Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud katoliiklikuks (üleüldine), muutus tähtsaimaks Rooma riigis, suurim monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei maavaldaja, võttis üle riigi funktsioone. nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga
ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat ja oma ligimesi.Rikkus on takistuseks taevariiki pääsemisel.Jumalariik on avatud eeskätt viletsaile ja põlatuile.Jeesus kogus enda ümber 12meest,kes saatsid teda kõikjal-12jüngrit.Selline õpetus leidis pooldajaid ühiskonna alamkihtides,tekitades umbusku ülemkihis.Kui Jeesus aastal 30pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus,lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuraatur Pontius Pilatus mõistis ta surma.Jeesus hukati Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Kristluse levik:Kristlus tekkis juutide usust.Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad e apostlid,kelle seas olid tähtsaimad Peetrus ja Paulus.Peetrus oli Jeesuse lähikaaslane-jünger.Pärast tolle surma rändas ta Rooma,kus pani aluse kristlikule kogudusele ja sai esimeseks Rooma piiskopiks.Paulusest sai kõige mõjukam krisltuse levitaja Rooma riigis
sajandil pKr tegutses Palestiina aladel rändjutlustajana Jeesus, kes kuulutas peatselt saabuvat jumalariiki. Sinna pääsemise tingimus oli siiiras usk ning jumala- ja ligimesearmastus. Pärast Jeesuse surma hakkasid ta jüngrid uskuma, et tegemist oli messiasega (heebrea k `messias`, kreeka k `christos` e `salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused,
Kristluse teke ja areng Rooma riigis Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas peatselt saabuvat jumalariiki kui Jumala armastuse väljendust. Tema tõlgenduses pääsevad jumalariiki need, kes siiralt usuvad
pojaks. Keisririigi ajal said rooma jumalusteks ka mitmed idamaised jumalad, näiteks Isis. 1. Mille poolest erineb rooma usk kreeklaste omast? ..................................................................................................................................................... .............................................................. Kristluse teke Uue usundina tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinuim usk maailmas. · Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist. (Paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalad). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus.
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja
................................................... 8 8.3 Protestantism.................................................................... 8 9. Joonis..................................................................... 9 10. Kokkuvõte.............................................................. 10 11. Kasutatud kirjandus................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
................................................................. 8 9. Joonis.............................................................................................. 9 10. Kokkuvõte....................................................................................... 10 11. Kasutatud kirjandus........................................................................... 11 1 Sissejuhatus Kristlik õpetus algab juba noorest east peale. Kristlus ja üldse ristiusk üldiselt on tänapäeva maailmakorralduse üks alustalasi. Sellel usundil on palju harusid, mille põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid
üle Itaalia.Isis oli Vahemeremaade kõike populaarsem jumalanna(Egiptusest), kellel tihti oli Horos-laps süles.Pühendamatud ei tohtinud riituse sisust teada, usuti et salajased riitused toovad parema saatuse pärast surma.Riik nõudis ainult ohvreid keisrite altaritele ning austust tähtsamate Rooma jumalate jaoks=truudus Rooma riigile.Bacchus(veini) oli ka austatud. Kristluse tekkimine. Palestiinas oli juutide usk-monoteistlik, ainult jumal Jahve. Juudamaa valitseja jäeti samaks, asevalitsejaks oli roomlane, rahvas hakkas üha enam lootma, et Taaveti soost valitseja-messias- toob õnneajastu ja muistse hiilguse Iisraeli. Messia ootus põhines 1saj pKr tegutsenud Jeesuse õpetus.Jeesus oli puusepa poeg,juudi soost,järgijad panid hiljem kirja tema õpetused(usuvad jumalariigi saabumisse,armastavad jumalat ja oma ligimesi), ütles et taevariiki pääsevad eeskätt vaesed ja põlatud.Preestrid ei kiitnud Jeesuse õpetusi heaks, kuna too taganes
Sageli erinevad kristluse vormid üksteisest sedavõrd, et neis on raske ära tunda sama usundit, ent peaaegu kõik suured kirikud on aga üksmeelsed kristluse kesksetes õpetustes. Kristluse järgijaid leidub tänapäeval igal mandril, see on suurim maailmareligioon. Kuid sellest hoolimata teame meie, eestlased, sellest vähe, olles isegi luterlased. Ka mina sain selle referaadi koostamisel mõned uued faktid ristiusu kohta teada. Selles referaadis kirjeldan, kuidas üldse kristlus tekkis ning kuidas ning kui kaugele on ta nüüdseks levinud. Kristluse tekkimine Kristlus oli algselt judaismi usulahk, mis esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. 1. sajandil eKr allutati Palestiina Rooma ülemvõimule. Roomlased olid teadlikud juutide erandlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ning Juuda
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat
Kristlaste kohta levisid kuulujutud, et nad ohverdavad oma jumalateenistusel inimesi. Kõige selle tõttu oli kristlus keelatud usund ning aeg-ajal tuli ette selle pooldajate tagakiusamist, mis siiski ei suutnud takistada ristiusu levikut. 4.5. Kristlik pühakiri: Kristlaste pühakiri Piibel (kr k biblos raamat) koosneb kahest osast: a) Vana Testament: algselt juutide püha raamat (hbr k tanakh); selle kasutamise põhjuseks oli kristluse kujunemine judaismist ning kahe usundi sarnased jooned. Esialgu heebrea keeles kättesaadav teos tõlgiti 3. saj eKr kreeka keelde.
lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG 14 salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4
lahti ka vaestele ja põlatutele, saavutades sellega ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 14 – salvitu; Kristus → kristlased), kes oma ristisurmaga (→ ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist.
ühiskonna alamkihtide poolehoiu. Moosese käsuõpetusele pööras Jeesus vähe tähelepanu. Ta kogus enda ümber õpilased (nn 12 jüngrit) ning laialdase pooldajaskonna. Jeesus läks oma õpetusega konflikti juudi preestrite ja ülikutega, kes teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused:
kinni. · Jumalariik on avatud eelkõige vaestele ja õnnetuile · Miks pidi Jeesus ristiusu õpetuse järgi surema? Jeesuse tegevus tundus ohtlik, sest võis põhjustada rahvarahutusi. 2. Miks võtsid paljud rahvad kristluse meelsasti omaks? TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid, sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne. 3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult. Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes
2009 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Piibel ja kristlik kirjandus · Jeesuse sünd · Jüngrid · Jeesuse vangistus ja surm · Ülestõusmine ja taeva minek · Vana Testamendi koosseis · Vana Testamendi keel · Vana Testamendi ajaloolisus · Uus testament 3. Ristiusu levik 4. Kokkuvõte 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Siin essees on kirjutatud ristiusust ning selle levikust. On ka lahti seletatud, kust tuli kristlus ja kes on Jumal. Pikemalt on räägitud ka sellest, mida Jumal tegi ja kuidas ta kannatas. Mina isiklikult jumalat ei usu, ning kõik materjal on saadaud kas internetist või raamatutest. Kui te juhuslikult usklik ei ole, siis kujutan ette, et see võib tunduda päris igavana. Samas on hea teada midagi usust, mida usuvad üle ühe miljardi inimese. Siit referaadist saab ka teada, miks inimesed Jumalasse usuvad, ning kuidas ta taevasse
Jeesus pööras vähem tähelepanu juudi usutavade ja seaduste järgimisele. Loomulikult võitis selline õpetus pooldajaid ühiskonna alamkihtides, tekitades samas juudi preesterkonna ja ülemkihi teravat vastuseisu. Selles nähti Moosese õpetusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist. Juudi aristokraatia ja preesterkonna tungival nõudel laskis 3 juuda prokuraator Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr. Jeesus vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäelristilöömise läbi hukata. Usutakse, et Jeesus Kristus läks alla surmavalda, tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taeva, kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus kohut mõistma elavate ja surnute üle Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Tema pooldajad olid
2. Varana keisririik võimujagamine senati ja keisri vahel. a. Octavianus Augustus senati antud aunimi ("suursugune"), millele lisas oma kasuisa Caesari nime (hiljem sai sellest valitseja tiitel keiser). b. Rahvakoosoleku võim vähenes: · Pärast Augustuse surma enam kokku ei kutsutudki. c. Tegelik võim oli keisri käes: · Koondas endale tähtsamad ametid konsul, provintside asevalitseja (imperaator), rahvatribuun ja ülempreester. d. Senatist sai keisrinõuandja ja senaatoriteks said ka provintside aristokraadid. e. Magistraadid viisid ellu keisri korraldused. f. Kodakondsuse sisulise tähenduse kadumine: · Kõik vabad mehes k.a. provintsides said kodakondsuse. · Itaalia kaotas oma eesõiguse ja riik kaitses võrdselt kõigi impeeriumi elanike huve. 3
samas umbusku ülemkihis. Jeesuse suhted preesterkonnaga muutusid lause vaenulikuks. Jeesuse meelest pöörasid preestrid liigset tähelepanud religioossete ettekirjutuste formaalsele järgmisele, hüljates tõelise armastuse jumala vastu, preesterkond nägi aga Jeesuses Moosese seadustest taganejat, kes eksitab jute tõelise messia ootelt. Kui Jeesus umbes 30 aastal pKr oma pooldajatega Jeruusalemma saabus, lasid juudi preestrid ta vangistada ja Juudamaa prokuratuud Pontius Pilatus mõistis ta surma. Jeesus hukati Jeruusalemmas lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi. Jeesuse pooldajad uskusid, et ta oli kolmandal päeval pärast hukkumist surnuist üles tõusnud ning veel kord jumalariigi peatsest saabumist kuulutanud. Üha kindlamalt juurdus usk, et Jeesus oli ammuste prohvetite poole ette kuulutatud messias ehk Kristus. Kristluse levik ja kristlus Roomas Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid, kelle seas tähtsamaid olid
