Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini
natuke rohekashalli valgust Roheline: Kõige rohkem punase pihiku selga Rohekashall sümboliseerib elusloodust sinised püksid jalga ümmarguste mustade helmestega Oliiviroheline ja rohelisi taimi Ta lumivalge pea taga roheline taevas Toas oli nii valge Punane: Armastuse värv, samuti ka heledat kullakarva valgust Helepunane energia ja aktiivsuse värv. rohelisi retorte punase baldahhiini Tumepunane punases fessis Koshenillpunane kuldne tolm Purpurne Sinilillade Violetne Oliivroheliste Tumevioletne Koshenillpunaste 2.
Nimisõnad-vastavad küsimusele kes? mis? Nt: koer, pudel, laud Omadussõnad- väljendavad omadusi ja vastavad küsimusele missugune? Nt: kullakarva, iselaadi,punane Arvsõnad- väljendavad arve. Nt: esimene, sajas, neliteist Asesõnad- asendavad sõnu mida on varem mainitud Nt: ma, sa, see, teine Tegusõnad väljendavad tegevust ja vastavad küsimusele mida tegema? Nt jalutama. Määrsõnad muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. Nt: väljas, täna, kiiresti, lahti, palju, kahjuks. Kaassõnad kuuluvad käändsõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt
4)kus käis ööbik,et roosi saada?mida ta pakkus roosiõie vastu?ööbik käis kolme erineva roosipõõsa juures,aga esimesel kahel olid teist värvi roosid ja punaste roosidega põõsal polnud enam roose.ta pakkus vastu oma kõige ilusamat laulu 5)mis oli ainus viis roosiõie saamiseks?ainus viis roosi saamiseks oli suruda enda rind vastu roosipuu okast kuuvalgel ja laulma,rind vastu okast. 6)mida arvas ööbik elu kohta?ööbik arvas elu kohta,et kena on küll istuda metsas ja vaadata kullakarva kaarikus päikest,kuid ometi on armastus parem kui elu. 7)mille nimel tõi ööbik enda ohvriks?ööbik tõi selle pärast ennast ohvriks,et muidu ei võtaks üliõpilase tüdrik teda tantsima. 8)mida arvas üliõpilane ööbikust ja tema laulust?kuidas sellesse suhtud?üliõpilane tõstis pea rohult ja kuulatas,kuid ta ei saanud aru,mida ööbik talle öelda tahtis 9)missugune oli üliõpilase järeldus armastuse kohta?kuidas suhtud niisugusesse tunnete kiiresse muutumisse
MUUTUVAD 3. MUUTUMATUD / 1. KÄÄNDSÕNAD 2. PÖÖRDSÕNAD Käändsõnad: a) nimisõnad ehk substantiivid (NT:-mine, -us) b) omadussõnad ehk adjektiivid (Eesti keeles on ka nn vaegomadussõnu, mida ei saa käänata, aga tekstis tuleb nad omadussõnaks määrata. Lõppudega: -võitu, -ohtu, -karva, -värki, -laadi, -verd. NT: mustaverd, kullakarva, isevärki, poisiohtu, kõhnavõitu, sedalaadi) c) arvsõnad ehk numeraalid d) asesõnad ehk pronoomenid (asendavad sõnas teisi sõnaliike) (asesõnu: kõik, igaüks, üksteise, ma, sa, ta, me, te, nad, keegi, kumbki, see, iga) Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2
tõetruud. 21. Michelangelo siirdus rooma 1505. Aastal, sest Julius II kutsus ta endale monumenti tegema, samuti tegi ta seal ka ,, Sixtuse laemaali". 22. Michelangelo suurim fresko on ,, Maailma loomine" ja asub Sixtuse kabelis. 23. Michelangelo 3 skulptuuri: Taavet Mooses Pieta 24. ,, Viimne kohtupäev" Michelangelo 25. Veneetsia maalikooli avas Tizian. 26. Tiziani maalide koloriit on soojad ja hõõguvad toonid( so kullakarva toonid) 27. Manerism- 16. Saj keskel Itaalias. Ei jälgitud enam loodust, vaid hakati matkima tuntud meistrite viise ja nõkse, nende maneeri. Magusad toonid. Sellest sai alguse aga barokk 28. See väide on vale. Religioon oli tunduvalt sügavamalt madalmaades juurdunud ning kandus gootiikastiilist edasi renessansi omasse. 29. Madalmaade maalikooli rajajad olid vennad Jan van Eyck ja Hubert van Eyck. 30. Vendade suurim ühistöö oli Genti altar. 31
aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma 22) Mis on Michelangelo suurima (ligi 500m ja 350 figuuriga) fresko nimi ja kus ta asub? - Maailma loomine, asub Vatikanis 23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem. antiikkunsti mõjud peaaegu puudusid või olid üsna tagasihoidlikud 29) Kes olid madalmaade maalikooli teerajajad?
