erinevast sõgavusest 2...3 kohast kütuse kaalutisega kogusest 1 ± 0,1 g (kaalumise täpsus 0,0002 g) ja paigutatakse eelnevalt kaalutud klaasi. Pärast kaalumist kütus kiht klaasis tasandatakse kerge raputamisega. Niiskus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Klaasid kütuse kaalutistega asetatakse 105...110 ○C – ni kuumutatud kuivatusahju ja kuivatatakse sellel temperatuuril 30 minutit. Klaasid asetatakse kuivatuskappi lahtiselt, kaaned kõrvale. Pärast kuivatamist võetakse klaasid kuivatuskapist välja, suletakse kaanega, jahutatakse algul õhu käes 2 – 3 minutit ja seejärel eksikaatoris toatemperatuurini (mitte üle 20 minuti). Siis klaasid koos kütusega kaalutakse. 1 Mõõtmisandmete ja nende läbitöötamise tulemuste tabelid Kaalumisel saadud tulemused Klaasi Klaasi mass g Kütuse
Tõnu Tomson Õpetaja: Andrus Luts Väimela 2008 Töö eesmärk: Niiskuse liikumine puidus niiskussisalduse määramise käigus. Kontrollkatsekeha puiduliik: mänd Töö käik: Valmistatud kontrollkatsekeha ja määratud selle esialgne mass ja mõõtmed, edasi teostatud selle kuivatamine ja esimene kaalumine pärast ühe tunnilist kuivatamist. Järgnevad kaalumised teostatud iga tunni möödudes kuni kaalumiste tulemuste võrdsustumiseni. Katsekeha esialgne mass: 6,75 g Katsekeha esialgsed mõõdud: 14,4*29,7*29,7 Saaadud tulemuste põhjal arvtasin puidu algniiskussisalduse järgneva valemi abil. Kus, materjali mass algolekus, materjali mass absoluutselt kuivas olekus. *100%=6,29% *100%=6,3% *100%=6,3% Materjali algtiheduse arvutamine: Täielik mahukahanemine: Kahanemistegur:
4. Katsemetoodikad 4.1.Veesisalduse määramine Niiske proovikeha kaalutakse (m1) ning asetatakse kuivatuskappi, kus seda kuivatatakse püsiva massini (m) temperatuuril 105 kraadi. Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse Valem 4.1.1 abil. m 1-m W= 100 Valem 4.1.1 m kus, m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g; 4.2. Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud veesisaldusel arvutatakse Valem 4.2.2 abil. mw 0 w= 1000 Valem 4.2.2 a w b w lw kus, mw proovikeha mass, g; a w b w l w proovikeha mõõtmed, cm; Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule veesisaldusega 12% Valem 4.2.3 abiga.
Pärast leidsime mahumassi (). Anum tühjana kaalus 0,476kg, turvas kaalus 3,624kg ja turvas kaalus koos anumaga 4,1kg. Graafikul 1 on toodud ka graafik, mis näitab pöördeid sekundis erinevate raskustega. 6N/ graafikul on järsk hüpe ebaühtlase ketramise tulemusel. Graafik 1. Erinevate raskustega pöörded sekundis. Niiskuse arvutasime järgneva valemi abil: W = , kus W niiskus. a algkaal. b - kaal pärast turba kuivatamist. Kaalusime turvast pärast igat viit minutit 105º juures kolm korda. Pärast viit minutit kuivatamist kaalus turvas 11g, pärast kümmet minutit kaalus turvas 8g ja pärast 15 minutit kaalus turvas 6g. Tulemuseks saime, et niiskus oli kuivatamise lõpus 45,5%. Järeldused: Saame järeldada, et turbal on keskmine hõõrde jõu takistus kahe kilogrammise raskusega 5,18, nelja kilogrammi raskusega 1,01 ja kuue kilogrammi raskusega 7,094.
