"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda,
aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal
Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu,
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3
olude ohver. Jaan jäi haigeks ja sellest olenevalt ei saanud ta teha tööd. Pärast tervenemist oli kätte jõudnud talv ja enam polnud töökohti saada. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks. Andres arvas, et Väljaotsa pere on nende omast madalamal ja ta kasutas võimalusi, et Jaani häbistada. Näiteks alandas Andres Jaani maja läbi otsimisega, lootes sealt varastatud kraami leida. Kuna kõik külaelanikud teadsid Jaani kui ausat meest, siis läbiotsimine pani inimesi selles kahtlema. Andres häbistas Jaani ka piibltunnnis, kuhu Jaan purjus peaga läks. Virgu Anni ja Andrese vaheline armastus tekitab palju pingeid. Esiteks ei taha Jaan Annilt uhkuse tõttu abi vastu võtta, kuigi Anni saaks tema peret aidata. Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja
Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmisest. Jaan tunneb häbi , kuna on noor ja tugev mees aga ei suuda oma pere üleval pidada ja seda ära toita. Jaanil on ülel pidada Vanaema , vend ja kaks õde. Jaanil on häbi kui kuuleb et õed ja vennad on koolist toidukraami varastanud. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida.
Väljaotsa Kai: ekslikud arvamused meie pere kohta viis minu poja hukatusse Tihti lähtuvad inimesed stereotüüpidest ning selle tulemusel tembeldame vaesed automaatselt varasteks. Muidugi on juhtumeid, kus on see põhjendatud, kuid süüdistades süütut võtame ära kitsikuses elava inimese viimse päikse. Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde
kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval pidamine nuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest lipilase hrra Prnaga rkida, sest too oskas alati mistlikku nu anda, aga lipilane oli linud maale mingite uuringute asjus. lipilane oli talle alati elnud, et nd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning pdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna poole ja kis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid
peatkk Koju judnud, oli Indrek rampvsinud ning suundus kohe magama. Hommikul vestles ta Kristiga eelmisest htust. Valitsus lubas hakata antud vabadusi lahti seletama, mistttu kigile tundus, et kik jb nii nagu oli siiani olnud. Vabadus pole enne sinu vimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala krile. Krsus sitis Indrekust mda ning kutsus ta kaasa. Nad lksid poodniku juurde, kelle kest Krsus ksis vabadusvitluse jaoks parteile raha. Mningase vaidluse peale sai ta lpuks sada rubla ning lahkus. Edasi sitis ta jrgmise ri ette, kus kordus seesama ikka ja jlle. Ainult viimane rimees keeldus kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Krsusega ei sitnud. Indrek hakkas koju Vargamele saatma Rahva Spra ning Viljasoo kirjutisi. ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest kigest aga huvitatud, ksis vaid Indreku venna Andrese jrele. Kristi on uuesti otsustanud, et tahab siiski Ameerikasse minna, peale vestlust Indrekuga
Philised tegelased: d`Artagnan - peategelane Athos - healoomuline, arukas, rahumeelne, d`Artagnani parim sber Porthos - hiiglaslik musketr, natuke rumal, d`Artagnani sber Aramis - Athose ja Porthose vahepealne de Treville - musketride kapten Louis XIII - Prantsusmaa kuningas Tema Eminents - kardinal(kaardivelaste kapten) mees Mueng`ist - raamatu vltel suhteliselt tundmatu isik; de Rochefort; kardinali teener hrra Bonacieux - mees kelle vaenlane oli samuti mees Mueng`ist; d`Artagnani korteriomanik Contance Bonacieux - proua Bonacieuxi; d`Artagnani armastatu; suri tnu mileedi mrgile Ketty - mileedi toatdruk; armastas d`Artagnani Charlotte Backson - mileedi, kes flirtis kikide meestega, kellel oli mingisugune vim teiste suhtes; isekas; tark; ilus; pahatahtlik; tahtis d`Artagnani tappa; tappis mitu inimest Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1osa.1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 ekd, nuande
nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest. Kui aga perepoeg haigeks jääb ja töö kaotab tuleb majja nälg ja seni aus Jaan otsustab oma majas varjata varastatud kraami, et nii vähemalt leib laual hoida. Kuid Jaan jäi vahele, ta võeti kohtu alla ja kohtus saatis Jaani külmale maale Siberisse. Temaga koos saadeti Siberisse ka tema armastatu Anni, kes oli kohtus Jaani kaitseks valetunnistuse
