. Laialehistest liikidest kasvavad koos tammega saar, pärn ja vaher, kuna jalakat kohtab harva. Päris puhtaid tammikuid on vähe, ligi pooltes on siiski tamm ülekaalus. Hästi tunneb end tammede all sarapuu. Suurem jagu looduslikke tammikuid kasvab Saaremaal ja Lääne-Eestis, kuna Ida ja Lõuna-Eesti tammemetsad on enamasti kultuurpuistud, mis istutatud parematele metsamaadele. Seetõttu on nad ka hea kasvuga keskealised puud ulatuvad 30 meetri kõrguseni ja isegi üle selle. Eestlane on pidanud tamme pühaks puuks, püsivuse ja vastupidavuse sümboliks. Sestap on hoitud vanu rahvapärimustega seotud või muul põhjusel tähendust omavaid puid ning metsasalusid, eriti hiiemetsi. Meie praegustes loodustingimustes nõuab tamme kasvatamine vaeva ja hoolt. Teatud kogemused ju on, kuid siiski pole täielikku õpetust
Muld- värske, hea drenaaziga, põhjavesi sügaval; esinevad leetunud või näivleetunud mullad, mis mõnikord võivad olla ka nõrgalt gleistunud; lähtekivimiks en karbonaadivaene punakaspruun saviliiv või liivsavimoreen; varis laguneb küllaltki kiiresti, kõdukiht on õhuke. Puistu- kõrge tootlikkusega (Ia-I, harva II); kõige enam levinud kuusikud (ligi 50% on jänesekapsa kuusikud); puuliikide vaheldusel ka kaasikud ja haavikud; ka männikud, kõrge boniteediga, reeglina vaid kultuurpuistud; sagedased ka segapuistud; sageli kuuse järelkasv või II rinne. Alusmets- hõre või keskm tihedusega; esineb kuslapuu, punane leeder, paakspuu, pihlakas, vaarikas, sarapuu, näsiniin. Alustaimestik- liigirikas, enamasti esineb rohkesti jänesekapsast, leselehte, laanelille, sinilille, koldnõgest, metspipart, metsmaasikat, naiste- ja ohtest sõnajalga jne;samblarindes metsakäharik, palusammal, laanik, samblarinne pidev. Eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis, moodust 10,3% metsadest.
Tihased on segatoidulised. Suvepoolaastal söövad pealmiselt selgrootuid loomi, võivad rüüstada ka teiste lindude pesi. Talve poole lisanduvad taimeseemned, marjad, puuviljad ja muud taimeosad,samuti linnusöögimajades antav pekk ja seemned. Tihaste pekisöömise komme on ka kohanemisvõime tagajärg. Pildil tihane toitu otsimas (pildialbum ,,Linnud"). 4 Rasvatihaste elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Ta on paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Rasvatihane on päevase eluviisiga. (Linnud"Eesti selgroogsed"). Ta on elav ja liikuv lind, keda võib kohata Eestis aastaringselt. Rasvatihastele meeldib uhkes üksinduses
Haru Kogutoodang Kokku 43347,4 55985,4 60319,5 55706,0 56263,6 69742,2 Taimekasvatus 25388,4 29790,2 31591,3 29416,9 29700,7 38589,2 Loomakasvatus 17959,0 26195,2 28728,2 26289,1 26562,9 31153,0 METSANDUS Metsad katavad 28% Poola pindalast (pms. mägedes ning Lääne- ja Kirde-Poola sanduritel). Ülekaalus on okaspuu- (eriti männi-) kultuurpuistud. Looduslikke pöögi- ja tammemetsi kasvab Karpaatides. Põhjaosas on palju soid ja niite.17 Metsas kasvavad põhiliselt männid ja kuused. Loomastik on suhteliselt sarnane teistele Euroopa maadele. Poola metsades elab ka selliseid väljasuremisohus imetajaid nagu euroopa piison, hunt ja pruunkaru. Palju on põtru, hirvi ning eri liike linde. Jõed ja järved on kalarikkad.18 15 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala- kuival 16
ruudu või ristküliku kujulisteks osadeks e. kvartaliteks. Mida intensiivsem on metsade majandamine, seda väiksemad on kvartalid. Kvartalisiseselt jaotatakse metsamaa puistuteks. Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud; b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Eraldatakse: üherindeline; kaherindeline puistu. 3. Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse koosseisu valemiga, see määratakse eraldi igas rindes. 4. Puistu vanus - määratakse iga rinde iga puuliigi keskmise vanusena. Vanuse määramisel lähtutakse puude välistunnustest.
