saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor. Just viimase hädakaebed ja meeleheide kujundavadki teose traagilise lõpu. Hybris - inimene ikka nõuab moraalset õigust,soovib ise oma kangust kontrollida. Aristoteles( 384 - 322 eKr ),Poeetika Pöörak on tegevuse muutus vastupidiseks.Ja seda, nagu me ütleme,tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Äratundmine
Selgelt eristatavad: Ekspositsioon – tutvustus Dispositsioon(sõlmitus) – luuakse konflikt ja pinged Kulminatsioon – haripunkt Konklusioon – lahendus Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst (Episooddraama, seisundidraama, stationedrama) Mati Unt „Good bye baby“ TRAGÖÖDIA: Kangelane on eriline või eetiline inimene. Traagiline situatsioon, mis tekitab kangelasele kannatusi. Õnnetu lõpp. Värsskõne, kindel struktuur. Klassikalise tragöödia struktuur: pöörak – muutus õnnetuselt õnnele; äratundmine – muutus teadmatuselt teadmisele; kannatus Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades
15. Millised on dramaatika põhizanrid? Tragöödia, komöödia, draama 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: · kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. · traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi · positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp · värsskõne · Tragöödial on kindel struktuur (pöörak, äratundmine, kannatus), poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad. Komöödia: · tegelased on lihtsad inimesed · situatsioonid igapäevased · keel argine · lõpp tavaliselt õnnelik · võõrituslikkus: distants naeru kaudu ja millegi naeruväärse kujutamise kaudu · Koomika olemus on mittevastavus, dissonants füüsilise ja vaimse, näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel
Aga otsemaid tegid jumalad inimestele teatavaks. Paljuarmastatud mees Teebas ise piinu kannatades valitses kadmoslaste üle jumalate hävitavate nõude tõttu. Naine aga läks vägeva väravahoidja Hadese manu ja riputas järsu silmuse kõrgest laest oma kurbuse haardes. Mehele aga jättis väga palju valusid, nagu ema erinnüsed neid täide viivad. Tlk Jaan Puhvel Aristoteles (384322 eKr). Luulekunstist (Poeetika) Tlk Jaan Unt (2003) Pöörak on tegevuse muutus vastupidiseks. Ja seda, nagu ütleme, tõenäosusele või paratamatusele vastavalt. Nii nagu saadik, tulles Oidipust rõõmustama ja teda hirmust vabastama nende suhtes, keda ta peab oma isaks ja emaks, teatab talle, kes ta on. Et tema isa on surnud loomulikul viisil ja emaga ta ei saa magada kas või seetõttu, et ta ei olnud tegelikult üldse nende laps. Põhjustades nii oma entusiasmis vastupidise tulemuse. *
Seda tsiteerib peaaegu igaüks, kes kirjutab Balti riikide anneksiooni mittetunnustamisest. Prof.Marek jõuab järeldusele, et "hetkest, mil võõras võim dikteeris Balti valitsuste koosseisu, oli nende iseseisvus juba kadunud." Eestis toimus see 19.juunil 1940, kui zdanov esitas president Pätsile oma nõudmised valitsuse kohta. Nendest ta enam ei taganenud ning sellest hetkest valitses Eestit okupatsioonivõim. Rahvusvahelise õiguse järgi oli toimunud otsustav pöörak, millele juhib tähelepanu ka A.Warma: Eestile tõotatud rahumeelse okupatsiooni oli zdanov oma meelevaldsete korraldustega ja järgneva relvastatud sekkumisega muutnud tavaliseks sõjaliseks okupatsiooniks, mis peatas Eesti riikluse (Warma1965:1516). K.Pätsi korraldustel puudus seetõttu juriidiline jõud. Varese valitsus oli okupatsioonivõimule alluv okupatsiooniorgan. Tollaste kommunistide mälestustest selgub, et zdanov oli Varese valitsuse kokku pannud 19.20.juuniks. Juba enne
sõnu kasutatud. (Dostojevski puhul äkki) Keele kujundlikkus piltlik keel. Ülemus möirgas nagu lõvi (kujundlik keel). Kujund on ka viis keelt ilusaks muuta. Troopid (tähenduskujundid metafoorid ja metanüümia) + kõlaeffektid (riim) lõppriim, algriim, onomatopoeetiline (loodushelide matkimine a'la sisisema). Pahakõla. Markeeritud keel, eristub üldisest tekstimassist (lauajalg, kinganina, saapajalg ) Troop (kreeka k) pöörak või käänak. Võrdlus. Eseme või nähtuste kõrvutame mingite ühiste asjade kaudu. Turgu on Tartuga ühesuurune linn. Murtud võrdlus: Küülik nagu künnivagu. 1. nov. 05. a. Metafoor (kreeka k tähenduse ülekanne). Tähenduse ülekanne sarnasuse alusel (varjatud võrdlus). Keel on täis kulunud metafoore (kulunud jalg jalg on seotud tegelikult inimkehaga) Aeg kulub, aeg jookseb metafoorid. Metafoor tõuseb keelest esile (kunstiline metafoor)
See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: 1) Hakkas välja kujunema 18. sajandil. 2) Denis Diderot: "Igas moraalses asjas on keskpaik ja kaks äärmist. Äärmused on meil olemas: tragöödia ja komöödia. Kuid inimene ei ole kogu aeg kurb ega kogu aeg rõõmus." 3) 19. sajandi naturalistlik ja realistlik teater kujutas tavalise inimese eraelu. 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) 1) pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule 2) äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur)
