murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. ja 16. sajandil ka Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides. Tegemist oli antiikkultuuri juurde naasmise ja antiikkultuuri taassünniga. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduse uurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle all mõeldi ilmalikku haritust, vastandina kiriku teadusele, mis kätkes endas filoloogiat, ajalugu, luulet, s.t selliseid aineid, mis tegelesid inimeste uurimisega. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. 6
ja humanism. Sellel ajal viidi läbi ka usupuhastusi ja reformatsioone. Kõik need näita- vad, et inimeste teadmine maailmast oli muutunud, kuid mis seda põhjustas? Varauusaeg algas suurte maadeavastustega. Meremehed jõudsid nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikasse, aga ka Lõuna-Aafrikasse. Inimesed avastasid maailma kohta palju uut ning renessanssi arenedes tahtsid nad teada saada rohkem ja rohkem just looduse kohta, katsete kaudu järeldusi tehes. Hiljem hakkas renessansi juhtivate kultuurikandjate seas liikuma ka humanism, mis tõstis esikohale inimese mitte Ju- mala. Niisiis võib väita, et inimesed hakkasid rohkem mõtlema enda heaolule ning te- gelesid asjadega mis neile endile kasu tõi. Inimeste teadmised kasvasid ning tänu sellele arenes eelkõige haridus, samas ka re- ligioon, kultuur, tööstus ja kaubandus. Hariduse arengus mängisid suurt rolli antiikaja teadmised, aga ka uued avastused. Teadmiste suurenemine mõjutas palju ka reli- giooni
Miks inimene rändab? Tänapäeva inimene on rahulolematu. Inimesed lahkuvad kodudest, et otsida paremaid eneseteostusvõimalusi ja elutingimusi. Sellega kaasnevad erinevad probleemid, näiteks tööjõu ja spetsialistide puudus, konkurentsi vähenemine tööturul ja kultuurikandjate vähenemine. Aga miks inimesed ja eelkõige noored lahkuvad oma kodudest? Inimesed on erinevad ja neil on ka erinevad põhjused, miks nad kodust lahkuvad. Tänapäeva Eesti noor tihtilugu leiab, et selles riigis ei ole tal piisavalt palju eneseteostusvõimalusi. Ta leiab, et välismaal ta saaks omale paremat karjääri teha ja saavutada kiiremini tuntust. Samas see on osaliselt ka tõde, sest Eestis on madal keskmine palk ja kui mõelda spetsialistide palgast, siis
Eestil on ka suur panus looduse elurikkuse säilitamisel ja kaitsmisel. Viimasel ajal on suurt rõhku pandud traditsiooniliste maaharimisvõtete kasutamisel põllumajanduses, mis ühendab omavahel keskonnahoidu , põllumajandusliku tegevust ja taimestiku ning loomastiku mitmekesisuse säilitamist. Ökoloogilise tasakaalu jätkusuutlikus on viimaste aastate jooksul paranenud ja muutub kogu aeg aina positiivsemaks. Kultuur: Kõige tähtsam Eesti kultuuri jätkusuutlikuse tagamiseks on kultuurikandjate olemasolu. Kuigi iive on positiivne muutus see taas positiivseks alles 2010. aastal, seetõttu on sündimiskordaja madalam, kui rahva taastootmiseks vajalik. Kultuuri jätkusuutlikust peegeldab ka aineline ja vaimne kultuuripärand. Ainelise kultuuripärandiga on lood kehvad, sest paljud ehitusmälestised on avariilises korras. Riik küll toetab nende parandamist ja restaureerimist ei jõuta tegeleda kõikide mälestistega ning nii nad lihtsalt kaovadki meie kultuuri ajaloost
paljude sisserändajate erinevad kultuurid. Niisuguseid ühiskondi nimetatakse multikultuurseteks ehk mitmekultuurilisteks (tavaliselt peetakse mitmekultuuriliseks ühiskondi, kus kõneldakse erinevaid keeli). 3. Too välja mitmekultuurilise ühiskonna 2 eelist ja 2 puudust/probleemi. Kui ühe ja sama ühiskonna raames eksisteerib mitu erinevat kultuuri on hea, kuna see muudab kogu elu mitmekesiseks. Mitmekultuurilisus toimib paremini niisugustes ühiskondades, kus on palju erinevate kultuurikandjate rühmi ning kus poliitiline süsteem toetab väljendusvabadust. Kui riigis on mitu erinevat keel siis on teistel rahvustel seal kergem hakkama saada, kuna kõik ei oska alati antud riigi ametlikku keelt. Eeliseks on see, et vähemuste kultuurides võib olla väärtusi, mis on kõikide inimeste hüvanguks. Teiseks, kaasaja elurütmis on inimestel vaja grupikuuluvuse moraalset ja emotsionaalset tuge, mis oleks perekonna ja riigi vahepealne. Tavaliselt tuleb see tugi etniliselt grupilt, kuhu
Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294)