aastal kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius II hauamonumenti looma 22) Mis on Michelangelo suurima (ligi 500m ja 350 figuuriga) fresko nimi ja kus ta asub? - Maailma loomine, asub Vatikanis 23) Nimeta Michelangelo kolm skulptuuri? - Pieta, Taavet, Mooses, Maailma loomine, Viimne kohtupäev 24) Kes on maalinud Sixtuse kabeli altariseina fresko Viimne kohtupäev? - Michelangelo 25) Kes avas Veneetsia maalikooli? - Jan ja Hubert van Eyck 26) Missugune oli Tiziani maalide koloriit? - Soojad, kullakarva värvitoonid 27) Mis on manerism? - Manerism tähendab, et ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud kunstnike maneeri (nt Michelangelot). Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 28) Kas see väide on õige?: Religiooni mõju inimese teadvusele oli madalmaades tunduvalt väiksem kui Itaalias. (pärast vastamist põhjenda). - Jah, tunduvalt suurem. antiikkunsti mõjud peaaegu puudusid või olid üsna tagasihoidlikud 29) Kes olid madalmaade maalikooli teerajajad?
inimesed peavad jahti minu peale. Kõik kanad on ühesugused, kõik inimesed on ühesugused. Oleks nagu igavavõitu. Aga kui sa mu taltsutaksid, siis täituks mu elu otsekui päikesepaistega. Õpin tundma sammude kaja, mis kõigist teistest erineb. Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida
mulje, kuid isegi minu silm tabas ära portselani ja savi ilu erinevuse või vähemalt barokkstiili figureeriva ilutsemise, erinevalt tänapäeva praktilisusest. Nägin veel hulga päkapikkude moodi kujukesi, mis tulid sarjast ,,kaupmees ja käsitööline". Lõpuni mõistatuseks jäi mulle nende kaunistatud urnide otstarve ja miks kõik nõud olid kujutatud sinise värviga va. sümboolne sirp ja vasar . Mööbel natuke püüdis pilku oma kullakarva tooniga ja erksavärviliste istepehmendustega, iseenesest mööbel oli madal, justkui oleks sisustatud hoone Napoleonile. Isted olid madalal seepärast, sest nagu portreedelgi näha võis, jalad pidi olema naisterahval täielikult kaetud (sepad ei suutnud rauda Ziletiks taguda). Sisustest lummas mind kõige rohkem kaminad, mis oli elegantsete plaatidega kaunistatud ja püsis jalgade peal(meenutasid barokksambaid).
Üle perve luhale, Meelitanud lõunamaalt Linnuparved kohela, Teinud lapsed näljaseks, Laste riided poriseks. Tore oleks kevade, Kui vanemad ei toriseks Talveõun Talvel suvi on soojal maal, Talvel suvi on kaugel lõunas. Aga killuke sellest suvest on siin Selle suures punases õunas, 4 Mis kasvas vanaisa akna all Ja märjasse rohusse potsas. Tal ühes otsas on lohuke Ja vars on teises otsas. Tsal pösed on punapunased Ja kukal on kullakarva Ja seda, kui hästi ta maitsta võib, Mitte keegi ei arva. Meil on külm Märg on vihmal märg on kastel Märg ei ole meie lastel Külm on nööril valgel linal Külm ei ole matsi ninal Valus on vanal õlekotil Valus pole meie otil Silm sai häda isa kirvel aga mitte meie virvel Igav on eilsel ajalehel Mitte meie väiksel mehel Hale meel on hallil kivil Mitte Lauril mitte Ivil Mis algab Mis algab suure pauguga, See lõpeb suure auguga. Mis algab suure rutuga, See lõpeb suure nutuga.
