Haridus ei võrdu haritusega Tere, minu nimi on Kristin ja räägin teile teemal haridus ei võrdu haritusega. Me elame maailmas, kus väärtustatakse kõige rohkem raha ja haridust. Tänapäeval saab igaüks osta haridust ning selle raha eest, mida inimene maksab, peab õpetaja suutma õpilasele selgeks teha info, mille eest makstakse. Kuid kui õpilane ei ole võimeline õppima või ei taha seda mingil põhjusel teha, siis ega kulbiga saa tarkust pähe panna. Inimesel võib küll olla paber, millele on trükitud "diplom", kuid see ei tähenda, et ka tegelikult õpitud teooriat osatakse praktiseerida. Selge on see, et haridus ei tähenda haritust. Hariduse ja harituse erinevuse parim näide on ilmselt kuulus teadlane Albert Einstein. Ta ei olnud kuigi hea mäluga, kukkus koolis läbi paljudel eksamitel kuna ei suutnud meelde jätta seal nõutud fakte, kuid hiljem hakati teda pidama 20
suhkrut. 5 liitris keedetud ja 45 kraadini jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit. 3) Kuivatatud leivast valmistatud õlu: 50 liitri õllevirde valmistamiseks kulub 4 kg kuivatatud heakvaliteedilist rukkileiba. Edukalt võib kasutada ka viljakohvi. Purustatud kuiv leib asetada suuremasse, 20-30 liitrit mahutavasse anumasse ja valada peale keev vesi, segada. Lasta seista paar tundi. Kopsiku või kulbiga võtta segu pealt ettevaatlikult leotusvedelik ning valada see läbi kurnariide 50 liitrisesse õllenõusse. Järelejäänud paksule valada peale uus kuum vesi, 10-15 liitrit, segada, lasta settida ja valada ka see läbi kurnariide õllenõusse. Protseduuri korrata seni, kuni õllenõu on peaaegu virret täis. 100 g suhkrut ja sama palju pärmi hõõruda ühtlaseks massiks ning lisada toasoojale virdele. 4 kg suhkrut lahustada eraldi 10 liitris virdes. l kg suhkrut annab
1. Oksiidide saamine. Olid antud NiSO4 lahus ning P, Zn ja Fe tahkel kujul. 1) Esiteks oli vaja tsink(II)oksiidi. Selleks puistasime piirituslambi leegi kohal tahket tsinki, mis seal põles. Et saada enam vähem puhast tsink(II)oksiidi kordasime eelmainitud katset mitu korda. 2Zn+ O2 2ZnO 2) Fe2O3 valmistamiseks toimisime samamoodi nagu ZnO valmistamisel. Puistasime kulbiga rauapuru piirituslambi leeki ja tekkis raud(III)oksiid. 4Fe + 3O2 2Fe2O3 3) Et valmistada nikkel(II)oksiidi valasime lahusesse kokku NiSO4 ja KOH. Tekkisid sool ja alus. NiSO4 + 2KOH Ni(OH)2 + K2SO4 Et nikkel(II)hüdroksiidist saada nikkel(II)oksiidi on vaja lahust kuumutada. Nikkel(II)oksiid lagunes kuumutamisel nikkel(II)oksiidiks ja veeks. Ni(OH)2 NiO + H2O (noole kohal on t°)
Olenevalt situatsioonist võib väita, et tark on inimene, kellel on hulganisti kogemusi või inimene, kes oskab loogiliselt mõelda või hoopis inimene, kes räägib asjakohast ja õiget juttu. Inimestel võib olla mõningaid kaasasündinud eelsoodumusi targaks saamisel, kuid me saame kõik ühtemoodi teadimisi ümbritsevast keskkonnast. Informatsiooni omandamine ongi kujuenud tänapäeval võtmesõnaks. Siiski ei pane keegi meile kulbiga arukust pähe, vaid peame selle kallal ikka ise vaeva nägema. ,,Tarkus on teadmine, kui vähe me teame," seisneb selles, et mida rohkem me uusi teadmisi saame ja oma silmaringi ümbritseva suhtes avardame, hakkame aru saama, et maailmas on veel nii palju informatsiooni, mille kohta me ei tea midagi. See on teadmine, et meil pole vastuseid kõigile küsimustele ja lahendusi kõigile probleemidele. See on teadmine, et me ei ole kõige targemad siin maailmas
