Pagulaskirjandus · 1940ndate keskel lahus Eestist u 70 000-75 000 eestlast · Mindi Rootsi, Kanadasse, USAsse, Austraaliasse, Inglismaale, Saksamaale (enim Rootsi) · Poliitilise paguluse lõppu tähistas Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal Kohvrite aeg · Kohvritel istumise aeg: vahetult pärast sõda 1940. aastate teisel poolel (oodati naasmist Eestisse) · Kohvrite lahtipakkimise aeg: 1950. ja 1960. aastatel (uus koht uuel kodumaal) · Aeg mil kohvrid viiakse pööningule: 1979. aastad ja 1980. aastate algus (integratsioon lääne ühiskonda) · Identiteet säilitati: · Koonduti erinevatesse organisatsioonidesse · Korraldati ühisüritusi · Kirjasõna muutus väga oluliseks eestlasi ühendasid ajalehed ja kirjad ning ilukirjandus · Kirjanik kui rahvuslik kangelane (üle 130 autori) · 1950 loodi Rootsis Lundis Bernard Kangro alga...
· Pärast Ülikooli läks sügavale Siberisse ekspeditsioonile (pääses sõjaväest) ja tööle - sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa. · Ajakiri "Kultuur ja Elu", ENE (entsüklopeeida) toimetaja Oli ka poliitikas, "Sirbi ja Vasara" ajal kommunistlikus parteis, siis läks üle sotsialistlikku, kuigi väidetavalt ta eitas seda süsteemi. Siis rohelistesse ja kandideeris isegi Riigikokku, aga sinna ei pääsenud. Taasiseseisvumise ajal oli poliitiline aktivist. · 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku
Eduard Vilde "Tabamata ime" E. Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam su...
inimeste mõtteavalduste üle. Eesti NSV parlamenti nimetati Ülemnõukoguks ja selle juhatus oli presiidium. Eesti NSV valitsust nimetati Ministrite Nõukoguks. Eesti NSV kohalikke võimuorganeid kutsuti täitevkomiteedeks. 5.)Eesti NSV kultuurisaavutused- Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater; Linastus mängufilm ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia"; Eesti Raadio alustas uue programmiga ,,Vikerraadio".
Kui Prantusmaallevis vaimulik muusika siis Itaalias ilmalik muusika. Enamasti lauldi madrigali, mis jutustas tavaliselt karjuste elust ja armastusest. Väljapaistev helilooja oli Fransesco Landino. Ta oli luuletaja ja muusika teoreetik, kes ei kirjutanud mitte ühtegi vaimulikku teost. Kõrgrenessanss-15 sajandil oli madalamaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. See on mitmehäälsus milles lauldakse. Keskuseks sai Burgundia hertsogiliit, kuhu koondusid muusikud ja kultuuriinimesed. Kujunes välja uus kõlaideaal. Kvardi(4) ja kvindi(5) asemele tulid terts(3) ja sekst(6). Muusika hakkas lähtuma sõnade rütmist. Tähtsaimaks sai laulev meloodia. Kõige esinduslikum zanr oli jätkuvalt missa. Motett muutus lihtsamaks. Tekkis polüfoonia kõige lihtsam näide ehk kaanon. Sellest ajast teame me heliloojat nimega Jacobus non Papa. Orlando di Lasso-Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks
Aasta revolutsioon ja sellest tekkinud kaos. Autori hoiak on kriitiline: vägivald ei too ühiskonnaprobleemidele lahendust. Indreku ema Mari on haige ja vaevleb suurtes valudes. Ta palub, et Indrek aitaks tal surra. Indrek ei suuda ema palvet täitmata jätta, sest emal valutab ju sama külg, mida Indrek poisipõlves kiviga tabas. 4. Osa Elu Vabadussõjajärgses Eestis Kirjanik maailb kireva ja mitmekülgse pildi: tegutsevad hangeldajad ja kultuuriinimesed, tõusiklikud uusrikkad ja märrajad. Tammsaare on kriitiline ühiskonna suhtes, kus moraal ja tõekspidamised on jäänud tagaplaanile Vastuolud Indreku abielus. 5. Osa Tagasipöördumine oma juurte juurde. Indrek püüab oma süüd füüsilise tööga lunastada. Siiski ei ole see temale enam õige koht. Kirjeldatakse kolmandat põlvkonda- 20ndates aastates maanoori. Plussid:
Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
Eugen Kapp sündis 1908 aastal Astrahanis venemaal volga jõe ääres ja suri 1996 aastal tallinnas Ta oli Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Ta oli tollase muusikaelu juhi Artur Kapi poeg. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna kons...