Nendest tuhisesid pidevalt mööda reed, mille eest pidi kraavi sügavasse lumme hüppama. Rikkurid, kes nendes olid, virutasid korra isegi piitsaga, ning ajasid pea-aegu alla ühe pimeda kerjuse. Ka ausus maksab midagi. Kuid paneb mõtlema, kas ka juhul, kui pere sellepealt kannatama peab. Jaan oli oma põhimõtetega mees. Kui teekäijad tulid talle külla, siis söödi-joodi, kuid saades teada, et tegelikult tahavad nood oma varastatud kraami seal peita, siis viskas mees nad välja, isegi siis, kui nad pakkusid suurt tasu. Tegelikult seekord oli see ka tõeline vedamine, kuna varsti tulid sauna üle vaatama ametnikud, eesotsas Andre Vadiga, kes oli Anni isa. Too mees ei sallinud Jaani tolle vaesuse pärast. Joomine maksab nii või teisiti kurjasti kätte. Kord kõrtsist koju minnes otsustad Jaan minna Tõnu-Jüri piiblitundi, mis talle teepeale jäi. Seal jäi ta magama ning ka viinaaurud olid tugevad
See on siis sisukokkuvte Aidi Valliku raamatu ''Ann'' teisest sarjast. Ktlin kolis Prnusse,sest ta ema leidis uue mehe. Peale seda Vsu vrki saab Ann emaga hsti lbi ja on temaga aus,kuid endiselt on tal mingid kella ajad,mil ta peab kodus olema. Reenale hakkab meeldima k poiss nimega Gregor.Ta tutvustas teda ka Annile. Toimub klassihtu,millele jrgneb pidu kuskil majaaluses pubis.Kogu htu tantsib Ann Gregoriga.Reena oli Anni peale vga vihane,sest ta rkis koguaeg Annile,et neil on Gregoriga liin(mida Gregor ei tunnistanud) ja trjus teda kogu jrgneva aja.kspev lhevad Ann,Gregor,Sander ja Marts(Gregori sbrad)Prnusse Ktlinile klla.Nad lhevad sinna valge rendi BMW'ga.Tee peal vttis politsei nad rajalt maha,kuid poisid andsid neile altke maksu ja sitsid edasi.Prnus tegi Gregor krtsis kigile vlja,ostis palju jooke ja kinkis Annile kuldketi sdamega,mille keskel oli valge kivi.Kogu selle aja jooksul mtles Ann,kust see raha tuleb.Gregor tles,et neil on mingi ri Martsuga.Tagasitulles toimub jlle p
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
Kohale judes astus ta sinna sisse. Seal oli pime ja kusagilt nurgast kostis hl, mis kutsus edasi. Ta ngi prandal kahte lgedest tehtud aset, kus hel oli ks vanamees ja teisel poiss. Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid
1.millal ja kus kohtas Raskolnikov esimest korda Sonjat? - Esimest korda nad rkisid, peale marmeladovi surma, kui Sonja ise Raskolnikovi juurde lks. 2.kuidas sai Svidrigailov teada raskolnikovi kuriteost?- Ta kuulis seda siis kui Raskolnikov oma kuritd sonjale les tunnistas. Svidrigailov oli endale elamiseks leidnud toa sonja toa krvale. Ta kuulis vi ngi et raskolnikov on sonja juures, siis ta vttiski tooli ja istus seina juurde, tpselt sinna kus teise seina taga raskolnikov ja sonja olid ja kuulas tervet nende vestlust pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin oli ainuke, kellega raskolnikov natuke rohkem lbi kis, likooli ajal. Prast kui raskolnikov vaesuse prast likoolist ra tuli, siis nad enam eriti ei suhelnud. Raskolnikov ksis tihti razumihhinilt totsi, sest tema leidis alati, midagi teha. Esimene kohtumine teoses on, siis kui raskolnikovil tuli mte teda klastada. Ta
Sest ta lks pidevalt Oru Pearuga tlli ja nad mngisid ksteisele pidevalt vingerpusse ja kaebasid ksteist kohtusse. 4.Kuidas oli Pearu omandanud oma talu? Pearu isa ehitas selle ,kui ta oli vike ning hiljem ji sinna elama. 5. Tooge niteid vale, ju ja varanduse vimutsemisest te ja iguse le? Kohtus , kui Pearu valetas, et koer ajas tema maal tedrepoegi taga ja selleprasti surma sai.Andres oli ldud kuna ei saanud oma tde ja igust. See kui Andres tssas Oru Pearut ,kui krtsis lubas 30 rubla eest elda kuidas sai Pearu oma hobusega Andrese vilja sisse. Pearu lhkus kogu aeg aia ra ja laskis Andrese loomad oma vilja rikkuma, et saaks Andrese peale kaebata. 6.Mis phjustas Andrese prdumise piibli poole? Andres prdus oma jumala poole ,sest kik tema lapsed olid ra linud ja mitte kski neist ei tahtnud sinna jda . Ja ka Krda surma prast. 7.Miks lahkusid lapsed Vargamelt? Sest Vargamel ei olnud kunagi armastust ega nne vaid palju tlisid ,riidu, vihkamist ja kurbust. 9
Kapten ostis ra Crusoe kest mauripoisi. Ta ei tahtnud alguses poisi vabadust ma, aga poiss oli ise nus kapteniga minema. Brasiiliasse judes li Crusoe tubakaistanduse, mis hakkas vga hsti sisse tooma. Kuid ikka ei olnud ta rahul, sest ta ei saanud kia merel sitmas. Lpuks tuli sobiv vimalus ja Crusoe tegi kik lepingud ja testamendi oma istanduse kohta. 1. septembril astus ta laevale, mis pidi suunduma Aafrika rannikule. Kuid ka seekord tabas neid nnetus ja nad olid 12 peva orkaani meelevallas. Kik need 12 peva triivisid nad sihitult avamerel. Kui nad olid umbes selgeks teinud, kus nad on, veti suund Inglismaa poole. hel varahommikul karjus madrus le laeva: ?Maa?!?. Nii, kui juti vlja vaatama, milles asi, raksatas laev madalikule kinni. Kuna oli ikka veel suur torm, siis mindi vahu ja vee eest kajutisse peitu. Kuna kik arvasid, et nad peavad surema, siis otsiti kskik millist pseteed ja see ka leiti. Nad lasid vikse paadi vette ja ronisid sinna sisse
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus
Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada.
