Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "kt valemid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sisend, tootlikkus, enamsaak, kogutoodang, varad, müügitulu, summaarne, 2420, tööjõukulud, kulurentaablus, väljund, sisendit, planeerimine, naturaalühikutes, müügitulud, esialgse, enamsaagi, eelmine, 3190, 1210, 2068, kattetulu, muutuvkulud, kapital, mullaviljakus, arvestamine, organisatsioonilis, suurendamiseks, melioratsioon, tööaegTurukitsendusi võime vaadelda sise- ja välisturu abil. Põllumajanduse jaoks kujundavad tootmise tasakaalu müügivõime välisturul ja siseturu ostuvõime, kusjuures välisturu müügivõime on määramatu, siseturu ostuvõime prognoositav. Tootmiskitsendustena esinevad: 1)harimiskõlblik maa, 2)tööjõuressursid, 3)kapitaliressursid, 4)reformid. 2. Tootlikkuse üldine tähendus, mõiste kitsamas ja laiemas käsitluses Tootlikkus on tootmissüsteemi väljundite ja sisendite suhe. Tootlikkus laiemalt on kõigi ressursside (maa, kapital, tööjõud, tooraine, materjalid, energia, informatsioon) kasutamise efektiivsuse näitajaks. Tootlikkus laiemas mõistes (ehk tootluse ja produktiivsuse) kujutab endast süsteemi väljundite ja sisendite suhet, mida võib väljendada valemiga: Tootlikkus=Väljund/Sisend=Toodang/Ressursid(kulud).
tööprotsess ja väärtust lisandav alus on tööjõud • elavtööd mõõdetakse töötundides, ajastatud tööd rahas Turuväärtusteooria- kõik tootmise sisendid väärtust loovad ehk võtavad osa lisandväärtuse loomisest • lisaks teguritele maa tööjõud ja kapital on veel ettevõtlus ja informatsioon Efektiivsuse liigid: • tehniline • majanduslik • sotsiaalne • keskkond Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus o näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalselt võimalikku väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes o ei arvestata sisendite ja väljundite hindu o väljendatakse ainelise toodangu või hüvise sisendteguri ühiku kohta o kasutatakse otsest mõõtmist o Tehniline efektiivsus=toodangu hulk (P)/kapital(K)*tööjõud(T)*maa(M)
Efektiivsuse seadused: Tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Aja tegur tootmises: Lühiajaline periood- on see, kus kõikide tootmistegurite hulk ei saa muutuda. Pikaajaline periood- on piisavalt pikk selleks, et kõikide tootmistegurite hulk võiks muutuda. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda tootlikkuse kolm erijuhtu- püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus. Väheneva tootlikkuse seadus: kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest vähemaks. (See väheneva tootlikkuse seadus on muutuvate suhete seaduse üks esinemisvorm). Muutuvate suhete seadus- ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumine. Muutuvate suhete seaduses uuritakse kolme erinevat liiki suhteid:
Tootlikus = väljund/sisend = toodang / ressursid (kulud) Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem................ Tootlikkus laiemas mõistes kujutab endast süsteemi(sh. ettevõtte)väljundite ja sisendite suhet. Tootlikkuse kitsamas käsitluses vaadeldakse ühe ressursi, s.o. töö efektiivsust 3. Tootlikkuse juhtimise protsess ettevõttes Tootlikkus juhtimine ettevõttes on pidev protsess. 1. tootlikkuse mõõtmine 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmine on juhtimissüsteemi esimene etapp. Eesmärkideks on: 1.mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2.tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3.tegevusalternatiivide valimine 4.konkurentide tasemega võrdlemine 5.töötajate stimuleerimine
kasutamise efektiivsuse näitaja. Tootlikus kitsamas mõistes-vaadeldakse tootlkkust töö efektiivsusena ehk ühe ressursi töö efektiivsust. Tootlikkuse moodustamise põhimõtteline skeem? 3:Tootlikuse juhtimise protsess Tootlikuse juhtimine on ettevõttes pidev protsess, milles võib eristada nelja etappi: 1. tootlikkuse mõõt. 2.tootlikkuse hindamine ja analüüs-analüüs, s.o. tootlikkuse muutumise põhjuste (tegurite) ja nende mõju suuruse ning suuna väljaselgitamine. 3.tootmise planeerimine 4.Tootlikkuse tõstmise programmeerimine ja elluviimine 4:Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1)otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2)tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3)tegevusalternatiivide valimine 4)konkurentide tasemega võrdlemine 5)töötajate stimuleerimine
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad.