Luulekogu on jagatud nelja ossa aastaaegade järgi: ,,Kevad tuleb"(kevade tulek, talve lõpp), ,,Kuldset naeru naeris päike"(suvi), ,,On hilissuvi, on hilissuvi..."(hilissuvi) ja ,,Iga sügise jahedas leegis"(sügis). Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab ka vastava meeleolu. Kevadine Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt.
monogramm. Joonisel 1 on näha Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilaste vormi. Gümnaasiumiõpilastel ei tohtinud olla pikki juukseid, vurrusid ega habet. Nad ei võinud kanda sõrmuseid, jalutuskeppi ega ratsapiitsa. Rangelt oli keelatud piiritusjookide tarvitamine ning suitsetamine, kuid sellest keelust astuti siiski üle. Mundrikandmise kohustus oli ka õpetajatel ja koolipersonalil. Ametikuub oli sinisest kalevist, mida kaunistasid kullakarva ameti- ja auastmetunnused ning samasugused nööbid. Pidulikel juhtudel kanti ordeneid. (Gymnasium Revaliense 1631-1981, 1981, Lukas, 1980, Verag von Franz Kluge, 1881) Joonis 1. Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasiumi õpilased 1987.aastal (Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloomuuseum) Saksa keele õpetajad Berg ja Donner ning naissoost õpetaja Agnes Iversen olid ainukesed õpetajad, kes ei kandnud õpetajatele ettenähtud vormirõivaid, vaid kandsid erariideid. 1905
Must mees murul, tükk liha turjal. (Kukk) Luust suu ja lihast habe. (Kukk) Vesi jookseb vastumäge üles. (Loom joob) Kuigi mul pole jalgu ega käsi, käimast ööl ega päeval ei väsi. Minuta läbi keegi ei saa, mõtle ja mõistata, kes olen ma? ***** Kübar mul kui päevavari, punab nagu pohlamari. Valgeid täppe siin ja seal on tal ilustuseks peal. Minust toredamat pole, kõige kaunim metsas olen. ***** Kasvult olen pikk ja sale. Päikse poole pööran pale. Kullakarva krooni kannan, söögiks õli sulle annan. ***** Ma ei puudu kuskil majas, igaüks mind väga vajab. Mõnikord toon silma vee, aga näo sul puhtaks teen. /Õiged vastused: kell, kärbseseen, päevalill, seep/ - Neiu ehib Hiiumaal, ehted paistavad meie maal? (Päike) - Kuldkera keset koplit? (Päike) Kaks peni viljapõllul, teineteist kätte ei saa? (Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu)
ehitusmaterjale, see näitab uskumatut agarust, et vaid 20 aastaga ehitati selline võimas kompleks, kusjuures seda ilma oluliste abivahenditeta. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt ülespoole kitsamaks muutudes, tehes sel moel müürist üle ronimise praktiliselt võimatuks. Pagoodkatuseid ehivad kollased katusekivid, palee kaunistused on värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs. Pärast Harmoonia värava läbimist satub külastaja ülima harmoonia saali, Taihediani. Seal viidi läbi kõik keiserlikud tseremooniad. Kolme peasaali 12 õue, mille majades elasid keisri lähemad alamad. Kasutatud kirjandus
Helid loovad novellis teatud õhkkonna. Kui on pime või hämar, tunduvad helid kuidagi hirmutavad, õudust tekitavad: ,,Hämaras toas kuuldus ainult kõrvitsa nagin ning Huhuu paljaste jalgade müdin." ning ,,Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi." Kui aga on ilus ilm ning päikeseline, tunduvad helid hoopis rõõmsameelsed ning soojad: ,,Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat." 4. Novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: ,,Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti
Helid loovad novellis teatud õhkkonna. Kui on pime või hämar, tunduvad helid kuidagi hirmutavad, õudust tekitavad: „Hämaras toas kuuldus ainult kõrvitsa nagin ning Huhuu paljaste jalgade müdin.“ ning „Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi.“ Kui aga on ilus ilm ning päikeseline, tunduvad helid hoopis rõõmsameelsed ning soojad: „Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat.“
3. Luuletuse idee on näidata tegevusi ja asju, mis käivad omavahel paaris või neid võib kohata üksteisega seoses. 4. Õpilased võiksid luuletuse põhjal vastata küsimusele: “Missugused asjad või tegevused võiksid ka veel üksteisega koos “tantsida”?” Suur ja iseseisev ripub seinal Kell ei tiksu, kell ei kuku, ajaloom on pandud lukku. Ajalind, va kellakägu, samuti ei näita nägu. Mis ta kukkund, mis ta kisand, nüüd on vedru välja visand. Nagu kullakarva kommid kõrgel seinal rippu pommid. Meenutades möödund aegu, pendel püsib paigal praegu. Korra päevas seiereid siiski usaldada võib. Suur ja iseseisev ripub seinal. Kahju, mis sääl salata, kahju, et ei ulata, ei ulata, ei oska ka, oo, ajaloom sind aidata. Nagisevad põrandad: “Kasvad, ehk siis parandad!” 1. Luuletus pärineb Ott Aderi raamatust “Millimallikas”. 2. Valisin selle luuletuse, sest mulle meeldib see, kuidas luuletuse autor, on suutnud täiesti
imeline läige kees. Lossi elu paistis talle jõle, ordurüütlite ja pappide priiskamine oli temale läila, kuid tema meeleparanduse-jutlused kukkusid kui kivile; naer oli neile vastuseks. Näkk Uus järv ei olnud veel kuigi vana, kui selle kohta juba rahvasuus jutt tekkis: järves elab näkk. Mitugi eestlast, isegi rüütlid ütlesid järve kaldal mõnikord ülikena võõrast neidu näinud lahtiste kullakarva juustega kas ujuvat või kaldal istuvat ja laulvat, kuid iga elava hinge liginemisel kui vits vette kaduvat. See ei võinud muu olla kui näkk, kes sakslaste usu järgi oma haleda ja ilusa lauluga inimesi hukatusse meelitavat. Eeslaste usk ütles niisamuti vete sügavustes veejumalaid, vete-ema, Ahtit ja Vellamo neitsit elavat. Munk Bernhard juhtus temaga kokku ning sai aru, et see ei olnudki näkk, vaid inimene.
7. Frans Hals- maalis ainult inimesi. Eriti ilmekad on suured grupipildid ja väga hästi õnnestusid tal naervad inimesed. 8. Jan Vermeer-on äratuntav maalide kollakates ja sinistes toonides koloriidi järgi. 9. Vermeer töötas ühe töö kallal väga kaua ja temalt on säilinud vähe pilte (ca 35), arvatakse, et ta rohkem ei jõudnudki. 10. Koloriit-maalikunstis pildi värvikäsitlus, värvide kogumõju, iseloomustav värving. 11. Rembrandt- eelistas tumepruuni, tumepunast ja kullakarva. Kasutab heledust- tumedust, valgust ja varju. Esiplaani figuurid heledad-valguses, tagaplaani kujud rohkem hämaras. 12. ,,Kadunud poja tagasitulek"-tema loomingu tipp. Mõistujutt varanduse ära raisanud noorukist, kes pöördub tagasi isakoju ja leiab isa südames ikkagi andestust. Lapsed jäävad vanematele ikka armsaks. 13. Autoportree-portreezanri alaliik, kus kunstnik kujutab iseennast. 14. Ermitaazis, aluse pani keisrinna Katarina II-suur Rembrandti austaja. 15
