aastast elas Tallinnas. Eduard Vilde suri 1933. aastal ja oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. "Külmale maale" E.Vilde Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal
Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 luuletuse ja luulekatkendi. 6)" maale" Külmale E.Vilde "Külmale maale" Raamat algab sellega, et peategelane Jaan on kirikus ja tukub, sest on väsinud raskest tööst ja pikast teest kirikusse, mille ta pidi läbima jalgsi. Peale kirikut satub ta kokku Anniga, tüdrukuga, kellega nad on juba ammused sõbrad. Anni pakub Jaanile saia, aga see ei taha seda esialgu vastu võtta, sest häbeneb oma vaesust ja nälga. On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu,
Külmale maale Tegelased: Kai, Mikk, Jaani ema, Liisu, Hans, Joosep, Juula, Mart, koolmeister Toots, Tõnu-Jüri, Mari jne Jaan raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Anni oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Mõlemad saadeti Siberisse. Andres oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Kokkuvõte: Jaan on kirikus ja magab, tema juurde tuleb Anni, kes talle süüa pakub, kuid Jaan peab häbi tõttu keelduma
Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" A Kuidas oli see võimalik, et aus inimene muutus kurjategijaks? Puudus ja nälg sundisid Jaani varastatud kraami varjama ja tarvitama. Miks Andres vallandas Jaani? Ta arvas et Jaan ei jõua ausa tööga üksinda peret toita ja kartis, et Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3
''Külmale maale'' käsitleb probleeme, kus tihti pole inimesel süüd oma olukorras, vaid on olude ohver. Jaan jäi haigeks ja sellest olenevalt ei saanud ta teha tööd. Pärast tervenemist oli kätte jõudnud talv ja enam polnud töökohti saada. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks. Andres arvas, et Väljaotsa pere on nende omast madalamal ja ta kasutas võimalusi, et Jaani häbistada. Näiteks alandas Andres Jaani maja läbi otsimisega, lootes sealt varastatud kraami leida. Kuna kõik külaelanikud teadsid Jaani kui ausat meest, siis läbiotsimine pani inimesi selles kahtlema. Andres häbistas Jaani ka piibltunnnis, kuhu Jaan purjus peaga läks. Virgu Anni ja Andrese vaheline armastus tekitab palju pingeid. Esiteks ei taha Jaan Annilt uhkuse tõttu abi vastu võtta, kuigi Anni saaks tema peret aidata. Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida.
Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmisest. Jaan tunneb häbi , kuna on noor ja tugev mees aga ei suuda oma pere üleval pidada ja seda ära toita. Jaanil on ülel pidada Vanaema , vend ja kaks õde. Jaanil on häbi kui kuuleb et õed ja vennad on koolist toidukraami varastanud. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks
Väljaotsa Kai: ekslikud arvamused meie pere kohta viis minu poja hukatusse Tihti lähtuvad inimesed stereotüüpidest ning selle tulemusel tembeldame vaesed automaatselt varasteks. Muidugi on juhtumeid, kus on see põhjendatud, kuid süüdistades süütut võtame ära kitsikuses elava inimese viimse päikse. Täna toome teieni Kai loo, kes räägib, kuidas ta poega peeti vargaks ning see aitas kaasa poja halvale teele viimisele. Tekst Gerttu Blank. Kai on kolme lapse ema Mikk, Mann ja Jaan. Kuna Kai on lesk, siis kõige vanem poeg Jaan peab ema ja õde ning venda üleval, kuid seda raskustega kuna inimesed ei usu, et vaene inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde
Eduard Vilde raamat ,,Külmale maale" räägib vaesusest ja sellega seotud probleemidest. Samuti on väga suur osa armastusel ja sellel, kuidas inimesed peavad olude sunnil kuidagi hakkama saama, lihtsalt selleks, et ellu jääda. Vaesus on ühiskonnas üheks suurimaks probleemiks. Selle pärast kakeldakse, varastatakse ning isegi tapetakse. Kui muu seda ei tee, siis nälg paneb alati inimese tegutsema. Raamatu peategelane Jaan oli aus mees, kes elas koos ema ja õdede-vendadega ühes lagunenud saunas. Enim ta häbenes oma vaesust. Seda näitab ka see, et ühel päeval, kui ta haigena kirikusse läks ning sealt juba tagasiteel oli, pakkus Anni, hea naine, kellega nad juba ammused sõbrad olid, talle saia. Kuid mees oli esialgu põikpäine, ega tahtnud sugugi seda vastu võtta. Lõpuks ta siiski tegi seda, kuna pere oli kodus näljas ja vajas igat raasukestki süüa. Jõukamad inimesed tammuvad vaestemate peal, nagu need poleks midagi väärt. Aeg, kus
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan
Kui kolli näed tuleb lugeda jumalasõna või nende poole millestki ristikujutis teha. Raamatus oli ka üks selline koht, kus Rehepapp nägi kolli ja tegi tema poole ristimärgi. Nõid- Nõid oli inimeste tagavaraplaan, juhul, kui Rehepapilt abi ei saadud. Näiteks sulane Jaan, kes pidi armurohu saamiseks nõia juurde minema. 2. Kõige koomilisem koht raamatus: Kõige naljakam koht teoses oli see, kui kohe teose alguse sulane Jaan mõisa sahvris seepi sõi. Jaanil olid suured valud ja ta oigas kogu aeg. Naabertalude naised kükitasid tema ümber ja silitasid ta pead ja jahutasid valust värisevaid jäsemeid. Koera Kaarli mõisnik tegi ise murelikult piipu ning silmitses sulast. Kui rehepapp kohale jõudis, küsis ta Jaanilt, et mida ta sõi. Ta vastas, et sõi vorsti, sinki ja 1 idamaist maiusrooga, mis lõhnas nagu roos. Rehepapp seletas Jaanile, et see mida ta näost sisse ajas, oli seep.