väljalangevate puude arvel. Kuna pärast hooldusraiet jääb puudele suurem toitepind, paranevad kasvutingimused, siis hakkavad allesjäänud puud ka paremini kasvama, nende kasvukiirus tõuseb. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine, metsa rekreatiivsete omaduste parandamine. Hooldusraiete planeerimine, eelisjärjekorras tuleks raiduda paremaboniteedilised puistud, viljakamete kasvukohtade metsas, siis kultuurpuistud, silmatorkavamad metsad ning siis nooremad metsad Uuesndusraied Raitakse peaaegu kõik puud peale seemnepuude ning elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Raiesmik hiljem kas kultiveeritakse või jäetakse looduslikule uuenemisele. Seemnepuid ei pea jätma kui raiesmikul säilib elujõuline looduslik uuendus, mis sobib antud kasvukohatüübile. Säilikpuud ehk elustiku mitmekesisuse tagamiseks jäetavad puud. Säilikpuud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks
Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. Hooldusraiega saab parandada puistu kui terviku kvaliteeti, mitte aga üksikpuu kvaliteeti. 4. Metsa rekreatiivsete (puhkemajanduslike) omaduste parandamine parem metsas liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud, puuduvad mädad, mahamurdunud või jalal kuivanud puud, risu jms. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. Paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad 2. Kultuurpuistud 3. Silmatorkavamad metsad 4. Nooremad metsad. Uuendusraied Raied mis tehakse metsa uuendamiseks sobivate tingimuste loomiseks. Lageraied raiutakse maha kõik puud raielangil ühe aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu langil kasvavad seemnepuud, samuti elujõuline looduslik järelkasv ja säilikpuud. Lageraie on lubatud puistutes, mis on vanemad kehtestatud raievanusest või on puistu saavutanud keskmise rinnasdiameetri.
1. Täiendava puidukoguse saamine. 2. Lõppraies saadava puidukoguse kvaliteedi parandamine Hooldusraie käigus eemaldatakse ebasobivad puud. Lõppraieikka jõuavad vaid kvaliteetsed puud. 3. Metsa rekreatiivsete omaduste parandamine Metsas on parem liikuda, marju ja seeni korjata, puhata, kui see on hooldatud. Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine: Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. viljakamate kasvukohtade metsad, 2. kultuurpuistud, 3. silmatorkavamad metsad, 4. nooremad metsad. 4.5 Uuendusraied Metsauuenemiseks sobivate tingimuste loomine. Jagatakse kaheks: lageraie ja turberaied. Lageraied 1 aasta jooksul raiutakse peaaegu kõik puud raielangil. Seemnepuud – puud, mis jäetakse kasvama, et soodustada looduslikku uuendust. Säilikpuud – puud, mis jäetakse, et tagada elustiku mitmekesisus. Lank - raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, kuid tavaliselt veel raiumata. Raiestik - raiutud metsaosa.
Järelkasv rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu, < 25% I rinde kõrgusest, maksimaalselt 4 m Alusmets madalaimas rindes olevad puud ja põõsad, millest on näha, et nad ei suuda antud puistus kunagi esimest rinnet moodustada 14. Puistu tekkeviisid. Tekkeviis puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus- ja külvikultuurideks. 15. Puistu kasvuheadus (boniteet ja kõrgusindeks). Kõrgusindeks (H100, m) saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal. Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest.
