Ainet viivad mullast ära vett ja mineraalained. *mikroorganismid, elusorganismid-omastavad taimedest org.ainet ja mikroelemente.*biokeemiline ainerine(taimede, mikroorganismide jt elusorganismide vahel) 11. Inimtegevus: ``-`` mõju: viib muldade degradeerumisele-mulla vastupanu väheneb välistele teguritele, viljakuselangus. *kõrbestumine*sooldumine*keemiline saastamine*erosooni kujunemine. ``+`` mõju: mulla omaduste parandamine- kultuuristamine(tõstab viljakust). *väetamine*kuivendamine*niisutamine*mulla harimine. 12. Mulla koostis: 1.mineraalsed ained(pärineb lähtekivimist). 2. Orgaanislised aind(loomsestest, taisetest jäänustest ja huumusest) 3. Mullavesi(lahustunud mineraalid(pärineb sademetest ja põhjaveest).4.mulla õhk (on hapniku vaesem ja CO2 rikkam)5. Mulla elustik(moodusutvad bakterid, seened, vetikad, vastsed, vihmaussid). 13. Tundra muld:Igikelts ei lase maa sisse imbuda, seetõttu muld liigniiske
reljeefil 3) Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid: 1) Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse 2) Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett 3) Inimtegevus kultuuristamine: kuivendamine, niisutamine, maaharimine. Kui mulla puhverdusvõime ületatakse , võib see viia mullaviljakuse taandarenguni. Mullahorisondid. Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kiht. Mulla profiil - mullea läbilõige, mis koosneb mullahorisontidest. A huumushorisont. Toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosakestega. B sisseuhte kiht
Muutuv maakasutus hävitab nende elupaiga, seega on nad ka paljudes riikides väljasurnud. (http://www.lote.ut.ee/ Liivamägi, 2006) 4. Liigi ohutegurid Mustlaik-apollo liigile mõjuks halvasti jõeäärsete väikeste niitude kinnikasvamine ja metsastumine. Siis poleks ei ruumi valmikutele ega toitu röövikutele. Mustlaik-apollo pelgab tuult ja seetõttu püüab vältida avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine (http://koolielu.ee/). Mustlaik-apollode populatsioone ohustab otseselt kevadine kulupõletamine, mis on nüüd seadusega keelatud, kuid esineb siiski. Populatsioone ohustab ka nende esinemispaikade traditsioonilisest kasutusest väljajäämine (Viidalepp, 2000). 5. Liigikaitse Selle liigi kaitsmiseks on vaja tagada maatiku mosaiiksus. Tuleks säilitada ja hooldada niite (joonis 3). Bioloogiliselt on väärtuslikud eelkõige sellised
puudumine. Ressursside hindamise metoodikad on enamuses küllaltki palju välitööd nõudvad ja seega väga kallid. Metoodikad, mida kasutatakse: 1. Sammumeetod. 2. Püsiruutude maha märkimine tikkude abil. 3. Ligema naabri meetod. 4. Liikuv kvadrant. 5. Ristimeetod Kõige vähem töömahukas meetod on kas ligema naabri – või siis ristimeetod. 4. Mustikate või jõhvikate või pohla kultuuristamine. Mustikakasvatus Taimeperekond mustikas haarab umbes 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest puhmastest kuni kümnekonna meetri kõrguste puudeni. Sordid Kännasmustikas – 1-5 m kõrgune põõsas; Marja läbimõõt 4-12 mm, värvus mustast kuni hallikassiniseni. Ahtalehine mustikas -10…60 cm kõrged; Marjade läbimõõt on 3-12 mm, värvus läikiv- mustast kuni hallikassiniseni. Kanada mustikas - Sarnane eelmise liigiga
