Tunneme ära kujutatava reaalsuse aga kujutatava objektide seos on ebaloomulik. Salvador Dali Salvador Dali. Mälestuse püsivus (Pehmed kellad). 1931. Joan Miro Joan Miro. Arlekiini karneval. 19241925. Yves Tanguy Yves Tanguy. Kubism - vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (kuubilised veidrused). Sai alguse Pariisis 1907aastal. Algset kubismi perioodi, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Pablo Ruiz Picasso iseloomustab lõbusam ja rõõmsam stiil roosa- ja oranzitaoliste värvidega
küsitavaks. Lõhe tõe ja sõnade vahel muudab sõnad mõttetuks. Mõned tunnused: mängulisus, mõnitamine, pilkamine provokatsioonid Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'i töödes. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. Värvid kubistide maalidel on tagasihoidlikud ja tuhmid. Kõige tüüpilisemad on hallid-pruunid-tumerohelised ja kahvatusinised kooslused. Abstraktsionism Abstraktsionism ehk abstraktne kunst ehk absoluutne kunst on kunstisuund maalis,skulptuuris ja graafikas. Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine
loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimne neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on. Eestis asutasid cubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Cubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. Aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Teine, hilisem vool kubismis, Kannab nime sünteetiline kubism. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Barque´I cubismi pärast 1912. aastat. Pablo Picasso oli 20. sajandi üks suurimaid kunstnikke. Hispaaniast, Katalooniast pärinev Picasso oli joonistusöpetaja pojana varakult tuttav kunstitehnikatega. Juba lapsepõlvest peale meeldis Picassole suhelda inimestega, ta lausa vihkas üksindust, välja arvatud juhtudel, kui ta maalis mõnda oma kunstitöödest. Tema sõprade
*Suhtumine kujutatavasse esialgu imetlev, järgneb pettumine ja masendus. *Algusaastail teoste peateemaks inimelu sünged küljed. *Sinine periood (1901-1904) õnnetud, muserdatud inimesed maalitud hallikassinises koloriidis, torkab silma inimese anatoomia vägivaldne moonutamine, pehme stilisatsioon, dekoratiivsus kadunud. *Roosa periood (1904-1906) teosed kujutavad artiste tõeliselt elava inimese võrdkuju, sage melanhoolne meeleolu. *1907 algab Cezanne tõukel periood, mis kujuneb kubismiks hakkab lähendama looduslikke vorme kindlatele geomeetrilistele vormidele. *1907 hakkas maalima figuraalkompositsiooni ,,Avigoni neiud" - aluseks groteskne foto, sellel avaldub kubismi tendents nähtava reaalsuse lagundamine. ISELOOMULIK: *Nähtava maailma lagundamine osadeks. *Kujutati esemeid mitmest küljest. *Jaguneb analüütiliseks ja sünteetiliseks. ANALÜÜTILINE *Teos pannakse kokku tükeldatud esemetest
- harrastas maali, graafika, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist - looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a. Hakkas ta oma maalidele lisama kirjatähti - hiljem kleepis maalidele riidetükke, ajaleheväljalõikeid, tapeeti jm. - tulemuseks olid kollaazid -liimitud pildid Juan Gris ( 1887 1927 ) - tema loomingut nim. ,,sünteetiliseks kubismiks" - ta kombineeris pildile enne värvid ja vormid, siis viis sisse motiivid ( tavaliselt natüürmordid ) Fernand Leger ( 1881 1955 ) - maalis geomeetrilistest kujunditest masinaid - tüüpilised olid mitmesugused tumedat värvi silindrid ja torud - oma loominguga püüdis ta väljendada inimeste ja masinate ühtekuuluvust Rober Delaunay ( 1885 1941 ) - hakkas kasutama väga eredaid ja puhtaid värve - tal tekkis soov väljendada helisid
lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Kubismi voolud Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris. Sünteetiliseks
Roosa periood). Tema tuntuim teos on ,,Avignoni neiud", selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picasso ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks.Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus ka Georges Braque, kes arendas edasi Cezanne'i ideid. Algset kubismi nimetatakse sageli ka ,,analüütiliseks kubismiks", selles analüüsib kunstnik ümbritsevat, lahutab selle justkui algosadeks ja maalib siis. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime ,,sünteetiline kubism", sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivid. Nii tegi hispaanlane Juan Gris, kes oli siis sünteetilise kubismi rajaja. Futurism(it. k futuro-`tulevik`) tekkis Itaalias, sellele suunale on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine
Kubism ja abstraktsionism Kubism Kubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal · Esimesteks vilelejateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque · Mõiste võttis kasutusele prarantsuse kriitik Louis Vauxcelles · Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. · Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism. · Eestis viljeldi kubismi 1920. aastate lõpuni. Ühed järjekindlamad kubistid olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Kubismile iseloomulikku · Motiivide lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. · Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. ·
Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on, näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju. Värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähele pandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Algset kubismi perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud, natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks st geomeetrilisteks kujunditeks ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime ,,sünteetiline kubism". Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid ning alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajajaks võib pidada hispaanlast Juan Gris'i (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm
Roosa periood). Tema tuntuim teos on ,,Avignoni neiud", selle aluseks olnud grotesksevõitu foto oli Picasso ajendiks inimkehade lahutamiseks geomeetrilisteks vormideks. Kubismi jaoks oli määrav eseme vorm ja kuju, värv jäeti meelega tahaplaanile, vormi rõhutamiseks kasutati meelega tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus ka Georges Braque, kes arendas edasi Cezanne'i ideid. Algset kubismi nimetatakse sageli ka ,,analüütiliseks kubismiks", selles analüüsib kunstnik ümbritsevat, lahutab selle justkui algosadeks ja maalib siis. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime ,,sünteetiline kubism", sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivid. Nii tegi hispaanlane Juan Gris, kes oli siis sünteetilise kubismi rajaja. Futurism tekkis Itaalias, sellele suunale on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine
puhtamate värvitoonide kasutamine (Juan Gris). Väga kaugele läks värvide kasutamisel Robert Delaunay. Seda suunda on hakatud nimetama orfismiks. Sünteetilisest kubismist eemaldus ka Fernand Léger, kes oma töödes kasutas tumedat värvi silindreid ja torusid. Seda suunda hakati nimetama tubismiks. Analüütiline kubism Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Analüütiline kubism saab nimetuse oma olemusest kunstnike soov analüüsida kujutletavat objekti, st. seda lahutada algosadeks ehk geomeetrilisteks kujunditeks ning nedndest ehitada üles uus pilt. Kunstnike jaoks oli äärmiselt oluline just vormi kujutamine ning selle edastamine ja seetõttu jäid värvid tahaplaanile. . Eelistati monokromaatilisi värve koos pruunikate, sinakate, beezide, kreemjate ja rohekate toonidega. Taoline värvikasutus sobis hästi analüütilise kubismi
enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus Georges Braque (1882-1963), kes juba 1908. a jooksul maalis rea maastikke, milles arendas edasi Cezanne'i ideid. Braque'ist sai üks järjekindlamaid kubiste. Picasso ja Braque hakkasid õige pea oma töödele liitma kirjatähti, ajaleheväljalõikeid, riidetükke ja muid senisele maalikunstile võõraid esemeid. Nii sündis kollaaz. Algset kubismi nimetatakse sageli 'analüütiliseks kubismiks'. Kunstnik analüüsib ümbritsevat, lahutab selle justkui algosadeks ja maalibsiis. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime 'sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajaja oli hispaanlane Juan Gris (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque. Oma teostega astusid nad suure sammu abstraktsionismi suunas.
Roosa periood 1904-1906 näib, et Picasso on leidnud elumõtte loomingus ja loovisikus, kujutab artiste, kes on ainus töelise elava inimese võrdkuju, melanhoolsed meeleolud ei kao, kuid asenduvad röömsamatega, koloriit roosakas, on näha inimese keha deformeerimist. 1907.aastal asub uuele rajale. Jahmatas kunstipublikut ja köiki oma austajaid. Vöib arvata, et tõukeandjaks oli Cezanne'i looming. Cezanne'i periood kasvab üle kubismiks. Vöttis C.õpetusest üle selle, et järjekindlalt hakkas objekte taandama geomeetrilistele vormidele. Ta oli ennegi moonutanud, kuid tänu tunnetele, nyyd tegi seda süstemaatiliselt ja järjekindlalt, pildikonstruktsiooni nimel. ,,Avignoni naised" (1907), kevadel hakkab maalima, selle aluseks on groteskne pilt, mis kujtusa lõbunaisi aknal. Kunstiajalooliselt on tähtsad paremalpool asuvad 2 figuuri. Seal on näha, et need on teadlikult moonutatud, neid peetakse kubismi alguseks
Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming oli reaalne ja traditsiooniline, mõju avaldas aga Barcelona juugendlik sümbolistlik maailm. Sinine Periood: õnnetud, muserdatud inimesed, hallikas-sinine koloriit. Silma torkab ka inimese anatoomia tugev moonutamine. Järgnes Roosa Periood suht melanhoolne meeleolu, kujutab palju artiste. Cezanne-i mälestusnäituse mõju on tuntav. Algab Cezanne-i Periood, mis kasvab üle kubismiks. Hakkab moonutama pildi konstruktsiooni. Püüe kujutada eset korraga mitmest küljest (Braque tegi sama). Analüütiline kubism: looduslik materjal säilitati, aga nende aineringi oli piiratud (majad, puud, naturüümordid nõude, muusikariistade jne esemetega). Sida loodusega jäi järjest väiksemaks. Maailm hakiti kildudeks ja tükkideks, et pilt uuesti kokku panna. Peamine väljendusviis ei olnud värvid, vaid pind, jooned, vormid. Tulemuseks olid kollaazid
