Neid kasutati akende või ehisraamistikus või fassaadil ehisviiludes. 3) Reljeefid- hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. 4) VITRAAZIKUNST- Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga
kuulajateni ei jõudnud kindlasti kõik see, mida lauljatar tahtis ja lootis. Madonna soojendusartistiks oli maailmakuulus plaadikeerutaja Paul Oakenfold. DJ tuli lavale pool tundi lubatust hiljem kuid tegi selle aja tasa, mängides ja miksides erinevaid megahitte. Vaatamata Oakenfoldi pingutustele panna rahvas kaasa elama, kuulati teda ikkagi üpriski tuimalt. Minu arvates kaalusid ikkagi kontserdi negatiivsed pooled positiivsed üles ja seega ei kujunenudki mul ühegi esitatud laulu seast lugu, mis oleks eriliselt meelde jäänud ning mida võiks välja tuua. Võibolla oli see selle pärast, et ma lihtsalt ei ole Madonna fänn ning mu playlistis pole ühtegi lugu lauljatari repertuaarist. Nagu juba mainitud, oli väga liigutav, et kontserdi lõpus mängiti popkuninga "Don't Stop Til You Get Enoughi". Arvatavasti kujuneski see kõlanud lugude seast minu lemmikuks.
mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile
Kui piiblitegelased ja pühakud kujutati küllaltki tinglikult ja kanooniliselt, siis kurjade jõudude ja kõrvaltegelaste kujutamisel sai plastikameistrite fantaasia vaba voli – need on väga vaimukad, fantaasiarohked ja grotesksed kogu gooti perioodi vältel. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale
10. Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgetasemelisem? 11. Tänu kellele avastati Egeuse kultuur? Sakslane, Heinrich Schliemann. VANAKREEKA KUNST 1. Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti? Arhailine e. vana aeg 600-480 e.Kr. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.Kr. Hiline e. hellenistlik aeg 323 e.Kr.-30 p.Kr. 2. Miline on kreeklaste usund? Polüteistlik 3. Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreeka linnriigid sõdisid pidevalt. Ühtet riiki ei kujunenudki, ometi tundsid kreeklased end ühtse rahvana, sest neid ühendas keel, religioon ja kultuurielu. 4. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Ehitada templeid. 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Dooria, joonia, korintose stiil. Neid nimetati ka orderiteks (order 'kord') 6. Vaata templite põhiplaane. Miiline ehitisetüüp on siin aluseks? 7. Kirjuta ülesse kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt? · Templi sisemus
mille edasiarendus ja kokkuvõte on Blake-Mouton'i juhtimisvõrgustik (1980-ndate algus). Viimasega püütakse öelda, et olenevalt olukorrast tuleb juhil keskenduda inimestele või toodangule, faktoreid (inimesele ja toodangule orienteeritus) ei ole otstarbekas teineteisest eraldada. Juhtimisstiilid jagunevad kõige laiemalt võttes kaheks: suhetele või ülesandele keskenduvateks, mis on ajalooliselt kujunenudki Ohio, Michigani ja teiste seas BlakeMouton'i uuringute baasil. Suhetekesksed stiilid annavad tavaliselt kõrgema töötajate tööga rahulolu, mida mõjutab muu hulgas (ühe olulise alakomponendina) rahulolu vahetu juhiga. Suhetekeskne juht on tavaliselt soositud alluvate poolt. Juhtimisstiile saab jaotada ka kolmeks: a) suhetele- versus ülesandele orienteeritud juhtimisstiil; b) autokraatlik, demokraatlik, laissez-faire; c) muud jaotused. ,,