arusaamine nt Oidipuse mõistmine, et ta on tapnud oma isa ja sünnitanud lapsed oma emaga, O sai karjase käest teada, et oli kunagi viinud Laiose lapse teise karjase kätte, mitte hukanud, see oligi O, kes kasvas võõras ema ja isaga ning vältimaks ettekuulutust, asus teele, kus tappis oma isa, sai Laiose kuningriigi valitsejaks, sest arvas ära sfinksi mõistatused ja seega Iokaste meheks ehk oma ema meheks. peripeteia pöörak, pööre süzee arengus, mille tulemusena õnnelik muutub õnnetuks või vastupidi (teataja Oidipuses) katarsis puhastumine, Aristotelese järgi pidi tragöödia inimeses tekitama katarsise 21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid? Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida
Skenee Telk või hütt kus vahetati riideid Theatron Vaatajate asupaik Deus ex machina Jumal masinas, näiteks jumala sekkumine etendustes lahendas probleemid. 34. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad ,,mimesis", ,,hamartia", ,,anagnorisis", ,,peripeteia" ja ,,katarsis"? Mimesis Jäljendamine, kunsti olemus. Hamartia - Eksimus, tegelased polnud mitte loomult halvad vaid eksisid. Anagnorisis Äratundmine (tõe) Peripeteia Pööre, pöörak (õnnest õnnetusse või vastupidi) Katarsis Hingepuhastus elamus, teiste kannatusele kaasa elamine on hingepuhastus. 35. Mida tähendavad sõnad ,,draama", ,,ditüramb", ,,tragöödia", ,,komöödia"? Draama - Draama eripäraks on see, et jutustamine sündmustest asendub nende näitliku esitamisega kuulajale- vaatajale, kus on kaastegevad nii näitlejad kui ka koor. Koorilaulu pidulikest ja ülevatest elementidest kujunes aja jooksul välja tragöödia, naljalugudest aga komöödia
Tragöödia kangelane on eetiline, kas eriline inimene, ülik või (pool)jumal. Traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi. Positiivset lahendust pole, on õnnetu lõpp. Tegelane väljendab end sobival viisil, nt värsskõne. Tragöödial on kindel struktuur, poeetika ja kindlad osad. Tegelane vastandub kõrgemate jumalike jõududega, mis hiljem on asendunud saatuse või ühiskonnaga. Tegusid kujutatakse selgelt. Klassikalise tragöödia struktuur: - Pöörak muutus õnnelt õnnetusele, sõpruselt vaenule vms. - Äratundmine muutus teadmatuselt teadmisele - Kannatus hukatuslik või piinav tegevus Aristoteles jagab lood lihtsateks (tegevus on ühtne ja pidev, muutus toimub pööraku ja äratundmiseta) või põimituteks (muutus toimub pööraku ja äratundmisega, mis peavad tulenema eelnevast tegevusest). Katarhsis puhastumine, tragööödia põhitunnus. Sellega kaasnevad kaastunne ja hirm, läbielamine;
oli näitekirjanikel parem hoiduda. Säilinud on kaks ajaloolist teost: Aischylose ,,Pärslased" ja Phrynichose ,,Mileetose vallutamine". Kui ,,Pärslased" oli kreeklastele veel meeltmööda, sest kreeklased võitsid sõja pärslastega, siis Phrynichost karistati rahaliselt sellepärast, et ta oli julgenud kirjutada kodumaa õnnetust kajastava näidendi. 51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann Oidipus elab õnnelikult, kuni saab teada oma traagilise saatuse täidemineku. 52. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos, Sophokles ja Euripides. Euripidese kui noorima teoseid on säilinud kõige enam: 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama. Sophoklese tragöödiaid on säilinud 7 ja
Mitu sellist teost on säilinud? Ajaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju). Sai selle eest trahvi. Müütide kaudu kõneletakse kaasajas, ei räägita otse tõsistel teemadel, mis ühiskonnas valitsevad, sest muidu tunneb rahvas end puudutatuna. 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. peripeetia (kr peripeteia `pöörak'): pööre tegevuse arengus (hea v halva poole 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos (525456 eKr) Aristokaatlikust suguvõsast, tema sõprade hulgas demokraatlike reformide läbiviijad. Osales suures konfliktis, Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem välisoht Kreekale) ja Maratonisõjas,merelahingus. Need sõjad mõjutasid ka tema loomingut
ilmne, et see on võimalik, sest olnuks see võimatu, poleks see toimunud. Luuletaja peab olema rohkem lugude kui värsside luuletaja, kuivõrd ta on luuletaja jäljendamise tõttu; jäljendab ta aga tegevusi. 10. Lugudest on ühed lihtsad, teised põimitud. Lihtsad on tegevused, millle toimumisel pideva ja ühtsena toimubb muutus ilma pööraku ja äratundmiseta. Põimitud lugu on, kus muutus on koos äratundmise, pööraku või mõlemaga. 11. Pöörak on tehtava muutus vastupidiseks vastavalt tõenäosusele või paratamatusele. Äratundmine on muutus teadmatuselt teadmisele. Äratundmine koos pöörakuga äratab kaastunnet või hirmu, ja selliste tegevuste jäljendus tragöödia meie arvates ongining ka õnnetus ja õnn kaasnevad selliste äratundmistega (näiteid Oidipuse põhjal). Kaks loo osa on niisiis pöörak ja äratundmine, kolmandaks on kannatus hukatuslik, piinav tegevus, näiteks surm laval, suured valud, haavad jms. 12
annaabi.ee 