Seejuures jaotatakse tootmistegurid aktiivseteks (tööjõud ja ettevõtlus) ning passiivseteks (maa, kapital, informatsioon). Efektiivsuse kriteeriumid Milline tootmine on parim? Kas see: 1. mis annab rohkem toodangut suurema ressursside hulgaga? 2. mis annab odavaima toodanguühiku? 3. mis annab rohkem toodangut kulutatud ressursside ühiku kohta? Eristatakse: 1. Tehniline efektiivsus ehk tehniline tootlikkus 2. Majanduslik efektiivsus 3. Sotsiaalne efektiivsus 4. Keskkonna ehk ökoloogiline efektiivsus Tehniline efektiivsus ...näitab tootmise sisendite toodanguks muutumise tõhusust ehk maksimaalset väljundite taset mistahes sisendite kombinatsiooni korral naturaalühikutes. Tehniline efektiivsus = toodang/kapital, maa, tööjõud Ei arvestata sisendite hindu ning väljund antakse naturaalühikutes, mistõttu tehniliselt efektiivne lahendus võib majanduslikus mõttes anda kahjumit.
eest maksa ei pea. Välistulu on positiivne välismõju, mida kogeb kolmas osapool, kes selle tule eest ise ei maksa. Väliskulu on negatiivne välismõju , mille osaliseks on kolmas osapool, kes ise kulu tekitanud pole. Näide: Nakkushaiguste vastu vaksineerimine- postiivne välismõju. Keskkonna saastamise korral-negatiivne välismõju. 12. Varade põhi- ja käibevaradeks liigitamise põhimõtted. Põhivara tunnused. Käibevara tunnused. Tuleb osata liigitada etteantud varad põhi- ja käibevara hulka või tuua ise näited. Varasid liigitakse põhi- ja käibevaradeks: · Tootmisvahendi funktsioon · Tootmises kasutamise aeg · Arvelevõetud varade hind Põhivara olemus: o Osalevad tootmisprotsessis pikema aja jooksul, läbides mitu tootmistsüklit ning säilitades oma esialgse kuju ( ei kulu "täiesti" ära? o Tootmisse rakendatud vara väärtus kantaksetoodangule üle järk-järgult Põhivarad on: Ehitused
Tulenevalt suhtelisest eelisest peaks iga inimene töötama seal, kus tema töö annab parima tulemuse. Seepärast ongi spetsialiseerumine majanduslikult väga otstarbekas. Toodetud hüviste jaotamise teeb vajalikuks ühiskondlik tööjaotus. Niikaua, kui eksisteerib võimalus hüviseid vahetada, ilma, et ühe inimese heaolu suureneks teise inimese arvel, räägitakse efektiivsest vahetusest. Seega võib vahetus olla efektiivne tingimustes, kus hüviste summaarne hulk jääb samaks. Jaotusest sõltub tootmisressursside pakkumine. Inimeste põhiliseks sissetulekuallikaks on tulu, mida nad saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tagajärjel võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles ka jaotuse õigluse küsimus. Siin on arvamusi mitmeid. Ühe
millest alates tekib kasum. Projekti hindamine projekt koosneb aja jooksul toimuvate majanduslike tegevuste jadast. Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. 1.3. Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid Operatsioonifunktsioonide kriteeriumid on: y kvaliteet y paindlikkus y kiirus y hind (tootmiskulud) 1.4. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. 1.5. Operatsioonijuhtimise baasmeetodid Otsustusmaatriks Väliskeskkonna seisundid Tegevuse S1 S2 ...Sj... Sn alternatiivid Väliskeskkonna seisundite esinemise tõenäosus
investeerimist materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse); genereeritud info vormistatakse tavaliselt eriotstarbeliste aruannetena. 2. Ressursside jaotamise ja ümberjaotamise otsused (hõlmab toodete ja klientide analüüsi, hinnakujundamist); genereeritud info vormistatakse tavaliselt toodete või teenuste, samuti kaubamärkide, jaotuskanalite jms rentaablust käsitlevate aruannetena. 3. Kulude planeerimine ja kontroll; genereeritud info vormistatakse vastutuskeskuste tulusid, kulusid, varasid ja kohustisi käsitlevate aruannetena. 4. Tehingute tulemuslikkuse mõõtmine ja töötajate hindamine (hõlmab tegelike ja eelarvestatud tulemuste võrdlemist); võib tugineda nii rahalistele kui ka mitterahalistele näitajatele. 5. Seaduste ja muude ettevõtteväliste normatiivaktidega sätestatud nõuetele vastavate (finants)aruannete koostamine.