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jäänud ja lapse üleval pidamine nõuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest üliõpilase härra Pärnaga rääkida, sest too oskas alati mõistlikku nõu anda, aga üliõpilane oli läinud maale mingite uuringute asjus. Üliõpilane oli talle alati öelnud, et nüüd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning püüdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause kõrvus ning ta mõtles poepidaja sõnade üle. Järgmisel korral rääkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nüüd Jaanile aitas, ta läks linna ja käis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mõnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja süüa. Poiss jooksis linna poole ja käis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja
pôrgusse. Rehepapp söödab talle hernesuppi, kilter peeretab enne surma, Vanapagan haarab peeru ja jookseb sellega pôrgusse, kiltri hing pääseb aga paradiisi. Räägu Rein otsustab Liinaga ka matustele minna, juhuks kui keegi sugulastest on prossi endale rinda pannud. Küsib tütre käest, kust viimane uue kleidi on saanud - Liina valetab, et varastas teise küla vaimuliku käest ja saab isa käest kiita. Timofei teeb endal matustel mitu korda hirmust püksid täis, sest ta elab saunas, kus öösel laipa hoiti ja ta nägi, kuidas kolm tonti kiltri ära nülgisid, liisku tômbasid ja üks neist naha endale selga tômbas ja kirstu magama keeras, sel ajal kui teised minema läksid. Surnuaias on lisaks elavatele ka surnud, kes tulid vaatama, keda neile seltsiks tuuakse - kôik ratsutavad nende loomade seljas, keda nende peielaua jaoks tapeti. Liina otsib oma ema ja kubjas näitab talle, kuid Liina saab isa käest "môisapasaga rääkimise eest" pahandada
Samuti nägi ta akna all Hansu, kes seisis müts peos ja korrutas muudkui omaette vaikselt:"Ma armastan teid". Liina jääb sinna mitmeks tunniks ja terve selle aja on ka Hans akna all ja avaldab vaikselt parunessile armastust. 14. november - Jaan on ônnetu. Ta on viimasel ajal tihti peremehe käest peksa saanud. Samuti ei oska ta oma tunnetega Luise suhtes midagi ette vôtta, kuna Luise kohtleb teda alati pôlgusega, eriti peale seebi söömist (sellest ajast on Jaanil lollikese kuulsus). Ta on meestelt kuulnud, et naistel on hell süda ja ta läheb môisa juurde, lootuses, et Luisel tast hale hakkab. Seal pureb teda veel môisa koer kuni Ints tuleb välja ja küsib, mis ta tahab. Ints pakub talle môisahärra parukat süüa ja Jaan, kes ei tea, mis asi see on, nôustub. Luise näeb seda ütleb, et Jaan on ikka päris loll ja küsib, mis ta tahab, kuid Jaanil ei tule sônagi suust välja ja ta lastakse koeral minema ajada.
Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei
kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis
Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette vankrisse ning Andres läks sisse. Leidis sealt endalegi noore sulase ja tahtis naabrimehegagi paar sõna vahetada, kuid see istus saksitoas. Naine tegi väljas teiste küla eitedega tutvust ning sai ka endale tahetud tüdruku. Lõpuks sai Andres ka Pearu Murakaga juttu puhuda. Teine kutsus teda ka saksituppa, aga Andres keeldus. Läksid hoopis välja naist vaatama
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Kokkuvõte Tegelased: Rehepapp Heatahtlik mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka Rehe-Sanderiks Hans Heatahtlik kubjas, kes oli armunud mõisapreilisse Nõid Abivalmis naine, päris nimega Minna Kaarel Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige viisakam oma sulasega Jaan Kaarli sulane, haub kättemaksu Kaarlile Endel Ropu suuga mees, pidi Lindale kosijaks minema ---------------------------------------------------------------------------------- Koera Kaarli sulane Jaan käis mõisas sahvris söömas, valus oli kõhus, arvas et sureb, arvati et mõisas tapeti ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget roosi lõhnaga pehmet Idamaa maiusrooga. Tegelikult oli see seep. Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja söövate hiirte vastu.
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
kojanaisega vestlevat. Ta kuulis, kuidas poenaine pdis kojanaist veenda, et too Jaani lastekodusse viiks, sest Kojamees oli haigeks jnud ja lapse leval pidamine nuab palju raha. Just praegu oleks tahtnud Jaan sellest lipilase hrra Prnaga rkida, sest too oskas alati mistlikku nu anda, aga lipilane oli linud maale mingite uuringute asjus. lipilane oli talle alati elnud, et nd, kus tal vanemad enam ei ela, peab ta ise hakkama oma elu korraldama ning pdma sellega toime tulla. Jaanil kumises see lause krvus ning ta mtles poepidaja snade le. Jrgmisel korral rkis poenaine sama juttu, aga seekord Jaanile. Nd Jaanile aitas, ta lks linna ja kis igasugustes firmades otsimas, kas ta leiaks omale mnes neist jooksupoisi koha, siis ta saaks ju ise osta kooliraamatuid ja sa. Poiss jooksis linna poole ja kis paljudes firmades, kuid ei midagi, kellelgi ei olnud jooksupoissi vaja. Kuna poepidaja oma jonni ei jtnud ja ikka neile peale kis, lksid
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust
kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk ka Kirjanike Liidu liige. Sisututvustus Raamat on jagatud 30neks peatükiks (1.-30. november) ja iga peatükk algab ilma kirjeldusega. Miljöö on peamiselt Eesti külas umbes 19. sajandil. Sisu on küll humoorikas, aga samas peegeldab eestlaste sünget elu. Tegelasteks on peale külarahva ka müstilised olendid nagu kollid, kratid ja Vanapagan. Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale,
Kuhu nad need panevad? Kodus riidekirstu või?“ (lk. 83). Rehepapp Imbi ja Ärni kohta: „Kaks poolemeelset inimest, kelle pealuusse ei mahu muu kui näppamine, mis neist ikka tahta. Ei, las nad laovad oma koorma täis ja hakkavad minema, siis sina hiili neile järgi ja tee nii, et nad ei jõuaks mitte koju, vaid tagasi minu juurde.“ (lk. 64). Imbi ja Ärni olid vana armastajapaar, kes olid väga ahned. Selliseid pätipaare on ka praeguses maailmas. Jaan – Koera Kaarli laisk sulane „Ning kütmata oli tema tare seetõttu, et sulane Jaan, kelle õlul lasus kogu majapidamine, püüdis võimalikult vähe tööd teha ning hiilis pea terve päeva niisama ringi – käis ja vahtis mõisas ringi, nühkis kõrtsiukse taga oma vesist nina ning pidas aru, kas minna sisse või mitte, ega läinud lõpuks, sest Kartis Kaarlit. Toa kütmisega polnud tal mahti sugugi tegeleda, kuid külma maja pärast kannatas ta küll, tõmbas end sängis krõnksu ning halises