mitu kihti. Lõikasin peeti, sibulat, tilli, tomateid, peterselli, kurki, viinereid, sinki, liha, vorsti. Paigutasin brownies küpsiseid vaagnatele, lõikasin sushit, paigutasin küpsiseid vaagnale, tegin puuvilja korve. 05.12 Kell 12.00 oli tuleohutuse ja evakueerimise häireõpe. Kell 16.00 lõikasin meloneid viiludeks 200 tk paigutasin vaagnale küpsiseid, tegin puuviljakorve, lõikasin jäätise kausidesse, valasin smuutisid pitsidesse, paigutasin beseed marmiidi, panin kulbiga lõigatud puuvilju kausidesse. 07.12 Kell 16.00 hakas töö Ladusin küpsiseid, lõikasin apelsine, greipe, tegin puuviljakorve. Koorisin miniporgandeid ja maaprirne, koorisin ja lõikasin kõrvitsat. Aitasin valmistada woki. 08.12 Töö hakas kell 15.00 Tegin puuviljakorve, ladusin küpsiseid, panin puuvilja segu kausidesse, kaunistasin kooke, panin moosi kausidesse, pesin õunu, pirne, banaane. Koorisin maapirne ja vaatasin kuidas kokkad valmistavad ja paigutavad toite taldrikutele
lõppes keset leiba oleva nupuga. Kakud olid enamasti 15–16 cm läbimõõduga ja umbes 5 cm kõrgused. Leibu kasutati jõulude ajal ka ennustamiseks. Näiteks pandi leivapätsi peale nii mitu soolatera, kui mitu looma oli talus. Ärasulanud soolaterale märgitud loomale oli õnnetust oodata. 2. Võta juurekakk ja sega see leige veega, seejärel sega juurde matist jahu ja sega saadud mass korralikult käe või kulbiga läbi. Raputa segule jahu peale, kaaneta nõua ja kata riidega ning tõsta see sooja kätte hapnema.Järgmisel päeval proovi hapukust. Pese käed ja hakka tainast sõtkuma kuni tainas on sitkem ja enam käte külge ei jää Kui tainas sõtkutud raputa tainale jahu peale, kaaneta nõu ja kata riidega. Tee käed märjaks ja tõsta paras tainatükk puust leivalabidale ja hakka voolima pätsikest.
89.Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. 90.Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. 91.Suur tükk ajab suu lõhki. 92.Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid. 93.Sõpru tuntakse hädas. 94.Süües kasvab isu. 95.Targem annab järele. 96.Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 97.Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast. 98.Tarkus ei küsi süüa, vaid annab süüa. 99.Tarkus tuleb tagantjärele. 100. Tarkust ei saa kulbiga pähe tõsta. 101. Tasa sõuad, kaugele jõuad. 102. Tee nalja naljaga, aga mitte terariistega. 103. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal 104. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. 105. Terav keel tõstab tüli. 5 106. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. 107. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi. 108. Töö kiidab tegijat. 109. Tühi kõht on kõige parem kokk. 110. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki.
Riigikorra vahetusel, asusid sinna laagrisse.vene sõjavangide asemel saksa sõjavangid. Vanaema mäletab selgesti, kui vangid õhtuti töölt tulles võrratult imeliselt laulsid. See võitis nii mõnegi südame. Vanaema ema läks tööle ja hakkas sakslastest sõjavangidele süüa keetma. Venelastest vangivalvuritele aga keetis suppi vene poiss Fedja. Vanaema ema riisus valvurite katlast rasva ja lisas vangide supile,..ikkagi inimesed! Oli küll ohtlik, Fedja isegi ähvardas ema suure kulbiga. Ema aga vastas Fedjale, et kui valvurid nii palju rasva söövad, lähevad nad rasva. Algas nõukogudeaeg. Sellega koos ka küüditamised ja inimeste vangistamised. Vangistati neid, kes olid saksaajal vähegi millegagi seotud. Metsavennad rüüstasid maju ja põletasid neid. Nii põletati vanaema onu maja ja laut koos loomadega maani maha. Keegi ei tohtinud kustutama minna, sest siis oleks maha lastud. Onu oli saksaajal lühikest aega vallatalitaja.
