Alkaanide kujutamise viisid: H H Täielik struktuurivalem: H C C H Lihtsustatud struktuurivalem: CH3 CH3 H H Summaarne valem: C4*H10 Graafiline kujutis: lihtsalt nuriliselt (nagu nurgilised lained) Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmin...
Psühholoogia käsiraamat, hariduspsühholoogia. 2003 lk 288-290 Tõlge Lemme Hirv, 2018 Kunstilise areng ja pikalt käibel olnud arengumudelid , mis seda kirjeldavad(nt Gaitskell, Hurwitz, & Day, 1982; Lowenfeld & Brittaind, 1964; Luquet, 1977) on viimastel aastatel sattunud kriitika alla. Selles kollektiivses kriitikakogumis on tuvastatud neli konkreetset probleemi. Esiteks on tõstatatud küsimusi ühtselt lineaarsete arengu kontseptsioonide asjakohasuse kohta, selgitamaks laiaulatusliku kujutamise valikut, laste, noorte ja täiskasvanute piltidel. Teiseks on täheldatud erinevust laiaulatusliku kunstimaailma ja visuaalse realismi, mida on esitatud kui lõpp-punkti nendes arengumudelites, fookuse piiratusest. Kolmandaks, kultuurilised eelarvamused, mis tähistava neid mudeleid, on identifitseeritud teoreetiliselt ja empiiriliselt. Neljandaks, teiste kujutamisviiside võimalustele on pööratud liiga vähe tähelepanu mõnedes pildilise kujutamise vormides (nt Duncum, 1986; Golomb 1994;
Jan Vermeer van Delft ,,Tüdruk pärliga" 1665a. ,,Piima kallav teenijatüdruk" u.1678-1660 Maal asub hetkel Rijksmuuseumis, Amsterdamis. Esemete, mööbli ja riiete illusionistlik kujutamise viis. Kujundid on paigutatud maali vasakusse serva ja on parem serv tühjaks jäätud. Seinad tasapinnaline liigendus. Mööbel- kumerad vormid, igapäevased materjalid. Kolmnurkne kompositsiooniskeem- rahulik, paigalseisev, sümeetria, kooskõlas. Interjöör ühe inimfiguuriga, olistikumaal, jätab igapäevase mulje. Rahulik idüll, pildi taga peitub mõni jutustus. Naine pildil mõjub natuke poseerivana. Eriline rahu, suletus ja keskendatus. Üle kogu pildi hajutatud valgus
Abstraktsionism kunst, mis on loobunud reaalsuse kujutamisest. Alla prima ühekihiline kiirelt teostatud maal Akromaatiline värvusetu. Akromaatilised värvid on must, valge ja hallid. Animalist kunstnik, kes kujutab loomi Draperii kunstipärases voldistikus kangad või riided. Ekspressionism kunstivool, mis seab esiplaanile kunstniku enda mõtete, tunnete ja elamuste kujutamise. Eskiis vabakäeline joonis, kavand, visand. Faktuur kunstiteose pinnastruktuur, töötluse omapära. Fookus tähelepanu keskpunkt kompositsioonis Formaat kunstiteose mõõde, kõrguse ja laiuse vahekord, selle väline kuju. Futurism 20. sajandi alguse kunstivool, mis eitas agressiivselt mineviku kultuuritraditsioone ja esteetilisi norme ning ülistas uut, tehnikaühiskonda, suurlinna, kiirust jne. Illustratsioon teksti toetav ja selgitav pilt Illustraator raamatukunstnik
1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele 5 1.9. Ristija Johannese surm 5 2. Ristija Johannese kujutamise traditsioonid 6 2.1. Ristija Johannese kujutamine Hans Memlingi triptühhonil 6 2.2. Salome võrdlus 7 2.3. Katoliku ja õigeusu kirikute kujutamise traditsioonid 7 2.4. Reformatsioon 8 Kokkuvõte 8 Kasutatud allikad 10
Eelika Kuusik 10C 23.09.2013a. Antiikkunst Across 2. Figuuri edasiandmise tema täieliku ulatuse järgi 8. Tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater 9. Aphrodite esimene alasti naisekuju 10. Maalikunsti liik, millel ilmusid esimesena muutused inimese kujutamise juures Down 1. Ülemvalitseja ja vihmajumal 3. Koloss päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju 4. Armastuse- ja ilujumalanna 5. Märjale krohvile värskelt maalitud pilt 6. Kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest 7. Monumentaalne haudehitis 8. Elamu, kus ruumid paiknesid ümber avatud siseõue
Parem hiireklõps kihinimel > tunnused; topeltklõps kihinimel. ? (2) Täida lüngad: Kaart koosneb andmekihtidest, mille moodustavad ühesuguse andmekihi andmed. ? (3) Millest võib olla tingitud see, et rasterkaardi ja vektorkaardi objektid ei lange omavahel täpselt kokku? Kumera pinna kujutised tasapinnal on alati mingis projektsioonis. ? (4) Millistes piirkondades on vektorandmed puudu? Vektorandmed on puudu väiksetel saartel. ? (5) Milles seisneb asulate kujutamise erinevus vektor- ja rasterandmetes? Rasterandmetes märgitakse väiksemaid asulaid punktidena, vektorandmetes mitte punktidena. ? (6) Millised oleksid veel kaks võimalust QGIS programmi sulgemiseks? Project > exit QGIS; Ctrl + Q; sulgeda ülevalt paremast ristist.
Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua kuus arenguetappi 1.Võõra joonistuse arusaam, kui pilt tegelikkusest 2. Üldise kavatsuse arusaam joonistustest 3. Sidemete leidmine juhuslikult kritseldatud eseme ja selgelt äratuntava vahel 4. Joonistamise sulandamine liikumismängu, mis omandab eluliste situatsioonide kujutamise funktsiooni 5. Sõna kasutamine, mis annab joonistusele sümbolilise tähenduse või mis kinnistab sidet joonistuse ja eseme vahel ja seejärel formuleerub ka mõte 6. Kritselduste resultaatidele teatud kindla tähenduse andmine ja üleminek teadlikule kujutamisele täiskasvanute küsimuste ja näpunäidete järgi Küll ei eraldata erinevate autorite selgitustes piisavalt tähelepanu faktile, et üleminek nn
Tegelikkust on võimalik tunnetada ainult kunsti kaudu. Eksistentsialism levis peale Esimest maailmasõda Saksamaal, hiljem Prantsusmaal kirjanduses ja kujutavas kunstis. Estetism Estetism on arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses. Kunst peab olema sõltumatu ja ei tohi teenida poliitilisi, usulisi, kõlbelisi ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on primaarne ja ei allu ühelegi mõjutusele. Sisemonoloog Sisemonoloogiks nimetatakse teksti sellist kujutamise viisi, milles antakse edasi tegelase mõtted, mis võivad olla kas mälestus, pildid, uitmõtted jne. Sisemonoloog on nagu kiilutud tegeliku teksti vahele ja tal ei pruugi sellega olla mittemingisugust seost. Temas väljendub tegelase sisemaailm. Sisemonoloog võib vormilt olla väga fragmentaalne ja seosetu. Teadvuse vool Teadvuse vooluks nimetatakse sellist teksti kujutamise viisi, mida antakse edasi
IMPRESSIONISM Mille järgi hakati uut suunda impressionismi, nimetama? Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist Courbet maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud Claude Monet´ töö ,,Impressioon. Tõusev päike." (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt impressionistideks
Kubistid hakkasid loodust, inimesi ja esemeid kujutama geomeetriliste põhivormide kaudu. Kubism leidis kindla koha maalikunstis. Kirjanduses väljendus see põhiliselt luuletuste ülesehituses. DEKADENTS- nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. OSKAR WILDE EKSPRESSIONISM- pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike loomingus onsurma- ja enesetapumotiivid,jõuline luulekeel, rohke adjektiivide kasutamine. Iseloomulik on hakitud ja raskesti mõistetavad tekstid, väljenduse ja rütmi eelistamine vormile ja harmooniale,reaalsusest võõrandumine ja abstraheerumine. KAFKA, SUITS , TUGLAS
2. Abstraktsionismi rajaja: VASSILI KANDINSKY (Valge joon). Toetus postimpile, Matisse'i ja Picasso loomingule. Tema looming viib arengu lõpule. Värvid ei kujuta midagi. 3. Oli venelane, 1910 maalis esimese abstraktse akvarelli elas saksamaal Münchenis. 4. Mõttekaaslased (rühmitus Sinine Ratsanik): PAUL KLEE (Senecio, Maagiline kanaarilind), AUGUST MACKE (Tüdrukud puude all) ja FRANZ MARC (võitlevad vormid, Tirool, Sinised Hobused). 5. Rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. 6. Värvilaikude paigutust ei paista valitsevat mingi mõistuspärane süsteem, vaid tundeküllus. Pandi alus eksperssiivsele abstraktsionismile. Prantsusmaal arenes kubismist uus tüüp konstruktiivne või geomeetriline abstraktsionism. 7. Esimeste esindejate seas oli tsehh FRANTISEK KUPKA. Kõieg järjekindlam oli aga hollandlane PIET MONDRIAN. Abstraktis tunnistas ainult sirgeid vert/horisont jooni.