Juht: Lagle Parek (sest kõik mehed saadeti ju Tsernobõli armeetööle- likvideerima katastroofi) o 02.02.1988 Tartu Võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist o Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.02.1988 Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada o 1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum (loomeinimeste juhatuse koosolek) Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase ENSV juhtkonna tegevuse üle. Avaldati usaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes · (Perestroika ajal ka otsesaated) o Rahvarinde loomise ettepanek tele-eetris (otse-eetris) 13.04.1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks
Tänapäeva väikesed inimesed Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ja tinglikult on igaühel meist ühiskonnas oma positsioon. Ühtedest kujunevad arvamusliidrid ja teised arvavad end ise seda olevat, ent kõige rohkem on siiski nii öelda tavalisi inimesi, väikekodanlastest elanikke, kes tõenäoliselt laiemale üldsusele tuttavad ei ole. Hoolimata sellest oleks väär öelda, et seesugused inimesed on vähem olulised või halvemad kui teised meie hulgast. Kes on väikesed inimesed? Lapsed on välimuselt nagu täiskasvanud, aga väiksemate mõõtmetega. Väikesed inimesed seevastu näevad välja täpselt nagu ülejäänud rahvas, kuid nende erinevus avarama maailmavaatega inimestest tekib vaimsel tasandil. Minu arvates võib väikesteks inimesteks kutsuda seda osa inimkonnast, kes kritiseerib kõike oma ümber, elab ainult raha nimel, võistleb kõiges oma naabriga, kardab mõtlemist või ei oska teisi inimesi hinnata. Tõe...
Astrahani muusikaelu juhi Artur Kapi pojana. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Linnas esinenud nimekad muusikud, nagu Aleksander Skrjabin ja Fjodor Saljapin, olid sagedasteks külalisteks Kappide kodus. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922. aastal astus Eugen Kapp Tallinna konservatooriumi klaveriklassi. Klaveriõpingud jäid aga pooleli, sest suurem huvi oli tal ärganud komponeerimise vastu. 1931. aastal lõpetaski ta Artur Kapi kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Eugen Kapp suri 29. otoobril 1996
kuni Eestis elab eestlasi. Seetõttu tulebki "koduseid" hoida, toetada, ning neid külastada, sest pagulasühiskonna olemasolu sõltub ju eestlaste olemasolust Eestis, mitte vastupidi. (Akadeemia 2008 : 2263) Paljud leidsid, et eesti kultuur saab sündida vaid välismaal ning, et Eestis tegutsevad kirjanikud ja kunstnikud on kõik kommunistliku ideoloogia teenrid. Oma intelligentses vormis märkis pagulaskultuuri mõiste siis seda, et lahkunud kultuuriinimesed ei näinud siin ellujäämise ja eneseteostuse võimalusi. ( Akadeemia 2008 : 2264) VÄLIS-EESTI JA KODU-EESTI 1960. aastatel leidis üha rohkem kandepida nn. Väliseestluse ideoloogia, millesarnane mõiste oli juba käibel kahe maailmasõja vahelisest ajast. Näiteks peeti 1928. aastal Tallinnas esimest väliseestlaste päeva ning asutati Välis-Eesti Ühing. Stockholmis anti välja nt. Ajaleht Välis-Eesti. (Akadeemia 2008 : 2265)