14.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades §21 Enamik elanikkonnast olid talupojad. LääneEuroopa talupojad sõltusid oma isandatesfeodaalidest.Maa kuulus isandale ja ise olid nad sunnimaised. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus(ihunuhtlus). Euroopa hõredamalt asustatud piirkondades oli omaenda maad harivaid talupoegi rohkem. Nt. Skandinaavias, kus pärisorjust ei kujunenudki. 15.Talupoegade koormised (teotöö, loonusrent, raharent) §21 Koormised jagunesid kaheks: kohustus maksta renti ja teha teotööd isnda majapidamises e. Mõisas. Teopäevi oli aastas mõne nädala jagu kogu perele. Loonusrendina pidi talupoeg maksma kuni poole oma põllusaagist, sellele lisandus kohustus viia mõisasse loomi ja toiduaineid, nt. Mune juustu, sinki ja võid. Mõisnikud nõudsid, et talupoeg jahvataks oma vilja mõisa veskis ning nõudsid selle eest lisakoormisi
toimub pidev reisimine. Saksamaal on ka raudteeühendus naaberriikidele, mistõttu on raudteetransport üheks tähtsaimaks turismi edendajaks. Saksamaa kiirrongid on üle Euroopa tuntud tänu kaasaegseimale tehnoloogiale. · Siseveetransport Tänu Saksamaa suurematele jõgedele toimub jõgedel tihe kaubandus. Näiteks tänu Doonaule saab Saksamaa kaubandus alguse juba Vahemerest, kust saab laevatada Doonaule läbi Musta mere. Tänu siseveetranspordile on kujunenudki suuremate jõgede äärealadele tuntud tööstuspiirkonnad (Nt Reini jõe kaldale Ruhri piirkond). · Meretransport Kõige aktiivsemalt tegeletakse meretranspordiga Põhja-Saksamaal, kus on ka selleks kõige paremad tingimused. Meretransport on poolenisti ühenduses raudteetranspordiga, kuna toodud kaup veetakse tänu raudteetranspordile laiali üle kogu Saksamaa. Suuemad sadamad on: 1. Wilhelmahaven 2. Bremenhaven 3. Brunabüttel 4. Stade 5. Kiel 6. Lübeck 7. Hamburg
küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi Diaptomus ja Dikerogammarus, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki. Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni. Joonis 4. Räim Tursk Tursk on omapärase ja hõlpsalt äratuntava kehakujuga kala. Ta ruljas keha on kõige kõrgem kukla kohalt, siis aga aheneb ühtlaselt saba suunas. Pea ja suu on suhteliselt suured. Tursa värvus sõltub elukeskkonnast, kuid üldiselt on valdavad hallikad ja pruunikad toonid. Ta on suhteliselt suur
maalingud ning pühakute hingestatud ilmed. Altarite värvimisel eriti tihti kasutatud punane, sinine ja kuld lisavad neile veelgi mõjujõudu (Viirandi 1982:74-75). 10 3. GOOTI MAALIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazkunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju säärane, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki tugisüsteemi vahel asusid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst. Kuid siiski viljeldi seinamaali innukalt väikestes kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Selliseid kirikuid leiame näiteks Soomes. Suurtes katedraalides aga jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, mida omavahel ühendasid seatinaribad, langedes kokku kujutiste kontuuridega
(Teder) Tiivulistel putukatel ehk pterügootidel on tavaliselt kaks paari tiibu. Sageli üks või teine paar tiibu on enamarenenud. Näiteks kahetiivalistel (sääsed, kärbsed) 6 on ainult üks paar arenenud tiibu, teine paar on säilinud kepjate sumistitena. (Teder) Tiivutud putukad e. apterügoodid on valdavalt ürgsed vormid ja neil pole evolutsiooni käigus tiibu kujunenudki. Putukate tagakeha koosneb 11 lülist, mis osaliselt on evolutsiooni käigus kadunud. Tagakehal asuvad suguelundid. Putukate jalad tagakehalülidel on taandarenenud. (Teder) Enamik putukaid läbib elutsükli jooksul moonde. Moone on organismide käigus toimuv põhjalik kuju ja eluviisi muutus. Putukatel on kahte sorti moonet: täismoone ehk holometaboolia ja vaegmoone ehk heminetaboolia. Täismoone puhul läbib putukas järgmised faasid: muna, vastne, nukk ja valmik
