Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole *Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult rohelistest tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning sisemistest eredavärvilistest kroonlehtedest, mis moodustavad krooni. *kui õiekate koosneb tupp-ja kroonlehtedest siis on ta kaheli õiekate *Paljude õistaimede puhul pole õiekatte selline jaotamine võimalik, sest õiekate koosneb ühesugustest lehtedest(st pole eristunud
Bioloogia -Õistaimed võivad paljuneda vegetatiivselt ja suguliselt. -Vegetatiivsel paljunemisel areneb uus taim juurest, varrest või lehest. *Juurevõsudega ploomipuu *Risoomidega maikelluke *Sibulatega tulp *Võsunditega maasikas *Mugulatega kartul *Lehtedega aas-jürilill -Sugulise paljunemise organ on õis. -Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid. Võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest või olla lihtne (tupeks ja krooniks eristumata). -Emakakael koosneb emakasuudmest, emakakaelast ja sigimikust. -Sigimikus paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. -Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. -Mõlemasuguline õis õis, milles on tolmukad ja emakad. -Ühesuguline õis õis, milles on kas ainult tolmukad või ainult emakad. -Ühesugulised õied jagunevad ühekojalisteks ja kahekojalisteks.
Kaheli õiekate - tupp-ja kroonlehed erinevat värvi Lihtne õiekate - tupp- ja kroonlehed ühevärviline , eristumata Koosneb tupplehtedest, tavaliselt rohelised Värvuvad tupplehed täidavad või tugevdavad kroonlehtede ülesannet meelitada ligi tolmeldavaid Enamasti paiknevad tupplehed ühe ringina Lahklehine tupp - tupplehed vabad Liitlehine - tupplehed kokku kasvanud alustega Õiekroon Koosneb kroonlehtedest Õiekrooni kuju kellukjas huuljas keeljas Kroonlehtedel leidub väljakasveid ja näsasid Kui kroonlehti on tavaliselt rohkem nim. Õisi täidisõielisteks Täidisõied tekivad tolmukate või emakaosade muutumisel kroonlehtedeks. Lahklehine kroon kroonlehed vabad Liitlehine kroonlehed kokku kasvanud Õiekate Lahklehised Liitlehised Sümmeetria järgi võivad tupp ja kroon olla Aktinomorfsed e. Kiirja sümmeetriaga paljude sümmeetriatasapindadega Sügomorfsed e
Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine. Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini. Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja Rooma
imetillukesed mustad seemned mööduva inimese jalgade külge kinnitada. Teelehe peamine levimisviis ongi seemneline paljunemine. Keskmise teelehe õied on koondunud pika liduskarvase varre otsa tihedasse tähkõisikusse. Võib julgelt öelda, et meie teelehtede õisikutest on see üks ilusamaid. Tähk on suhteliselt jäme ja meenutab saba, mistõttu on talle rahva seas ka mitmeid sabadega seotud nimesid antud. Kuid erinevalt paljude teelehtede tagasihoidlikest rohelistest kroonlehtedest on keskmise teelehe kroonlehed kaunilt heleroosad. Ilu lisavad veel pikad harali asetsevad lillad tolmukaniidid, mille otsas on nagu nööpnõelapead valged või lillad tolmukapead. Sellised pika varre otsas kasvavad iludused ei ole märkamatuks jäänud ka lastele. Nad on neist valmistanud huvitavaid mängukanne ja korjanud niisamagi ilu pärast. Kogu Eestis on aga tuntud neist punutavad saani meenutavad mänguasjad ja sealt ka saksasaan ning teised
Kasutamine Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3...6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa
Mitmeaastane taim. Õitsva taime kõrgus on 5 kuni 15 cm. Ümarad 420 cm läbimõõduga lühikesevarrelised lehed paiknevad varre alusel ligistikku. Servast lehed peenetäkilised, pealt läikivad. Ratasjas rippuv õis üksikult varre otsas, läbimõõt 1228 cm. Õis lõhnab meeldivalt. Õitseb juunis-juulis.Kust leida? PEREKOND UIBULEHT- PRYOLA ROHEKAS UIBULEHT Pyrola chlorantha Lehed on läiketud, tumerohelised. Õied kollakasrohelised ja lõhnatud. Tupplehed on 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Vars ja leherootsud sageli on punakad. Kus? Rohkel kõdul ja vanemates männikutes. Eestis kasvab paiguti, tavalisem Lääne- ja Põhja- Eestis. Ümaralehine uibuleht (Pyrola rotundifolia) Ümaralehise uibulehe lehed on katsudes nahkjad ja tugevad. Niisugused peavad lehed seepärast olema, et talve üle elada. Uibuleht on igihaljas taim. Gröönimaal tehtud katsetes on tema lehed elanud isegi nelja aasta vanuseks.
o Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate. ▪ Tupetaoline, kroonitaoline. o Paljas ehk katteta: õiekate puudub. TUPP JA KROON Tupp koosneb tupelehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina. Tupp jaguneb: • Välistupp - tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi. • Lahkleheline tupp – tupplehed vabad. • Liitleheline tupp – tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega. Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine (krooniputk, tagasikäändunud osa, neel) või lahklehine (pinnuke või naast; istuv). Kroon jaguneb kujult: • Aktinomorfne - korrapärane, polüsümmeetriline (ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas). • Sügomorfne - monosümmeetriline (huuljas, keeljas, kannusega). • Asümmeetriline - sümmeetriatasandita. TOLMUKKOND Tolmukas koosneb tolmukapeast ja tolmukaniidist. Tolmukaniit on enamasti lihtne,
Isegi ühe ja sama isendi täiskasvanud lehed võivad olla erineva ehitusega. Puude võra välimised, nn. valguslehed on hästi arenenud sammaskoega, nende epidermirakud on paksema kestaga ning õhulõhesid on neil pinnaühiku kohta rohkem kui võra sees, halbades valgustingimustes kasvavatel varjulehtedel. Viimastel võib sammaskude olla ühekihiline või üldse puududa, tugikude on vähearenenud, epiderm õhem ning sisaldab kloroplaste. 1. (2) Kaheli õiekate koosneb tupp- ja kroonlehtedest. 2. (2) Joonistake kahelisulgjas liitleht 3. (2) Mille poolest erineb ühe idulehelise ja kaheidulehelise rohttaime varre siseehitus? Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Milline on sulgvili? Näide Sulgviljad on kuivad viljad. Nt. Seemnis, teris, pähkel, tõru. 1
1 Perekond Amborella ja 1 Liik Amborella trichopoda - kõige primitiivsem elavatest õistaimedest ehk sõsarrühm kõigile teistele õistaimedele; kuulus geenide varas (horisontaalne geeniülekanne) Sugukond Nymphaeaceae vesiroosilised Hajusate soontekimpudega vee-risoom-rohttaimed, Lehed: vahelduvad pikarootsulised lihtlehed Õied: hüpogüünsed kuni epigüünsed, suured, üksikud Õiekate: 4-6 tupplehest ja paljudest spiraalselt asetsevaist kroonlehtedest Õiekroon: vabadest kroonlehtedest, tõenäoliselt tekkinud staminoodidest, aktinomorfne Tolmukad: arvukad, spiraalselt asetsevad, lamendunud Viljalehed: mitu Sigimik: üldiselt sünkarpne Vili: käsnjas ja ebakorrapäraselt avanev Liik Nuphar luteum kollane vesikupp Liik Nymphaea alba valge vesiroos Selts Austrobaileyales Austrobaileialaadsed Väike monofüleetiline selts, mis on väga hästi eristunud mol. tunnuste alusel.
ÕITE SUGU Kahesuguline ehk hermafrodiitne õis - õies on olemas emakad ja tolmukad Ühesuguline õis - õies on kas ainult tolmukad (isasõis) või ainult emakad (emasõis) Kahekojaline taim - sama taime peal olemas nii emakate kui tolmukatega õied Ühekojaline taim - ühel taimel olemas kas emakate või tolmuktega õied Kolmekojaline taim - mõne sama liigi taime õites nii emakad kui tolmukad, mõnel kas ainult tolmukad või ainult emakad ÕIEKATE - kas tupplehtedest ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühetaolistest, kroon- või tupplehetaolistest kattelehtedest (lihtne õiekate e. perigoon) koosnev tolmukaid ja emakaid ümbritsev õieosa KAHELI ÕIEKATE - olemas tupplehed (rohelised) ja kroonlehed (värvilised) 88. maasikas LIHTNE ÕIEKATE e. perigoon- õiekattelehed ühesugused, enamasti värvilised 89. tulp ARILL E. SEEMNERÜÜ KÄBI on okaspuude paljunemisorganite kogumik. Käbid on ühesoolised
Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa
Õied on vaarikal valged, väikesed ja tagasihoidlikult longus, mõlemasoolised see tähendab, et õitel on nii tolmukad kui ka emakas. Õiekate kaheli. Kroonlehed kitsad, asuvad hõredates väikestes kobarates. Õied on viietised, paljuemakalised ja tolmukalised ning astsevad väheõielistes pöörisjates õisikutes või kobaratena lehekaenaldes. Õied ei puhke õisikus üheaegselt, algul avaneb õisiku tipmine õienupp, seejärel keskmised ja lõpuks alumised õied. Tupplehed on kroonlehtedest pikemad. Vaarikasordid viljastuvad oma tolmuga hästi. Kuid ka tolmendajatest ei ole puudus- mesilased ja teisedki putukad külastavad meelsasti vaarikaõisi. Vili Vaarika vili on hele- kuni tumepunane või kollane koguluuvili, mis eraldub kergesti viljapõhjalt. Vili on söödav, mahlane ja väga maitsev.Viljad valmivad teise aasta vartel juulis- augustis. Olenevalt sordist on värskeid vilju võimalik saada juulist kuni sügiskülmadeni välja.