Proovi-keha antud Puidu olek enne pärast Niiskus niiskusel nr. a b h niiskusel kuivatamist kuivatamist sisaldus [%] 12% [kg/m³] [kg/m³] 1.90 2.10 3.10 1 5.8 5.8 0.0 1.90 2.10 3.10 469 492.6 1.90 2.10 3.10
Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: Valem 2: ow = mw / (awbwlw) * 1000 , kus mw proovikeha mass, g; aw, bw, lw proovikeha mõõtmed, cm. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: Valem 3: o12 = ow / Kw12 , kus Kw12 redutseerimiskoeftisent, mis võetakse tabelist. 3.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu
mändi. 3. Töökäik 3.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2. o12= ow/ K12w (3)
Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g. 1 Tabel 4.1 Niiskussisaldus Proovikeha mass, g Niiskuse Proovikeha enne peale sisaldus, nr kuivatamist kuivatamist % Vesi 1 7,8 5,0 56 Vesi 2 7,8 5,2 50 Vesi 3 8,8 5,0 76 Tuba hõre
(täpsusega 0,01g). 4. Töö käik 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust proovikeha tuleb kaaluda ning seejärel asetada kuivatuskappi, kus seda kuivatakse temperatuuril 105 +/- 5ºC püsiva massini. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemi 1 järgi. m1 -m W = m * 100 (Valem 1) Kus, m1- proovikeha mass enne kuivatamist [g] m- proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus antud niiskussisaldusel saab arvutada valemi 2 järgi. m P 0W = ax bwwlw (Valem 2) Kus, mw - proovikeha mass [g] ax bw lw - proovikeha mõõtmed [mm] Saadud tihedus tuleb arvutada ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemi 3 järgi. P w (Valem 3)
Arli Toompuu Referaat Kivilaadsete (sh.betooni) niiskusesisalduse määramine Puidu niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Valem: , kus - puidu niiskus protsentides; - puidust proovikeha mass enne kuivatamist; - puidust proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist 100...105 °C juures. Puitu võib jagada lähtudes niiskusest järgnevalt: - absoluutselt kuiv puit: = 0 % - toakuiv puit: = 8-13 % - õhukuiv puit: = 15-20 % - poolkuiv puit: = 20-25 % - toores puit, mida ehituskonstruktsioonides kasutada ei või > 25 % Niiskus on peamine puidu tugevust mõjutav parameeter. Seetõttu taandatakse puidu (tugevus) omadused 12 % juurde, et neid saaks adekvaatselt omavahel võrrelda. Vee hulga suurenedes
fermente, mille tagajärjel terad alustavad idanemist puhkepausi läbimata. Rukkil on ferment amülaas eriti aktiivne vahaküpsuse faasis, mil terad sisaldavad suhteliselt palju vett. Peas kasvama läinud terad ei kõlba seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamist enam ei idane. Täisküpse rukki koristamine on suhteliselt raske, sest väga kuivad terad poolituvad peksukorvis. langemisarv Madal langemisarv (alla 120 s) viitab varjatud idanemisele ning niisugusest jahust küpsetatud leib on tänkjas ega kerki, sest jahu veesidumisvõime on madal. Mõõduka niiskuse ja soojuse tingimustes kasvanud ja õigeaegselt koristatud rukki langemisarv võib olla 250300 sekundit. Leiva küpsetamiseks peab langemisarv
Kui kokku tõmmatud vesi on liiga must, pole korralikult pestud. AKENDE PUHASTAMINE AKNENDE PUHASTAMISEKS VAJA MINEVAD ASJAD Mikrokiudlapp Lapp, millega teha aken märjaks Aknakuivatuskumm Vesi Puhastusvahend PUHASTAMINE Võetakse vesi ja puhastusaine, tehakse lahus. Lapp tehakse kokku lahusega. Aknale kantakse vee ja puhastusaine segu, pestakse. Akna ääred tehakse lapiga kuivaks Võetakse aknakuivatuskumm kuivatamist alustatakse ülevalt, tõmmatakse nt: vaskault paremale. Minnakse järejest allapoole. Pärast igat tõmmet tehakse aknakuivatuskumm uuesti kuivaks. TÖÖPINDADE PUHASTAMINE PUHASTUSAINE VALIMINE Mineraalne mustus Orgaaniline mustus MEETODI VALIMINE Lahtine Kinnine Sööbinud KLASSIS PRAKTILISELT TÖÖPINDADE PUHASTAMINE Kasutasime mikrokiudlappe. Pihustasime puhastusainet tööpinnale ( nt: lauale ).
seade paindetugevuse määramiseks; Töö käik 1. Veesisalduse määramine Veesisalduse määramiseks kaaluti puidust proovikeha täpsusega 0,01 g ning asetati see kuivatuskappi ja kuivatati temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Seejärel arvutati puidu m1−m niiskussisaldus järgmise valemiga: W = m ∗100 [%] (valem 1) m1 ( - proovikeha mass enne kuivatamist [g], m - proovikeha mass peale kuivatamist [g]) Tulemused on esitatud tabelis 1. 2. Tiheduse määramine Proovikehade tihedus arvutamiseks kehad kaaluti ning mõõdeti. Igal küljel võeti nihikuga kolm mõõtu ning seejärel nende mõõtude aritmeetiline keskmine. Puidu tihedus antud mw veesisaldusel arvutati järgmise valemiga: ρ0 w = ∗1000 [kg/m³] (valem 2)
1. Jahu niiskuse määramine Niiskus on üks jahu kvaliteedi näitajatest ning omab suurt tähtsust jahu säilitamisel. Jahu niiskus ei tohi olla rohkem kui 15%. Töö käik: kaalutakse kaks tühja proovialust, kuhu lisatakse 5,00 g jahu. Alused asetatakse 40 minutiks kuivatuskappi 105 ºC juurde. 40 minuti möödudes pannakse proovid eksikaatorisse jahtuma ning kaalutakse uuesti. Proov I Tühja proovialuse kaal: 24,5062 g Alusele kaalutud proov: 5,0021 g Kaal peale kuivatamist: 4,6000 g Niiskusesisaldus: 8,74% Proov II Tühja proovialuse kaal: 24,6703 g Alusele kaalutud proov: 5,0019 g Kaal peale kuivatamist: 4,5796 g Niiskusesisaldus: 9,22% 2. Jahu veesidumisvõime määramine Vee hulk retseptuuris sõltub jahu veesidumisvõimest, veesisaldusest, vigastatud tärkliseterade hulgast, taigna valmistamise meetodist ja seadmetest, leiva kvaliteedinäitajatest.