Konkistadoor -(hispaania keeles conquistador - vallutaja) hispaania ja portugali seiklejad, kes osalesid XVI sajandil Ameerika vallutamisel. Renessanss – 14.-15. sajandil tekkinud Itaalias ja paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maade uus maailmavaade ja uus kultuur.antiikkultuuri juurde naasmine, antiikkultuuri taassünd, ühteaegu vastandades seda valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Viimane humanism – tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294)
Juriidilised normid, terminid, protseduurid ja otsused, asutused muutusid õigus uuriva teaduse andmeteks. Kogutud ja süstematiseeritud andmeid ja teadmisi hakati tajuma osana õigusest Hakkasid kujunema ülikoolid . Rooma õiguse retseptsioon Sede nimetatakse taolist Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Retseptsioon on sotsiaalne protsess, mis seisneb ka traditsioonilise või võõra kultuuri ülemõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse retseptsioon Euroopas on pidev, läbi sajandite toimuv protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe. Etapid: 1) Glossaatorite koolkond – 12.-13. saj; 2) Konsiliaatorite koolkond – 14.-15. saj; 3) Humanistlik jurisprudents – 16. saj;
1. Elujõud. Kujutletakse kehas liikuvat ja toimivat konkreetset olendit elujõudu. Juba uurali-ajastu käsitlus, u 4000e.Kr - vägi, vaim, inimese teine "mina". Inimese teisik saadab teda varju kujul. Volgaajast põrineb mõiste hing - hingamise-kujutelm. Kõik elab, kõik on hingestatud. Hingejõud võib kanduda ühest kehast teise, ühelt kehalt teisele. Eriliste võimetega on nõid, teadja, tundja. Maaigilised taigud, nõidumise tembud on toodud enamasti meile saksa kultuurikandjate ja katoliku kiriku poolt. 2. Keha ja elundid. Elundihingeks on peetud südant, pead, aju, üdi jne. Mida suurem kellegi olendi suguelund, seda suurem at hingejõud. Südame söömisega kujutleti omandatavat selle hingejõud. Kuupuhastus ja järelsünnitus on sidemed ema ja lapse hingede vahel, olulisel kohal. Sugutamise all peetakse silmas hingejõu edasiandmist. Väljaheidete puhul on oluline olnud selle suund jms, et need ei satuks kellegi halva mõjusfääri
Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja nende alusel noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks. Tuntuim oli Firenze Medicite perekond. 14-15 sajandil tekkis uus maailmavaade ja kultuur. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas. Looduse uurimine pidi rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Osa teadlasi rõhutas matemaatika tähtsust. Humanism- 15-16 sajand, esialgu renessanssi kultuurikandjate seas, hiljem haritlaskonnas. Selle mõistega tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. Maailmavaate keskel inimene , mitte Jumal. Astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis maapealsetest rõõmudest loobumist hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasd inimese isiksuse väärtust. Esimesed uue maailmavaate esindajad olid kirjanikud ja kunstnikud.
maades uus maailmavaade ja uus kultuur, mida tähendavad mõisted: · Renessanss · Selle all mõeldi eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja antiikkultuuri taassündi · Tagapõhjaks oli edusammud loodusteaduste vallas · Osa teadlasi rõhutasid matemaatika rähtsust · Humanism · Mõiste tuli kasutusele 15.-16.saj, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas · Mõistega hakati tähistama ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi · Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene mitte jumal · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel
CIC oli seaduste kogu, mis pärines 6. sajandist ning oli koostatud Rooma keisri Justinianuse korraldusel. Õiguse ajaloos nimetatakse taolist Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi Rooma õiguse retseptsiooniks. Retseptsiooni mõiste kasutamine ei ole loomulikult piiratud ainult õigusteaduse raamidega. Retseptsioon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri (hüve) ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õigusliku fenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Rooma õiguse kõrval kujuneb teiseks tähtsaks distsipliiniks kanooniline õigus, mis erinevalt ,,surnud ja suletud" Rooma õigusest on avatud ja arenev õigussüsteem. Alles hilisemal ajal muutus ühes või teises piirkonnas kehtiv ilmalik õigus teadusliku uurimise ja õpetamise objektiks.
· Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas. · Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. · Rõhutati ja matemaatika tähtsust. · Eriline osa oli renessansis vanakreeka ja ladina keele heal tundmisel. · Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil renessansi juhtivate kultuurikandjate ja seejärel kogu haritlaskonnas. · Tähistati ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teoloogiale. · Keskpunktiks oli inimene, mitte Jumal. · Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimestelt loobumist kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õndsuse nimel. · Naeruvääristati skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutati inimese kui isiksuse väärtust,
reguleeritavate ühiskondlike suhete osaliste valmisolekust oma käitumist muuta. Õiguse mõiste ei piirdu ainult ühtlustatud reeglitega ja reegli tegelik tähendus ei tulene reeglist endast, vaid on kultuuriliselt ja ajalooliselt determineeritud. (I. Kull Retseptsioom laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri(hüve) ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt. Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õiguslikufenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas. Retseptsiooni liigid: 1. vajaduse ehk tarbe retseptsioon - riik lähtub sellest, et norme läheb vaja kui juriidilisi konstruktsioone. Kaobside algse õigusallikaga. 2. autoriteedi retseptsioon - lähtutakse sellest, et konkreetne õiguse allikas on väga tähtis. 21
16.17) 3. "Kõige olemasolu ongi pannud meid otsima end tänasest, homsest, aga ka eilsest" (Postimees, Siiri Sisask, "Lapsepõlvest ja pärandist", 25.10.17) 4. "Ühiskonna ümbertegemise tuhinas on Euroopa ja USA hakanud meenutama 19. sajandi (nais)patsienti, kelle levinuim diagnoos oli hüsteeria" (Postimees, Maarja Vaino, "mida teha mäluga?", 30.11.17) 5. "Garderoobid asuvad mitu korrust maa all, parklatega ühel tasandil: see määrab kenasti ära kultuurikandjate staatuse teie olete autod" (Postimees, Merle Jääger, "Kas uus on ikka parem kui vana?", 13.11.17) 6. "Mõnikord tundub, et suurte asjade tegemisel peaks otsustajatel seisma kõrval nutikas nõuandja, umbes nagu Kalevipojal oli siil! (Postimees, Tiiu Aro, "Maine maksab ka midagi", 10.11.17) 7. "Valsitaktis sooritatud tegevus toimub niisiis kergelt ja muretult, aga marsitaktis, vastupidi, käsu all ja veremaitsega suus" (Postmees, Geda Paulsen, "EKI keelekool: kas
· Renessanss- selle all mõisteti antiikkultuuri juurde naasmist, selle kultuuri väärtustamine ning vastandamine valitsevale kiriklikele teadustele. Kujunes Itaalias. 14-15 saj. Tagapõhjaks olid majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal. Mõjutas palju arhitektuuri. Teoseid hakati allikirjastama- hüljati keskaegne anonüümsus. · Humanism- tuli kasutusele 15-16 saj Itaalias, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Humanism tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele. Humanistide maailmavaate keskpunktis oli INIMENE, mitte Jumal. · Medicid- Firenze linna rikkaim suguvõsa. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku. · Dante - kirjanik "Jumalik komöödia" inimese püüdlused, kired, mured, jne · Boccaccio - üks itaalia kirjakeele rajajatest
Põhjapõtradega seostavad tundras elavad neenetsid suures osas oma minapildi, pidades end ,,tõelisteks inimesteks". Ning vastandades end ,,vähemtõelistele" külaneenetsidele (Niglas 1997; 2000). Liivo Niglas toetub seejuures Robert redfieldi maailmapildimääratlusele, mille kohaselt on ettekujutus enesest, inimolendi identiteet maailmapildis keskne arusaam (Redfield 1962; 270). Ka Niglas loeb üheks maailmapildi keskseks komponendiks kultuurikandjate enesemääratlust, inimolendi identiteeti (2000: 89). Kui vaadata tähelepanelikult, ei saa muidugi väita, et handi ja neenetsi kultuuri ainus olulisem tunnus on põhjapõdrapidamine ja kõik muu sekundaarne. On selge, et kultuuris on olulised paljud muudki elemendid ning eri faktorite kombinatsoon moodustab maailmapildis-identiteedilise kogumi. Peterburi teadlane Tatjana Sem arvas, et neenetsi maailmapildis ei mängi