Sinist käokinga peetakse Euroopa üheks mürgisemaks taimeks. Kollase käokinga kohta ei ole selliseid võrdlusandmeid olemas tema kitsa levila tõttu. Kuid ta sisaldab samu mürke ja mitte väiksemates kogustes, nii et igaüks võib ise arvata, kui ohtlik ta on. Inimesele on surmavaks annuseks 2...4 grammi juuremugulaid või 3... 6 tuhandikgrammi puhast käokinga mürki. Laste puhul on juhtunud õnnetusi sedaviisi: kingakujuline õis meenutab koos kroonlehtedest tekkinud nektarimahutitega vankrikest koos kahe hobusega. Neid mänguks noppides satub taime mahl kätele, imbub läbi naha ja tekitab raske lööbe. Õnnetus võib juhtuda näiteks sügelema hakanud kohta keelega lakkudes: nõgese kõrvetus tundub ju nii vähem valus. Sarnasuse tõttu selleri juurtega on aga söödud nii selle taime lehtede salatit kui ka juuri. Mürgistus ilmneb juba mõne minutiga pärast taime söömist. Arstidel õnnestub inimest käokinga mürgistusest harva päästa.
Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks. Maa-alused võsu muudendid on iseloomulikud mitmeaastastele rohttaimedele. Nad on talve üleelamiseks. Vastavalt maa-aluste võsude väliskujule ja siseehitusele eristatakse risoomi, mugulat ja sibulat. Õiekate (viki) Õiekate ehk periant on õie vegetatiivne (suguta) osa, mis ümbritseb tolmukaid ja emakaid ning hiljem vilja. Koosneb kas tupp-ja kroonlehtedest (kaheli õiekate) või ainult ühesugustest õielehtedest (lihtne õiekate). Võivad olla rohelised või muud värvi. Vahel on õielehed omavahel kokku kasvanud, nii et õis meenutab putke või kellukat. (õp) Tupplehed+kroonlehed=õiekate. Kui tupp- ja kroonlehed pole välimuse järgi eristatavad (on ühesugused või puudub üks neist, nii et teine täidab mõlema ülesannet), on õiekate lihtne. Fotosüntees (gümn õpik) klorofülli sisaldavates taimerakkudes (ka mõnedes bakterites ja
(receptaculum). Õieraag kinnitub varrele või õisiku puhul õisikuraole (joonis). Õie steriilne osa, õiekate koosneb harilikult tupplehtedest, mis moodustavad tupe ning kroonlehtedest, mis moodustavad krooni. Paljude õistaimede puhul pole õiekatte selline jaotamine võimalik, sest õiekate koosneb ühesugustest lehtedest. Sellist lihtsat õiekatet nimetatakse perigooniks, vastandina tupeks ja krooniks jagunenud ehk kaheli õiekattele
Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel (kellede esindajad kõik ülalloetletud on) keelõied isasõied või emasõied
Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel (kellede esindajad kõik ülalloetletud on) keelõied isasõied või emasõied või hoopis
Neil taimedel on kroonlehed kahesugused - suured, normaalsed välimised ja tavaliselt väiksemad saledamad sisemised. Enamasti on need taimed steriilsed (pojengil puuduvad täielikult tolmukad, lumikellukesel ka normaalselt arenenud emakad), harva esineb muundunud kroonlehtede vahel üleminekuid tolmukateks ja isegi normaalseid tolmukaid (nelk). Kui esimese täidisõielisuse tekke viisi korral on viljumine takistatud eelkõige tolmlemise häiritusest liigsetest kroonlehtedest, siis teisel juhul on taimed enamasti steriilsed. "Täidisõielised" astrid, saialilled, krüsanteemid, gerberad jms. pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel (kellede esindajad kõik ülalloetletud on) keelõied isasõied või emasõied või hoopis
Looduses liikumisega saab edukalt arendada kõiki meeli: luuletused treenivad laste mälu ja arendavad kõnet; mõistatuste kaudu tutvustame lastele neid ümbritsevat maailma ja arendame taiplikkust; värvidemäng looduses õpetab värvikompositsiooni; värvide keeles on võimalik rääkida oma tunnetest. Looduslikest materjalidest vahendite ja mänguasjadega arendame loovust. Läbi meisterdamise saame suurendada laste teadmisi loodusest: 1. lille kirjeldamisel saada teada, et lillesüda on kroonlehtedest erineva värviga; kuidas lill toitub; kuidas tema eest hoolitseda, et ta kasvaks. 2. õpetada selgeks putukate (lepatriinu) ja liblikate kehaosad, milleks neid vajatakse. Rääkida lepatriinu, liblikate ja sipelgate elust ning harjumustest. Vaadelda sipelgapesa. 3. teada erinevaid kujundeid (ovaal, ring, ruut, ristkülik) ja suurusi, ruumilisi mõisteid (üleval all, ees taga, ühel küljel teisel küljel jne.).