Muinasjutuvestja: Mina olen muinasjutuvestja. Jakob: Mis minust saab? Kuhu ma sellisena lähen? Muinasjutuvestja: Mis oleks, kui sa hakkaksid kokaks? Jakob: Kui ma nõia juures magasin, nägin und, et aitan oravatel toitu keeta. Aga need ei olnudki oravad, need olid lapsed. Muinasjutuvestja: Siin lähedal on kuningaloss, küsi sealt tööd. IV VAATUS Köök. Kokapoisid hullavad. Peakokk (vehib kulbiga): Olete te toidu põhja kõrbeda lasknud! Mida ma härrale annan? Valage jalamaid see kõrbenud lake välja ja pange uus vesi keema! Mida ma valmistada jõu 1. Kokk: Väljas on üks imelik mehike, ütleb, et on kokkade kuningas. Peakokk: Seda me veel näeme! Jakob: Kuulsin, et vajate osavat kokka. Andke mulle ülesanne, siis näete, milleks ma kõlban. Peakokk: Kuidas? Sina? Kokaks? Aga olgu, sündigu see kas või nalja pärast. Kuidas su
hõõruda üle kuuseokstega. Sülemi maha võtmine: 1.Kärgedega ilma põhjata kast asetatakse sülemi kohale ja sülem liigub ise kasti. 2.Mesilased raputatakse oksa küljest sülemikasti. Maha võtmise järel viiakse sülem õhtuni jahedasse ja pimedasse Tarru ajamine: Tarru pannakse meekärg; suira kärg; lahtise haudme kärg; 6 kunstkärge(või 3 ülesehitatud kärge ja 3 kunstkärge) Tarru panemine: 1. tõstetakse kulbiga sülemikust taruraamidele. 2. raputatakse tarru sülemikust kallates 3. aetakse tarru – taru ette pannakse kahele jalale toetuv jooksulaud, millele asetatakse sülemik, jooksulaua teine ots toetatakse lennuavale. Seejärel võetakse mõni kulbitäis mesilasi ja pannakse lennulauale. 4. mesilased tõstetakse tarru kärjekandekastist koos raamidega. Põhipere, kust sülem väljus tuleb koheselt läbi vaadata ja eemaldada kõik emakupud peale ühe korraliku
5 l sooja vett 6–7 kg rukkilihtjahu (kroovjahu) 1 spl soola 100 g haput juuretist 2 spl köömneid Rõõsk Leivajuuretis või tambitud kartulid pandi hapnema. Valmistati kastetud nisujahuga tainas. Kartuleid lisati juurde, et pehmem oleks. Valmistati õhukesed rattad, määriti hapupiimaga ja küpsetati leivaahjus. Sai ruttu valmis ja oli hea. Tehti ka nii: nisujahu ja piim pandi pärmiga kerkima. Valmistati vedel tainas, mida jahuse kulbiga tõsteti rõõsa labidale. Lusikaga määriti hapupiima ja tehti näpujäljed peale. Magushapu peenleib Magushaput peenleib tehti vanasti suurte pühade ajaks ning pulmadeks ja matusteks. See püsis kauem värske ja oli ka parema maitsega. Lõuna-Eestis kutsuti magushaput leiba imatõdu leib. Sangastest on lõbus teade, mis kinnitab, et see tainas maitses hea: “Immatedu leevä aigu enne pruukimist leotades kausin, s.o. leib enne immatedes, sis leotadu juur manu
pidada liigutuste sujuvust ja meeldivust. Mõni peremees laskis orjadel toitu serveerida koguni tantsides, muusika taktis.15 Pärast söömist algas pidulikel koosviibimistel jooming. Kreeka eeskujul joodi lahjendatud veini, mida vürtsitati pipraga või aromaatsete roosilehtedega. Puhta veini joomist peeti ebasündsaks, kuna leiti, et see viitab alkoholismile. Külaliste hulgast valitud joomameister jagas lahjendatud veini pika kulbiga. Tema määras ka peekrite arvu. (Näiteks Caesari terviseks tuli tühjendada 6 peekrit, sest Caesari nimes oli 6 tähte.) Joojatele pandi kaela lillevanikuid ja nad puistati üle lõhnavate õitega.16 Roomlaste põhiliseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Selle peale mähiti villasest kangast tooga. Tooga oli vaba kodaniku tunnusmärk. Täisealiseks saanud noorukile kingiti valge tooga, mis pidi sümboliseerima tema vastuvõtmist Rooma kodanike hulka.