omavalitsustega. 5. Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi. 6. Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno- loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme. 7. Tagame kõikidele rahvusgruppidele Eestis oma rahvuskultuuri arendamise võimalused koos vabadusega integreeruda Eesti rahvuskultuuri. 8. Väärtustame ja tunnustame kultuurikandjate ja -säilitajate tööd ning tugevdame nende professionaalse koolitamise süsteemi. 9. Toetame Eesti etniliselt omapäraste paikkondade arengut ja seal elavate rahvakildude traditsioonide, keele ja kultuuri säilimist ning arengut. Professionaalne kultuur Eesti Keskerakond peab vajalikuks meie professionaalse kultuuri jätkusuutlikkuse tagamiseks järgmiste ülesannete täitmist: 1. Kindlustame kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumise, toetame eesti kultuuri tutvustamist
euroopaliku mõõdupuuga). Võib tunduda,et see pole väga hea kultuur. Varem oli üldnimetus samojeedid, siis otsustati nad jagada erinevateks rahvasteks, kalassaanid. Korraldadi NSV ametnike poolt kalassaanide üldkoosolek. Tulid ainult mehed. Mehed väitsid,et naisi ei kutsutudki. Öeldi,et nüüd on ka naised kalassaanid. Mehed ajasid vastu, et ei saa olla. Nt kõik kauged rahvad on venelased. Emic ja etic – uurimisstrateegiad Emic keskendub kultuurikandjate seletusele ja mõistesüteemidele. Otsitakse seletusi kultuurienomenidele läbi selliste arusaamade, mis eksisteerivad kultuuris endas. Etic – lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine. Ei võeta aluseks kohalike termineid, vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas
Kui me teisi kultuure ei austa on palju probleeme ja arusaame. Loomulikus olekus on paljud ühsikonnad etnotsentristlikud, see ei tähenda radikalismi, kuid tihti hinnatakse tugevalt oma väärtusi. On üsna tavaline, et rahva nimetus, mis tuleneb kohalikust keelest tähendab inimest või meest. Rahva jaoks otsitakse nimetus oma keelest, kuid mõnes keeles pole sõna inimene, seega võetakse rahva nimeks mees. emic etic Need on uurimisstrateegiad üldiselt. Emic, keskendub kultuurikandjate seletustele ja mõistesüsteemidele, otsitakse seletusi kultuurifenomenidele, läbi selliste arusaamadele, mis eksisteerivad selles kulturis endas. Arusaam on sellele, kuidas inimesed mõistavad oma kultuuri. Sellise lähenemise eesmärk on tuvastada rahva eripärastid, läbi nende enda suhtumise, arusaamade on seda parem eristada. Etic, lähtutakse üldisest kultuuriteooriast, teooria valgusest uuritakse mingit rahvast. See on hästi kaugelt tunnetuslikult distantsilt lähenemine
stimulus-----> mentaalne operatsioon ---->response keskkond ,,must kast" Evolutsionistid: samale stiimulile järgneb sama vastus, sõltub ka keskkonna tingimustest, mida on aga võimalik ette ennustada, seega ,,must kast" töötab kõikides kultuurides ning ühiskondades sarnaselt. Kultuurrelativistid: konkreetsele ärritajale on vastusevarjante lõpmatult palju.'Must'kast on tingitud erinevate kultuuride erinevast ajaloost, kultuurikandjate individuaalsetest ja kollektiivsetest omapäradest. Boase mõju - Koolitas välja terve hulga Ameerika antropolooge. Üks esimesi, kes mõistis,et maksimaalse info saamiseks on tarvis koolitada nii mees- kui naisantropolooge (Ruth benedict, Margaret Mead) Suur mõju Edward Sapiri tegevusele. Boas rõhutas,et iga keel kujutab endast kogemuse klassifitseerimist, ja need erinevad keelest keelde. Pani aluse ameerika antropoloogiale sellisel kujul nagu me seda praegu teame
võtt uuel eesmärgil. Selleks, et leiutis muutuks üldkasutatavaks, peab ta olema kooskõlas väärtushinnangutega. • Laenamine — kultuurielementide diffusioon (näiteks tubakas, mais ja sõna ”ok” on laenatud ameerikast). • Kultuurielementide kadumine. • Vägivaldsed kultuurimuutused — vallutus, koloniseerimine. Kolm esimest protsessi võibad olla rahumeelsed. 12.2 Kultuuriliste muutuste tingimused Rahumeelseks vastuvõtuks on vaja • kultuurikandjate vastuvõtlikkust (näiteks grupijuht võtab idee vastu, teised hak- kavad teda jäljendama), • idee peab sobima vajadustega, • võib saada moodsaks, • sobib eelnenud arengusse, • kultuurikontakt. 12.3 Vägivaldsed kultuurimuutused • Vallutus ja kolonism, äärmuslikud võimalused. Etniline puhastus ja genotsiid (ühe kultuuri hävitamine teise poolt). Näiteks 60ndatel jäi Brasiilia valitsusele ette Cinta-Larga indiaanigrupp, mis hävitati.