Ligniin annab puidule mehaanilise tugevuse. Männi kuivaines on tselluloosi 40…45%, hemitselluloosi 25…40%. Ligniini sisaldus okaspuude kuivaines on 24…33%. 3. Katsevahendid Immutusvann, kuivatuskapp, kaal, nihik, joonlaud, press. 4. Katsemetoodikad 4.1. Niiskusesisalduse määramiseks kaalutakse niisked proovikehad ning asetatakse kuivatuskappi ning kuivatatakse kuivatuskapil temperatuuril 105C. Peale kuivatamist kaalutakse katsekehad uuesti ning tulemused kantakse valemisse nr 1. 4.2. Tiheduse määramiseks kaalutakse ja mõõdetakse teatud niiskussisaldusel katsekehad ning saadud tulemused kantakse valemisse nr 2. Saadud tihedus arvutatakse ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3. 4.3. Puidu survetugevugevuse määramiseks koormatakse erinevad proovikehad ühtlaselt ja sellise kiirusega, et ta puruneks 1 ± 0,5 minuti jooksul.
õrnad hallid jäljed järgi. Kui kogu auto on svammiga üle käidud ja korralikult vahune, tuleb jällegi võtta survepesur ja korrata eelmist sammu, pesta auto üleni vahust puhtaks. Nüüd kui on auto pealt viimnegi pori ja mustus maha pestud, algab pesu kõige olulisem samm – auto kuivatamine. Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist ( alati pesta paatel enne auto kuivatamist korralikult jooksva veel all puhtaks ), sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga ( lapp pesta eelnevalt sooja vee all ). Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. Auto vahatamine
Margit Arro Türi Gümnaasium Protsentülesanded koos lahendustega gümnaasiumile 1. Teravilja niiskussisaldus oli enne kuivatamist 23%, pärast kuivatamist aga 12%. Mitme protsendi võrra vähenes teravilja mass kuivatamisel? Lahendus: Olgu teravilja mass x kg, niiskussisaldus 23% ehk 0,23kg, seega täiesti kuiva(puhast) teravilja oli 0,77x kg. See ei muutu kaaluliselt ka uues kuivatatud segus, kus niiskussisaldus on 12%, seega on selles täiesti kuiva teravilja 88%. Leiame teravilja uue koguse y. 0,77x=88% y=100% siit y=0,77x*100/88=0,875x kg. Leiame, mitu protsenti on see esialgse teravilja massiga võrreldes: 0,125x=z% x=100%
3.Töö käik 3.1. Puidu niiskussisalduse määramine. Katse alguses proovikeha kaalutakse täpsusega 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 103 ± 2 oC püsiva massini. Katse arvutuste tulemused on üles märgitud tabelis 1. Vaigurikka puidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: W = 100 * (m1 m) / m W proovikeha niiskussisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] Arvutus: Proovikeha nr. 4 m1 = 6,60 [g] m = 6,01 [g] W = (100 * (6,60 6,01)) / 6,01 = 9,8 [%] 3.2 Katsetatava puidu tiheduse määramine. Katse alguses mõõdetakse proovikehade mõõtmed täpsusega 0,01 mm. Puidu tihedus antud niiskusel arvutatakse valemiga 2. Saadud tulemused arvutatakse ümber puidule niiskusega 12% (puidu standardniiskus) valemi 3 abil. Arvutuste tulemsued on kantud tabelisse 2. Valem 2:
vastu lauda. Pärast tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momenti katsetatakse iga katsekeha paindele ja seejärel tekkinud pooled survele. 4.4.1 Proovikehade veesisalduse arvutus Proovikehade veesisaldus arvutatakse valemiga 1: (m ¿ ¿ ek −m pk ) veesisaldus= ∗100 % ¿ mpk (1) kus mek – mass enne kuivatamist, [g] mpk – mass peale kuivatamist, [g] 4.5 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga 2: k∗3 Pl Rp= (2) 2 b h2 kus Rp – paindetugevus, [N/mm2]
Roostevaba terast iseloomustav läikiv metalne pind, mis ei roosteta, sellepärast et rauale on lisatud kroomi või niklit. Seda kasutatakse mitmesuguste valamute, kraanikausside, toidunõude, masinaosade ja palju muu valmistamiseks Roostevaba teras: - on vee- ja niiskuskindel - talub hästi leeliselisi puhastusaineid - happe toimel muutub tumedaks( ei tohi kasutada tugevalt happelisi puhastusaineid - talub järske temperatuuri kõikumisi - vajab peale puhastamist korralikku kuivatamist Roostevaba terase puhastamiseks kasutatakse pehmeid harju ja lappe, abrasiisvsete puhastusvahendite ja ainete kasutamine on keelatud. Alumiinium Alumiinium on pehme hallikas metall, mis ei roosteta. Kasutatakse köökides töö- ja serveerimislaudade, mööbli, liistude, valgustite jms valmistamiseks 6 Alumiinium: - ei talu tugevaid puhastusaineid