Valdav on liiga vähene niitmissagedus ja madal karjatamiskoormus, liigsage niitmine või ülekarjatamine ei ole nii domineerivad, kuid üksikuid probleemalasid leidub. Ebasobivad hooldusvõtted on suuremaks probleemiks ranna- ja luhaniitude (aga ka nõmmeniitude) puhul. Hoolduses tuleb arvestada liikide erinevast nõudlusest tulenevaid hooldusvajadusi. Mõnikord on ohuteguriks ka hoolduse puudumine taastamisjärgselt. · Poollooduslike koosluste kultuuristamine Kultuuristamine võib seisneda nii liigilise koosseisu muutmises (heinaseemne külvamine) kui väetamises ja on probleemiks eelkõige väljaspool kaitstavaid alasid. Kultuuristamine ohustab (ja on ajalooliselt mõjutanud) eelkõige aruniite. 9 · Killustamine Killustamine tähendab poollooduslike koosluste tükeldamist, mida võib põhjustada mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise
vajavad metsaosad. Neid majandatakse hooldusraietega ning uuenevad looduslikult. Kaitsemetsad – täidavad mitmeid kaitsefunktsioone. Majandamine toimub hooldusraiete või lõppraietega (männikutes ja kõvalehtpuit 121-140 a.; kuusikud 101-120 a., haavikud 51-60 a., hall-lepp 41-50 a.). Uuenevad looduslikult või kultiveerimise teel. Tulundusmetsad – puitu tootvad metsad. Metsade uuendamisel eelistatakse kultiveerimist. (kultiveerimine – kultuuristamine, puude istutamine) Metsad jagunevad kaheks klassiks: 1. Arumetsad – mineraalmuldadega metsamaad, kus turbahorisont puudub või on alla 30 cm. Jaguneb omakorda 7 tüübirühmaks: 1.1. Loometsad – maapinnalähedasel, alla 30 cm paksusel mullakihiga pael olevad metsad. Esineb 3 kasvukohatüüpi: leesikaloo, kastikuloo, lubikaloo. 1.2. Nõmmemetsad – kuivadel toitainetevaestel liivmuladel kasvavad männikud. 2 kasvukohatüüpi: sambliku ja kanarbiku. 1.3
loomade ületalve pidamist tagavarade muretsemine talveks ja nende hoidmine. 1.4. sajand (Rooma rauaaeg). Oluline oli Eesti hõimude aktiivne lülitumine rahvusvahelisse kaubandusse (Rooma impeerium): · soodustas maaviljeluse arengut (võimaldas kaubelda); ·rauatootmine kohapeal · uute künnimaade massiline rajamine. Vanemal rauaajal asustatud peale KaguEesti kõik meie viljakamad maad. 4. 13. sajandil (keskmine ja noorem rauaaeg) kõrgustike jätkuv kultuuristamine. Ürgkogukondliku korra lagunemine, linnuse süsteemi lagunemine, muistse haldusjaotuse teke. Iseloomulik sellele ajale oli: · põllumajanduslikuks kasutuseks sobivamad suuremad alad; · uutele üksikperedele jäid enamasti väikesed kasutussobilikud maad. Mõisa suurmaavalduste kujunemise periood (13.19. sajandi lõpp) Maastiku iseloomustas: · külad paiknesid kesk põllumajandusmaad; · põllud ja rohumaad olid
Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena). Loomad- ül mulda ladestunud org aine muundamine ja mineraliseerimine. Laguahela ül on lagundada surnud org ainet. Inimmõju- kultuuristamine- looduslike muldade kasutuselevõtt inimste poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. Veerežiim Mikrokliima Mullatekkeprotsess e pedogenees- maakoore pindmiste kihtide kasutamine ning nende kihtide ümberkujundamine ja muutmine taimede, loomade ja mikroorganismide org ainete ja nende ainete humifitseerumissaaduste poolt. Olemuselt on bioloogiline protsess, mille tulemuseks on viljakuse kujunemine. LEHELTEKST! akumulatiivsus- toimub suhteline rikastumine
................................................... 18 2 SISSEJUHATUS Palandiku talu asub Sirvaku külas, Kambja vallas, Tartu maakonnas. Põllumaad on kokku 20 ha ja mullaliigiks on LPg ehk gleistunud pruun näivleetunud muld. Tähtsaim sissetoomisallikas on teravilja- ja marjakasvatus. Väetusplaan on koostatud väljamõeldud põldudele. Gleistunud kahkjate muldade kultuuristamine eeldab korralikku kuivendust, võib vajada ka lupjamist, perioodilist sügavkobestamist, oluline on keemilis-mineraalse koostise reguleerimine. Tingimuste parandamiseks tuleks silmas pidada ennekõike kaltsiumi- ja huumuseseisundit. Töö põhieesmärgiks on väetiste kasutamise plaanipärane korraldamine talus. Väetusplaanis tuuakse välja planeeritavad põllumaa külvikorra väljade väetisnormid, andmise ajad ja viisid