mainitakse seni teadaolevalt esmakordselt luba kasutada Tallinnas Lübecki õigust. Samas varaseimTallinnas säilinud Lübecki linnaõiguse koodeks pärineb aastast 1257 ning on antud Taani kuninga Kristoferi poolt 28. Õigussiirded (legal transfer ) õiguse ajaloolises arengus, s.h retseptsiooni mõiste ja liigid. Retseptisoon laiemas tähenduses on sotsiaalne protsess, mis seisneb kas traditsioonilise või võõra kultuuri(hüve)ülevõtmises ja läbitöötamises uute kultuurikandjate poolt.Õiguse retseptsiooni all mõistetakse teisest õiguskultuurist, teiselt territooriumil või teisest ajast pärit õiguslikufenomeni ülevõtmist uues õiguslikus keskkonnas.Retseptsiooni liigid: 1. vajaduse ehk tarbe retseptsioon - riik lähtub sellest, et norme läheb vaja kui juriidilisi konstruktsioone. Kaobside algse õigusallikaga.2 . a u t o r i t e e d i re t s e p t s i o o n - l ä h t u t a k s e s e l l e s t , e t ko n
Kõige kuulsam on Oswald Spengleri ,,Õhtumaa allakäik" (1918-22). Iga kultuur on elusorganism, millele on omane sünd, õitseng ja surm. Seitse kultuuri on need faasid juba läbinud (antiik ehk apollolik, araabia maagiline kultuur, egiptuse, india, babüloonia, hiina ja maiade kultuurid). Viimane, Lääne-Euroopa faustlik kultuur, läheneb samuti oma lõpule. Kultuuri areng on tsükliline; mõttetu on rääkida progressist ja igavestest tõdedest. Igal kultuuril on oma saatus, mis väljendub kultuurikandjate mentaalsuses. Üks kultuur ei mõista kunagi teist kultuuri. Kultuur sureb siis, kui on ammendatud kõik tema võimalused. Viimane faas on tsivilisatsioon, mis kestab 200-300 a. Roomlaste kultuur on kreeka kultuuri mandumise periood: kreeka kultuuri ja rooma tsivilisatsioon. Lääne-Euroopa kultuuris on konflikt plastilise apolloliku (mis väljendub kujutavas kunstis) ja 10. sajandil tekkinud faustliku alge (mis seob lõpmatuse perspektiiviga) vahel. Faustlik vaim saab küpseks barokis,
Kreeta väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad. Kreeta saarel tärganud kunst ulatus ka Pelopennose poolsaarele ja edasi põhja poole. Seal elasid teised rahvad ja ühiskondlikud olud olid mõnevõrra teistsugused. Sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate madalamate kultuuridega suguharud muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud ka kunstile mõju avaldamata. Mükeene kunst erineb oma olemuselt kreeta kunstist täielikult. Mükeene kultuurikandjate elukorraldus oli sõjakas. Ehitusmälestistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid. Mükeene linnamüür on laotud hiiglaslikest kivipankadest. Kivide mõõtmed on säärased, et vanade kreeklaste arvates pidi niisugune müüride ehitamine inimestele üle jõu käima ning nad pidasid seda hiiglaste kükloopide kätetööks siit nimetus Kükloopide müürid. (5m pikkused kiviplaadid)
annaabi.ee 