Laste juukselõikus 6 Tukalõikus 3 Juuste pesemine+ kuivatus 3/5/7 Soeng+ juuste pesemine 7/9/11 Ülespandud soeng 16 Keemiline lokk 20/22/24 Keemiline lokk+ lõikus 23/25/28 Juuste värvimine 20/22/25 Juuste värvimine+ lõikus 23/25/28 Juuste värvimine mitme värviga 22/24/27 Juuste värvimine mitme värviga+ lõikus 25/27/30 Juuste värvimine salguti 20/22/25 Juuste värvimine salguti+ lõikus 23/25/28 Kõik hinnad sisaldavad juuste kuivatamist Maniküür 8 Maniküür lakiga 10 Püsivärviga ripsmete/kulmude värvimine 3 Kulmude kujundamine 0,50 Geelküünte paigaldamine 44 Geelküünte hooldus 22 Küünte katmine geellakiga 16,50 Plussid Asukoht Oma kindel klientuur 30a Madalad hinnad kesklinnas (eakamale klientuurile) Miinused Puudub innovaatilisus Ei ole avatud elukestvale õppele Puudub administraator, koristaja Pakutavaid teenuseid vähe
moodustavad nende taimede juurtel silmaga nähtavaid mügaraid. Nad seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks. Toimub sümbioos e. Vastastikune kasulik kooselu. Bakterite kiiret ainevahetust kasutab inimene reovete puhastamisel. Baktereid kasutatakse ka toiduainete valmistamiseks(piimhappebakterite abil), ravimitööstustes, põllumajanduses, energeetikas, sõjalistel eesmärkidel. Toiduainete säilitamiseks kasutatakse kuivatamist, külmutamist, soolamist, siutsutamist, steriliseerimist ja pastöriseerimist. Steriliseerimine on konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril(kuni 120oC). Steriliseerimisel hävivad bakterirakud ja nende spoorid täielikult. Pastöriseerimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70- 90oC. Pastöriseerimisel hävivad küll bakterirakud, kuid spoorid säilitavad eluvõime. Inimorganismis elavad kahjutud kaaslejad( kasutavad inimese organismi elupaigana),
1. Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Puidu liik mänd Proovikeha mass [g] Niiskuse sisaldus [%] Prk nr enne kuivatamist peale kuivatamist 1 9 5,3 69,8 2 9,96 5,48 81,8 3 5,32 4,95 7,5 4 5,37 4,99 7,6 5 4,83 4,81 0,4
Second level Third level Fourth level Fifth level Klaasipesumasinad Mõeldud klaaside ja kohvitasside pesuks. Viimane loputus on võimalik läbi viia masinasse tuleva veega, mis kiirendab nõude jahtumist. Masinad on 2 minutise pesuprogrammiga. Graanulpesumasinad Sellised masinad pesevad nõusid plastterasid sisaldava veega, mis aitavad eemaldada kinnikõrbenud toitu. Nõude kuivatamist soodustatakse tsentrifuugimisega. Suur tootlikkus väiksel pinnal. Väga väikesed kasutuskulud. Tunnelnõudepesusüsteemid Optimaalne pesutulemus kõigis tingimustes. Sujuvalt reguleeritav pesuaeg. Maksimaalne tootlikkus 210 korvi/h. Hõlbus kasutada ja hooldada
KOKKUVÕTE Eesti puude stendi valmistamine sai edukalt lõpule viidud. Töö eesmärk oli teha eesti puude stend, kust väiksemate klasside lapsed saaksid vaadata ja õppida, milline on puu koor, puit ja leht. Ma õppisin sellest loovtööst palju. Õppisin paremini lihvimist, värvimist, saagimist, puulehtede ja puude kuivatamist ning liimimist. Õppisin paljude puude kohta asju juurde. Sain teada, millised lehed on puudel, millised on puutüved. Ma ei teadnud enne, milline on mustalepa leht, aga nüüd tean tänu selle töö tegemisele. Tahtsin teada juba ammu, kui kõrgeks võib kasvada kuusk nüüd tean, et Eestis on kuusk, mis on üle 48 m ja kasvab Põlvamaal. Sain teada saarest ühe huvitava asja, mida ma enne ei teadnud - tal on väga halva lõhnaga mahl ja sellepärast putukad ei taha saarepuu ligi minna
karastusjoogid Veri, rohi, tahm Külm vesi Virsik, ploom, aprikoos, Kuum vesi mustikas KLAAS Tihe, sile ja kõva materjal Ei talu kriipimist, kuuma ja külma vaheldumist, lööke Määrdub kergesti kuid on kergesti puhastatav Peegelklaas on valmistatud kahest materjalist (klaas ja nikkel) Klaas talub hästi happeid kuid ei talu aluseid Klaaspinnad vajavad tihedat puhastamist ja väga korralikku kuivatamist – poleerimist Lakki sisaldavad plekid tuleb eemaldada koheselt Huulepulga, kreemi jms plekid kogutakse kokku pehme paberiga ja siis puhastatakse pind nagu tavaliselt KLAASPINDADE PUHASTAMINE Klaasipuhastusaine doseerige või kasutades müügilolevaid kasutuslahuseid valage need veega pooleks Klaasilapp või klaasikuivataja vastavalt vajadusele Peeglitel ainult väheniiske puhastus