Hiinlastest spetsialistid kasutasid kõiki oma teadmisi ja oskusi keisrite elukoha planeerimises. Hea näide sellest on linna übritsev punane müür, mis on ehitatud alt ülespoole kitsamaks muutudes, tehes sel moel müürist üle ronimise praktiliselt võimatuks. Lisaks punasele, on Keiserliku perekonna ja ka keelatud linna teiseks põhivärviks kollane. Pagoodkatuseid ehivad kollased katusekivid, palee kaunistused on värvitud kollaseks ja isegi põrandaplaadid on kullakarva. Ainsaks erandiks on keiserlik raamatukogu, mille katus on musta värvi. Must sümboliseerib vett ja kaitseb raamatukogu tule eest. Linna territoorium jaguneb välis- ja siselinnaks. Muljetavaldav Meridiaanivärav ehk Wumen on lõnapoolne sissepääs Keelatud linna ning selle ümbrus kubiseb tänapäeval suveniirimüüjatest. Keelatud linna minnes tulekski varuda kannatlikkust ja järjekindlust, sest vastasel juhul on teie kotid pungil suurt juhti Mao'd kujutavatest rinnamärkidest ja
suure mäe kõrgune, kõigi eelduste kohane jne.) *Nimed,arvud ja sümbolid ühendatakse järgneva om.sõnaga sidekriipsu abil.(nt. nipernaadi- sugune, woodoo-pärane, kond-liiteline, 15-aastane(15aastane on ka õige!) (nt.õrn-armas, pidulik- tõsine,füüsikalis-matemaatiline jne) *Sõna karva kirjutatakse kokku nimisõna om.käändega,kuid lahku os.käändest: Kokku Lahku verekarva riie punast karva riie, vere värvi huuled hiirekarva hobune halli karva hobune kullakarva sall kollast karva sall, parimat sorti kaup Arvsõnad: *Kokku: -teist(kümmend), -kümmend, -sada *Lahku: ühelised, tuhat, miljon, miljard jne. *Sama reegel kehtib ka järg- ja murdarvude kirjutamisel. Hulgasõnad paar,mitu,mõni,pool, veerand kirjut. samamoodi nagu arvud kokki sajaliste ja kümnelistega, lahku tuhandelistest ja suurematest arvudest. (nt. 6 005 321- kuus miljonit viis tuhat kolmsada kakskümmend üks, 11 146- üksteist tuhat ükssada nelikümmend üks, 5321
Ennast pesta armastab, aga vett ei kasuta. (Kass) 7. Lapseeas kannavad rohelist rüüd, kasvades muutuvad nüüd. Üleni mustaks neil muutub siis kuub, mustaks nad määrivad sinugi suu. (Mustikas) 8. Kevadel ta üksi mulla all, suvel tuleb sõpru juurde tal. Nopid sügisel mullast üles, terve perekond sul süles. (Kartul) 9. Lamab lumeteki all, aga külm ei ole tal. Saabub kevad, unest virgub, mehe pikkuseks siis sirgub. Voogab tuules nagu meri, pea täis kullakarva teri. (Rukis) 10. Aias istub uhke emand madal, kohevil ja lai. Suvelt kingituseks tema rohelised pärlid sai. Neid nüüd valvab emand aias, kleiti peitnud okkad ta, et võiks igat pärlimaiast valusasti torgata. (Karusmari) 11. Hiir läheb auku, saba jääb välja? (Võti) Tänapäeva muistendid on teatud liiki rahvajutt. Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega
ENNE JÕULE MUNEME!” “MINA ROHKEM PIIMA ANNAN” HÕIKAS LEHM, KEL NIMEKS ANNA TÄHTSALT SÕNAS LAMMAS MAALI: “VILLA KASVATAN MA MAANI!” ÜLE NENDE LÄRMAS KIKAS: “JÕULU EEL MA KIREN PIKALT!” KÕIGI LAUDAELANIKE SUUST KUULDUS RÕÕMSAT ELEVUST AINULT NOTSU OMA SULUS VAIKSELT, PISAR SILMAS, ULUS… 2000-10-08 EHTIJAD MINU EMA JÕULU EEL 18 19 ENNAST EHIB PEEGLI EES: KULLAKARVA RÕNGAD TA KÕRVA KÜLGE RIPUTAB VANEM ÕDE OMAETTE KAELA SÄTIB HÕBEKETTE SIIS VEEL TÄDI, VANAEMA - ENNAST EHIVAD KA NEMAD. MUL ON AASTAID ALLES VIIS POLE EHTEID – JA MIS SIIS. EHIN END, KUI OLEN SUUR PRAEGU EHIN KUUSEPUUD. 2000-10-09 LAPSESUU JÕULUD, LUMI, TULESÄRA RÕÕMUS RAHVAS OSTE TEEB KA MINA UNUSTASIN ÄRA, ET POJAL KINKI POLE VEEL KAUBAMAJJA KIIRELT SAMMUN SEE ON KINGIOSTJAID TÄIS UKSE JUURES AGA TAMMUB VÄIKE POISS, KES MÕTLIK NÄIB.
Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põran dale, seintele ja mööblile karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti. milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat. Õhtupoolikuil tuli Popi siia end soojendama Iga värvilapp andis isesugust Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli sooja. Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud
peavarjuleidev roos."(Sylvia Plath: The stones / Kivid. Tlk. Tiina Aug) Tõlge võib olla: selgitav,s.t. originaaltekstis esinevad keelelised või kultuurilised iseärasused jäetakse tõlkimata ja/või tuuakse eraldi esile ja neid selgitatakse ääremärkustes (nt eksootiliste toitude nimetused, tõlkimatud sõnamängud). ,,Kummalised nimed oli Laurits neile [hobustele] pannud Ringdrotten ja Slngvanbauge , sest nad olid kullakarva, nagu heledast kullast, millele olid punakuldsed rõngad joonistatud." Tõlkija märkus: ,,Mõlema hobuse nimes esineb sõna 'rõngas' ring, bauge. Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst
Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põran dale, seintele ja mööblile karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti. milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat. Õhtupoolikuil tuli Popi siia end soojendama Iga värvilapp andis isesugust Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli sooja. Popi tõstis koonu ja vaatas pilusilmil klaase. Talle näis, nagu oleks iga otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud
4. KUI PUUDUS KÄES, SIIS ANNAB TA LEIBA. 5. KOSUTA PÕLDU, SIIS LEIB ON KÕIGE PAREM ROOG. 29 ................. LAMAB LUMETEKI ALL, AGA KÜLM EI OLE TAL. SAABUB KEVAD, UNEST VIRGUB, MEHE PIKKUSEKS SIIS SIRGUB, VOOGAB TUULES NAGU MERI, PEA TÄIS KULLAKARVA TERI. · ARVA ÄRA LUULETUSE PEALKIRI JA KIRJUTA SEE PUNKTIIRJOONELE. · JOONISTA LUULETUSE JÄRGI PILT. 30 LEIVALÕHNALINE LEIA LUULETUSEST RISTSÕNASSE SOBIVAD SÕNAD. LEIVALÕHNAS ON VILJAVÄLJAD, SUVESOOJUS JA SÜGISPÄEV, LEIVALÕHNAS ON TUULE TUJUD, MULLA RÕSKUS JA KÄRMED KÄED. LEIVALÕHNAS ON PALGEPUNA, AHJUPAISTE JA SÜTELÕÕM, LEIVALÕHNAS ON SÕBRASÕNA, LEIVA ANDMISE SÜGAV RÕÕM.
Vene sõjalaevastiku madruse riietuseks olid hallid põlvpüksid, sama värvi pihtkuub, sinised sukad ja vaskpannaldega kingad, peas kootud müts või mustast vildist kübar. Eestis riietus kaubalaeva meremees oma äranägemise järgi. Kanti kuradinahast pükse, säärikuid, sooja paksu kaelusega kampsunit või kasukvesti. Tormi ajal tõmmati ülle kollasest õliriidest püksid ja kuub, pähe süüdvester. Pidulikuma riietusena kanti musta pintsakut ja nokkmütsi .Mütsimärgil selle ees oli kullakarva pärg, mille keskel laevaühingu või omaniku embleem harilikult lipukujuline. 20.sajandi algul läksid moodi sinised tunked, millega käidi ka maal. Reisilaeva juhtkonna vorm oli tumesinisest kalevist püksid, vest ja pintsak, valge särk ja must lips. Pintaku varrukal olid kardpaelad. (kaptenil 4,I tüürimehel 3 j.n.e) Nelsoni aasaga (kaubalaevas nurgeline, sõjalaevas ümmargune) Mehaanikud kandsid mustast kalevist vormiülikonda, madruste põhiline vormirõivas oli
Helid loovad novellis teatud õhkkonna. Kui on pime või hämar, tunduvad helid kuidagi hirmutavad, õudust tekitavad: ,,Hämaras toas kuuldus ainult kõrvitsa nagin ning Huhuu paljaste jalgade müdin." ning ,,Toas oli kottpime, väljas niisama. Tuul lõõtsus vastu aknaid ja seinu. Siis hakkas vihma rabisema, esiti harva ja siis tihedalt, mitu tundi." Kui aga on ilus ilm ning päikeseline, tunduvad helid hoopis rõõmsameelsed ning soojad: ,,Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat." 52 4. Novellis ,,Popi ja Huhuu" on koera ja ahvi suhe tulvil õudust ning katastroofitunnet. Huhuu teeb talle liiga ning Popi peidab end tihti kirstu alla, et mitte haiget saada. Kui ahv puurist välja sai, oli koer õuduse tipus: ,,Popi vaatas oma madratsilt tema poole, poolistuli, tagasääred konksus, küür seljas ja karvad püsti
annaabi.ee 