Umbes 3 aastat veetis ta rändjutlustaja ja tervendajana Naatsareti ja Jeruusalemma ümbruses. Kristlased usuvad, et ta on Jumal või Jumala poeg, kes võttis inimese kuju, taastamaks Jumala ja inimkonna suhet. Selle suhte olid rikkunud Jumala käskude suhtes sõnakuulmatud inimesed. Öeldakse, et Jeesuse ema Maarja viljastas Jumal, mitte mees. Jeesus on tõeline inimene ja tõeline jumal. Jeesus löödi risti ja ta tõusis surnust üles ning elab senini kui kõige loodu Issand. Kuigi kristlus kasvas välja juutlusest, muutus ta kiiresti iseseisvaks usundiks. Tänapäeval on kristlus maailma levinuim usund(2miljardit kristlast). Kristlusel on palju harusid (kirikuid ja denominatsioone) Selle põhjuseks on aja jooksul tekkinud erimeelsused, mis puudutavad õpetust või usutavasid. Nimetus ,,Kristus" tuleneb kreekakeelsest sõnast christos Jumala poolt valitud valitseja. Kristlased usuvad, et 1.saj Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus.
Ta tegi palju imesid. - Juutide juhtkond häälestus Jeesuse vastu. Nende arust Jeesus õhutas Jumala seatustes loobuma. - Usuti, et Jeesus rändas ringi, et valmistada inimesi suureks Juutide mässuks. Ööl enne ta vahistamist kutsus ta oma sõbrad enda juurde õhtusöögile. Kuid võimuesindajad oli leppinud ühe Jeesuse jüngri Juudasega, et Jeesus vangistatakse. Juudas pidi tagama, et just Jeesus võetakse kinni. Jeesus viidi Pontius Pilatuse ette kohtamõistmisele. Pilatus ei leia otsast põhjust, miks peaks teda karistama, kuid Juudi võimud nõuavad ta surma. Lõpuks ta mõistis ta surma juudi võimude nõudmisel. - Jeesus löödi risti. Enne toimus rongkäik, kus Jeesus pidi ise oma ristipuud kandma... Jeesus võeti risitpuult maha ja ta pandi hauda, mis kinnitati. Avastati, et Jeesuse keha on kadunud. Siis on ilmutas end ingel, kes ütles ,,Jeesus elab." Järgnevatel nädalatel
seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Octavianus võttis endale aunimetuse Augustus (ld. k. 'auväärne') Imperator Caesar Augustus.. Augustus pühendus riigi sisemisele korrastamisele. Vabariigi pooldajate hulk jäi aina väiksemaks, ning kui Augustus suri, oli enamik roomlasi ainuvalitsuse omaks võtnud. o Constatinus Suur - keiser aastatel 306 -336. 313. a legaliseeris ta ristiusu, sellest ajast alates muutus kristlus kiiresti impeeriumi valitsevaks religiooniks. Samuti lasi ta rajada impeeriumi uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma senise poliitilise tähtsuse. o Jeesus - Juudamaal (Palestiinas) tegutsenud jutlustaja ja imetegija. Ta oli juudi soost puusepa poeg, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist. Jeesus rõhutas, et rikkus ja
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid
Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse
Neile, kes ei olnud piisavalt pühendunud, oli keelatud rääkida mis toimus nendel riitustel. Siiski ei unustatud Rooma põhijumalaid ja toodi ohvreid, kuigi need ei tekitanud nii suuri tundeid, pigem tehti seda lihtsalt selleks et näidata, et inimesed on endiselt truud Rooma riigile. Kristluse tekkimine Rooma võimule allutatud Palestiinas elasid juudid ja nende usk oli ammu olnud monoteistlik, seega nemad Rooma jumalaid ei austanud ja sellesse suhtuti mõistvalt. Ka Juudamaa valitsejale jäeti ulatuslikud volitused siseasjade korraldamisel. Juudid ootasid siiski Taaveti soost messiast, kes tooks tagasi Iisraeli muistse hiilguse ja taastaks õnneajastu, sest võõra ülemvõimuga ei oldud rahul. Messia ootustel põhines ka Jeesuse õpetuse tegevus (1. saj. Pkr). Jeesus oli juudi soost puusepa poeg, jutlustaja, kes kuulutas taevariigi peatset saabumist. Sinna said aga ainult need, kes tõesti uskusid tema sõnumisse