*GRAAFIKA kunstiliik, mille olulisem tunnus on joon; trükikunst *ORNAMENT üksikkaunistus, nt. lill tapeedimustris *KARIKATUUR naljapilt või moonutatud kujutis kellegist või millegist *KUNSTILIIK erinevad kunstitegemise viisid, nt. maal, skulptuur ... *KUNSTISTIIL kindlal ajaperioodil, kindlate tunnustega kunst *KALLIGRAAFIA ilukiri, kaunilt kirjutamine *PROPORTSIOON üksikute osade suhe tervikusse, nt. inimese proportsioonid *SÜMMEETRIA kujutamise viis, kus peegelpidis on eseme üksikud osad identsed *ABSTRAKTSIONISM kunstistiil, mis ei kujuta nähtavat ja äratuntavat maailma *SÜRREALISM kunstistiil, mis kujutab maailma ebareaalselt ja kummaliselt *SÜMBOL kujutis, millel on lisatähendus *MUSTER kujundite korduv esitamine, nt. riidemuster *VISAND kiire, üldistatud vabakäejoonistus, nt. kavandamiseks *INTERJÖÖR sisevaade või sisekujundus *ARHITEKTUUR ehituskunst teise sõnaga
6. Realism, romantism REALISM: 19. saj · Realism tekkis, sest Inglismaal oli tööstusrevolutsioon, millest tuli linnastumine · Looduse ja maaeluga side nõrgenes - Darwini revolutsiooniteooria · Tunnused: - Tuldi tagasi argielu kujutamise juurde - Elu kujutati ilma ilustamata - Sõnakasutus täpne, detailirikas - Tegelased lihtrahva hulgas - Naturalistid kujutasid elu fotograafilise täpsusega - Kujutati elu kõige mustemat poolt · Eelistati proosat ja sealt romaani ja novelli · Realismi klassikud: - Eduard Vilde ,,Külmale maale" - Anton Tsehhov - Lev Tolstoi
Meeste stereotüübid meedias. Tänaseks on ka selge, et stereotüübi kui meediaanalüüsi kriitilise tööriistaga on seotud rida probleeme. Stereotüüpide kriitika eeldaks justkui, et meedia ideaal on kujutada reaalsust nii täpselt kui võimalik, samas on kaasaegne meediateooria seisukohal, et see pole võimalik. Meedia on olemuslikult, kujutamise konventsioonidest tingitult, tegelikkuse suhtes alati valikuline ja nihkes. Soouurijad on huvitaval kombel üsna hiljuti, seose meesuuringute tulekuga tuvastanud, et ka meeste soolisus seostub meeste aktiivsusega avalikus sfääris poliitika, majandus, spordi, tippkultuuri ja kriminaalvaldkondades. Meeste soolisus on seotud positsiooniga avalikus sfääris, kohaga ühiskondlikes hierarhiates. Pole alust arvata, et meeste
REALISM · Realism on kirjandus ja kunstivool, mis püüab reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käsitleb tegelikkust nii nagu see näib tavalistele inimestele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ja ebatavaliste kirgede kujutamist. · Realismi tunnusjooni-sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest; täpne, usutav, elutruu miljöö; sündmustiku asjalik, rahulik kulg, teoste ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja nende omavahelisi suhteid, mida õpitakse tundma kogemuste
II. Suund 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse kirjanduses. Erinevalt sellele eelnenud kriitilisest realismist (näiteks Balzaci looming), mis teostes rõhutas inimese sotsiaalset olemust, asetasid naturalistid rõhu inimesele kui bioloogilisele olendile, kelle elus ja saatuses on enamik asju looduse poolt ette määratud. Sellega kaasnes inimese kehalise toimimise, haiguste ja muu sellise üksikasjalik kirjeldamine. Eesmärk ei olnud kujutamise ilu, üksnes tõepära. Sageli kujutati alatust, kuritegusid, julmust, vägivalda. Peaesindajaid: prantsuse kirjanduses – Émile Zola (1840 – 1902), teoseid: „Thérèse Raquin“ 1867, „Eksperimentaalromaan“ 1879 – naturalismi manifest, „Nana“ 1880, „Söekaevurid“ 1887; ameerika kirjanduses – Theodore Dreiser (1871 – 1945), teoseid: „Õde Carrie“ 1900, „Jennie Gerhardt“ 1911, „Ameerika tragöödia“ 1925;
Ka kirjanduse vallas ei saatnud edu Balzaci kohe algusest peale. 1820.aastail ilmus ta sulest hulk õudus- ja seiklusromaane, mis jäid laiema tähelepanuta. 1820.aastate lõpul huvitus ta tollal populaarse Walter Scotti ajaloolistest romaanidest.Balzaci võlusid Scotti faktilembus ja täpsed kirjeldused,kuid keskaegne minevik teda niivõrd ei paelunud. 1929.a. ilmus talt lähiajalugu käsitlev romaan "Suaanid", seejärel aga pöördus Balzac oma vahetu kaasaja kujutamise poole.Äärmiselt energilise inimese ja viljaka autorina kirjutas ta palju, aina uute romaanide ilmudes hakkas kuju võtma grandioosne projekst, mis 1840.aastate algul sai üldpealkirjaks "Inimlik komöödia".
Impressionism 1874. aastal eksponeeritud Claude Monet'i töö ,,Impressioon. Tõusev päike" ajendas kriitikud pilkavalt nimetama selliseid teoseid 'impressionismiks`.(1) Impressionistid tõid maalikunsti kaasaegse suurlinna kujutamise, rahvarohked tänavad, tantsuplatsid ja suitsevad vedurid.(2) Keskenduti valguse ja õhu kujutamisele, motiivi valik oli teisejärguline. Kõike kujutati valguse ja õhu kaudu. See baseerus nägemisel, nii võis saada ühest objektist erinevaid pilte.(3) Valgusele ja õhule pöörati nii palju tähelepanu kuna kõike kujutati nende kaudu, valgus muutis ise pildi süzeeks.(4) Värve kanti lõuendile väikeste ja visandlike, eredavärviliste pintslitõmmetega. Impressionistid
Joonestamine Joonestamises käsitletakse standarditega määratud kujutiste liike, samuti mõningate toodete ja nende elementide (keermed) kujutamise iseärasusi. Joonisel kasutatavad kujutised jagatakse: vaadeteks, lõigeteks ja ristlõigeteks. Tehnilisel joonisel esitatakse kujutised ristprojektsioonis omavahel mõtteliselt seotud projektsioonide näol. Mõõtmete kandmine joonisele. Objekti suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. 1. Mõõtmestamiselementideks joonisel on distantsjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud), ühisnullpunktid ja mõõtarvud.