tablood. Tihti tundusid dialoogid kohmakad nende laulude keskel. Alguses tundus operett igav ning sisu tundus mõttetult veninvat. Kuid mida aega edasi, seda põnevamaks ja kaasakiskuvamaks etendus muutus. Minu lemmikkoht oli pidu ning peokülalised. Mäletan, et vaatasin lausa suu ammuli, kuidas balletitantsijannad tantsisid. "See on lihtsalt nii lahe!" mõtlesin. Ka meeldis mulle nail, mi soli seotud tõsiasjaga, et meie kultuuriinimesed saavad vähe palka. Nimelt oli Froschil raha vaja ning Alfred pakkus talle seda. Frosch küsis, et kus mees töötab ning too vastas:"Töötan rahvusooperis.", mille peale Frosch hakkas naerma ning andis talle raha tagasi ning ütles:" Säh, võta. Sul on seda rohkem vaja." See hetk oli lausa hiilgav minu arust ning terve saal naeris selle peale. Ka oli üks unustamatuid hetki see, kui Tõnu Kark imiteeris "Luikede järve" ta ümises "Luikede järve" muusikat ning tegi väga
katalüüsib inimkonna arengut tervikuna. Teiselt poolt loob kultuur rahvusriigi vaimse taglastuse, genereerides muu hulgas isolatsionismi ja hybrist. Üldiselt on Euroopa kunstiinimesed ja intellektuaalid suhteliselt harva, enim kahe suure sõja vahel, olnud oma ülirahvuslike valitsuste suuvoodrid. Sagedamini on nad püüdnud säilitada kainet meelt ja kriitilist mõistust, asetades inimkonna üldhuvid ettepoole sektantlikest. Ent keda või mida on need kultuuriinimesed esindanud? Kes on need, kes käisid ja käivad konverentsidel, assambleedel ja kõikvõimalikel teistel vaimuinimeste sabatitel? Need on reeglina tõsise või elitaarse kultuuriga seotud inimesed, kes on niigi üliväga humanistlikud, solidaarsed üksteise ja kõikide «teistega». Erandeid muidugi on, ja mõnel perioodil päris palju, ent üldjuhul ei teki ka näiteks Baltimaade ja vene kunstiharitlastel teineteisemõistmisega liiga suuri raskusi. Nende vaidlused jäävad
ainult teadmiste ammutamiseks, vaid ka küsimuste esitamiseks, lisainformatsiooni hankimiseks ning diskussioonideks. 2. Ülesehituselt ei ole õpikuteemad kronoloogilised, vaid pigem teatud kirjanike loomingut ning kirjandusvoole järjestades (kokku 39 osa). Lõiminguliselt jõutakse ühest teemast teiseni ning lugejal tekib hea ülevaade suundadest ning neid viljelevatest kirjanikest. Teemade sees tõstetakse esile tähtsaimad kirjanikud, luuletajad, kultuuriinimesed ning tutvustatakse nende loomingut. Iga osa lõpus on küsimused, mille üle grupiviisiliselt arutleda või mis lisamaterjale sellega seoses vaadata ning ülesanded, mis aitavad osa paremini mõista. Samuti on toodud iga osa lõppu ruutkoodid, mis aitavad lugejal kiiremini ning kergemalt lisainformatsiooni hankida. Raamatu lõpus on erinevaid katkendeid, luuletusi ning lühinovelle ilmestamaks veel paremini loetud teemasid. 3
8. Kultuur · Rannarootslaste asutused rannikualadel ning tihe asutus Vormsil ja Pakril. Vormsil on tänapäevani rootsipärased külanimed ning koolis õpetatakse rootsi keelt. Samuti on säilinud rannarootslaste asutusi (Kaur, 2008) · Maamärgid kirikud, mõisad, lossid, raudteetammid, linnused -Lihula linnus ja mõis, Matsalu mõis, Ungru barokne loss (1893a), -Kiltsi sõjaväebaas (20saj. keskpaik), -Virtsu-Tln kitsarööpmeline raudtee · Kultuuriinimesed: kunstnik Ants Laikmaa, kirjanikud E. Bornhöhe, K. Ristikivi (Kaur, 2008) 10 Joonis 15. Ungru loss enne sõda Joonis 16. Ungru loss tänapäeval Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud
ateistideks ehk jumalaeitajateks; Laulupidude lõpus sai traditsiooniks laulda laulu Gustava Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm"; Keskharidus muudeti kohustuslikuks; Soome TV süvendas lääneliku eluviisi kultust. 37. Nimeta tähtsamad sündmused Eesti NSV kultuurielus 1940-1970. Venemaal Jaroslavlis alustasid tegevust Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid; Tallinnas toimus esimene Eesti NSV üldlaulupidu; Toimus EKP VIII pleenum, millega mõisteti hulka paljud kultuuriinimesed, kelle looming oli väidetavalt rahvuslik ja seega mittekommunistlik; Tallinna Televisioonistuudio alustas saadete edastamist; Ilmuma hakkas kirjanduse sari ,,"Loomingu" Raamatukogu"; Tallinnas toimus uuel laululaval XV üldlaulupidu; Tallinnas asutati Noorsooteater; Linastus mängufilm ,,Kevade" ja ,,Viimne reliikvia"; Eesti Raadio alustas uue programmiga ,,Vikerraadio". 38. Miks maakultuur hääbus nõukogude ajal? Põhjenda.
