Välkmälukiipe monteeritakse välkmälu kaartidesse. Viimaseid esineb mitmes eri vormingus, sh. täismõõduline PC-kaart (ATA PC Card), CompactFlash, SmartMedia jms. vormingud. On olemas kaht tüüpi välkmäluliideseid. Esimene on ATA-liides, millel on samasugune 512-baidine plokisuurus nagu standardsel kõvaketta sektoril. Teine on varasem lineaar-välkmälu, mida kasutatakse ka programmide täitmiseks otse kiibilt (XIP). See nõuab Flash Translation Layer (FTL) või Flash File System (FFS) tarkvara kasutamist, et välkmälu paistaks arvutile kõvakettana. Virtuaalmälu (Virtual Memory) mõned opsüsteemid (näit.MS Windows) kasutavad virtuaalmälu. See on kujutletav mälupiirkond, millest osa paikneb muutmälus ja osa kõvakettal. Virtuaalmälul on oma mäluaadresside süsteem ning programmidkasutavad reaalsete mäluaadresside asemel neid virtuaalseid aadresse käskude ja andmete salvestamiseks. Kui programmi tegelikult täidetakse, siis muudetakse virtuaalsed aadressid
konfidentsiaalset informatsiooni (dokumendid, panga andmeid jms.) või lavastavad teid süüdid mõned kuriteos (rahapesu, pommiähvardused jms.) Pahatahtlikud tarkvarad Pahatahtlikud programmid (Malicious software) on programmid, mille eesmärgiks on kas kasutaja töö halvamine ja andmete kahjustamine või kasutaja andmete kättesaamine ja kasutaja arvutusressursi kasutamine kolmanda isiku huvides. Pahatahtlike tarkvarade liigid: Viirused Viirused on programmid, mis nakatavad kasutaja arvuti tema enda rumaluse või tegematajätmiste tõttu (avad ekirjaga kaasas olevaid tundmatuid faile, külastad nakatavaid interneti lehekülge, võtad MSN Messengeris vastu tundmatuid faile jne.) Ussid (Worms) Ussviiruspärast, et kasutaja arvutis olevas tarkvaras on programmeerijate lohakuse tõtte turvaaugud, mida keegi enda huvides ära kasutada soovib. Masin, med levivad mööda arvutivõrku ilma kasutaja teadmata
vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel pöörab selle tagasi või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest. Nii võib
vastu kaitsta. Tulemüür Tulemüür võib aidata kaitsta arvutit, takistades häkkeritel ja ründetarkvaral sellele juurde pääsemast. Viirusetõrje. Viirusetõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit viiruste, ussviiruste, ja muude turbeohtude eest. Kaitse nuhkvara ning muu õelvara eest. Nuhkvaratõrjetarkvara aitab kaitsta arvutit nuhkvara ja muu potentsiaalselt soovimatu tarkvara eest. Windowsi värskendusfunktsioon. Windows saab regulaarselt kontrollida arvutivärskenduste olemasolu ja need automaatselt installida. 3. Tulemüüri kasutamine Tulemüür on tarkvara või riistvara, mis kontrollib Internetist või võrgust tulevat teavet ja seejärel pöörab selle tagasi või lubab selle teie arvutisse, sõltuvalt tulemüüri sätetest. Nii võib
jälgimiseks ning arvuti kontrollimiseks. Nuhkvara võib jälgida kasutaja veebisurfamisharjumusi, aga ka salvestada paroole, klahvivajutusi ja ekraanipilte. Näotustamine (defacement) toimub siis, kui pahatahtlik sissemurdja tungib veebiserverisse ning asendab seal hoitava kodulehe omaenda leheküljega. See sisaldab näiteks sissemurdja pseudonüümi, vahel ka poliitilist sõnumit. Pahavaraks, ka kurivaraks nimetatakse sellist tarkvara, mida kasutatakse ilma omaniku teadmata tema arvutisse tungimiseks ja/või selle kahjustamiseks. Warez on mitmuse tuletis sõnast software, arvutikasutajate slängis tähendab see piraattarkvara kogumikku. Vanasti jagatiseda üle telefoniühenduse, üks piraatprogramm teise vastu, hiljem riputati üles veebilehtedele, praegusel ajal vahetatakse piraattarkvara peamiselt P2P-võrkude (BitTorrent, Kazaa ja muud seesugused) vahendusel, väiksemal määral FTP- või veebiserverite kaudu