detailid sellest vaatepildist. Võib mõista, kuidas on kunstnik püüdnud meieni tuua märkamatuks jääva lihtsuse aegumatut väärtust. Samamoodi nagu esmakordselt maali vaadates, unustame ka oma eludes, et lihtsates asjadest peitub ilu ning et ilul on omadus pakkuda tröösti, mida inimestena enesele tunnistades või mitte, siiski alateadlikult otsime. Vahel võib looming inimesele meenutada teatud väärtuste olemasolu ning nende tähtsust selliste sündmuste või asjade kujutamise kaudu, mida elu käigus tihti mõista ei suudeta või ei taheta. 16. sajandil tekkinu ja Koguja raamatu järgi nime saanud ,,vanitaskunst" vallutas kaheks järgmiseks sajandiks kunsti ostvate klasside mõttemaailma. Selle kunstiliigi teostel on kujutati münte, kaarte või lilli, mis pidid sümboliseerima elu ja inimeste tavapäraseid ideaale ning nende kõrval aja ja surma sümboleid pealuud ning liivakella. Niivõrd kontrastsete esemete kujutamise eesmärk
suur valge krae, mis ümbritseb tema õrna nägu. Taust on helepruun ja varjunditega. Maalil on kasutsud õrnu pastellseid toone, mis toovad lapse õrnuse esile ja mõjuvad soojalt. Maal on värskendav ja jätab väga süütu ja armsa mulje lastest ja lapsepõlvest üldse. Minu arvates on see väga armas ja siiras lapseportree. Kunstnik on kujutanud oma tütart Clara Serenat, kes oli väga elav ja üleannetu väike tüdruk. Lapse pea on kujutatud maali keskel ja midagi muud pole näha. Kujutamise eripära, stiil: Maal jätab väga värske ja õrna mulje. Kujutab õndsat lapsepõlve. Ma arvan, et kunstnik väga armastas seda last ja maalis teda täie siirusega ja suutis jätta väga armsa ning südantsoojendava mulje, mis meenutab mu enda lapsepõlve. Kasutasin Janice Andersoni raamatut ,,Rubens".
Iseseisev töö 1. Mida tähendab sõna drama? Drama tähistab tegevust, mille alla kuulusid nii traagilise kui ka koomilise tegevuse kujutamise viise. 2. Kuidas tekkis teatrikunst? Teater tekki Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. 3. Millise jumala auks peeti Vana-Kreekas viljakuspidustusi? Dionysose auks. 4. Mida tähendab dionüüsia? Pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas 5. Millised olid iseseisva kirjanduszanri draama kolm haru? Draama, tragöödia ja komöödia. 6. Kirjelda antiikaja näitlejat ja teatri erinevust tänapäevast. Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7
kunstnike vastu. · Humanistlikele veendumustele leiti tuge antiikkultuurist. · Idealiseeriti antiikinimeste ilmalikku ellusuhtumist ja nautivat elulaadi. · Kritiseeriti nii antiikõpetlaste kui ka keskaegsete kirjameeste töid. · Eeskujuks võeti ka antiikkunstist. · Antiikskulptuure hakati aukohale sedama ja matkima. · Kunsti kaudu jõuti anatoomia tundmaõppimiseni. · Itaalia renessansikunstnik Leonardo da Vinci lahkas keha täiusliku kujutamise nimel. · Leonardo da Vinci visandeid inimkehast · Itaalia kirjanduses ilmnesid uued ideed juba XIV sajandi algul. · Suursugust päritolu Firenze poeet Dante Alighieri. · Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis Dante värvika ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist. · Luuletaja Dante Alighieri oma "Jumaliku komöödiaga", paremal Firenze siluett ja vasakul allegooriline tee paradiisi. · Samuti Firenze päritolu Petrarca ja
2. Polaarkoordinaadid (tahhümeeter kasutab mõõtmisel) Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon Kõrgus-süsteemid Absoluutkõrgus-geoid Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk(kuju, väärtused) Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-Est97) Eesti kaart on kujutatud koonuse peale. Koonuse 2 lõikeparalleeli 59°20' ja 58° Kui on vaja leida joone pikkust looduses, tuleb arvestada mõõteteguriga mis tuleb korrutada läbi mõõdetud joonega. Elektrontahhüm
· Olustikumaalides võitlesid kunstnikud esemete illusionistlikus kujutamises. · Sageli oli piltide aineks mõni jutustus. Natüürmort · Kuulsaimad meistrid Willem Kalf ja Willem Claesz Heda · Nad maalisid lopsakaid lillekimpe, puuviljavaagnaid, laudu hommikueinega, jahisaake jne. Maastikumaal · Hollandlased panid aluse puhtrealistlikule maasikumaalile · Jacob van Ruisdael sidus loodusvormide täpse kujutamise romantilise meeleoluga · Maaliti metsa, linde, loomi ning merd(marinistid). Jan Vermeer van Delft (1632-1675) · Üks suurimaid Hollandi maalijaid. · Kujutas enamasti interjööre, tavaliselt ühe või kahe inimfiguuriga. · Tegevus maalidel on vähetähtis, võlu peitub maalilises teostuses. · Kasutas enamasti külmi toone.
