Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Islam on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad
Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses. Koraan Koraan on islami püha raamat. Koraan sisaldab endas Allahi ilmutusi Muhammadile ajavahemikul 610-632. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Koraan pandi kirja araabia keeles Muhammadi lähikondlaste poolt. Peale Muhammadi surma 632. aastal koguti ülestähendused paarikümne aasta vältel kokku. Koraani struktuur ei ole kronoloogiline nagu näiteks piiblil. Peamiselt sisaldab
MUHAMMAD (MUHAMED) Muhammad (täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka 8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal, kui ta Meka ümbruse mägedes ringi uitas, olles 40-aastane. Talle ilmus nägemus - hirmuäratav kuju, kelles Muhammed tundis ära peaingel Gabrieli. Järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast, perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid". Muhammedi õpetuste peamine iva oli vaeste ja väetite kaitsmine - eesmärk, mis
Usk "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Islami viis sammast Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on: Usutunnistus Palvus Annetamine Paast Palverännak Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga
valitseb kõike olemasolevat. Prohvetid • Allah on inimestele • Peale Muhammadi, oma tahet Moosese ja Jeesuse kuulutanud on Koraanis prohvetite suu läbi, mainitud prohvetite keda ta on maailma seas veel näiteks läkitanud kokku 124 Aabraham, Ismael, 000. Iisak, Jaakob, Taavet • Viimane neist oli ja Ristija Johannes. Muhammed. Pühad tekstid • Muslimid usuvad, et Koraan • Lisaks Koraanile ilmutati Muhammadile, kui on islamile oluline Allah saatis ingli dikteerima tekstide kogumik talle ilmutusi. ahadith. • Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan . Islami usukombed Palvetamine • Palvetatakse viis • On paika pandud korda päevas, näoga kumba kätt pestakse Meka poole. esimesena (käed tehakse
vaimuliku hariduse süsteem.(ww.islamhouse.com) Allah Lähemalt artiklis Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Palvetamine Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad
q Al-Isha enne südaööd, soovitavalt enne magama minemist Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole, siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud, kumba kätt pestakse esimesena ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis võib olla pühakoda, kuid võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naistel peavad palvuse ajal olema juuksed kaetud. Palvus seisneb erinevas hulgas palvekummardustes, mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele. Mosee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on moseel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub
Maailmas elab ~1.4 miljardit islami järgijat ehk moslemit Kõige kiiremini kasvav religioon maailmas Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid. Levik maailmas Pühad paigad Kõik moslemid püüavad korra elus teha palverännaku Mekasse Saudi Araabias.
ja Muhamed on tema prohvet Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas näoga Meka poole: ·koidikul enne päikesetõusu · keskpäeval, kui päike on tipus ära käinud ·hilisel pärastlõunal ·vahetult peale päikeseloojangut ·enne südaööd Selles Meka Suures (Haram) Mosees asub Kaaba, mille poole moslemid kogu maailmas palvetades näoga seisavad. Enne palvetamist on kõige tähtsam pesemine · käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid · pestakse ka jalad · palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga · palvuse ajal ei kanta jalatseid · naiste juuksed peavad palvuse ajal olema kaetud Paastumine ·paastumine ramadani kuus, igal päeval päikesetõusust loojakuni ·ei tohi süüa, juua, suitsetada, tarvitada lõhnaaineid ja suguliselt läbi käia. ·paastuma pole kohustatud reisijad, raugad, rasedad ja imetavad naised ning haiged Annetamine
poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Ab Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas, et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees `Al ibn Ab Tlib. Ab Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest siiidid. Koraan Moslemite püha raamat on Koraan, araabia keeles al-qur'n, kuhu on kokku kogutud Muhamedile antud ilmutused ja pärast teda suuliselt edasi kandunud pärimused. Sõna koraan täpne tähendus pole teada. Kõige sagedamini loetakse selleks "(ette)lugema", aga esineb ka allikaid, mis tõlgivad seda "koguma", või "kokku siduma". Räägitakse, et 23 aasta jooksul olevat Muhamed saanud ilmutusi, mida tema kirjaoskajad järgijad üles märkisid. Esimesed 86 ilmutust sai ta Mekas need on
Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Pühad tekstid Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks. Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an)
Seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile (Araabia riik). Muhammadi järglaseks sai 4 tema ustav järgija, endine kaupmees Ab Bakr, kellest sai esimene kaliif (Araabia riigi valitseja). ÕPETUSE PÕHIMÕTTED Islam põhineb viiel sambal või tegevusel. Moslemi elu raamistvad: · usk ainujumalasse - usutunnistus ehk sahada · palvetamine viis korda päevas palvus ehk salat · vaeste toetamine annetamine ehk zakat · paastumine ramadanikuu ajal paast ehk zaum · vähemalt üks kord elus palverännak Mekasse palverännak ehk hadz Neid viit sammast võib kujutada kui lauda, mille pealmiseks osaks on usutunnistus, et ei ole teisi jumalusi Jumala kõrval ja Mohammed on tema saadik. Ülejäänud neli sammast on kui lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui
Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level USK Egiptuses on valitsevaks usuks islam. Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava veega või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema. Enamikul juhtudel pestakse ka jalad
Pärnu Kollez Ettevõtlus osakond Aivar Silm (EP1) ISLAM: LEVIK JA MÕJU INIMESTELE Referaat Juhendaja: Liina Käär Pärnu2009 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Islami ajalooline ülevaade ja tekkelugu.............................................................................. 4 2. Koraan ja usuelu..................................................................................................................8 3. Islami mõju inimeste käitumisele ja elule.........................................................................13 4. Islam ja terrorism.............................................................................................................. 16 Kokkuvõte.........................................................................................................