aastal Pariisis, lähtekohaks oli loomingus esemete põhivormide ja struktuuride otsimine. Kujutatakse loodust geomeetriliste vormidega, teiste värvidega ning nähtavat reaalsust lagundati osakesteks. Ka Picasso (pilt „Avignoni neiud“) 1909. aastal algas „analüütilise kubismi” periood, kus looduslikud motiivid arendati kuni täieliku äratundmatuseni.1912. Juan Gris loomingut nimetatakse „sünteetiliseks kubismiks”, sest tema kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning siis viis sisse mingi motiivi. Barque hakkas oma piltidele lisama kirjatähti, hiljem hakati lisama ka ajaleheväljalõikeid, tapeeti jt = sünteetiline kubism. Sellest tuli välja kollaaž e liimitud pildid. FUTURISM Futurism sündis Itaalias 1909. a-l, kui usuti, et Itaalia on mahajäänud ja uuenemine on liiga aeglane. Futuristid levitasid oma ideid manifestidena, mida nad kandsid ette
lähtekohaks. (Kangilaski 1997, lk 235) Kubismile andis suuresti mõjutusi Aafrika neegriplastika, kus imetleti just loodusliku vormi dramaatilist, ekspressiivset ja rütmilist ümberkorraldust. Silmnähtavalt kõnekad vormid ja värvid andsid tunnistust sellest, et kõik rahvad jagavad ühist, primitiivset mitteteadvuslikku keelt, olgugi et see võib pisut erineda. Üheselt võib kubismi arengu perioodi nimetada analüütiliseks kubismiks, mille tähendus on 1901. – 1911. aastal loodud taiesed ning nende areng Picasso ja Braque poolt. Antud termin viitab küll ratsionaalsele ja metoodilisele lahkamisele, kuid see ei avaldunud nii ilmtingimata taiestes. Lisaks Picassole on kubismi arendajana tuntud ka Georges Braque, kellega oli Picassol väga pikaaegne ja tihe koostöö. Nad mõjutasid üksteise taieseid väga suurel määral. Kumbki neist aga ei kasutanud oma tööde valmimisel modelle, vaid
lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris.
selle pildiga olid tuttavad väga paljud kunstnikud. Pärast seda hakkaski Picasso maalima kubistlikus stiilis. Tuntud kunstnik oli ka Braque, kes tutvus Picassoga Apollinaire'i kaudu ning oli algul ühinenud foovidega. ,,Avignoni neiud" olevat tekitanud temas soki, pärast seda hakkas maalima Picasso ideoloogilisel alusel objekti vorm puhastati kõigest juhuslikust, alles jäeti geomeetriline vorm. Alates 1908ndast aastast algas periood, mida nimetati analüütiliseks kubismiks: säilitati looduslik motiiv, aga ainering oli piiratud majad, puud, muusikariistad (kindla geomeetrilise vormiga), pilt muutus omaette nähtuseks, kus looduslikud vormid polnud enam ära tuntavad. Ühte ja sama objekti kasutati üheaegselt simultanism. 1911 võttis Braque kasutusele uue meetodi kollaaz erinevate materjalide kasutamine pildi tegemisel. Veel eristatakse sünteetilist kubismi, mille esindaja oli Gris enne kombineeriti pildile
Mõlema kunstniku loometee oli pikk ja nad ei piirdunud ainult kubismiga. Eriti Picasso muutis korduvalt suunda ja töötas korraga mitmes laadis ning jättis endast järele uskumatult suure loomingulise pärandi. Picasso pani jahmatama kõik oma austajad kui ta 1907.a.paiku uuele rajale astus. Kindlasti oli oluliseks tõuke andjaks Paul Cezanne'I looming, eriti tema mälestusnäitus. Nüüd algab Picasso Cezanne'i-periood, mis varsti kasvab üle kubismiks. Nagu kunagi impressionistid olid üle pakkunud Coubert' nõuannete täitmisega , nõnda hakkab ka Picasso rohkem lähendama looduslikke vorme kindlatele geomeetrilistele vormidele, kui selle soovituse andja ise oli teinud. Loodusvorme moonutanud ja värve muutnud oli Picasso ka varem, kuid peamisel meeleolu väljendamise nimel, nüüd hakkab ta seda tegema pildi konstruktsiooni nimel. 1909. aastal algab period, mida nimetatakse ,,analüütiliseks kubismiks''. Kubistid
tähelepandamatuid toone, enamasti hallikaid ja pruunikaid. Picassoga liitus Georges Braque (1882-1963), kes juba 1908. a jooksul maalis rea maastikke, milles arendas edasi Cezanne'i ideid. Braque'ist sai üks järjekindlamaid kubiste. Picasso ja Braque hakkasid õige pea oma töödele liitma kirjatähti, ajaleheväljalõikeid, riidetükke ja muid senisele maalikunstile võõraid esemeid. Nii sündis kollaaz. Algset kubismi nimetatakse sageli 'analüütiliseks kubismiks'. Kunstnik analüüsib ümbritsevat, lahutab selle justkui algosadeks ja maalib siis. Teine, hilisem vool kubismis kannab nime 'sünteetiline kubism'. Sel juhul paneb kunstnik esmalt paika vormid ja värvid, ja alles siis mõtleb välja motiivi. Sellise tee rajaja oli hispaanlane Juan Gris (1887-1927), kelle töödes äratuntavad esemed peaaegu kaovad, alles jääb ainult värv ja vorm. Sama teed läksid ka Picasso ja Braque
lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris.
tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures. Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva. Juba aastal 1911 hakkas Braque oma piltidele maalima kirjatähti, seejärel kasutama uudset tehnikat - kollaazi e. liimitud pilti. Veel samm edasi abstraktsionismi suunas oli hispaanlase JUAN GRIS' looming, mida nimetatakse sünteetiliseks kubismiks: kunstnik kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina
tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures. Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva. Juba aastal 1911 hakkas Braque oma piltidele maalima kirjatähti, seejärel kasutama uudset tehnikat - kollaaži e. liimitud pilti. Veel samm edasi abstraktsionismi suunas oli hispaanlase JUAN GRIS’ looming, mida nimetatakse sünteetiliseks kubismiks: kunstnik kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque’i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD ● PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina
parempoolset naist. Picasso peitis oma teost ning näitas seda ainult oma ateljees, seal nägi seda ka Braque, kes sattus selles vaimustusse. ,,Istuv naine" kubismile iseloomulik püüd kujutada objekti mitmest küljest. Braque tegeles natuke aega ka fovismiga, kuid seda kõigest 2 aastat. Hiljem pöördus ta kubismi poole ning tema tuntuimad tööd on ,,Majad Estaques", ,,Tütarlaps kitarriga", ,,Portugallane." Kubismi edasine areng: algset kubismi nimetati analüütiliseks kubismiks, kus objektid lõhuti väikesteks kuubitaolisteks tükkideks. Koloriit enamasti hallikas, põhiliselt kujutati maju, puid ja natüürmorte esemetena. Kubistid hakkasid tegema ka kollaaze, mis ei jäljendanud ruumi, vaid pidid ise olema ruumilise reljeefina. Natuke hiljem tuleb sünteetiline kubism: koloriit muutub rõõmsamaks, objekte lõhutakse suuremateks tükkideks ning kujutama hakatakse lihtsamaid asju. Nt J. Gris ,,Kitarr noodilehega". R
tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures. Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva. Juba aastal 1911 hakkas Braque oma piltidele maalima kirjatähti, seejärel kasutama uudset tehnikat - kollaazi e. liimitud pilti. Veel samm edasi abstraktsionismi suunas oli hispaanlase JUAN GRIS' looming, mida nimetatakse sünteetiliseks kubismiks: kunstnik kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud
tükeldamise rakendati veel objekti erinevate vaadete üheaegset kujutamist, seda nii maastike, natüürmortide ja ka portreede juures. Eri vaadete asetus pildi pinnal, samuti nende valiku määras seejuures ära üksnes kunstniku suva. Juba aastal 1911 hakkas Braque oma piltidele maalima kirjatähti, seejärel kasutama uudset tehnikat - kollaazi e. liimitud pilti. Veel samm edasi abstraktsionismi suunas oli hispaanlase JUAN GRIS' looming, mida nimetatakse sünteetiliseks kubismiks: kunstnik kombineeris pildile enne vormid ja värvid ning alles seejärel viis sisse mingi motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetiliseks nimetatakse ka Picasso ja Braque'i kubismi pärast 1912. aastat. Sünteetilist kubismi iseloomustab sageli suuremate geomeetriliste pindade ja erksamate ning puhtamate värvitoonide kasutamine. KUNSTNIKUD PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina
lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju (muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks. Seda perioodi iseloomustab motiivide (majad, puud ja natüürmordid) lahutamine justkui algosadeks (geomeetrilisteks kujunditeks) ning nendest uue pildi ülesehitamine. Teine, hilisem vool kubismis, kannab nime sünteetiline kubism (alguseks peetakse 1912. aastat). Kunstnik paneb esmalt paika vormid ja värvid ja alles siis mõtleb välja motiivi, tavaliselt natüürmordi. Sünteetilise kubismi esindajaks on hispaanlane Juan Gris.
annaabi.ee 