Kristluse tekkimine I sajandil eKr alistati Rooma ülemvõimule Palestiina. Roomlased olid teadlikud juutide eradlikust monoteistlikust religioonist ja käsitlesid neid seetõttu erijuhtumina. Pikka aega ei nõutud juutidelt rooma jumalate austamist ja ka Juuda valitsejatele jäeti esialgu nimeline iseseisvus ning koos sellega tavapärasest veel suuremad volitused oma maa siseasjade üle otsustamises. Alles oma valitsusaja lõpul määras Augustus ametisse Juuda asevalitseja prokuraatori -, piirkonna lõplik liidendamine leidis aset aga veelgi hiljem. Kogu sellest Rooma järeleandlikkusest hoolimata püsis juutides sügav rahulolematus oma seisukorra suhtes ja koos sellega juba aastasadadevanune lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu iisraeli rahva hädadele, taastama tema muistse hiilguse ja kehtestama maapealse jumalariigi. Niisugustes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Kuulutades
vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus keisririik riigivalitsemisvorm, võim keisril patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei lihtrahva liige, kellel vabariigi algul puudus võim rahvatribuun riigiametnik, kaitses algul plebeide hiljem kõigi kodanike üigusi veto riigipea õigus vastuvõetud seadus/otsus kuulutamata jätta või edasi lükata Piibel kristlaste pühakiri, vana + uus testament Vana-Testament juutide pühakiri, lood maailma loomisest, juutide ajaloost, moosese käsuõpetusest Uus-Testament kristlaste poolt kirja pandud evangeeliumid, apostlite kirjad, Johannese ilmutusraamat Rooma õigus roomlaste õigus mis arenes Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks leegion rooma suurim ja olulisem väeüksus, u5000 meest triumf võitnud väejuhi pidulik marss
rahvakoosolekutel küsitlustele jmt. veto keeld (senati otsusele peale konsul kõrgeim riigiametnik, kes juhib pandud rehvatribuuni poolt, seda juhul sõjaväge. Kõige mõjukam magistraat kui senati otsus tooks plebeidele kahju (neid oli kaks). Neile kuulus kogu riigi vms) võim. Sõja ajal juhtisid nad riiki. Piibel kristluse pühakiri ( Vana- vabariik Riiki juhtisid igal aastal Testament ja Uus-Testament) valitavad riigiametnikud - magistraadid - Vana-Testament esmalt oli juutide ja vanemate nõukogu - senat. Lihtrahvas pühakiri, hiljem sai ka kristlaste sai riigiasjades osaleda rahvakoosolekute pühakirjaks; algselt heebrea keeles. kaudu. Sisaldab lugusid maailma loomisest,
lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood
lapsed kreeka eeskujul tahtsid sellega tegeleda, siis tegeletigi. 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? 68 a) millised riigid või alad oli rooma endaga liitnud I sajandiks enne kristust? nr 3 Kogu Vahemere ümbrus, s.h Kreeka, Itaalia, Pürenee ps, Kartaago, Osa tänasest Türgist, Pergamoni kuningas pärandas oma riiki Roomale Egiptus, Hispaania, Makedoonia, Süüria, Gallia, Itaalia, Dalmaatsia, Illüüria, Aasia, Juudamaa. b)Kuidas muutus Rooma ühiskond, kui Roomast sai keisririik? * kõik vabad elanikud said kodakondsuse, seega kaotas kodakondsuse mõiste Roomas sisulise tähenduse. * Rahvakoosoleku võim vähenes, pärast seda enam kokku ei kutusutud * Senat säilis, aga senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond. c) Mis muutused aitasid kaasa vabariikliku korra langemisele? ül 61 Mariuse sõjaväereform proletaare hakati värbama palgasõduriteks 69 Sündmused ajalooperiood
alates". Tema eesmärk oli tuua esile õpetlik sõnum, näidata Rooma esiletõusu ja laienemise kui ka languse põhjuseid. Livius jutustas värvikaid lugusid muistsete roomlaste vaprusest, karmusest ja kohusetundest. Ristiusu sünd 9 Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide uks oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma ei sekkunud Juudamaa siseasjadesse, küll aga määras maetisse roomlasest asevalisteja. Juutide messia ootustel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähteko
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