õhupilu sulgub. Lehtede varisemine on vajalik: 1) kuna muidu jääks taim veepuudusesse. 2) külmadega häviks lehed ja nendes olevad toitained. 3) lehtedel kuhjuva lume raskuse all võivad oksad murduda. 17 18 Õis on sugulise paljunemise organ. Tema ülesandeks on vilja moodustamine. Õiekate ümbritseb ja kaitseb emakaid ja tolmukaid (võib koosneda kroonlehtedest ja tupplehtedest. Emakasuue katab kleepuvat vedelikku eritav kattekude. kohastunud tolmuterade vastuvõtmiseks ja kinnihoidmiseks. Emakakael Sigimik paiknevad seemnealgmed, millest pärast viljastamist arenevad seemned. Tolmukapea seal paikneb kaks tolmukotti, milles valmivad tolmuterad Tolmukaniit Ühe- ja kaheiduleheliste taimede võrdlus Tunnus Kaheidulehelised Üheidulehelised
tolmendajaid ▫ Kaheli: eristub erinevalt värvunud tupeks ja krooniks ▫ Lihtne: ühevärviline eristumata õiekate Tupetaoline; kroonitaoline ▫ Paljas e. katteta: õiekate puudub Õis – tupp ja kroon • Tupp: koosneb tupplehtedest, mis paiknevad enamasti ühe ringina ▫ Välistupp: tupe all lisaring lehetaolisi moodustisi ▫ Lahklehine tupp: tupplehed vabad ▫ Liitlehine tupp: tupplehed omavahel kokkukasvanud alustega • Kroon koosneb kroonlehtedest, enamasti eredavärviline, liitlehine või lahklehine ▫ Liitlehine: krooniputk, tagasikäändunud osa, neel ▫ Lahklehine: pinnuke või naast; istuv; Krooni kuju Aktinomorfne – korrapärane, polüsümmeetriline: õiest saab läbi asetada kaks või enam sümmeetriatasandit ◦ Ratasjas, lehterjas, kellukjas, putkjas, liudjas, kuppeljas Sügomorfne – monosümmeetriline: õiest saab läbi paigutada ainult ühe sümmeetriatasandi ◦ huuljas, keeljas, kannusega
Sugukond mailaselised. Kasvukoht: peamiselt kuivemad niidud, palu-, loo- ja laanemetsades. Mulla- viljakuse suhtes vähenõudlik, esineb nii toitainetevaesel kui ka rikkal pinnasel. Külmamailane on mitmeaastane rohttaim, juurestik pindmine, mükoriisaga. Varred 6-45 cm kõrged, kahe karvareaga; lehed vastakuti, tumerohelised, root-suta, saagja sevaga. Õied on kobarates, mis saavad alguse lehtede kaenlaist; kroon sinine, tumedajooneline. Kroonlehtedest kolm on laiad neerjad ning üks alumine kitsam, munajaspiklik. 2 valget tolmukat ulatuvad kroonist välja. Kõigi mailaste õitel on sarnane iseloomulik õieehitus. Külmamailane õitseb maist augustini. Viljaks on kahehõlmaline kupar, mis avaneb vihma ajal, puist- ja sipelglevi. Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre juurdumisel ning risoomi laienemisel. Kasutamine: külmamailast on kasutatud ravimina hariliku mailase asemel, kuid
annaabi.ee 