3 4 SISSEJUHATUS Põllumajandusettevõte, sealhulgas talu on äriettevõte kui tema tegevuse põhieesmärgiks on tootlikkuse suurendamise läbi kasumi teenimine. Seetõttu tuleb põllumajandusettevõtete tegevuse kavandamisel ja analüüsimisel rakendada kõiki muude äriettevõtetega sarnaseid majandusarvestuslikke ja analüütilisi põhimõtteid. Arenenud riikide kogemused näitavad, et tootlikkus ei suurene automaatselt, vaid teatud liiki juhtimissüsteemi kaudu. Tootlikkuse sihipärane juhtimine ei ole Eesti põllumajandusettevõtetes tänase päeva praktilises situatsioonis eriti laialt levinud ja puudub ka vastav emakeelne ühiskondlik-majanduslikku situatsiooni arvestav kirjandus. Käesolev moodul üritabki seda lünka osaliselt täita ning ühte koondada mõningaid põllumajandusettevõtte tootlikkuse kasvu juhtimise funktsioone (mõõtmine,
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
Püsikulu on kulu, mis jääb muutumatuks erinevate tegevusmahtude puhul teatud ajaperioodis. Ka püsikulud võivad oma mahult muutuda, kuid nad ei tee sea funktsionaalselt vaid tavaliselt astmeliselt. See tähendab, et püsikulud jäävad konstantseks kuni teatud tegevusmahuni kuid kuna suurema tegevusmahu teostamiseks ei piisa enam püsikuludest eelmisel tasemel, tuleb püsikulude mahtu tõsta uuele tasemele. Näiteks rendikuludega 300 € kuus on võimalik saada müügitulu kuni 4000 € kuus, sest 300 € eest renditaval pinnal on võimalik teenindada teatud hulka tarbijaid. Kui meil on vajalik klientide arvu suurendada, tuleb pikendada näiteks lahtiolekuaega, mis aga nõuab tööjõukulude (ajatöö-põhised) suurendamist või rentida täiendav pind (büroo), mis suurendab rendikulud 450 eurole kuus. Püsikuludeks on ettevõtetes näiteks rendikulud, hoolduskulud, ajatöötasuga seotud kulud, jmt. Näide.
*valitsuse (avaliku sektori) kulutused G *netoeksport (puhasväljavedu) X – M 21 Neid kõiki võib vaadata planeeritavatena, mida tegelikult alati ei ole võimalik teha, kuna ei ole selleks küllaldaselt toodangut ja tulu. Eeldatakse: *majandus on kahesektoriline: C ja I *tegelikud tarbimiskulutused võrduvad planeeritutega. Tasakaalu puhul tegelik SKP = kogukulutused: Y = E, kus Y on kogutoodang ja E on kogukulutused. Kahesektorilise majandusmudeli puhul: Y = C + I, kui I = Id, siis Y = C + Id Yd = Y = C + Id Id planeeritud investeerimiskulutused Yd kasutatav tulu 2. Eratarbimine ja tarbimisfunktsioon Tarbimine – kodumajapidamiste jooksvad kulutused kodumaisele toodangule. Tarbimiskulutus koosneb kahest osast, autonoomsest ja indutseeritud osast. Autonoomne tarbimine– tarbimise suurus, kui Yd=0
muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem 4 hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod? laod riiklike julgeolekuvarude ja mobilisatsioonivarude säilitamiseks
ruumikasutuse optimeerimine toob endaga tavaliselt kaasa personali ja seadmete kasutamise optimeerimise komponendid on seotud, muutused ühe komponendi osas kutsuvad tavaliselt esile muutused muude komponentide osas ebaefektiivne personali kasutamine põhjustab alati ka ebaefektiivse seadmete ja laoruumi kasutamise 12. Kaupade väikese ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus lao efektiivne töökorraldus seadmete kasutamise efektiivsus 5 13. Kaupade suure ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem hoiustamise efektiivsus töö tootlikkus ja efektiivsus laoinventari kasutamise efektiivsus seadmete kasutamise efektiivsus 14. Mis laod on puhverlaod?
tarneketi strateegiline juhtimine. Tarnekett on jada üksteisele järgnevaid tegevusi mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. See võib endasse haarata hanked, tootmise, distributsiooni ning jäätmete töötlemise (waste disposal) koos kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga (The Institute of Logistics, 1998.) Tüüpilised probleemid , mille lahendamisele logistika on orienteeritud: Liigsed varud, allahindlused ja mahakantud varad (write-offs). Sagedane tellitud kauba puudumine laos ja kohaletoimetamise kärus. Õigeaegse kohaletoimetamise probleemid. varade kasutamise madal efektiivsus varude ringluskiirus, laoruumi kasutamine, lähetatud kaupade väärtus töötaja kohta. Klienditeeninduse probleemid. Probleemid tarnijatega. Vastavalt materiaalsete väärtuste Eikumisele mööda kujutatud tarneahelat võib kogu logistilise tegevuse jaotada kolmeks suhteliselt iseseisvaks astmeks:
Kaupade füüsilise jaotuse tarvis arendati välja logistika kogukulude kontseptsioon. Kontseptsiooni järgi ei määra lahenduste efektiivsust mitte kulude vähendamine jaotusahela ühes lülis, vaid logistilise lahenduse tõhususe määrab summaarne kulude tase ehk logistika kogukulud. Nimetatud perioodil kiirendasid ärilogistika arengut mitmed majanduslikud ja tehnoloogiate arenguga seotud tegurid. Tootja turg muutus tarbija turuks, hakkas kasvama vajadus pöörata üha enam tähelepanu tootmiskuludele. Ajajärku iseloomustavad suured tootmismahud, turul pakutavate
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Looduskaitse- rahvusvahelised, riiklikud ja ühiskondlikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja -hoolduse ning väärtsulike loodusobjektide säilimise. 3. looduskaitseväärtus Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku 4. looduskaitselised väärtused ja nende hindamine Ökosüsteemid: 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5. endeemid 6. mahukus, piisav leviala 7. kultuurilooliselt väärtustatud Maastikud: 1. haruldus 2
annaabi.ee 