Puistus seistes teeb loendaja täispöörde ja loendab kõik puud mis katavad dioptriava täielikult (1), puud, mis mahuvad täpselt dioptrisse (0,5) ja puud mis on väiksemad kui dioptriava loetakse (0). Saadud summa ongi puistu ristlõikepindala. 16. Puistu eraldamise tunnused: tekkeviis, rindelisus, koosseis, vanus, boniteet, täius. Tekkeviis sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad mestakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: kultuurpuistud, looduslikud (seemnetekkelised, võsutekkelised). Rindelisus on puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Eraldatakse üherindeline ja kaherindeline puistu. Teisesse rindesse kuuluvad puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest, kuid mitte madalam kui 4m. Koosseis puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Seda iseloomusttakse valemiga, mis määratakse igas rindes eraldi. Valem koosneb puuliigi lühendist ja numbrist, mis näitab mitu
või teiste lindude vanadesse pesaõõnsustesse. Kurnas on 6 muna. Munad on helesinised, ilma tähnideta. 21Rasvatihane Parus major Rasvatihast tunneb ära helekollase kõhualuse järgi. Samuti on teda kerge ära tunda ainult temale iseloomuliku lihtsa ja meeldiva lauluviisi järgi ("tsitsifüüü, tsitsifüü"), mis kõlab kui "sitsikleit-sitsikleit". Rasvatihane on elav ja liikuv lind, keda Eestis võib kohata aastaringi. Elupaik ja -viis Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (v.a. pidevad tihedad okasmetsad). Rasvatihane on ka üks tavalisemaid liike inimasulate juures. Paiga- ja hulgulind, osaliselt rändlind. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena. Suve lõpupoole kui pojad on suureks kasvanud võivad moodustada ka kolooniaid. Päevase eluviisiga. Ränne Eestis paigalind, kes osalt võtab ette hulgurändeid. Vähemalt noorlinnud võtavad ette aastaajalisi rändeid, siirdudes sügisel Kesk-Euroopasse. Tagasi rännatakse veebruaris- märtsis
metsamaaks ja mittemetsamaaks Metsamaaks loetakse maa-ala, milline on ettenähtud metsa kasvatamiseks Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi Takseereraldus - osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. Tekkeviis o kultuurpuistud o looduslikud seemnetekkelised võsutekkelised Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest Mõlema rinde täius peab olema vähemalt 0,3 Koosseis - puuliikide osatähtsus puistu koosseisus. Iseloomustatakse
metsaservad, astangud, põlismetsa osad jne. Metsa majandamise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid nagu vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad säilitada. 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Maailma metsad võtavad enda alla (FAO andmetel) 3,869 miljardit hektarit e. ligi 1⁄4 maismaa pindalast (Eesti Mets 2004). Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku päritoluga. Kuid kogu maailma puidutoodangust annavad kultuurpuistud ca 10%. Kuid näiteks Uus-Meremaal moodustavad kultuurpuistud 16% kõikidest metsadest aga annavad 95% maa puidutoodangust. Ligi 55% maailma metsadest paikneb arengumaades ja ülejäänud 45% arenenud riikides. 2008. a
Pesitseva populatsiooni rändav osa saabub pesitsuspaikadesse märtsis ja aprillis. Kevadine ränne toimub peaaegu märkamatult. Sügisene ränne toimub septembrist novembrini ning on kergemini märgatav. Rasvatihane on kõigesööja. Suvel on põhitoiduks selgrootud: mähkurid, lutikad ja lehetäid. Talveperioodil on peamiseks toiduks mitmesugused seemned ja marjad. Kevadperioodil pungade puhkemise alguses ka lehtpuude pungad. Elupaigaks on igasugused looduslikud ja kultuurpuistud (va tihedad okasmetsad). (Linnumääraja, 2015) Pilt 14. Rasvatihane (Parus major), (Autor: Pilt 13. Rasvatihane (Parus major), Mati Martinson), 2009 (Autor: Kerli Neljas), 2015 2.4.4. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vintlased (Fringillidae) 2.4.4.1. Leevike (Pyrrhula pyrrhula) Minu vaatluse põhjal võiks leevike olla jämeda kehakujuga lind. Sugupooled eristuvad värvuse poolest
Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks päritoluga. Ligi 55% maailma metsadest paikneb ökoloogilistest ja metsamajanduslikest