............................................................6 Toimelaeng .............................................................................................................................7 Kuidas kaitsta arvutit? ................................................................................................................7 1.Aktiviseerida tulemüür......................................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tarkvara olemasolu........................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine .......................................................... 8 2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine .............................................................. 8 1.Eemaldada programmid, mida ei kasutata ...........................................................................9 1
.........................7 2.2. Viiruste eemaldamine programmiga AVG .................................................................7 2.3. Viiruste eemaldamine programmiga Avira ................................................................8 2.4. Viiruste eemaldamine programmiga Avast ................................................................9 2.5. Viiruste eemaldamine viirusetõrje abita ..................................................................10 3. TÜÜPILISEMAD VIIRUSED .....................................................................................12 3.1. Harilikumate viiruste kirjeldused ............................................................................12 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................14 SISSEJUHATUS
Räägitakse, et koheselt, kui luua ühendus internetiga, lubatakse ka enda arvutit kasutada, sama lugu on ka ühiselt kasutatavate failidega. Seega peaks võtma kasutusele meetmed, mis aitavad arvutit kaitsta. Sest on olemas inimesi, keda kutsutakse arvutikurjadegijateks ehk häkkeriteks. Väidetavalt võivad need inimesed murda arvutisse interneti kaudu sisse ja varastada sealt isiklikku teavet või luua ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. 2. Mis on arvutiviirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis on võimeline end iseseisvalt kopeerima ja arvutit nakatama. Mõistet „viirus“ kasutatakse ekslikult ka muud tüüpi rahvaprogrammide puhul, ka isepaljunemisvõimeta rahvaprogrammide korral, nagu näiteks reklaam, ussid ja trooja hobused. Toimeloogikalt on need täiesti erinevad. Ussviirused kasutavad ära süsteemis leiduvaid turvaauke, et võrgu kaudu internetti lülitatud arvutist end uutesse arvutitesse levitada. Trooja
Küberrünne on arvutivõrkude kasutamine, mille eesmärgiks on häirida või tõkestada teistes arvutites või arvutivõrkudes leiduva informatsiooni kättesaadavust või selle informatsiooni osaline või täielik hävitamine, samuti teiste arvutite või arvutivõrkude hävitamise eesmärgil Administreerimine ja eetiline häkkimine häkivad süsteeme selleks, et olla nende turvalisuses kindel ning teevad seda samade meetoditega, mida kuri häkker või suli insaider kasutada võiks. Häktivism pahatahtlikk rünnak eesmärg õõnestada interneti turvalisust ning tehnilist ja majanduslikku platvormi. Küberkuritegevus ehk arvutikuriteod või kõrgtehnoloogiline kuritegevus on kuriteod, mis on pandud toime elektrooniliste sidevõrkude ja infosüsteemide abil või selliste võrkude või süsteemide vastu Küberterrorism süstemaatiline vägivalla kasutamine v. sellega ähvardamine poliitiliste v. sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.