Maria oli tuline laste õiguste kaitsja, ta väitis, et lapsed töötavad selleks, et areneda. Asudes lapsi õpetama võttis ta eesmärgiks aru saada, kuidas tema võiks õnnestuda seal, kus laste eelmised õpetajad olid ebaõnnestunud. Mariale ei meeldinud tolleaegne haridussüsteem, ta viitas lastele kui "kuivanud liblikatele", kes olid asetatud klaasvitriini taha vaatamiseks. Maria nimetas kooli halliks ja lastele igavust-tekitavaks kohaks, mille eesmärk oli vaid lastele "kulbiga tarkust pähe valda". Tema arvates ei arvestatud tollases haridussüsteemis piisavalt sellega, et lapse areng on faasiline, igas faasis on hädajuhus või arengu uuestisünd, mis tõuseb kõrgpunkti ja siis kahaneb. (Polk Lillard 1996). Maria Montessori oli pragmaatik, ta kogus tõendeid objektiivsel ja eelarvamusteta meetodil otse lastelt ning nende loomupärases keskkonnas. Maria oli unistaja, kes uskus, et lisaks
õpe, dialoog, vestlused, õpipoisslus) Ka praegu rakendatakse koolides konstruktivistlikke õppimiskäsitlusi õppetöö käigus üsna palju. Olulisel kohal on õpetajatevaheline, õpilastevaheline suhtlus ning õpetaja ja õpilase vahel toimuv suhtlus. Õpetaja ülesandeks on olla organiseeriv, stimuleeriv, motiveeriv ning nõustav, võttes arvesse kõikide õpilaste erinevusi ja teadmistepagasit. Õpetaja pole enam "asjatundja", kes jagab kulbiga pähe kallates õpilastele "õigeid" teadmisi ja tegevusmalle, vaid õpetaja on ressurss, mille ülesandeks on võimaldada õppijale leida üles õppijas endas olemasolev potensiaal ja suunata õpilast seda kasutama, äratades õpilases küsimusi, probleeme ning ergutada õppurit mõtlema. (Teppan, s.a.) Järgnevalt erinevatest meetoditest. Uurimuslik õpe Uurimuslikku õpet rakendatakse tänapäeval koolides päris palju ning Eestis on enamuses
Kasutatakse mahulist aparaati, kompressori või ventilaatoriga varustatud. Mida suurem on õhu kogus, seda võimsam peab olema ventilaator. 4. Kirjeldada tsirkulatsioonmeetodil põhineva segamise olemust. Kasutatakse soolamisprotsessi kiirendamiseks, segude valmistamiseks, ainete lahustamiseks. Segatakse mahutis tsirkulatsioonpumba abil, et kihid seguneksid. 5. Kirjeldada vähemalt kahe mehaanilise segamise meetodi olemust. Lusika või kulbiga segamine. Jäätisesegud, söödasegud (puistematerjali segamine) – mahuti pöörlema. Propellersegisti kasutamine, vähemviskoossed ained. On ka ankursegurid ja raamsegurid. 6. Kirjeldada ühte näidet nii liha- kui piimatehnoloogias, kus rakendatakse tahke materjali peenestusprotsessi. Lihalõikus, liha tükeldamine, liha hunt. Juusturiivid, viilutajad, kiljotiinid. 7
OÜ Viru Kalatööstus Kalatooted 4. Eneseanalüüs 4.1. Hinnang ettevalmistusele Teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika tegevusteks oli hea. Mis koolis õpetati neid teadmisi ma ka sain praktika kohas rakendada. Minu tugevateks külgedeks olid kauba väljapanek ja leti taga klientide teenindamine. Vorsti-ja kala letis oli tugevateks külgedeks, nt. vorsti lõikamine ühest latist peaaegu täpse grammide järgi kui ka kulbiga toote paigutamine koti. Tavaliselt umbes 3-8 grammi läks toodet vähem/rohkem üle. Püüdsin olla kiire ja tähelepanelik aga kindlasti pean arendma oma teadmisi ja oskusi kassas. Aga arvan, et sain hakkama ja õpisin endale palju vajalikke teadmisi. 5.2 Hinnang toimetulekule Praktika käigus minu poolt sooritatud tööde ja tegevuste loetelu: Kopli Õpperestoran · Klienditeenindamine · Kassaga töötamine · Kaalumine