talle väravat nagu ta peaks peremehele seda avama ning Pearu sõidab aiale otsa. Seejärel peksab naist ja tahab urineerida kaevu, kuid ikkagi ei tee seda, naise palumise peale. V Andres saab teada, milline mees Pearu on- kiuslik, kaval, käkikeeraja jne. Räägib Pearuga kraavi kaevamisest nende kahe maapeale, sest Andrese karjamaad ujutavad, liiga palju vett, loomadel raske seal liikuda. VI Nelipühad, karjapoiss Eedi, Tagapere Kaarli ja Eespere Andrese jõukatsumine(Andres katsub jõudu Pearu sulasega, selgub, et Andres on väga tugev peremees), kõik on külas Eesperel pärast kirikus käimist, peetakse pidu, tutvustatakse end teistele, näidatakse Eespere kodu (meie mõistes soola- leiva pidu). VII Kaarel ja Maie Andrese sõnnikuvedu VIII Heinatöö, Krõõda tegemised suurem töö, Vargamäe nimi IX Saaki vähe, ree laenamine, Krõõda tütar, Andres polnud rahul X
Tõnut mõnitati ja alandati kõrtsis ning ta pidi kõigile kõrtsis õlut välja tegema et näidata et tal läheks hästi. Tõnu leiab kõrtis oma saatusekaaslase, kingsepa, kelle naine oli ta maha jätnud, kellegi teise pärast. Kuueteistkümnes peatükk Tõnu hakkab linnast koju tulema, väljas on külm ja lumine. Ta otsustas ilma peatusteta koju sõita. Tal oli kaasas piiritust ning aeg ajalt ta turgutas end sellega. Kuid Tõnul tuli uni peale ning ta jäi magama. Hobune peatus viimase kõrtsi juures, kuna oli harjunud, et peremees käib enne koju minekut kõrtsist läbi. Keegi ei teinud väljasseisvast hobusest välja, kuna kõrtsis teised arvasid, et ju siis puhkab natuke. Varsti hakkas hobune kodu poole liikuma ning kui nad koju jõudsid oli Tõnu surnud. Mari vedas Tõnu tuppa voodisse ning heitis ise tema kõrvale magama. Hommikul levis surmateade ning varsti olid matused. Peale matuseid hakkasid Maril kosilased käima. Mari hindas igatühte võrdselt ning palus endale aega, et
pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1 neist ise naha sisse puges. 8) Halltõppe haigestunud Koera Kaarel põgenes haiguse hetkelisel taandumisel puulatva, aga taud meelitas ta sealt rehepapi häält tehes alla. Nüüd käskis rehepapp tal viina juua ja mees saigi terveks. 9) Koera kaarel läks kõrtsi purjutama, sest sulane polnud sealt täispeaga tagasi jõudnud. // Imbi ja Ärni läksid Jaaniga võidu marti jooksma. Aida Oskar ei lasnud sisse ja nad koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont
Majja sisenedes oli kõik vana, kuid nad leidsid koha, kus nad magada saaksid ning nag tegid toad ka korda. Mitu päeva olid nad kahekesi, kuni ühel hommikul Rita võttis salaja Anni telefoni ning helistas enda vennale, et ta tuleks poistega neile külla pidu panema. Ann nägi, kui Rita rääkis telefoniga. Kui ta küsis Ritalt, mis värk on, siis Rita rääkis tõtt, et nii tüütu ja igav on kahekesi siin. Päeva peale tulidki kambad kokku. Igasugust kraami oli kaasa toodud. Ann sai paljudega väga hästi läbi. Seal oli ka naaber Villem, kes oli väga korralik ega joonud ega söönud igasugust kraami sisse. Ta sai Anniga hästi läbi. Pidu kestis mitu päeva, kuni Anti, Rita vend läks Tallinna ja küsis Annilt raha, õigemini pinnis välja, pika pinnimise peale sai ta Annilt raha. Paar päeva oli majas rahulik. Villem käis uurimas, kuidas Annil läheb. Villem päris tihti Annilt, kas ta ei tahaks juba koju minna, et ta
rääkima ja ütles, et pool kraavi on nende raha eest kaevatud ja et sealt peab vesi jooksma. Nii siis lõhkus noor Andres poolelt kraavilt tammi eest ja varst läks ka teine pool vooluga kaasa.*Indrek läks linna kooli- vähemalt tahtis minna, kuigi Hundipalu Tiit arvas teda juba küllalt vanaks ja kasris, et teda kooli vastu ei võeta. Raha sai ta kirjuta abilisetl Maielt, kellel ta aitas kirju kirjutada. Maie andis talle 100 rublat ja tal oli endal ka raha kogutud, kodust sai ta umbes 50 rubla.*Noor Andres läks kroonu, kun sel aastal oli mehi vähe. Lahkumiseks tehti korralik pidu, mis kesti öö läbi. Kui vana Andres läks noort Andrest vallamajja viima, ütles vana noorele, et tee tööd, siis tuleb armstus. Noor vastas vanale, et tööd tegid sina ja minu emagi ega muidu ta poleks ju surnud, kuid armastust ei tulnud. Selliste sõnadega lahkus noor Andres Vargamäelt.
Kuid oma näitlejaoskusi sai Jaan näidata juba üheksa aastaselt, kui toimus tema esimene käik Vilsandile. ,,See oli teatraalne käik" iseloomustab näitleja seda ise. Jaan läks Vilsandile koos oma tädi, onu ja onupojaga. Kuna sel ajal oli saarel Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