See oht muutus sellega üha suuremaks veebipõhiste masinate arengu tõttu külmkappidest autodeni , keskkonna anduritest digitelevisioonini.(2) Eksperdid arutasid, milliseid meetodeid võiksid terroristid kasutada, et rünnata või koguni ,,mineerida" tervet Internetti. Nad tõstatasid küsimuse, et kas Internet peaks sellisele rünnakule vastu. Üks ekspertidest ütles, et tegelik probleem pärast seda rünnakut, ei oleks individuaalne kaotus. See oleks hoopis süstemaatiline risk, kus pettused ja rünnakud läbi elanud inimene kaotab usalduse või süsteem funktsionaalsuse. Seda kuni punktini, kus süsteem muutub kasutamiskõlbmatuks. (2) Joonis 1 suurima küberkuritegevusega riigid (4) 7 1.2 Kuidas kaitsta end identiteedivarguste eest? 1. Ära pane oma allkirja krediitkaartidele. Kirjuta näiteks allkirjaribale ,,See ID", mis tähendab
9. BIOS- PC tüüpi kasutatakse seda kõikide vajalike funktsioonide täitmiseks riistvara initsialiseerimisel (tuvastamisel) pärast voolu sisse lülitamist. BIOS kontrollib veel alglaadimise protsessi. 10. C++- üldotstarbeline staatiliste andmetüüpidega multifunktsionaalne programmeerimiskeel, mis toetab abstraheerimist, polümorfismi, protseduraalset, objektorienteeritud ja üldistavat programmeerimist. 11.draiver (driver)- tarkvara, mille abil saab arvuti riistvara või seadmetega suhelda. 12. duplekskanal- telekommunikatsiooni suhtlusvõrgus kahe osapoole vahel loodav suhtlussüsteem, milles need kaks osapoolt või seadet saavad omavahel suhelda mõlemas suunas (kui osapooli on rohkem kui kaks, siis kutsutakse suhtlussüsteemi multipleksiks). 13. faksmodem- personaalarvuti juurde kuuluv seade (või sisemine kaart), millega saab saata-vastuvõtta elektroonilisi dokumente. 14
kasutataksegi ära mõne pahalase installimiseks arvutisse · Enne operatsioonisüsteemi internetiühendamist kontrolli, et peal oleks kõige viimased turvaaugupaigad. Pannes peale vana operatsioonisüsteemi ilma viimaste turvauuendusteta ja ühendades selle internetti, et siirduda turvaauguparandusi tõmbama, võidakse arvuti juba vahepeal nakatada mõne ründetarkvaraga, kuna paljud viirused kasutavad levikuks turvaauke · Kasuta antiviiruse tarkvara ning uuenda seda pidevalt. Tänapäeval on väga korralike tasuta viirusetõrjeid, mis teevad oma tööd suurepäraselt. · Kindlasti asenda Windowsi tulemüür mõne muu tulemüüriga. Näiteks võib tuua Comodo Firewall'i, mis on täiesti tasuta ning on võitnud mitmeid teste tasuliste konkurentide ees. Tulemüür takistab kräkkeril arvutisse tungimist .
poolest ,et ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi külge, vaid levib ja paljuneb arvutivõrgus iseseisvalt. See uss nakatas lühikese ajaga 6200 VAX- ja Sunarvutit, mis töötasid operatsioonisüsteemi Unix teatud versioonidega. Tagajärjeks oli, et paljud organisatsioonid, sealhulgas suured teaduskeskused olid sunnitud ennast mõneks ajaks internetist lahti ühendama. 3.1.3 Internetiuss ,,Good Times" dets.1994 Asjatundlikult käimapandud kirjakett, kuid mitte viirus. Autor lasi ringlusse e-maili teemareaga ,,Good Times". Kirjas oli hoiatus, et mööda e-postisüsteeme liigub ringi ohtlik viirus nimega ,,Good Times1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID Viiruste toimest lähtuvalt on väljatöötatud viiruste erinevad tüübid. Järgnevalt ongi välja toodud viiruste tüübid koos kirjeldusega mida vastavad viirused teevad. 1.1 ,,Süütud" viirused ,,Süütud" on need viirused seetõttu, et nad ei hävita ega kahjusta programme ning andmeid
Organisatsiooni turvet saab korraldada mitmel meetodil : riskianalüüs; etalonturbe metoodika; segametoodika. 6. Infotehnoloogiline turve kaitse häkkerirünnakute vastu aga mitte ainult. Ka lihtsalt org töö häireteta tagamine. 7. Füüsiline turve kõik varad, mitte ainult infovarad. Org suhted väliste osapooltega. Turvafirma, kliendid. Ruumide kaitse. TEINE LOENG 1. Viirus Arvutiviirus ehk viirus on programm, mis suudab ennast kopeerida ja arvuti nakatada. Termi viirus kasutatakse sageli ka teiste õelvara programmide puhul, näiteks reklaamvara ja nuhkvara puhul, mis ei suuda ennast kopeerida. Ehtne viirus suudab levida ühest arvutist teise vaid teise programmi sees]. Levimine toimub, kui kandja-programm satub teise arvutisse: näiteks kui kasutaja saadab selle faili üle võrgu või üle interneti teisele
Kuid kaasaegsel aja üha vähem ,sest ka seadused lähevad rangemaks. Näiteks pidi 2006 a. Mobiilispämmi Singapuris maksma ligi miljon trahvi sest ta spämmis mobiiliteel. Kuidas end kaitsta ? Muidugi on paljud firmad välja tulnud tarkvaraga,kuidas end kaitsta ,,spämmi" eest näiteks (nö ing k.) Spam-filters või alustuseks lihtsalt hea viirustõrje ja kaasaegsemat emaili süsteemi, millel on juba spämmis kaitse olemas. Kuid enne mingi tarkvara sooritamist oleks vaja teada kaa sellised põhitõdesid. Mis teeks sinu rämpsposti saamise tunduvalt vähemaks nt ära anna oma emaili kunagi kuskil jututoas, ära registreeru kuskil suvalisel leheküljel, hoia oma email endale teada, võib kasutada emaili mida sa võid nö ,,ära visata" jne. 4 Arvutiviirused Mida nimetatakse ,,Viirusteks"? Arvutiviirusteks nimetatakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti
...................................4 1.1.2.Päästikumehhanism...............................................................................................................5 1.1.3.Toimelaeng.............................................................................................................................5 1Arvutiviiruse liigid..............................................................................................................................6 1.1."Süütud" viirused.........................................................................................................................6 1.1.Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused.................................................................................6 1.2.Failiviirused.................................................................................................................................6 1.3.Residentsed failiviirused..........................................................
Kui veel aastakümme tagasi tähistas see sõna mingit mütoloogilist olendit, kellesse paljud suhtusid nii nagu suhtutakse Ufo-desse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa. Siiski on ka praegu arvamusi, mis tekitavad paanikat ilma põhjuseta. Näiteks võib tuua Trooja hobuse, mida on väga suur hulk arvutikasutajaid peab kõige hullemaks viiruseks maailmas. Tegelikkus on aga see, et Trooja hobune ei ole viirus vaid nuhktarkvara. Ta võib sisaldada arvutit ja andmeid kahjustavaid ja/või hävitavaid koode, kuid reaalsem on võimalus, et viirus sisaldab Trooja hobust. Nii nagu arenevad arvutid, arenevad ka viirused. TUNTUMAD VIIRUSED Michelangelo Aktiveerub Michelangelo Bunarotti sünnipäeval hävitades kogu boot- ketta info. Interneti uss (worm) 2.nov 1988-USA Autoriks on Cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morris. Uss erineb viirustest selle poolest, et ei
.......................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ...............................................................................................................
turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001
valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite
Pahavara kirjutamine ja levitamiine toob sisse miljareid dollareid aastas. Computer Economicsi uurimuse kohaselt tekitas pahavara 2007. aastal 20 miljardit dollarit kahju. Tänapäeval levib põhiliselt läbi Interneti(e-kirjad, tõmmatud failid jne),kuid võib levida ka mälupulkade ning teiste andmekantijate kaudu. Tee neil vahet: Pahavara jaguneb viirusteks, troojalasteks, ussideks, helistajateks, reklaamijateks, makrodeks, tagausteks ja paljudeks muudeks. Mitte segamini ajada tarkvara veaga, ehk turvaauguga, mis võib ka osutuda ohtlikuks(seda võib ära kasutda mitte soovitud isik võib programm ning saada ligipääsu sinu süsteemile). Pahavara kahte rühma Nakkuslik: · Viirused · Ussid Varjatud olekuga(tihti andmepüügiks mõeldud): · Trooja hobused(nimetatakse ka troojalasteks) · Tagauksed · Turvaauk · Nuhkvara · Rootkitid · Keylogerid Viirused on pahavara liik, mis suudab end ise paljundada ning poogivad end teiste failde
............................................................................................4 1.2.1.Päästikumehhanism.............................................................................................5 1.3.1.Toimelaeng..........................................................................................................5 2.Arvutiviiruse liigid............................................................................................................6 1.2"Süütud" viirused........................................................................................................6 1.3Algkäivitusviirus ehk boot-sektori viirused................................................................6 1.4Failiviirused................................................................................................................6 1.5Residentsed failiviirused.............................................................................................6 1
.................................................................................9 Hiir............................................................................................................................................ 10 ARVUTIVIIRUSED.................................................................................................................11 Arvutiviiruseks nimetakse arvuti programm, mis pole orienteeritud arvuti kasutajale ja mille tegevus ei lähtu arvutikasutaja huvidest. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd, rikkuma kettale salvestatud andmeid, tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele, koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti halvavad viirused arvutivõrgu tööd, tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse. Viiruste levimiskiirus võib olla väga suur ja nende likvideerimine vägagi tülikas. Viiruste poolt tekitatav kahju võib
7) Modem- Modem on seade, mis moduleerib analoogsignaali, et edastada kodeeritud digitaalset sõnumit üle sidekanali ning demoduleerib sellise analoogsignaali, et dekodeerida saadud sõnum. Seadme eesmärk on tekitada signaal, mida on lihtne edastada ja mida on võimalik dekodeerida, et taastada esialgne info. 8) Personaalarvuti- Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 9) Tarkvara- Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 10) Riistvara- Arvuti riistvara (inglise keeles hardware) on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 11) Rakendustarkvara- Rakendustarkvara (inglise application software) on rakenduste ehk programmide kogum spetsiifiliste ülesannete täitmiseks.