tutvustamine · magalapiirkonna staatuse tekkimine, · koosturundamine (näiteks pakettimine anonüümsus piirkonna ettevõtjate vahel, messidel · hulkuvad koerad ja kassid esinemine, ürituste korraldamine) · Põhja-Eestit hõlmava ühise · kasutada kohalike elanike potentsiaali turismiinfopunkti projekti piirkonna huvides (näiteks koolitajad, mitteteostumine kultuuriinimesed, konsultandid e tippspetsialistid, kellel oleks midagi pakkuda kohaliku piirkonna arenguks) · Uute teenuste pakkumise soodustamine, näiteks jahindus, jalgrattamatkad · Haarata võimalikult palju ettevõtteid turismiarendusse (näiteks meierei, hobuvankrid) koostöö erinevate ettevõtete vahel · Erinevate turismitoodete pakkumine - näiteks kanuumatk Vasalemma jõel, talguturism, hobusõidukid · Oma piirkonna identifitseerimine
· Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988 aaasta algul · Erakond loodi augustis 1988 · Eesmärk: sõltumatu Eesti riik · Erakonna juht: Lagle Parek 2.veebruar 1988 Tartu võimud kartsid rahulepingu aasta päeva tähistamist Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruar 1988 · Rahvas julgeb avaliku aastapäeva tähistada o Kuigi üritada segada seda üritust 1-2parill 1988 loomingulise liitude pleenum · Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused: · Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV ja luhtkonna tegevuse üle · Avaldati isaldamatust Karl Vaino ja Bruno Sauli suhtes Rahvarinde loomise ettepanek · 13.aprill 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks Tartu muinsuskaitsepäevad · Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid
nime muutmiseks vaid parandamiseks ja seda võib teha ka perekonanseisuametnik asjaajamise korras isiku enda soovil juhul kui oli tegi sama nimega. Ka saksapäraste ja venepäraste nimekujude parandamine oli soositud(Must 2000:60). 1930.aastateks tõusis teravalt esile nimede eestistamise probleem. Võõrapärased nimed hakkasid riivama eestlaste rahvuslikku eneseuhkust ja nimede eestistamisest sai lühikese ajaga üleriiklik kampaania. Kultuuriinimesed kirjutasid emakeelsete nimede tähtsusest juhtnööre ja soovitasid valida kodupaiga talude järgi. Suurt survet nimevahetuseks tundsid eelkõige just riigiametnikud ja avaliku elu tegelased(Must 2000: 62). Nimede eestistamine tõi kaasa ka palju segadust. Real juhtudel on ühe perekonna liikmed valinud omale erinevad uued nimed, populaarseid nimesid võtsid erinevatest suguvõsadest ja isegi erinevatest rahvustest inimesed. Kuigi seadusega sai vastava riigilõivu tasumise korral
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