Minu tugevateks külgedeks olid kauba väljapanek, leti taga klientide teenendamine, kui ka kassas. Peamiselt sain ma olla alkoholi kassas, mis oli tegelikult põnev kogemus, et nii palju veine oli, mille pidi panema tootmis maa järgi riiulisse ära, alguses ei leidnud ülesse kohti, aga kui asi oli käpas, siis läks kiiremini see otsimine ja paigutamine. Kui ka vorsti-ja kala letis oli tugevateks külgedeks, nt. vorsti lõikamine ühest latist peaaegu täpse grammide järgi kui ka kulbiga toote paigutamine koti. Tavaliselt umbes 3-8 grammi läks toodet vähem/rohkem üle. Minu arvates mul ei olnud nõrku külgi praktikal olles. Sain hakkama ja ka õpisin kiiresti juurde kui oli vaja. 5.2. Hinnang toimetulekule Praktika käigus minu poolt sooritatud tööde ja tegevuste loetelu: Kopli Õpperestoran · Klienditeenindamine · Kassaga töötamine · Kaalumine · Kauba vastuvõtmine · Kauba väljapanek
come. 19. Vabandused on vaid snad. 20. Unustada inimest keda armastad on sama hea, kui mletada inimest keda sa iial ninud pole. 21. Ma olen suremas kuid muidu lheb mul hsti. 22. Per aspera ad astra. (Lbi raskuste thtede poole.) 23. Maha jtmine snumiga. Nii arg oledki? 24. Kige ilusamate ingli silmade taga peitub kuradi naeratus. 25. Pisarad vivad kuivada, kuid sda nutab ikka edasi. 26. Sulle on mistust vist lusikaga antud ja kulbiga vetud. 27. Kes sa enda arust oled? Tuled, lhud ja lhed. Kuradi hsti arvad endast. 28. Naer on miski, mis avab sdamed ja paneb mtlema kui palju on elu vrt. 29. Mni inimene unistab, aga mni inimene lakkas unistamast, sest ta unistused ei titunud. 30. Ma kaotasin sinu ja leidsin enda. 31. Kui kukungi siis selleks, et jlle tusta. 32. Mu maailm kukub kokku ja nnelik lpp jookseb minema. 33. Arvad et kassid on metsikud? Oota kuni kohtud minuga. 34
Kui aga leivategemise vahe oli 2-3 kuud, tuli küna enne tarvitamist põhjalikult keeva veega puhtaks küürida. Sama tehti ka siis kui võeti kasutusele uus leivategemise nõu. Leivategemise eelõhtul toodi aidast vakaga jahu ning leivanõu tuppa sooja, et leivatainas kiiremini käärima hakkaks. Sooja toodi ka juuretis (hapu tainas eelmisest leivataignast). Hapu leivatainas Kõigepealt valati leivakünasse toaleiget vett. Sellesse peenestati leivajuuretis ning siis segati puumõla või -kulbiga kuiva rukkijahu, nii et tainas oli parajalt paks. Ühe liitri vee kohta läheb tavaliselt head kuiva jahu 1,5 - 1,7 kg. Sellest kogusest segati taignaks esialgu vaid pool. Valmis tainas tehti käega pealt hästi siledaks, riputati paks jahukord peale ning kaeti puhta rätiku või linaga. Künale asetati kaas ja jäeti siis sooja kohta hapnema. Külmal ajal pandi kaanele veel sooje riideid, et tainas ei jahtuks.
Koos jagame tralli ja viperusi. Siilimäng Kuula, kuidas lõõtsutab tuul, tuul, tuul, Oksakesi õõtsutab puul, puul, puul. Vihmapiisku rabistab seal ja siin, Soojas pesas nahistab väike siil. LIISUSALMID vanamees, vanamees 66 poolteist hammast oli suus kartis hiirt ja kartis rotti kartis nurgas jahukotti *** himpel, pimel piila paala saksad sõivad ümber laua kokk oli keskel maitses praadi mamsel valas shokolaadi. mina praadi maitsema mamma lõi mind kulbiga mina ahjuroobiga mamma kukkus maha mina ahju taha leidsin rubla raha matsin mamma maha *** sinder-vinder ninaprill meil oli kodus krokodill krokodill tegi palju nalja ajas lapsed toast välja tahtis toas tantsu lüüa meie koogid ära süüa ema haaras raagus viha andis talle üle piha krokodill siis nuttis palus ära vihu, viht on valus pidas halvaks külma sauna võttis oma reisipauna kadus kiirelt üle mäe lapsed, eks nüüd tuppa läe. --- üki kaki kommi nommi