hasisit ja kanepiekstrakti. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Marihuaana Kõige lihtsam kanepiuimasti, mis koosneb kuivatatud taimeosadest Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks Seesugusel kujul on kanep nö piibutubakas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad Hasis Taimedelt korjatakse nõret eritavad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse Hasis võib värvilt olla mustast hallikaspruunini Tavaliselt on hasis pressitud kookideks Pulbriline hasis on vähelevinud Hasisipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse Hasisi hüüdnimed Eesti narkomaanide seas on plastiliin, hash ja maroko
Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas. Hea eristamistunnus teistest koldadest on ka pikk valge karvake iga pisikese peenikese lehe tipus. Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on karukolla eosed, mida on juba ammust ajast kasutatud meditsiinis. Pärast kuivatamist saadakse eostest ülipeeneteraline valkjaskollane pulber. See oli vanasti apteekides levinud imikupulbrina, kuid oli hea ka õrnema nahaga täiskasvanutele. Hea on ta seepärast, et ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. See sobib nii hõõrdunud ja haudunud kohtade kui ka haavade ravitsemiseks. Karukolla kuivanud eostel on haruldane võime mitte kokku kleepuda. Nii on neid kasutatud ravimpillide ja tehnikas metallivalamise vormide katmiseks. Kuna eoste vahele
kokkuliimimise teel. Miks on nimetuseks ristvineer ? Ristvineeriks nimetatakse seda sellepärast, et spoonilehed asetatakse omavahel risti, et materjal oleks vastupidavam. Kuidas tehakse ristvineeri? Ristvineeri plaate tehakse enamjaolt paaritu arvuga spoonlehtedest, kuid on ka erandeid, kui kaks paaritut spoonilehtede arvuga plaati liimitakse omavahel kokku. Ristvineeri spoonikihtidele kantakse vahetult enne kokku pressimist ning kuivatamist liim peale, selle abil saadakse ka sirged vineerplaadid, või siis vajaliku kujuga vineerplaadid, kui on olemas vorm, mille järgi seda teha. Enamjaolt toodetakse vineeri kase spoonist, kuid on ka erandeid. Ristvineeri puu liiki määratakse selle pindmiste spoonilehtede liigi järgi. Näiteks on vineeril 5 kihti, ning mõlemal küljel on tammespoon, siis on see tammeristvineer. Kui pooltel on erinevate puude spoonid, näiteks kirss ja saar, nimetatakse seda tamme ja saare ristvineeriks
2)Õlis lahustuvad puiduimmutid 3)Kresoodid 9. Millistele nõuetele peaksid vastama puidukaitse ained? Kerge peale kanda, ohutud loodusele, hästi imenduvad, kvaliteetsed ja puitu kaitsvad 10. Sinetusseente ja hallitusseente erinevus. Hallitus seened erinveda ainult puidu pinnal. Sinetusseente hüüfid ulatuvad sügavale puitu ja neid ei ole võimalik maha hööveldada. Sinetusseete mütsid on värvuselt sinakad, mustad või pruunid, hallitusseened on värvusetud. Sinetus seened rakendavad kuivatamist ja soodustavad teiste seentega nakatumist. Hallitus seente lõhn põhjustab alergjat. Hallitus seened on kõige aktiivsemad 20...55 kraadi juures, sinetusseened 22...28 kraadi juures. 11. Pruun- ja pehmemädanikud. Pruunmädaniku tekitajaid seeneliike on märksa vähem kui valgemädaniku tekitajaid. Enamus neist on seotud okaspuudega. Pruunmädaniku tekitajad lagundavad eelkõige taime rakukestas esinevaid polüsahhariide, tselluloosi ja hemitselluloosi. Selle
Kui kogu auto on svammiga üle käidud ja korralikult vahune, tuleb jällegi võtta survepesur ja korrata eelmist sammu, pesta auto üleni vahust puhtaks. Kuues samm: Nüüd kui on auto pealt viimnegi pori ja mustus maha pestud, algab pesu kõige olulisem samm auto kuivatamine. Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist ( alati pesta paatel enne auto kuivatamist korralikult jooksva veel all puhtaks ), sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga ( lapp pesta eelnevalt sooja vee all ). Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. 5