esemetust ning universaalset ruumi. Suprematistlik maal pidi vastama üldistele mõistetele, mitte igapäevastele kogemustele. Dadaism I ms ajal tekkinud kunst, osad käsitlevad seda omaette kunstivooluna, tekkis sulaselgelt protestist ning kujunes sõltumatult kahes keskuses Ameerikas New York ning Euroopas Zürich. Zürich Sveitsis kujunes tõeliseks kultuuripaabeliks, kus kohtusid eri rahvuste kultuuriinimesed, kogunemiskohaks sai Voltaire'i kabaree, kus vastastikku loeti ette teoseid ja eksponeeriti pilte. Dada on laste keeli kiikhobune. Dada oli ka sokikunst, tulid välja oma programmiga: nende verivaenlane oli korralik kodanik ja sõda oli nende arust eriline räigus. Tuntumad esindajad olid Max Ernst, Kurt Schmitters, Hans Arp, Duchamp ning Picabia. Duchampi kuulsamad tööd: ,,Trepist alla tulev akt", ,,L.H.O.O.Q." vuntsidega Mona Lisa
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused (6 EAP (1. pool, 3 EAP)) FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse (3 EAP) KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2010 / 2011 1. Kuidas tuleks mõista sõna ,,kirjandus"? Mille poolest eristub ilukirjanduslik tekst teistest tekstidest? Kirjandus on (kõige üldisemas tähenduses) kirjutatud tekstid, mis on üldreeglina mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi ja kommunikatsioonivahend. Kirjandus kui kommunikatsiooniprotsess eeldab autorit, lugejat ning neile mõlemale mõistetavat kirja ja keelt. Ilukirjanduslik tekst erineb teistest selle poolest, et see on kujundliku mõtlesmise ning keelekasutuse tulemus ja kuulub kunsti sfääri. 2. Millised on kommunikatsioonisituatsiooni tähtsamad komponendid? Mismoodi sünnib kirjanduslikus kommunikatsioonis teos ning millist rolli selles mängivad autor, tekst ja lugeja? Kommunikmatsioonisituat...
04.2018 Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ● Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988.aasta algul, ● Erakond loodi augustis 1988 ● eesmärk: sõltumatu Eesti riik ● Erakonna juht: Lagle Parek 2.veebruar 1988 Tartu - võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist Eesti vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaril 1988 ● Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada 1-2.aprill 1988 loominguliste liitude pleenum ● Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused ● Pleenumil põõrati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle ● Avaldati usaladamatust Karl Vaino ja Bruni Sauli suhtes Rahvarinde loomise ettepanek ● 13.aprillil 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinde Perestroika toetuseks Tartu muinsuskaitsepäevad ● aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitsepäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid
Siurulaste põhimõtteks oli ärritada kodanlasi luuletati lilledest ja armastusest ajal, mil käis sõda. 12. klass 1. Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20. sajandil kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944. aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu jpt. 3. Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Aastatel 1944-1990 jaguneb eesti kirjandus stalinismiperioodiks, sulaperioodiks, stagnatsiooniperioodiks ja nüüdiskirjanduseks. 4
Esimees: Trivimi Velliste 1988 murranguaasta Eestis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei Üleskutse erakonna loomiseks tehti 1988 aasta algul Erakond loodi augustis 1988 Eesmärk: sõltumatu Eesti riik Erakonna juht: Lagle Parek 2.veebruar 1988 Tartu-võimud kartsid rahulepingu aastapäeva tähistamist Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 24.veebruaril 1988 Rahvas julgeb avalikult aastapäeva tähistada 1.-2. Aprill 1988 loominguliste liitude pleenum Toompea lossis kogunesid kultuuriinimesed Pleenumi otsused Pleenumil pöörati suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ning avaldati rahulolematust tollase Eesti NSV juhtkonna tegevuse üle Avaldati usaldamatust Karl Vainu ja Bruno Sauli suhtes Rahvarinde loomise ettepanek 13 aprillil 1988 teeb Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne Perestroika toetuseks Tartu muinsuskaitsepäevad Aprilli keskel toimusid Tartus muinsuskaitseoäevad, kus avalikkuse ette toodi rahvusvärvid 16.juuni 1988