välja.protsessi toimumiseks vajalik happeline ja vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim. Näivleetumine-lessiveerumise ja ülagleistumise koosmõjul heleda leetunud horisondile sarnase väljauhtehorisondi tekkimine.Elutingimuseks kahekihilise lähtekivimi olemasolu. Lähtekivim on nõrgalt happeline Gleistumine-õhuvaestes liigniisketes tingimustes taandub. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Kultuuristamine-inimese sihipära tegevus mullaviljakue tõstmiseks Rekultiveerimine-inimese poolt sikutud alade taaskasutusele võtmine,tekivad tehnogeensed mullad. Bm-metamorfne Bh-huumusilluviaalne Bf-raud-illuviaalne Bhf-huumus- raudilluviaalne Baf-amorfset rauda sisaldav Bt-tekstuurne G-gleihorisont;g-geleistunud;(g)- gleistumistunnustega; (g),g,G-üleveeline(jooned g-de all); (g),g,G-põhjaveeline(jooned g- de peal)
elutegevust ja arengut mullas mõjutab oluliselt temperatuur. Enamik mikroobe meie muldade mikroflooras on mesofiilid ja psührotroofid. Seega sobivaimaks temperatuuriks nende arengul on 20 30 °C. Temperatuuril alla 10 °C paljude mikroobiliikide areng pidurdub, kuid ei lakka vaid kestab veel ka näiteks karbamiidi või orgaaniliste ainete poolest rikkas sõnnikus 3 kuni 6 °C juures edasi. Muldade kultuuristamine so. nende väetamine kas orgaanilise või mineraalväetistega hoogustab samuti mikroobide kasvu ja mikrobioloogilisi protsesse. Väetamine näiteks sõnniku või kompostiga tõstab nii orgaanilise aine hulka kui ka rikastab mulda mikroobidega. Künd, kultiveerimine, äestamine jne. parandab mulla aeratsiooniastet seega ka aeroobsete mikroorganismide elukeskkonda. Mikroobide elutegevusel on suur tähtsus mulla viljakuse kujundamisel ja ainete looduslikus ringes.
Protsessi tulemusena kolmevalentne raud taandub kahevalentseks. Fe 2O3 à FeO. Värvuse muutumine punakaspruunilt sinakashalliks. Gleistumine näitab soostumisprotsessi olemasolu. Selle protsessi kaugemale arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. Gleistumise rida:(g) üksikud roostetäpid, g nõrgalt gleistunud, G tugevalt gleistunud (gleihorisont).Tähistame G-tähega V Muud protsessid. 1.Kultuuristamine inimese sihipärane (agronoomiline) tegevus, mis tõstab mullaviljakust: huumusevaru suurendamine, mulla reaktsiooni reguleerimine, iikuvate totainete sisalduse tõstmine, mehaanilise koostise parandamine jne. 2.Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine (karjääri alad), tekivad tehnogeensed mullad:metsastumine, põllustamine, haljastamine jne. Mulla toitereziim-Selle all mõistetakse taimede varustamist liikuvate toitainetega.
Marjadest valmistatakse: - mahla, - keedist, - kompotti (omas mahlas), - veini. 26. Kartuli päritolu, levik maailmas, Euroopas, Eestis, suurimad kasvatajad maailmas. Kartulit peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks. Kodumaaks Lõuna-Ameerika mägialad Tiilis ja Peruus. Palju metsikuid kartulivorme, mida Tsiilis söödi juba 13 000 aastat tagasi, esineb ka Mehhikos ja Kesk-Ameerikas (ei saa lugeda kultuurkartuli esivanemateks). Kartuli kultuuristamine ulatub üle 7000 aasta tagusesse aega (Boliivias ja Peruus Titicaca järve piirkonnas). Euroopasse jõudis kartul seemnetena 16. sajandi kesksel Hispaania kaudu. Seemnetest kasvatatud kartul oli: - pika kasvuajaga, - varte kõrgus kuni 260 cm. Teda kasvatati botaanikaaedades: - dekoratiiv- ja - ravimtaimena. Rahvale oli kartul tundmatu. Mugulatena toodi kartul Euroopasse 16. sajandi lõpul 17. sajandi algul Tiilist Chiloe saarelt.
taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas- pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil kujuneb välja leetumise protsessi tulemusel d
taandumisvõimeliste mineraalsete ühendite hapniku arvel. Protsessi tulemusena kolme- valentne raud taandub kahevalentseks. Fe2O3 FeO. Värvuse muutumine punakas-pruunilt sinakashalliks. Kleistumist nimetatakse ka soostumiseks. Selle protsessi kauge-male arenemisel on pärsitud orgaanilise aine lagunemine ja hakkavad akumuleeruma poollagunenud ja lagunemata taimejäänused, hiljem turvas. 1. Muud protsessid. 1. Kultuuristamine - inimese sihipärane tegvus, mis tõstab mullaviljakust. 2. Rekultiveerimine - alade taaskasutusele võtmine. (karjääri alad) Mullaprofiili tüübid Mullaprofiile jaotatakse 2 aspekti: 1. mullamineraalse osa paigutusest lähtudes (mineraalprofiilid): a. akumulatiivne profiil - võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine b. eluvioakumulatiivne profiil c. eluviaalne profiil - kujuneb välja leetumise
Bioloogilised organismid: taimed annavad mullale orgaanilise aine, Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. mikroorganismid, mesofauna Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus: muldade kultuuristamine, degradeerumine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Loe http://ael.physic.ut.ee/globe/Kasiraamat/ mulla peatükk
Konkreetsed ideed on kasulikud teatud praktiseerivas kogukonnas, kuid osutuvad kasutuks väljaspool seda. Rõhuasetusna, et kooliõpingud erinevad tõelisest õppimisest. Tõeline õppimine sarnaneb pigem õpipoisina tegutsemisega, kus algaja võtab professionaali toel või mudelist eeskuju üha enam ja enam vastutust enda kanda kuni ta tuleb iseseisvalt toime. Nii toimub omamoodi „kultuuristamine“ (sotsialiseerimist) ehk normide, käitumiste, oskuste, veendumuste, keele ja hoiakute omaks võtmist konkreetses kogukonnas. Teadmist ei nähta vaid individuaalse kognitiivse konstruktina vaid kogukonna (rühmituse) loomingu ja omandina teatud ajaperioodi jooksul. See kehtib ka kooliklassi kohta (õppimisest arusaama, käitumise korra, klassiõhkkonna jne tähenduses). Rõhuasetusena, et õpitu ei ole sageli rakendatav teistes oludes
kogunemine mineraalosaga tugevasti seotult mulla pindmisse kihti. Tähtsamaiks tunnuseks huumuse teke ja kogunemine. Kaasneb kõikide muldade tekkega. Leostumine on veeslahustuvate soolade ja karbonaatide eemaldumine mullast laskuva veevooluga. Küllastumine on mullahorisontide rikastamine Ca ja Mg-karbonaatidega põhjavete arvelt. Kaasneb koos soostumisega. Kihisemist küllastunud mullaprofiilis tavaliselt ei esine, kuid mullareaktsioon on neutraalne ja küllastusaste kõrge. Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused Mulla kolloidid ja nende omadused Kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on alla 0,001 mm. Väiksemad osakesed on molekulid. Mulla kolloidide jaotus tekke alusel: 1
samuti selleks vajalike vesiehitiste (hüdrotehniliste ehitiste) rajamine. Kuivenduse eesmärk on : · liigvee eemaldamine taimekasvatuse seisukohalt; · liigvee eemaldamine pinnase kandevõime suurendamises või masinate läbivuse tagamiseks; · soolareziimi reguleerimine; · biogeenide väljakande reguleerimine Kultuurtehniline melioratsioon on maa harimist segavate takistuste, nagu võsa, kivide ja kändude kõrvaldamine ning uudismaade ülesharimine, teisisõnu maade kultuuristamine (ehituses ehitusplatsi ettevalmistamine). Agromelioratsioon on mulla veeolude reguleerimine piiratud ulatuses, ainult künnikihis ja selle all. Oma eesmärgilt võib siin eristada kahte liiki töid: · Tööd pinnavee äravoolu kiirendamiseks · mulla veemahutavuse suurendamiseks tehtavad tööd Mulla füüsikaliste ja keemiliste omaduste parandamine. Mulla füüsikalisi omadusi saab parandada teist
publiku juuresolekut, kuid hiljem muutus see varjatuks ning karistuse eesmärk orienteeriti ümber karistatava hinge mõjutamisele. Seksuaalsuse ajalugu:Foucault` väitel eksisteerib seksuaalsus kui niisugune ainult meie kaasajal, sest see pole loomulik nähtus, vaid kultuuriline ja ajalooline konstruktsioon. Seksuaalsus ei ole inimesele loomulik vaid kultiveeritud(on millegi harimine, rajamine, viljelemine; millegi kultuurseks muutmine ehk kultuuristamine) omadus. Bourdieu :Prantsuse sotsioloog. Sotsiaalne ebavõrdsus tuleb eelkõige kultuurist. 1) majanduslik kapital, 2) sotsiaalne kapital (see, keda tunned), 3) sümboolne kapital (teod, kuidas kuskil olla), 4) kultuuriline kapital (haridus). Uurib sotsioloogiliselt inimeste harjumusi ja sissetulekuid. Majanduslikus võrdsuses on oluline roll kõikidel kapitalidel – oluline pole muretseda, kellele kuulub labidas, vaid kõik kapitalid peavad võrdselt jaotuma
Kalade ja kahepaiksete vastsed (vastavalt maimud ja kullesed) on omavahel veel väga sarnased. Umbes kolmandik teadaolevatest kahepaiksete liikidest on väljasuremisohus. Kahepaiksed on kõige kiirema liikide väljasuremisega loomarühm. On väga tundlikud keskkonna saastumisele ja kiirgusreziimi muutusele (õrn nahk!), lisaks hävitab inimene neile vajalikud niisked elupaigad (soode kuivendamine, veekogude õgvendamine, niitude kultuuristamine, metsade raie). Lisaks invasiivsed sissetoodud liigid ning eksootilised haigused. Eestis järvekonn introdutseeritud, ülejäänud 10st liigist pole looduskaitse all ainult tähnikvesilik (võib leida talvitumas nt keldrites). Väga ohustatud on kõre ehk juttselg-kärnkonn ja rohe-kärnkonn; mudakonn ning harivesilik on ka varem suhteliselt haruldased olnud. Kahepaiksed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib. Kullesed taimtoidulised.