Eraldise piirid märgitakse 10m täpsusega. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. (metsamaa - maa, kus kasvab mets või on ette nähtud metsastada; vastavalt jaguneb metsaga metsamaa ja metsata metsamaa (raiestikud, põlendikud, harvikud). 1. Tekkeviis (päritolu) - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest
Hooldatud mets on puhkemajanduslikus mõttes enamasti väärtuslikum. Hooldusraiete planeerimine (HR): Eelisjärjekorras tuleks raiuda: 1. paremaboniteedilised puistud, viljakamate kasvukohtade metsad - s.t. paremaboniteedilistes puistutes tuleks raiuda eelisjärjekorras ja ka intensiivsemalt kui kehvemates kasvukohtades. Siin on produktiivsus suurem, puistu areng kiirem ja ka väljalangevate puude hulk suurem (näit. sinika männik praktiliselt ei vaja HR) 2. kultuurpuistud - kui uus metsapõlvkond on rajatud, tuleb ta ka välja kasvatada 3.silmatorkavamad metsad - teede ääres, asulate läheduses, rekreatsioonilise väärtusega metsad 4.nooremad metsad- puistu arengut saab suunata vaid siis, kui puistu on arenemisjärgus, vanemates, väljakujunenud metsades ei ole oluliselt võimalik metsa arengut mõjutada. 4.5 Uuendusraied Need on raied, mida tehakse metsauuenemiseks (looduslikuks või kunstlikuks) sobivate tingimuste loomiseks
Endeem liik või muu takson, mille levik piirdub mingi suhteliselt väikese maa-alaga. Vähese leviku põhjus võib olla taksoni noorus või vastupidi, reliktsus. Endemism päriskodusus, mingile alale ainuomaste taksonite (endeemide) olemasolu. Rohke e. viitab ala isoleeritusele ja on selle regionaalse liigestamise aluseid. Energia (kr. energeia tegevus) on võime teha tööd. Energiametsad, energiavõsad kultuurpuistud ja -põõsastikud, mida rajatakse biomassienergia saamiseks. E-d on taastuv ja keskkonda vähe saastav energiaallikas, mis tagab looduses loomuliku aineringe ja võimaldab fossiilkütuseid säästa. Energiavaru organismi kasvu- või töövõime, vaba energia, mis on talletunud organismi säilituskoes varuainena. Ökosüsteemi e. all mõistetakse harilikult ökosüsteemi biomassi (väljendatuna energiaühikuis), sest varem või hiljem saab see teiste organismide energia allikaks.
Okaspuudel on see enamasti 0,45-0,50 lehtpuudel 0,41-0,45 Kui kõrgus on teada, saab hf-i vastavast tabelist. 5. Puu vanuse määramine *männaste loendamise teel *juurdekasvupuuri abil 14.2. Puistu eraldamise tunnused. Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised. 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25-0,75 esimese rinde keskmisest kõrgusest. 3
mistõttu taimed on pidevalt veega hästi varustatud. Puurinne: enam kui pooltes puistutes domineerivad kased, rohkesti on ka kuuse valit- semisega puistuid, harvemini on peapuuliigiks haab või hall-lepp. Üsna arvukalt võivad kasvada tamm, saar, vaher, pärn, jalakas, kuid laialehised liigid domineerivad harva, pealegi on kõvade lehtpuuliikidega nn. salulehtmetsi säilinud vähe, enamus neist on kultuurpuistud. Boniteet Ia I (II). Põõsarinne: liigirikas ja sõltuvalt puurinde liitusest hõre kuni tihe; esinevad: sarapuu, harilik kuslapuu, näsiniin, mage sõstar, lodjapuu, paakspuu, toomingas, harilik pihlakas, harilik vaarikas. Rohurinne: liigirikas, paremate valgustingimustega lehtpuupuistutes ka lopsakas. Iseloomulik on puhmarinde puudumine. Esinevad: püsik-seljarohi (KD), naat
Metsaga metsamaa jaotatakse takseereraldusteks mitmesuguste takseertunnuste järgi. Takseereraldus on osa puistust, mis teatud tunnuste poolest erineb kõrvalolevast puistuosast ja mida on võimalik kui tervikut kirjeldada ja majandada. Erinevusteks võivad olla näiteks puistu tekkeviis, vanus, tagavara, boniteet, täius, kõrgus jne. 1. Tekkeviis - sellest oleneb puistu struktuur, tootlikkus, kasutatavad metsakasvatuslikud võtted. Eraldatakse: a) kultuurpuistud b) looduslikud - 1) seemnetekkelised, 2) võsutekkelised (h. haab, sookask,sanglepp) 2. Rindelisus - puude jaotumine vertikaaltasapinnaliselt. Lihtpuistu - 1 rinne Liitpuistu - 2 või enam rinnet Kui puistus on puude kõrgused erinevad ja moodustub kaks üksteise all asuvat võrastikku, siis on tegemist kaherindelise e. liitpuistuga. Teise rindesse arvatakse puud, mille kõrgus on 0,25....
annaabi.ee 