küpsetatakse hapukoore ja tilliga. 19541956 prooviti räime aklimatiseerida Araali merre. Kolm aastat pärast marja toomist Araali hakkasid räimed seal juba kudema. Esimestel aastatel kasvas räim Araalis väga hästi, tunduvalt paremini kui Liivi või Visla lahes, kust ta pärines. Räim sõi vähikesi, aga nende arvukus hakkas tunduvalt vähenema. Toidupuuduse ning vaenlaste ja toidukonkurentide arvukuse tõttu Araali meres töönduslikku räimevaru ei kujunenudki. Väikesearvuline räimepopulatsioon elab Väike-Araalis tänaseni. Räim on olnud peamine kala eestlaste toidulaual juba sajandeid. Räim elab vilkalt liikuvates parvedes, mis võtavad toiduotsinguil või kudemise ajal ette küllalt ulatuslikke rändeid. See tingibki kiire kasvu võrreldes teiste räimedega, kes jäävad elu lõpuni truuks selgrootutest toitumisele. Huvitav on see, et talvel ei toitu räimed üldse - nad veedavad talve tihedates väheliikuvates parvedes
Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile
Järelikult kujutasid talupojad endast suurt varandust ja neid püüti maa küljes kinni hoida. Selleks, et talupojad raskete koormiste tõttu teist elupaika ei otsiks, muudeti nad sunnismaisteks. Neil oli keelatud isanda loata oma maalapilt lahkuda. Omaenda maad harivaid ja koormistest vabasid talupoegi oli vähe. Neid oli rohkem Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, näiteks Skandinaavias, kus paljudes piirkondades Lääne- Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki ja talupojad säilitasid koos maavaldustega üldiselt ka isikliku vabaduse. Talupoja ja mõisniku suhted ei olnud ainult majanduslikku laadi. Senjöör omas suuremal või vähemal määral sõjalist, territoriaalset ja kohtuvõimu. Vähemalt lihtsates kohtuasjades mõistis kohalike külaelanike üle õigust mõisnik ise, suuremate senjööride ja valitsejate pädevusse jäid tõsisemad kohtuasjad ehk "vereõigust" puudutavad küsimused. Pole
surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; eelmise perioodi oma
15.Talurahva õigusliku seisuse erinevused Euroopa erinevates piirkondades *LääneEuroopa talupojad sõltusid feodaalidest. Maa, mida nad harisid kuulus isandale, enamik talup olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema: nad harisid põlde v maksid andamit. Isandal oli talup üle kohtuõigus, sh teda ihunuhtlusega karistada ja surma mõista. *Euroopa hõredamalt asustatud ääremaadel, nt Skandinaavias pärisorjust välja ei kujunenudki ja talup säilitasid koos maavaldusega üldiselt ka isiku vabaduse. 16.Talupoegade koormised *teotöö(teorent)põllutöö *loomusrentannab saadusi mõisa,jahisaagi ja metsasaadused mõisnikule *relvarent *ehitustöö(töökohustus)teede,mõisade,tiikide jm ehitus 9. Feodaalsete kodusõdade(killustatuse) põhjused *Feodaalide seiklus ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikkustele röövretkedele ja põhjustas kodusõdu. 10.Rüütlieetika,tiitlid
-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki. Omaette sotsiaalse kihi moodustasid maata talupojad, kes leidsid sulaste ja teenijatena peavarju ja teenistust paremal järjel olevate talupoegade juures. 3.2. Talupoegade koormised: Koormised, mida tasuti feodaalile maa kasutusõiguse eest, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ning muutusid aja jooksul. Koormised jagunesid laias laastus kaheks: a) Teotöö (e teoorjus)- talupoegade kohustus harida mõisa põlde. Teotööd