• telgmeridiaan • ekvaatori joon geodeesias suureneb X kordinaat põhjapoole ja Y kordinaat suureneb ida poole!!! eestis on lähtemeridiaaniks 24 kraadi 18 minutit. 3. polaarkoordinaadid • horisontaalnurk • join horisontaalprojektsioon 4. kõrgus-süsteemid • Absoluutkõrgus- geoid • ellipsoidkõrgus • suvaline e suhteline (näiteks võtad äärekivi punktiks mille järgi mõõdad) Kaardiprojektsioon see on maaellipsoidi (maapinna) tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk Moonutuste iseloomu järgi on projektsioonid: • konformsed eek õigenurksed • ekivalentsed e õigepindsed • ekvidistantsed e õigepikkuselised • vähim-moondelised • sobedad (on kasutatud kõiki eelnevaid projektsioone) Abipinna juju järgi eristatakse: • tasandilised • silindrilised • koonilised Abipind kas puutub v lõikab maaellipsoidi. Eesti ametilk projektsiooni abipind on koonus.
San Vitale on kuppelehitis, kuulus oma mosaiikide poolest. Talumid on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Liseenid on seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad. Petikud on neid ühendavad kaared. Apostlite kirik on kreeka risti kujuline, kaetud viie kupliga. Tambuur on peakupli alune sale silinderjas akendega ruum. Bütsantsi maalikunsti on vähe säilinud, kuna ta jäi islamiusuliste türklaste võimu alla, mis keelas elusolendite kujutamise kunstis. Pidevad tõusud ja langused. Ikoonid on usulise sisuga pildid, imettegevad objektid. Neid valmistati enkaustikatehnikas, temperavärvidega laudadest tahvlil (tahvelmaal). Erinevad antiik- ja uusaegsetest piltidest. Ümberpööratud perspektiivi puhul hargnevad paralleelsed sirged üksteisest sügavuse suunas, olulisemate objektide esiletoomiseks. Kuldsed toonid, hingelisus, salapära, käte ja näo kontrastsus. Ikonostaas on pildisein, eraldas kooriruumi kogudusest
PAUL GAUGUIN (1848-1903) Prantsusmaa Gauguin'i eesmärgiks oli, et maal avaldaks mõju dekoratiivsusega, mitte nähtavate ideedega, vaid üksnes lopsakate, kõlavate värviühendustega. Gauguin'i maalidele on omased selgesti ja tugevasti rõhutatud pinnalised vormid, dekoratiivsus ja puhtad toonid. Gaugin'i kunst on seotav sajandilõpu sümbolismi ja juugend-stiiliga. PAUL CEZANNE (1839-1906) Prantusmaa Püüdis näidata asjade olemust ning leida nende eksisteerimise ja kujutamise ühiseid seadusi ning luua maale, mis kõneleksid keskkonna seaduste püsivusest ja kindlusest. Cezanne maalis: Maastike Natüürmorte Portreesid Tema tähelepanu oli pööratud struktuurdele ja geomeetrilistele vormidele. Cezanne teooria: looduses võtab kõik kera, koonuse või silindri kuju. Teoorial on otsene mõju kubismi ja geomeetrilise abstraktsionismi tekkimisele.
eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna akadeemia kunstnikud (1580), mille juhiks oli Anniabale Carracci. Ratsionaalsed tunded, ülepaisutatud tunded. Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. BAROKKMAAL Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. CARAVAGGIO (15731610)
Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Itaalia maalikunst:Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni
teost läbiv peaprobleemistik-, ühesugune: Clarissa otsib mõtet elule kõrgseltskonna ja glamuuri keskel, Septimus oma sõbra kaotamise järgselt. Modernistlikud näited: Psühholoogiline aeg (aeg nagu seda kogetakse sisemiselt)- Woolfi romaanis oli kujutatud ajaliselt väga lühikest perioodi, aga kirjeldati üksikasjalikult peategelaste tundemaailma Mittelineaarne (puudub põhjuslikele seosetele ülesehitatud reaalsuse kujutamise viis realistlikus proosas. Narratiivne ülesehitus nõrgeneb- kogu teose näidetel. Psühhoanalüüsi mõju (teadvus, alateadvus)- segunevad peategelaste tunde- ja reaalmaailm. Sümbolid- 'Vana naine aknal', mis iseloomustas üksildust ja eraklikkust. Kui Clarissa nägi naabriaknast vana naist, tundis ta end selles ära. Ta teadis, et temast saab ka kunagi sama üksik ja eraklik, kuna ta ei suutnud oma tundeid teistele avada. Enne Septimuse aknast välja
mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm. Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt modernismile narratiivi vormist kui ka huvist ajalootõeluse kujutamise vastu. White aga väidab, et modernism ei hüljanud narratiivsust, ajalugu ega realismi. Modernism avastas narratiivis keelelise ja troobilise sisu, mis võimaldas esitada ajalugu mitmemõõtmelisena, mida 19. sajandi realism ei suutnud nii hästi teha. See näitab, et moodne kirjandusteooria on ühtlasi ka ajalookirjutuse teooria.