häving. 6. Atroofia - pikaealistel 7. Koereaktsioon optimaalse doosi kiiritusravi ja keemiaravi korral vähkkasvajatel. (Tugev doos põhjustab nekroosi.) Apoptoosi liigne pärssimine ja ka ülemäärane toimumine viivad haiguste tekkele: 1. apoptoosi inhibitsioon kasvajad autoimmuunhaigused 2. apoptoosi intensiivistumine AIDS Neurodegeneratiivsed haigused (nt. spinaalne muskulaarne atroofia) 84. Domestikatsioon tehnoloogiate kodustamine, taimede kultuuristamine, loomsete organismide kodustamine 85. Kultuurtaimede tekkekolded Kagu-, Ida-, Kesk- , Ees-Aasia,Vahemeremaad;Ida-Aafrika;Kesk-Ameerika; Andid.Floorad ja faunad jaotatakse vastavalt inimmõju tugevusele: Kultuuripagejad ehk hemerofoobid taanduvad inimtegevuse mõjul (näiteks käpalised); Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.); Vahepealsed ehk indiferentsed hemerodiafoobid neid inimtegevus ei mõjuta;
Ümmarguse põhjaga savinõud, poleeritud kiviriistad. Jaht vibu ja noolega. U 3500 eKr hakkas Sahara aegamisi kuivama ja järved kadusid, karjakasvatajad liikusid lõuna poole savannipiirkondadesse. 61 Ameerika Kõige olulisem kultuurtaim oli mais, juurviljadest maniokk. Koduloomad: laamad, kalkunid, merisead. Toidutootmine sai alguse tänu muutusele ökoloogilises kohastumuses. Maisi kultuuristamine toimus Mehhiko alal u 7000 aastat tagasi. Vanimaid ja kindlamaid tõendid Tehuacani orust. Mais arenes algmaisi ja sugulasvilja teosinte ristamisest. Tehuacani orus kaevas Richard MacNeish. Üks kaevamiskoht oli Coxcatláni koobas. Seal 28 asustuskihti, neist vanim 10 000 a eKr. Varasemad Tehuacani inimesed olid kütid- korilased. Küttimine oli peamine. Aja jooksul selle osatähtsus vähenes. 10 000 eKr moodustas kütitavate loomade hulk 5060% inimeste toidust, 7000 eKr oli see
keelatud, välja arvatud teaduslikult põhjendatud taasasustamine keskkonnaministri loal. 87. Taimestikku ohustavad peamised tegurid Taimeliikide ohutegurid: Suurt mõju avaldab inimtegevus! Võsastumine (ka metsastumine, roostumine, kadastumine) Niitmisel tekkinud heina ülejäägid, Hoolduse ebapiisav kvaliteet ja ebasobivad võtted, mis hävitavad taimestiku Poollooduslike koosluste kultuuristamine, ümberistutamine Killustamine Võõrliigid, mis tõrjuvad kohalikud asukad välja metsade hävitamine, metsastamine, lageraied märgalade - soode kuivendamine ehitustegevus, nii teede kui hoonete loomade arvukuse järsud muutused liikidele vajaliku inimmõju lakkamine saastatus kemikaalidega, põllumajanduskeemia ärakorje ja tallamine (liigne külastatavus) introduktsioon õhusaaste, hapestumine, muud keskkonnamürgid
annaabi.ee 