-10.saj) olid talupojad valdavalt pärisorjad (isikliku vabaduseta maaharijad, kes olid allutatud oma isanda õiguslikule ja majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki. Omaette sotsiaalse kihi moodustasid maata talupojad, kes leidsid sulaste ja teenijatena peavarju ja teenistust paremal järjel olevate talupoegade juures. 3.2. Talupoegade koormised: Koormised, mida tasuti feodaalile maa kasutusõiguse eest, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ning muutusid aja jooksul. Koormised jagunesid laias laastus kaheks: a) Teotöö (e teoorjus)- talupoegade kohustus harida mõisa põlde
käinud Euroopas(hübriidsus..) (Oluline euroopa kontekst!), ühendatakse kõrts ja kuritegevus. Kirjanduslik võte, kirjeldada midagi lagunevat, kehva (kõrtsihoone) vs ilusat ja viisakat (taluhoone kus alkoholi ei tarbita). Viinakatkus kõrtsmiku nimi laikõri, pakutakse välja pidada pulmad ilma akoholita (vau, uudne! utoopia). 19. Saj kirjanduses ei puudu kõrtsmiku kujutamine, enamasti negatiivses tähenduses: kriminaal, petis, valetaja. (NB nt soomes ei kujunenudki kõrtsivõrgustikku, viin valmistati kodus ja joodi ka kodus). Kirik- õpetus keelu kaudu, mõisa teenistuses õige elu, võimu kõne (NB: algupäraselt on religioon mõeldud lohutamaks vaeseid, haigeid, alles pärast kaugeneti sellest ideest ja religioon sai oluliseks ka rikaste seas positiivse suunanäitajana). Ratsionalism uuendusmeelsed kirikuõpetajad, proovisid talupoegi harida, andsid nõu (Nt Põltsamaa kirikuõpetaja A. W Hupel raamatukogu seltsi eestvedaja,
pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodi minekuga. MAALIKUNST: VITRAAZIKUNST Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga. Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile
Kolmekorruseliste müüride alumine rida moodustus piilaritest, mis toetasid lööve eraldavaid kaari. Piilarite ümmarguse või ruudukujulise ristlõikega tuumikut ümbritsesid väiksemad pool- või kolmveerandsambad e turbad, mis lasksid piilaritel (e kimppiilaritel) mõjuda saledate ja kergetena. Interjööris kordusid ka kõik gooti kiriku eksterjöörist tuntud dekoratiivelemendid Kuna gooti kirikute konstruktsioon oli selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki vaid seda asendasid hiiglaslikud aknad jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeldi seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud. Suurtes katedraalides jäid aknad peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Juba hilisromaani kunstis arenema hakanud vitraažikunst muutus ruumi kujundamise tähtsaks komponendiks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoonetga.
Koosnes peamiselt ministeriaalist (mitte täieõiguslik aadel). Oli üsna erineva päritoluga inimesi. Peamiselt P-Saksast (Alam-Saksa keel). Läänide suurused paarist adramaast kuni 442 adramaani. Läänimeeste arv on olnud üsna stabiilne – 110- 140 Vasall võis omakorda anda maad vasallidele. Vasalliperekond sai alasid Liivimaa eri osades. Integreeriv faktor. Kujunesid seisuslikud korporatsioonid: Harju- ja Virumaal 1259/1284, Tartus piiskopkonnas 14saj, S-Ls ka. Ordualadel ei kujunenudki. Alles 1561 esineb ordus vasallide koondus. Vasallidel lääniõigused – tingimused erinevad. Peamiselt võõrandamis- ja pärimisõigused. Sajandite jooksul pärimisõigused laienesid. 1397 K. von Jungingen laiendas Harju-Virus ka nasissugu 5. astmeni pärimist. Vasallid kohustusliku sõjakäimisega. Hiljem palgasõjavägi. Palgasõdurid olid ka väljast ja olid hooaja kaupa. Vaimulikkond Ca 3000 kogu Liivimaal. See jagunes kihtideks. Ca 1000 munka, 2000 ilmikvaimulikku. Oluline koht