Nelinurkne kõrge müüriga piiratud ja pealt suures osas lahtine ehitis.Peaosaks õu,mida ümbritses sammas käik. Peasissekäigu ees oli väravehitis ehk Püloon. SKULPTUUR Skulptuurid,mis kujutasid vaaraod ja jumalat,olid väga ranged,suursugused ja lihtsustatud.Sageli tehti vaaraode täisfiguure.Nad on alati tundunud kanges poosis-vasak jalg pool sammu ees pool.Rusikas käed vastu külge surutud..Nägudel võimukas,salapärane naeratus.Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna.Inimese ja looma figuuride vahele paigutati hieroglüüfe,mis seletasid ja täiendasid kujutatut.Reljeefid katsid templite seinu,sambaid ja tarbeesemeid. Tüüpiline egiptuse poos figuuridel:jalad ja pea külgvaates,õlad ja silmad otse vaates. Inimese kehaosi kujutati kõige iseloomulikumas asendis,et oleks võimalikult väljendusrikas.
määral ka skulptuuris. Hiljem ka kirjanduses ja muusikas. Impressionismi eelkäija Eduard Manet · "Eine murul" · "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõmbed Vältisid õhukesi värvikihte Ei lasknud värvikihtidel kuivada (katsid märja pinna uue värviga) 1874. a esimene näitus (kokku 8; 18741886) MAALIKUNSTNIK UD: CLAUDE MONET 18401926 Kõige puhtam impressionist Valguse kujutamine!
kõrvuti, nt. pilvelõhkuja ja väike puumaja) Koomiks - piltjutustus, nt. Garfieldi koomiks Natüürmort - vaikelu e. pilt eluta esemetest, nt. vaasid, puuviljad jms pildil Motiiv - üksik osa pildist, nt. lill tapeedimustris; või pidevalt korduv motiiv nt. sambad ehitise juures arvutimängu kujunduse juures. Ornament - kaunistus, võib koosneda mitmest üksikust kujundist, nt. rukkililleornament sülearvuti kujunduses Perspektiiv - ruumilisuse kujutamise viis tasapinnal e. paberil (õhuperspektiiv, värviperspektiiv, joonperspektiiv) Proportsioon - viis, kuidas üksikud osad suhtuvad tervikusse, nt. inimese proportsioonid (1/8 pea suurusest, riiete suurused ,,extrasmall kuni extralarge") Stencil ja Sabloon - papist abivahend kujutise kandmiseks mingile pinnale, kasutatakse nt. graffitikunstnike poolt Sümmeetria - ühetaoliste objektide tasakaalustatud asetsemine, nt. asetsemine peegelpidis (liblikas) (vt. näide)
muserdatud inimestele Oli esimene poeet, kes avaldas nii suurt mõju eesti kirjandusele Mõjus uue ja julgena eesti luules Enne teda olid armastusluuletused olnud vaid nukrameelsed Loomingu tähtsus Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita Kujutas elu varjukülgi suure mõjuvuse ja kaasaelamisvõimega Ballaadidesse tõi sisse inimese siseelu kujutamise Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme Oluline emotsionaalsus ja sisendusjõud Pildid Marie Underi mälestusmärk Tallinnas Rahvaraamatukogu ees Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker, 1918 Mälestuskivi hiiumaal
• Templi väravaehitist nim. Pülooniks, asus templi kitsamal küljel Suuremad templid • Karnaki temple (370x100m, 134 monumentaalset sammast). • Luksori temple, pühendatud Amon-Ra’le. • Hatšepsuti matusetempel. • Abu Simbeli kaljutempel. Skulptuur • Säilinud palju – arvati, et keha hävimisel läheb hing skulptuuri. • Iga inimene püüdis endast kuju maha jätta, skulptor au sees. • Materjaliks kivi ja puu. • Vaaraode ja jumalate kujutamise traditsioon muutumatu. Skulptuur • Kujud jäikades poosides, isikupära puudus, omavahel sarnased, sile kivi pind. • Seisid sirgelt üks jalg teisest eespool, käed tugevalt külgedele surutud, pilk suunatud kaugusesse, näol võimukas ja salapärane naeratus. • Skulptuurid otse eest vaatamiseks. • Lihtinimesi kujutati loomulikumalt ja isikupärasemalt. • Kujud sageli puidust ja värvitud. Skulptuurid seotud arhitektuuriga
viia ühiskonnas? tabude kahtlaseksmuutmine või kaotamine. 3. Milline oli sürrealistide arvates spontaansuse Nad kasutasid seda palju, nad püüdsid ja alateadvuse osa kunstiloomingus? alateadlikke jõude vabastada sponaansuse abiga. 4. Kujutusviisilt jaguneb sürrealistlik maalikunst Esimene variant on veristlik sürrealism, see on kaheks variandiks. Millised need on? väga realistlik kujutamise viis, realistlikult kujutati looduslikke materjale ning ka esmete üksikosi. Teine sürrealismi varint vältis veristlike üksikasju. Kasutati freudistlike sümboleid või vaimuhaigete ja laste joonistusi. 5