ajal tuntud lavastaja, kuid lavastajaroll tuli hiljem. Tema roll teatriuuenduses on siiski märkimisväärne, kui lavastajad on teised ja mitte Unt, siis ikkagi on eestvedajaks Unt ise. Teatrialaseid artikleid on ka hiljem kokku kogutud. Kriitikutegevus, mida on alahinnatud, algab 60ndatel filmikriitikuna, siis muutub teatrikriitikuks ja hiljem ka kirjanduskriitikuks. Tartus käib äge seltsielu. Vaino Vahingu ja Maimu Bergi kodus tekkis salong, kus hakkasid kõik tähtsad teatri- ja kultuuriinimesed kokku käima. Mängud läksid Undi seisukohalt päris pööraseks, ta abiellus 60ndatel aastatel ja lahku läinud ja jälle uuesti abiellunud. Nende elu ja teatrimängude käigus toimus teine traagiline lahkuminek, mida ta väga tõsiselt üle elas. 70ndate alguses oli tal ka väga suur kriis, mis aga polnud loominguline kriis. Isiklik kriis viis selleni, et ta pidi Tartust põgenema – Tallinnasse. Tallinnas elab ta elu lõpuni ja seal kujuneb temast ka lavastaja.
Rahvuslikud ideed hakkavad taas oluliseks ja tähtsaks muutuma justnimelt seoses maaga. See oli päästikuks, mis vallandab ka teisi sündmusi. 80ndate lõpupoole luuakse nii poliitilised kui ühiskondlikud liikumised või grupid, nt MRP- AEG grupp, muinsuskaitseseltsid, esimene Eesti poliitiline erakond pärast iseseisvuse kaotust. 1988. aastal toimus nn loominguliste liitude ühispleenum. See oli kultuuriinimeste reaktsioon muutunud ajale, võimalikele uutele tulevikustsenaariumitele. Need kultuuriinimesed hakkavad tasapisi mõtlema tulevikust lahus Nõukogude Liidust. Siin saab oma väljundi see kultuuriinimeste seltskond, kes nõukogude ajal on pidanud oma arvamusi kogua aeg kuidagi varjama või on pidanud tsensuuriga võideldes kompromisse tegema ja pole saanud otse oma arvamusi väljendada. Kultuuriinimeste roll 80ndate lõpus on väga suur. Toona tegid poliitikat paljuski aate- ja ideeinimesed, mitte niivõrd praktikud ja pragmaatikud.
Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904. aastal puutub kokku kunstnik Ants Laikmaaga, kes julgustas Mariet edasi luuletama. Ants saatis mõned luuletused ajalehe toimetustele ning Mutti nime all ilmusidki esimesed luuletused. Tasapisi sulandus naine kirjandusmaailma. Kahe aasta pärast kolis Under perekonnaga tagasi Tallinna, misjärel hakkas Under üha rohkem kultuuriinimestega lävima. Tema kodust sai nagu salong, kuhu kultuuriinimesed kogunesid. Mõistagi ei meeldinud see abikaasale, kes oli kultuuri suhtes ükskõikne, mistõttu paari suhted jahenesid. Tagatipuks kohtub Under Artur Adsoniga, kes Mariesse armub. Hacker ja Under on sisuliselt lahus, kuid mitte ametlikult. Hacker ei ole nõus naisele lahutust andma. 1917. aastal asustatakse Siuru, mille presidendiks saab Marie Under. Eestisse naasevad nii Vilde kui Tuglas, kellega Underil tekib samuti sümpaatia. Seoses Siuru asustamisega elavnes ka kirjandustegevus
Muidu sõbralik ja abivalmis. probleemid - "Tabamata ime" - Vilde näidend toimub pärast esimest maailmasõda, mil Eesti ihkas Euroopa kultuuriga samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud kuulsa klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