transpordikuludega vaevalt nendele tehtud kulutused" (Pivneva 2001). TOIT Kala ja liha on muistsetest aegadest olnud hantide peamine toit. Kala süüakse keedetult, toorelt, kuivatatult, suitsutatult ja soolatult. Varem tehti kaladest jahu, tänapäeval seda ei tehta. Kalade sisikondadest ja peadest keedetakse ka kalarasva. Need pannakse veega patta keema ning keedetakse mitu tundi. Rasv kerkib veele, kust see kulbiga teise nõusse tõstetakse. Teine tähtsam toiduaine on liha, mida süüakse keedetult, toorelt, külmutatult, kuivatatult ja suitsutatult. Süüakse põhjapõdra, põdra, orava, jänese ja karu, aga ka pardi, hane, tedre, laanepüü jt loomade ning lindude liha. Pärast põhjapõdra tapmist juuakse tema verd. Taimetoitudest söövad handid marju ja jahust valmistatud toite. Marjadest süüakse rabamurakaid, mustikaid, pohli,
tide detailidele. Kõnelemine · Lapsed lõpetavad õpetaja alustatud lauseid. · Lapsed vastavad õpetaja küsimustele: Kes töötab kohvikus? Kes töötab töökojas? · Kordamisel vastavad lapsed õpetaja küsimustele: Mida õmbleja teeb? Mida kokk teeb? jne. Käeline tegevus Lapsed värvivad pildi. Mäng. Pantomiim Õpetaja imiteerib käsitletud elukutsete esindajate tegevuse tüüpilisi liigutusi (puusepp toksib, kokk segab kulbiga, kelner kõnnib kandikuga jne), lapsed arvavad ära elukutse. Kordamisel näitab üks laps ette, teised arvavad ära, mis elukutsega on tegemist. 100 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 13. TALVEL Kuulamine Tüdruk uisutab. Tüdruk kukkus jääle. Ta sai haiget. Poiss sööb jääpurikat. Poiss on haige. Tal valutab kurk. Poiss suusatab mäest alla. Poiss kukkus. Suusk läks katki.
Portsjonnõud on portsjonpannid, kokillid, kokottid jne. Portsjonnõu asetatakse alustaldrikule. Süüakse kas teelusika või järelroakahvliga. Pagaritoodete serveerimine Serveeritakse leivataldrikul või punutud korvides. Leiva- ja saiaviilud asetatakse salvrätiku vahele. Või serveerimine Serveeritakse eraldi taldrikul, mille juures on võilabidas või -nuga. Või võib asetada alusele mitut moodi: kuubikutena, võilabidaga voolitud tükikestena, võikaabitsa või -kulbiga tõmmatult, erinevate voolitud või lõigatud kujunditena. Maitseainete serveerimine Serveeritakse mitmeti: eraldi alusel, millel on kõik maitseainepudelid ja -toptsid; pipar pipraveskis, sool soolaveskis, salatikastmed ja ketšupid originaalnõudes. Maitseainete juurde paigutatakse ka hambaorgitopsid. 238 Kohvi ja tee serveerimine Serveerimisvõimalused:
`ise (saama)' ja `kunin- hoidjat nimetatakse gas' , pakkudes t¨ahendust . `suureks (kuningaks) saama'. on kasutatud ka valguse / ¡ Kujutab anumat t¨ ahenduses. on seo- £9 ¢koos kulbiga , olles selle tud vaimolenditega , algm¨argiks. pakub valitsejate ja rituaalidega, m¨argi koosnevaks ja t¨ahendades pronkskirjas ka osadest, t¨ahendusena `~oigeks esivanemaid. s¨attima' . Pronks- kirja m¨argikuju n¨aitab selgelt, / ¡ Ku- et m¨argi u ¨laosa pole mitte
784. Elu on suur haigus, kogu maailma iseenese üle, surm ainus arst 785. Everybody wants to go to heaven, but nobody wants to die. 786. Enne surma teatakse su vigu, kuid pärast seda igatsetakse seda perfektset inimest 787. Selline on elu:kord nutad,kord naerad,kuni surm annab käsu"VAIT 788. Jäik vabandamine on uus solvang 789. olen kole? tead, omasuguseid ei sallitagi 790. Maha jätmine sõnumiga. Nii arg oledki? 791. Sulle on mõistust vist lusikaga antud ja kulbiga võetud. 792. On see su nina või kasvatad sa endale kolmandat kätt 793. Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga seegi suri üksinduse käte ära 794. Ta näos on veel eelmise sinna istunud mehe jälg 795. Mõni küla on sinu pärast ilma lollita 796. Nii palju võimalusli on endast head muljedt jätta. Miks sa need kõik kasutamata jätad? 797. Sul on imeline anne seda kohta oma lahkumisega kaunistada. Seda annet ei saa kasutamata jätta 798