suhtusid nii nagu suhtutakse UFOdesse, siis tänapäeval on asi muutunud. Arvutiviirustest on saanud meie igapäevaelu lahutamatu osa, kui me nendest hoidumiseks midagi ette ei võta. Järgnev töö räägib lühidalt ja arusaadavalt arvutiviiruste ajaloost ning olemusest, nende tegevusest ja levimisest. Ülevaatlikult on välja toodud ka põhitõed, kuidas end ja oma arvutit viiruste eest kaitsta ning mida teha, kui viirus on juba arvutis. 1.Mis on arvutiviirus? 1.1.Lühike ajalugu Esimene laialt esinenud "metsik" (mitte teaduslikel eesmärkidel loodud) arvutiviirus oli Pakistanist pärit Brian Virus, mis sai avalikuks 1986. aastal. Aasta hiljem tekitati viirus Stoned, mis levib tänaseni ning on üks raskesti tõrjutavaid viiruseid. Sellest ajast muutusid viiruste nakkusjuhud üha sagedamateks. Tuli ette esimesi suurkahjustusi, kui viiruse ohvriks langes suur hulk arvuteid või suured terviksüsteemid.
Viirus Ahistaja/väärkohtleja Nuhkvara Uss Kiusaja Phishing 5 Internet täna maailmas Troojalane Pettur Identiteedi vargus Rootkit Ebasobiv sõpruskond Häkker Füüsiline ja vaimne tervis Keegi, kes ,,mängust" aru ei saa Ohud lastele internetis Küberkiusajad Nagu igal mänguplatsil nii ka siin leidub piisavalt neid, kellele pakub naudingut teiste kiusamine. Seda teevad ühtmoodi nii poisid kui tüdrukud nii lapsed kui täiskasvanud. Failijagamise väärkasutus Failide allalaadimine on tihti seotud kellegi autoriõiguste rikkumisega, kuid veel olulisem
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ...........................................................................................................4 1 ARVUTIVIIRUSTE TÜÜBID..............................................................................5 1.1 ,,Süütud" viirused...........................................................................................5 1.2 Andmeid hävitavad viirused ..........................................................................5 1.3 Programmifaile nakatavad viirused ...............................................................5 1.4 Spawing-tüüpi viirused ..................................................................................6 1.5 Parasiitviirused...............................................................................................6 1.6 Süsteemiviirused ehk boot-sektori viirused ...........................................
KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA ARVUTIVIIRUSED Juhendaja: Kus ja mis aastal 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Bootsektori viirused................................................................................................................. 4 Failiviirused ehk parasiitviirused.............................................................................................. 4 Kaasfailiviirused (companion virus)......................................................................................... 6 Hübriidviirus (multiple-infector virus, multipartite virus)............................................................ 6
ühtviisi arvutiekraanil olevate andmetega opereerimises ja nende põhjal otsuste vastuvõtmises (kuigi andmed, millega töötatakse, võivad loomulikult olla vägagi erinevad). Ka loomingulisema tegevuse puhul kasutatakse üha rohkem arvuteid ning siingi tekib andmeid, infot ja faile, mida oleks vaja kaitsta. Töö käigus loodud ja kasutatavate andmete kõrval väärivad kindlasti märkimist muud löös kasutatavad ressursid, näiteks tarkvara (sealhulgas operatsioonisüsteem ja rakendustarkvara) ja riistvara (arvutid, serverid, võrgu- seadmed). Kõiki neid kolme võib vaadelda koos arvutisüsteemi varadena, millel on oma spetsiifika võrreldes muude varadega, ning millele omaniku ja kasutaja seisukohalt esitatakse kolm peamist nõuet. Varadele esitatavad nõuded Varad peavad olema käideldavad (ingl. k. availability). See tähendab, et varadele peab volifatud kasutajatel olema juurdepääs ettenähtud ajal ja tingimustel
I grupp – Viga. Kliendi tahtmatud eksimused ehk vead on: 1. Matemaatilised või kirjavead algdokumentides ja raamatupidamis andmetes. 2. Faktide tähelepanemata jätmine või vale tõlgendus. 3. Ebapiisav sisekontroll. 4. Ebapiisavad teadmised arvestuspõhimõtetest ja aruandluse koostamise põhimõtetest. 5. Informatsiooni ebapiisav liikumine, allüksuste ja näitajate vahel. 6. Ebapiisav eesmärgipüstitus arvestus süsteemidele. 30.10.2013 II grupp – pettused. Kliendi tahtlikud eksimused: 1. Rmp registrite või dokumentide võltsimine, muutmine või nendega manipuleerimine. Rmp-s kajastatakse soove aga mitte tegelikkust. 2. Varade seaduse vastanae omandamine. 3. Tehingute tulemuste varjamine või välja jätmine rmp dokumentidest. 4. Toimuvate tehingute kajastamine. 5. Kehtestatud arvestupõhimõtete rakendamata jätmine. 6. Tahtlik arvestussüsteemi moonutamine eesmärgiga varjata kuritarvitusi. (sageli on see seotud isikliku probleemiga).
teenustaseme lepingu jaoks; organisatsiooni sisemiste teenuste tugigrupile tegevuste ja tähtaegade seadistamine. Et vältida juriidilisi vaidlusi, peab teenustaseme leping sisaldama ainult kvantitatiivseid näitajaid, mida saab täpselt ja efektiivselt mõõta. Kohaliku kasutajatoe kõige selgem eelis võrreldes tsentraalsega on kliendilähedus. Millisele meeskonnale tuleks saata muudatusetaotlus, kui IT töötaja on avastanud IT süsteemi jaoks mittestandardse täienduse vajaduse? Muudatuste halduse meeskonnale. Milles seisneb ühise ressursikasutuse probleem? Erinevad protsessid ei saa samaaegselt pöörduda ressursside poole. Def lõime ja protsessi seos arvutiprogrammides? Iga protsess sisaldab ühte või enamat lõime. Milliseid vahendeid tuleb kasutada, et ühendada 5 arvutit büroo kohtvõrku? Võrgukaarte, kaableid, lülitit (switch)
............................................................................................3 Interneti leviku positiivsed küljed...............................................................................................5 Interneti kasulikkus ettevõtetele ja internet turunduses..........................................................5 Interneti leviku negatiivsed küljed..............................................................................................7 Viirused...................................................................................................................................7 Küberrünnakud........................................................................................................................8 Internet tulevikus.........................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................
Lk16 Auditeerimine Raamatupidamise aruandluse põhiprintsiibid 1. Majandusüksuse printsiip- Raamatupidamiskohustuslane on kohustatid arvestama oma vara kohustusi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, klientide, töötajate ja teise isikute varadest, kohustustest ja majandustehingutest. 2. Jätkuvuse printsiip- Raamatupidamise aruannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et aruande koostaja on jätkuvalt tegutsev ning tal puudub kavatsus või vajadus tegevus lõpetada. Kui aruande koostaja ei lähtu nimetatud eeldusest tuleb selgitada millistel põhimõtetel aruanne koostati. Ta peab suutma tähtajaliselt tasuma ja amortiseerida oma põhivara probleemideta. 3. Arusaadavuse printsiip- Raamatupidamise aruandes tuleb koostada selgelt ja üheselt mõistetavalt kuna tegemist on avaliku informatsiooniga ning aruandlus peab olema ülevaatli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