· Hasimid ja Muttalibid ei hakka islamit järgima, kui Muhamed neile sellest räägib.Muhamedi onu vihastab ettepaneku peale nii hirmsasti,et saadab oma poja naise (Muhamedi tütar), Muhamedi juurde tagasi. Tütrel aga vedas,sest teda tuli kosima Othman ibn Affan, Omaij suguvõsast. Temast saab islami 3 kaliif. · 3 aastat jutlustas Muhamed vaikselt oma 20 järgijale. 4 aasta alguses käskis Gabriel tal esile astuda, ning usku kuulutada. VI ptk. · Islam rahu, kaitse, pääsemine. Islam nõuab usku ainujumalasse. Muhamed ei olnud uue usu looja, ta tahtis vanal uues hiilguses üles tõusta lasta. Ta oli reformaator ja islam , mida ta jutlustas, tähendas talle maailma algse usu ülestõusmist. · Saria islami seaduste kogu, püha seadus. Kasvanud välja koraanist, määrab igapäevast elu. Ei näe eribevust igapäeva- ja usuelu vahel.
.............................4 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................5 Naine Hiina kultuuriruumis ................................................................................. .....6 Naudingukunst Hiina ühiskonnas ..........................................................................7 Hiina kasvatusmudel ................................................................................ ....................8 II Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu .....................................................................8 Religioon, rituaalid ja sümbolid ...............................................................................9 Naine Islami kultuuriruumis ................................................................................. ....11 Naudingukunst Islami ühiskonnas .........................................................................12 Islami kasvatusmudel .........................
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi. Muhamed Koraan Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab ,,etteleotu". See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida ,,õiget teed". Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis. Koraan koosneb 114st suurast ehk peatükist, need on järjestatud pikkuse järjekorras, lühemad ning algsemad asuvad lõpus. Kuigi nõustutakse
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
maailma mõjutavatesse vaimudesse • Teistlikud - eeldatakse jumalate või Jumala olemasollu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab • Polüteistlikud - eeldatakse paljude jumalate olemasollu • Suurem osa religioone alates varajaste kõrgkultuuride usunditest • nt. Kreeka ja Egiptuse usundid • Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma
Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks
Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala kuulutamiseks Alguses ei võeta ta sõnumit vastu, kuid 622 Mediinasse minekust algab moslemite aja-arvamine aga ka moslemi misjon Araablaste vallutustega seoses levib islam 711 jõuavad moslemid Indiasse ja Hispaaniasse Islami kaks peamist haru on shiitlus ja sunniitlus Shiidid Muhhamedi veresugulus on kaliifide valimisel tähtis Sunniidid kaliife peaks valima vaatamata sellele kas nad on Muhhamedi veresugulased või mitte (demokraatia) 8. saj tekkis sufism müstiline sisemise vaimse arengu seisundit rõhutav suund Muhameedlaste pühakiri on Koraan, muhameedlaste arvates on Koraani autoriks
2. Brahma raamatud-selgitavad veedasi. Preestrite käsiraamatud. 3. Upanisadid-rahvaraamatute jätk see tähendab otseses tõlkes istungit või istumist. Istuti õpetaja juures ja kuulati mida õpetaja räägib. Ramajana ja mahakarata on põühad tekstid. Tuleb tunnistada et veeda tekstid on jumalikud ja värki. Tähtsamad jumalad: Brahma(looja jumal, maailma tekitaja, aga teda jumalana ei kummardata, koguaeg kestab mingi asi ei tea üldse ka ssee käib brahma juurde, silmad virvendavad) Visnu- jumal on võtnud inimese kuju saanud lihaks(inkarnatsioon) järgijate tunnuseks on laubale tehtud kolm püstijoont, mis sümboliseerivad visnu jalajälge. Siva- hoiab universumi alal, käimist, see toimub läbi tantsu, ta tantsub igavest maailma loomise ja hävitamise tantsu. Austatakse juma siva poega Ganisat (õnne ja tarkuse jumal)(elevandi peaga). Suurem osa hindusi ei kuulu kuhugi
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta korda, tervist ega kõlblust. (Eesti Vabariigi põhiseadus §40) Suured maailmausundid on (min 100 miljonit) kristlus(2,1 miljardit) islam (1,3 miljardit) hinduism (900 miljonit) budism (376 miljonit) Hiina omausundid (konfustianism, taoism) (390 miljonit) sikh (23 miljonit) judaism (14 miljonit) on mõjutanud palju lääne kultuuriruumi, loetakse kristluse-islami vennaks sinto (4 miljonit) jaapani omausund, on seotud Jaapani kui riigi tähtsusega.