mullas, puukoore all). Ka sotsiaalsetel putukatel, eriti sipelgatel, esineb tiibade taandarengut, ja ka siin on evolutsiooni käigus osutunud otstarbekamaks tiibadest loobuda. Sageli on tiibade kadumine seotud ka üleminekuga parasiitsele eluviisile (näiteks täid ja kirbud). 12 Tiivutud putukad e. apterügoodid on valdavalt ürgsed vormid ja neil pole evolutsiooni käigus tiibu kujunenudki. Siia rühma kuuluvad mõned väheste liikide arvuga ürgsed putukaseltsid nagu näiteks tõukjalalised ja hooghännalised. Individuaalse arengu käigus areneb putukate tiib rindmiku külgedelt väljakasvava kotikujulise kitsa sopistisena. Selle alumine ja pealmine külg ühinevad ja nende vahele jäävad kanalid, mis on ühendatud kehaõõnega. Valmikueas moodustub neist kanalitest putukate tiivasoonestik. Tiivasoonestiku ülesandeks on tiivale toe andmine, soonte vahele jäävad
lapsega (madonna) väljendab teistsuguseid tundeid. 15. saj algupoolel levisid Euroopas eriti kaunid ja armastusväärsed madonnad. Värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja ebaloomulikult kõveraks. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva. Gooti maali kõige silmapaistvamaks osaks tuleb pidada klaasimaali, vitraazkunsti. Kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki, seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi tagaplaanile romaani ajastul õitsenud seinamaalikunst, seda viljeleti peamiselt väiksemates kirikutes. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutise piirjoontega. Kirikuid täitis fantastiline valgus. Kujutised, mida on akendel nähe (enamasti inimfiguurid), on juba tehnikast tingituna
organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel. Michigani uurimused keskendusid kahele peamisele juhtimisstiilile ülesandele orienteeritud juhtimine ja suhetele orienteeritud juhtimine. Ülesandele orienteeritud juhtimine juhi tähelepanu ülesandel, toodangul ja töö tõhususel. Suhetele orienteeritud juhtimine tähelepanu juhi ja töötajate vahelistel suhetel. Juhtimisstiilid jagunevad kõige laiemalt võttes kaheks: suhetele või ülesandele keskenduvateks, mis on ajalooliselt kujunenudki Ohio, Michigani ja teiste seas Blake- Mouton'i uuringute baasil. Suhetekesksed stiilid annavad tavaliselt kõrgema töötajate tööga rahulolu, mida mõjutab muu hulgas (ühe olulise alakomponendina) rahulolu vahetu juhiga. Suhetekeskne juht on tavaliselt soositud alluvate poolt. Juhtimisstiile saab jaotada ka kolmeks: a) suhetele- versus ülesandele orienteeritud juhtimisstiil; b) autokraatlik, demokraatlik, laissez-faire; c) muud jaotused. Suhetele orienteeritud juhtimisstiil:
Saksamaa moodustas 15.-17.saj. vürstkondade ja linnriikide lõdvalt seotud föderatsiooni, mille mõningane majanduslik tõus ei suutnud likvideerida vastuolusid. Nende taustal tekkis Itaaliast Saksamaale tunginud renessansi ideede mõjul võimas ühiskondlik liikumine reformatsioon, mille vastukaja on eriti märgata kujutavas kunstis. Arhitektuuri areng oli Saksamaal suhteliselt tagasihoidlik, iseseisvat monumentaalset arhitektuuristiili seal välja ei kujunenudki. Valitsevaks jäi dekoratiivsete motiivide kasutamine arhitektuuris, mille peamiseks iseärasuseks oli see, et kunstkäsitöös juurdunud kaunistusi püüti üle kanda arhitektuuri. Palju ehitati losse, mille põhiplaan jäi veel seotuks gooti ajastuga. Tähelepanuväärseimaks lossiehituseks kujunes Heidelbergi loss, sell nn. Otto Heinrichi tiibhoone (1550-59) fassaadil on kasutatud renessansile tüüpilist liigendust - sambad, pilastrid, rõhutatud horisontaaljoon
annaabi.ee 