oma isa). Tegelased võivad olla kas muutuvad või muutumatud. Mahukad romaanid kujutavad tavaliselt tegelaste muutumist, näiteks peategelase kasvamist lapsest täiskasvanuks. Tegelased võivad olla kas sügavad või lamedad, seejuures on olulised kolm aspekti: 1. tegelase keerukus – kas tegelane on lihtsakoeline või keerulise siseeluga? 2. tegelase areng – kas tegelane on muutuv või muutumatu? 3. tegelase kujutamise määr – kui lähedalt ja üksikasjalikult on tegelaskuju teoses välja joonistatud? Sügav tegelane on keerukas ja arenev, autor on teda kujutanud detailselt. Lame tegelane on lihtsakoeline ja muutumatu, teda pole lähedalt kujutatud. Lame tegelane on sageli taandatav ühele ideele või iseloomujoonele, sageli on lamedad tegelased antud tüüpidena. Sügav tegelane on võimeline lugejat üllatama, lame mitte. Tegelase sügavuse analüüsimisel võib kasutada tabelit.
Ta on kursis sellega, mis toimub Euroopa kirjandusmaailmas, proovib neid võtteid ja meetodeid ka Eesti kontekstis kujutada. Realistliku kunsti iseloomustamiseks- mõistete kaudu nt eksperimentaalne, teaduslik kujutamislaad, fotograafiline kujutamislaad. Mahtra sõda nimetab sotsiaalseks romaaniks. Kõik Vilde romaanid- tema ajalookäsitlus lähtub ühiskonna probleemidest- varjatult räägib tollase ühiskonna puudustest, vigadest, aga nad teevad seda läbi ajaloo, läbi lähimineviku kujutamise. Põhiline erinevus peitub materjali käsitsemises ja sellesse suhtumises. Ajaloolise romaani kirjutamine nõuab selle ajaloo tundmist. Allikate uurimise abil proovitakse saada võimalikult tõepärane pilt tollases ajast. Nt Mahtra sõja kirjutamise eel töötab Vilde läbi paljud ajalooarhiivid jms. Ta kasutab mitmeid tollaseid memuaare, käsikirju, räägib nende mitmete inimestega, kasutab nende mälestusi. Nt kohtub ta väga paljude Juurus elavate inimestega, kes
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu kihi värvi. Renoir suudab oma maaliga jäädvustada ümbritsevat meeleolu. Impressionistide jaoks oli kõige tähtsam pilt- see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nõnda jõudsid impressionistid realismi ideoloogiast lähtudes realismist oluliselt erineva kunstini, kus teose tähenduse peamine allikas pole süzee, vaid selle kujutamise viis. Tavaliselt impressionistid maalisidki vähetähtsamaid sündmusi- loodust, kaasaja linna olustikku. Ignoreeriti erakordseid sündmusi. Pildi zanr on maastikumaal. Renoir maalis põhiliselt inimese, kuid Monet pigem keskendus looduse maalimisele. Seda ma ei oska öelda, mis eesmärki kannab endas Le Jardin d`Essai, kuid olen kindel, et ta on täitnud kõik Renoiri ootused ja lootused selle pildiga, sest pilt on tõesti võrratu! http://www.paideyg
See on suurel määral saksa nähtus, mis eksisteeris samal ajal futurismi ja kubismiga. Terminit "ekspressionism" hakati laiemalt kasutama 1910. aastal Berliinis asutatud ajakirja "Der Strum" ja 1912. aastal asutatud samanimelise galerii ümber koondunud kunstnike ringkonnas. Ekspressionism kirjanduses Ekspressionistid pidasid oluliseks kirjanikust lähtuva idee ja elamuse kujundirikast väljendamist. Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamise. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus, mis lähtub katastroofi eelaimusest. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus jne. Kirjanike
araabia keel. Islami püha raamat ehk pühakiri on Koraan. "See on Raamat, milles ei ole midagi kahtlemisväärset ja mis on teejuhiks jumalakartlikele, neile, kes usuvad seda, mis on salajas, peavad palvust ja jagavad almust sellest, mis me neile osaks oleme andnud; neile, kes usuvad seda, mis on ilmutatud sulle ja mis läkitatud enne sind, ning on veendunud, et on olemas tulevane elu." (2. suura). Koraani tiitelleht. Umbes 900 a. vana. Islami usk keelab igasuguste "ebajumalate" kujutamise. See on põhjustanud usulise sisuga piltide kui ka kujutava kunsti keelamise. Islamiusuliste visuaalne kunst on põhiliselt mittekujutav ehk arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. EHITUSKUNST Islamiusuliste kõige olulisim ehitis on nende pühakoda ehk mosee. Mosee koosneb müüriga ümbritsetud nelinurksest õuest, mida igast küljest piiravad sammaskäigud. Meka-poolses seinas on poolümar palveniss (mihrab).