Viies samm: Kui kogu auto on svammiga üle käidud ja korralikult vahune, tuleb jällegi võtta survepesur ja korrata eelmist sammu, pesta auto üleni vahust puhtaks. Kuues samm: Nüüd kui on auto pealt viimnegi pori ja mustus maha pestud, algab pesu kõige olulisem samm auto kuivatamine. Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist ( alati pesta paatel enne auto kuivatamist korralikult jooksva veel all puhtaks ), sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga ( lapp pesta eelnevalt sooja vee all ). Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. Auto vahatamine:
mille survepind on 25 cm (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga, koormamise kiirusega 1Mpa sekundis. Survetugevus arvutatakse valemiga Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 MPa Tulemused on toodud punktis 4.4.2 tabelis 1.4 3.5 Niiskussisalduse määramine Et võrrelda survetugevuse sõltuvust niiskussisaldusest katsekehas, kaalutakse katsekehi, mida kuivatati kuivatuskapis enne ja pärast kuivatamist. Tulemused on toodud punktis 4.5 tabelis 1.5 4. Töö tulemuste vormistamine 4.1 Jahvatuspeenuse määramine Katse nr Katseproovi mass Mass sõelal [g] % [g] 1 50 3,24 6,48 2 50 3,60 7,20 Tabel 1.1 jahvatuspeensuse määramine Aritmeetiline keskmine: (6,48+7,20) / 2 = 6,48% Jahvatuspeenus on 6,5% 4
12 • 𝑤 𝐾12 – redutseerimiskoefitsient, mis võetakse tabelist 2 Niiskussisalduse määramine: 𝑚1 −𝑚 𝑊= ∗ 100, [%] (3) 𝑚 • 𝑚1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] • m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4 Survetugevuse määramine: 𝑃 𝑓𝑠 = 𝑎∗𝑏 , [N/mm²] (4) • P - purustav jõud [N] • a, b - ristlõike mõõtmed [mm] Survetugevus standardniiskusel, veesisaldus alla hügroskoopse piiri:
kus R,-survefugevus, f4f mm' P-purustatavj6ud, [kgfl Fs - survepindala, [rnrn'] k - tilemineku koefitsient Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremat tulemusest, tiipsusega 0,1 MPa. Katsetulemused niiidat akse punHis 5. 4. 4.5. Niiskussisalduse miiiiramine Et vdrrelda survetugevuse s6ltuwst niiskussisaldusest katsekehas kaalutakse katsekehi enne j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3, mr kus ), - niiskussisalduse muut, [7o] m1 - katsekeha mass enne kuivatamist, [g] mz - katsekeha mass peale kuivatamist, [g] Tulemused niiidatakse punlois 5. 5. 5. Katsetulemused 5.1. Jahvatuspeensuse mflflramine Tab el 5. 1
Kuivatamise jaoks kasutatakse kuivatuspaatlit, mis on tehtud väga pehmest ja kriimustumiskindlast materjalist sellega alustada katusest pihta vee maha lükkamist. Kui kõik auto sirgemad pinnad on paatliga üle käidud ja paksemat veekihti enam auto peal ei ole, saab kuivatamist jätkata nahast kuivatuslapiga. Kui lapiga on kogu auto kuivaks tehtud , tasub veel oodata mõned minutid, et ka niiskus auto pealt ära auraks. 1.5 Vahatamine Silver Tõgen Kui korralik autopesu on lõpetatud ning auto kuivatatud, tuleks ka autole kanda vaha, mis kaitseb värvkatet ning teeb järgmised pesud
Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel. Ristvineeriks nimetatakse seda sellepärast, et spoonilehed asetatakse omavahel risti, et materjal oleks vastupidavam. Ristvineeri plaate tehakse enamjaolt paaritu arvuga spoonlehtedest, kuid on ka erandeid, kui kaks paaritut spoonilehtede arvuga plaati liimitakse omavahel kokku. Ristvineeri spoonikihtidele kantakse vahetult enne kokku pressimist ning kuivatamist liim peale, selle abil saadakse ka sirged vineerplaadid, või siis vajaliku kujuga vineerplaadid, kui on olemas vorm, mille järgi seda teha. Enamjaolt toodetakse vineeri kase spoonist, kuid on ka erandeid. Ristvineeri puu liiki määratakse selle pindmiste spoonilehtede liigi järgi. Näiteks on vineeril 5 kihti, ning mõlemal küljel on tammespoon, siis on see tammeristvineer. Kui pooltel on erinevate puude spoonid, näiteks kirss ja saar, nimetatakse seda tamme ja saare ristvineeriks
Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g] m - proovikeha mass peale kuivatamist [g] W niiskussisaldus [%] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutatakse valemiga nr 2: pow=[mw/(awbwlw)]*1000 mw proovikeha mass [g] aw bw lw proovikeha mõõtmed [cm] Saadud tihedus arvutatakase ümber puidule niiskussisaldusega 12% valemiga nr 3: po12=pow/Kw12 Kw12 redutseerimiskoefitsent [1] 4.3 Puidu survetugevuse määramine piki kiudu. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. 4.3
biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid
keeruline protsess, mis nõuab piisavalt teadmisi. Tavalised inimesed ei pruugi sellega ise toime tulla või seen võib uuesti ilmuda. Tõrjet tasuks alustada kahjustuse ulatuse kindlakstegemisest ja põhjuse väljaselgitamisest. Seejärel tuleks avada kahjustuspiirkond. Kahjustatud materjali puhul tuleks kontakteeruda ehitusinseneriga, kes siis otsustab kui kas materjal on endiselt võimeline tagada tarindite stabiilsuse või mitte. Kahjustatud piirkonnad tuleks kuivatada. Pärast kuivatamist tuleb aluspind hoolikalt puhastada ning termotöödelda pindmine kiht. Kuna korraga on kahjustatud piirkonnad avatud, tasuks mõelda ka ümbritsevate piirkondade ja materjalide ennetavale kontrollile ja töötlusele. Uute tarindite ehitamisel tasuks enne tööde alustamist põhjalikult läbi mõelda ehitusfüüsikalised omadused. Peale kahjustuste likvideerimist tuleks regulaarselt jälgida seisukorda. Et vältida majaseen, sealhulgas majavammi, tuleks pöörata suurt tähelepanu niiskusele
Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel. Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest. Üldiselt peetakse parimaiks õisikuid ja peenemaid oksi. Kogutud saak jahvatatakse pärast kuivatamist peeneks. Seesugusel kujul on kanep tüüpiline niiöelda piibutubakas, millest muuseas, narkomaanid nopivad välja seemned, sest need põledes plahvatavad MIDA HALBA TEEVAD NARKOOTIKUMID? Kahjustavad hingamisteid (hasis, marihuaana, crack). Põhjustavad organismi üldist kurnatust (eelkõige ecstasy, amfetamiin, speed, kokaiin; püsiva tarvitamise korral mõjuvad nii peaaegu kõik narkootikumid). Ohtlikud on n.-ö. ergutava mõjuga ained, mis tekitavad petliku ülienergilisuse tunde
survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%] m1 proovikeha mass enne kuivatamist [g] m proovikeha mass peale kuivatamist [g] 4.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskussisaldusel arvutati valemiga (2). ow=m/V*1000 (2) m proovikeha mass [g] ow puidu tihedus antud niiskussisaldusel [kg/m3] V proovikeha ruumala [cm3] Saadud tihedus arvutati ümber puidule niiskusesisaldusega 12% valemiga (3). Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.2.
15 10 5 0 Column E Painde- ja survetugevuse määramine Proovikeha Purustav jõud Proovikeha veesisaldus Paindel Survel Prk nr Jrk nr kivistamise Mass enne tingimus kuivatamist [g] [kgf] [N/mm³] keskmine [N/mm³] [kN] Keskmine 203.4 6.9 11 1 105 24.1 212.8 6.9 11 224.8 6.3 10 5 2 vees 105 24
Teiseks etapiks nimetatakse rasvade seebitatamist. Rasvu seebitatakse neid seebikivilahuses keetes. Keedetav vedelik muutub algul piimjaks ning aegamööda ka paksemaks. Kolmandaks etapiks on seebi väljasoolamine. Seebi väljasoolamise eesmärgiks on kätte saada see päris seep. Valminud seebisegule tuleb lisada väikestes kogustes soola, mille toimel segu vedeldub ning seejärel hakkab seep pinnale tõusma. Neljandaks etapiks võib nimetada seebi puhtaks keetmist ja selle kuivatamist. Väljasoolatud seepi võib puhtaks keeta. See tähendab, et seebistuvad viimased rasvaosakesed ja aurab ära üleliigne vesi. Keetmise ajal hakkab seep mullitama ja tõusma. Keedetakse seni kuni seep lõpetab need. Saadakse tihe ja ühtlane seebimass. Seebimass pannakse kuivama. Seda seebimassi võib panna spetsiaalsetesse seebivormidesse, et anda talle selline kuju nagu sa ise soovid või jätta lihtsalt potti kuivama. Kuivama tuleb panna kuhugi soojemasse kohta, kus ei käi tuul läbi
klaaspulgaga nitreerimissegu sisse. Kolvid suletasin ja jäetasin toatemperatuuril umbes 45 minutiks seisma. Seejärel valatasin liigne hape kolbidest välja happejääkide pudelisse ning pestsin nitrotselluloosi samas kolvis veega, kuni pesuvesi ei näita universaalsel indikaatorpaberil happelist reaktsiooni. Pestud vatt pressitasin algul sõrmede hiljem filtpaberi vahel kuivaks ning kuivatasin lõplikult termostaadis 60 C juures. Pärast kuivatamist uuritasin mõlema saadud nitrotselluloosvati lahustuvust ja põlemist ning määratasin leekpunkt. Lahustuvuse uurimiseks pannasin osa nitrotselluloosvatti kuiva katseklaasi ning lisasin 2ml etanooli ja dietüüleetri segu 1:3 . Nitrotselluloos esialgu pundub ning seejärel moodustub kolloidne lahus. Lahus valasin kuivale klaasplaadile, kus pärast lahusti aurustumist moodustub kile. Põlemise uurimiseks viiasin tiigeltangidega gaasipõleti leegile võimalikult lähedale kordamööda