"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E
ning tilgutas sealt verd oma raamatusse. Rehepapp- Oli tark ja kaval ravitseja. Tema poole pöörduti abi saamiseks. Kahel korral tegi seda Kaarel, kõigepealt sellepärast, et ta sulane oli seepi söönud ja vaevles suurtes kõhuvaludes ja teisel korral selle, et teda kimbutas halltõbi. Kaarel sai tänu Rehepapile oma haigusest lahti. Hinged- Hinged tulid hingedepäeval koju ja selleks kaeti neile laud ja köeti saun. Raamatus räägiti sellest, kuidas Liina valmistub selleks päevaks. Ta koristab ära kõik toad ja kütab sauna kuumaks, ning vaaritab head ja paremat saabuvatele hingedele. Kalmurahval pidi olema väga mugav. Neil toideti kõht täis ja saadeti sauna vihtlema. Need kurvad hinged, kelle lähedased olid surnud ja majad maha põlenud kükitasid koos sugulastega võõrastes laudades. Koll- Koll sööb ja tapab inimesi. Kui kolli näed tuleb lugeda
Selles raamatus ksitletakse keskealise akadeemikust Humbert Humbreti kirest varakpse teismelise tdruku vastu. Humbert phjendab kiindumust 10-14 aastaste tdrukute vastu eelnevalt oma elus tdruku Annabeli kaotusevalu leelamisega ning lpuni viimata suhe oligi jtnud mehe sdamesse koha ainult noorematele nitsikutele. Raamatu peamiseks ksitletatavaks probleemiks on pedofiilia.Ent eelkige on see romaan armastusest, selle prasusest,hallutsinatsioonidest, hullusest ja leminekutest.Peategelasteks on lapseohtu tdruk Lolita ning Humbert Humbert (thtsamad tegelased on veel Annabel Leigh, Charlotte Haze ning Clare Quilty). Novelli tegevusajaks on aeg enne Teist maailmasda ja sealt edasi. Loo peategelane sndis 1910. aastal Prantsusmaal. Kuid 1947. aastal kolib H. H. Pariisist USA-sse, kus toimub phitegevus. Raamatu algul rgib ta oma endisest elust enne kohtumist Lolitaga ehk Dolores Hazega. Ta rgib, kuidas tal tekkis himu nmfettide vastu. Ta armastas hte tdrukut lapseplves, kes aga suri ning ta ei s
Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile. ,,See oli teatraalne käik" iseloomustab näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu.
ning ksper ja tker tulid nendepsside ja kottidega jrele. ksper oli vihane nende peale et miks nad jooksu panid. ja ahasele tulid smepiinad. et tema oli arg ja pani jooksu. vahepeal said kik surma seda ma ei hakka pikemalt rkima. ja lppes nii et kui ahas les rkas. oli ta haiglas. sealt lks ta oma koju. kuhu oli ahase vend palganud teenija ja talle ra maksnud ta oli ahasele kirja ka jtnud, mille peitis teenija ra igaksjuhuks, mille vahel oli 100 rubla. jrgmisena lks ta oma kooli, kus ta kohtus direktoriga. Lisamaterjalist: Tegelased jagunevad kahte leeri sotsialistid vi rahvuslased? Punaarmeed pooldavad Kmer, Ahase vend ning tema vanemad, ent iseseisva Eesti poolt on Ksper, Tker, Mugur, Martinson, Miljan, Konsap ja Kohlapuu. Peategelane Henn on see, kes on kahe leeri vahel alguses. Ta ei taha sdida ja videlda, kui vabat Eestit soovib kll ja seetttu asub sjas siiski Eesti eest vitlema.
Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