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
Sells tulenevalt levisid laialt nakkushaiguseid. Teadus. Iskud saavutused teosed ja kirjandus lk58-61 10saj al- horezmi entsüklopeedia teaduse võtmed. Soositi teaduse arengut mis ei olnud vastuolus koraaniga. Ennamus asju oli seotud koraaniga teaduses. Tehti juba 10-11saj sõnaraamatuid. Ibn mansur tegi esimese entso. Ibn sina sai tuntuks meedikuks. Al-idrisi koostas 1. maailma kaardi.kus oli eesti kirjas. Kirja skus polnud levinud. Hariduse aluseks oli sellel ajal koraan. Tekkisid ka kõrgõppe asutused riigis moseede kõrvale. Islami kujunemine Islam tähendab rahu või alistumist ja moslem on see kes alistub jumalale. Alistudes jumala tahtele on võimalik leida enda ja kõigi inimeste vahel. Jumala tahe on et kogu maailmas valitseks islami usk. Moslemid usuvad ühte jumalasse alahhisse. Kelle saadikud on olnud eri aegadel kristus abraham mooses ja teised. Viimane lõplik sõna anti 6saj muhameedile
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides
Religioon avaldub erinevates aspektides: 1. intellektuaalne aspekt iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni 2. emotsionaalne aspekt religioossed tunded 3. sotsiaalne v institutsionaalne aspekt religioon koondab inimesi gruppidesse 4. materiaalne aspekt ehitised, esemed, mida kasutatakse religioonis erinevateks tegevusteks 5. kultuslik aspekt religioossed toimingud alates inimese ohverdamisest kuni palve lugemiseni 6. eetiline või moraalne aspekt üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni. Religioonide jaotamine 1. geograafilisel printsiibil Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid. 2. kultuuritüübi printsiibil 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased 3
3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
1. Rongkäik- kogu linnriik on kohal; marsruut oli alati kindlalt määratletud; jumalatele viidi loomi-kitsed, lambad, veised, sead(palju loomi). 2. Ohverdamine- pidustuse kulminatsioon; ümber altari võeti poolsõõri; siis loodi loomad maha-veri, mis voolas, koguti kokku ja altar tehti veriseks; iga pidustuse jaoks olid kindlald organid, mida ohverdati ja söödi. *ohverdamisele eelnes palve jumala poole, mille viis läbi preester. 3. Üldine pidusöök- ohverdatud loomade söömine ja küpsetamine ning kogu linnriik sai söödud. 02.11 Jaan Lahe 4. Võistlused- olümpiamängud on tuntumad; kooride laulmised, tantsud, etlemised, spordivõistlused jne. - Ohvriloom pidi tahtma saada ohverdatud, siseorganid pidid olema perfeksed. Kui asjad ei läinud nii nagu vaja, siis ohverdamist korrati.
Üldajalugu 1.Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka asub Balkani ps. ja seda ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine maa(ida- lääne suunalised). Ühendusteedeks meri, mille kaudu peeti sidet ka välismaailmaga. Seetõttu väga avatud muu maailma suhtes, teisalt sisemiselt killustunud. Kreeta asub Egeuse mere saarel. 1. Egeuse tsivilisatsioon (Kreeta-Mükeene kultuur) 2000-1000 eKr 1) Kreeta ehk Minose (minoiline) kultuur 2000-1500 (1400) eKr (Kreeta jt sealsed saared) • Loojate etniline päritolu teadmata, kõige rohkem seostatakse neid Vahemere idaosa ümbruses elunenud indoeurooplaste eelsete põliselanikega. Minoilise kultuuri nimi pärineb legendaarselt (Kreeka müüdid) Kreeta kuningalt Minoselt. Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