puhastamisel 90% ja desinfitseerimisel 99%. Puhastusaineid tuleb: hoida eraldi toiduainetest kasutada vastavalt juhendile hoida õigetes pakendis ning varustatud juhendiga hoida suletult hoida pimedas, jahedas, ventileeritavas ruumis Puhastamise põhietapid Eelpuhastamine Põhipuhastamine Loputamine ja kuivatamine Desinfitseerimine Lõpploputamine Kuivatamine Desinfitseerimine viiakse läbi peale põhipuhastamisele järgnevat loputamist kuivatamist. Koristamise ja puhastamise planeerimine Välja tuleb töötada puhastamise ja desinfitseerimise plaanid Määrata vastutav isik Muretseda vahendid ja ained Koostada tööjuhend Luua kontrollimise süsteem Koostatakse: (käitlemis-) ruumide puhastusgraafik; puhastatava koha kaart (aine, kontsentratsioon, vahendid, ohutus, tegevus) Nõudepesemine Käsitsi pesemisel tuleb pesta kaheosalises valamus: 1. Eelpuhastamisel eemaldada nõudelt toidujäägid 2
Kuna tiibadega seemet ei ole mõistlik külvata (suurem taara kulu ja halvem säilivus), siis vabastatakse seeme tiibadest vastavate masinatega. Eraldunud tiivad ja muu praht eemaldatakse seemnetest tuulamisega. Seemnete töötlemise võtete hulka kuulub ka sorteerimine massi, läbimõõdu või värvuse alusel. Kaseseemet varutakse kas urbadena või koos peenemate okstega (vihtadena). Pärast varjulises kohas kuivatamist lagunevad viljaurvad seemneteks ja urvasoomusteks. Kuna viimaseid on tülikas seemnetest eraldada, siis kaseseemet säilitatakse ja külvatakse koos urvasoomustega. 2 3. Metsaseemnete säilitamine Metsapuude viljakandvus on ebareeglipärane, kuid taimla- ja metsakülve tehakse aga igal aastal. Seetõttu on vaja seemet säilitada seemnevaheaastataeks. Seemnete säilitamisel nende
Enamus inimesi peseb juukseid kord nädalas, nooremad inimesed sageli iga päev. Juustest šamponi väljapesemise parimaks viisiks on vee pähe pihustamine, kuid palju inimesed saavad hakkama ka juukseid kaussi kallatud puhtas vees loputades. Kuna juuksed kasvavad iga päev, kuigi aeglaselt, lõikab enamus inimesi neid regulaarselt teatud ajaperioodide järel. Küüntealuste puhastamiseks tuleb eemaldada sealt nüri esemega mustus ja kasutada küüneviili enne kätepesemist. Pärast käte kuivatamist, kui nahand on veel pehme, võib seda õrnalt tagasi lükata, et ta küüntele peale ei kasvaks. Paljusid inimorganismi kahjustatud rakkusid on võimalik asendada, kuid mitte hammaste omi. Parim, mida kahjustunud hambaosaga teha saab, on puurimisega karioosse osa eemaldamine ning tekkinud augu täitmine sobiva täiteainega. Hambakariesse vältimiseks peavad inimesed täpselt järgima hammaste ja suu hooldamise režiimi. Regulaarne hammaste hooldamine,
esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgetekarvakestega siit tuleneb ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid omadusi. Delikaatse, maheda maitsega, ilma "rohuse" alatoonita. Valge mango tee Valge tee apelsiniga Valge granaatõunakoortega maitsestatud tee Must tee Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Musti teesid liigitatakse vastavalt teelehe suurusele: orange pekoe nime kannavad lehed, mis on väiksemad keskmise suurusega ning jämedamatest pekoe lehtedest. Kuigi erinevat liiki mustade teede maitse varieerub, on see enamasti tugevam kui rohelistel või oolong-teedel. Tuntuimad mustad teed on: Darjeeling, English Breakfast, Earl Grey jpt. Karamellimaitseline Tseiloni must tee
Olustvere teenindus-ja maamajanduskool Referaat Toiduderavilja nõuded 2009 Toiduvilja kvaliteedinäitajad nisu Niiskusesisaldus. Kokkuostetud toiduvilja niiskusesisaldus võib olla 10-14% (optimaalne13%). Kõrgema niiskusesisaldusega vili vajab täiendavat kuivatamist (kehtub kõikide teraviljaliikide kohta). Mahumass. Varutava nisu mahumass peab olema minimaalselt 730g/l,soovitatav mahumass peaks olema ligikaudu 780g/l. Mahumass sõltub tera suurusest, kujust ja tihetusest ning tera ühtlikkusest. Kui nisu ei ole korralikult valminud kas põua või haiguste tõttu,on terad väikeed ja kortssulised ning mahumass väike. Mahumass on oluline näitaja terade jahvatamisel, sellest oleneb jahu väljatulek
annaabi.ee 