äärmised punktid olid keskpunktist ühe kaugusel-ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreekarist. 6 saj püstitati kuulus Hagia Sofia katedraal, milles on püütud ühitada basiilikat ja tsentraalehitist. Roomas osati katta ruutu, nüüd tekkis vajadus ehitada kuppel ristkülikule-viklid. 5. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid. 15 saj jäid Bütsantsialad islamiusuliste türklaste võimu alla. Islami usk keelas elusolendite kujutamise kunstis, seetõttu nad hävitasid Bütsantsi kunstipärandit ( st pole enam seda eriti järgi). Ikoon- usulise sisuga pilt. Usuti, et ikoonidel on võime teha imet ja usklike aidata. Ikoonidel kujutati märtreid või teisi pühakuid. Seina kus ikoonid rippusid nim. Ikonostaasiks. Ikonodueelid- ikoonide pooldajad, neisse uskujad. Ikonoklastid- mitte pooldajad,lähtusid samadest põhimõtetest, mis islamlasedki.
rõhutavad valitseja võimu ja vägevust ● katoliku kiriku vägevus Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad : ● sümmeetria, ● paraadlikkus, ● eenduvad ja taanduvad pinnad ● ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Kadrioru loss Maalikunst ● tumedamad toonid, ● kujutatava ümarus ja keerukus. Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide abil kujutatud. ● Maalisid sujuvate värviüleminekutega. ● Ilma kindlate piirjoonteta. ● Tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu. Maalikunst ● Nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. ● Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. ● Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. ● Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, žeste, taevasse tõstetud pilke. ● Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. El Greco: Toledo äikese eel Skulptuur ● Barokkskulptuur hoogne ja maaliline, dünaamiline, rahutu, palju kuhjatud
Ajalugu ja nüüdiskirjandus Kaasaja suhe minevikku muutub pidevalt, selle kaudu muutub ka meie arusaam iseendast (identiteet, minevikupilt jms) – ajalugu räägib oleviku keeles. Kirjandus 1) peegeldab minevikku ja 2) uurib minevikusündmuste kujutamise vahendeid ja võimalusi, uurib minevikulisuse, möödunu kogemust tervikuna Ajaloolise ilukirjanduse anakronistlikkus (olevikulisus) 1 pinnaline anakronism (eksimused või möödavaatamine detailide tasandil, a la valed nööbid, parukamoed vms) 2 sisemine anakronism (tegelasi kujutatakse tänapäevaste hoiakute ja mõttemallide kaudu, minevikukirjutuses peegelduvad tänapäeva mured ja rõhuasetused, nt viktoriaanliku perioodi ülekirjutused steam-punk
Tal on palju kujutlusvõime abil maalitud pilte suurte, raskete inimfiguuride rühmadest maastikul. Hiljem hakkas teda rohkem huvitama otse natuurist maalimine ja ta arendas pikkamööda välja kerge, õhulise maalimisstiili, mis mõjutas impressioniste tohutult. Sellegipoolest on Cézanne'i küpsetes töödes märgata areng kindla, peaaegu arhitektuurilise maalimisstiili suunas. Kogu elu jooksul püüdis ta välja töötada maailma kõige täpsema kujutamise meetodit maalikunstis. Lõpuks korraldas ta oma ajus kõik, mida ta tajus, ümber lihtsateks vormideks ja värvilisteks laikudeks. Ta soovis ühendada looduse vaatlemist klassikalise maalikunsti kompositsiooni kestvusega. Cezanne'i loomingu tähtsus moodsale kunstile on määratu. Esemete muutliku pealispinna alt tahtis ta tabada nende muutumatuna püsivat ehitust. Looduses nähtavad esemed meenutasid talle geomeetrilisi kujundeid (kera, silindrit, koonust jne.)
päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon. Tõusev päike", mis tõi tõelise pöörde kunstajaloos. Alguse sai uus kunstivool - impressionism, mis muutis inimeste arusaamu kunsti kujutamise võimalustest. Camille Doncieux 1860. aastatel kohtus Monet Camille Doncieuxiga, keda ta kasutas oma modellina ning kui nad koos elama hakkasid, tekitas see palju pahameelt ja Adolphe Monet loobus oma poja rahalisest toetamisest. Monet suutis maha müüa vaid üksikuid maale, isegi impressionismile aluse pannud maal "Impressioon. Tõusev päike" ei olnud menukas. Perekond võitles pidevalt vaesusega, mis viis Monet isegi nii kaugele, et ta üritas 1868
eepika (suurvormid: eepos, romaan; 8.saj eKr-5.saj Roomlased võtsid Kreeka väikevormid: jutustus, novell, muinasjutt) pKr kultuurist eeskuju, mitmed lüürika sõjakäigud. Tunti huvi inimese individuaalsuse ja tunnete dramaatika kujutamise vastu. *zanride teke -tragöödia -komöödia -eepos -romaani alged *üleminek ühisloomingult autoriga loomingiks
annaabi.ee 
