Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse
Ameerikamägede mõrvajuhtum PIDU Kõik algas ühel vihmasel õhtul, kui taevas oli pilves. Pidu käis täie hooga. Sel ajal, kui kõik rääkisid ei märganud keegi, et üke külalistest hiilis trepist ülesse ühte tühja tuppa ja lukustas ukse. Paar minutit hiljem kuulsid kõik ülevalt korruselt püssilasku ja jooksid ülesse, et teada mis juhtus. Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes
tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad. Tingimuseks oli, et põgenik on temaga hommikuni koos. Põgenik võttis pakkumise vastu. Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei
tähelepanu äratada. Meed aga kõndis talle järgi ning kõnetas teda ja pakkus talle kahte piletit New Yorki ja viisad. Tingimuseks oli, et põgenik on temaga hommikuni koos. Põgenik võttis pakkumise vastu. Põgenik oli siiski umbusklik selle võõra mehe suhtes. Lõpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta üles, ja ühest kohast teise põgenenud. Ta elas Prantsusmaal, kus ta tundis üht meest, kes peale oma surma pärandas Schwartsile oma raha, maalid ja kehtiva passi. Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei
aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi 1 järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
IV Vargamäe tagaperes Perenaine ootas oma mees(jõi palju, kakles, riivatu iseloomuga) pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar – matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku
võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada.
võlgu. Ta vältis teda. Ta riided olid räbaldunud. Ta elas Peterburis. Kui üks joobunu tema kübarat kommenteeris, tahtis ta selle kindlasti nokkmütsi vastu vahetada, et mitte silma paista. (Tema majaväravast oli 730 sammu) Ta läks Aljona Ivanovna juurde. Vahetas hõbeuuri raha vastu. Ta kuulas , kust naine raha võttis. Kui ta naise juurest lahkus tuli tal nõrkus peale ning ta läks joogikohta. Kuigi noormees tavaliselt inimseltskonda ei sallinud jäi ta siiski joogikohta. Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada.
aga naist. Ta nägi, et sellest pole mingit kasu ja talle tuli uus mõte- ähvardada. ,,Kui sa mind sisse ei lase, siis teen ma sind kõige õnnetumaks inimeseks maa peale" Tofano mõtles, et mis too ikka teha saab.. Naine ei kavatsenud mitte mingi hinna eest jääda häbistatuks, vaid ähvardas et hüppab kaevust alla. Nii arvataks, et kuna Tofano on alatasa purjakil, et too tegi seda. Naine läkski pimedas kaevu juurde ja viskas sinna suure kivi, ise läks maja lähedale peitu. Mees kuulis seda ja jooksis kaevu juurde , ta ju ei uskunud, et naine nii teeb. Ja kui Tofano oli majast välja jooksnud, kiirustas naine majja, ja keeras ukse lukku. Nüüd olid siis pooled vahetunud. Nad sõimasis ja karjusid. Ja nüüd kuulutas naine akna peal kõigile naabritele, et tema mees on teda petmas käinud ( no pmst omaenda süü ajas nüüd mehe peale). Tolfant hakati vihkama, Ghita sugulased peksid ta vaese omaks. Tolfano nüüd taipas, kuhu tema mõttetu armukadedus teda oli viinud
" -Annely Kasela Tegelased: Eero- luuletaja. Kartis inimestelt küsida, kas need on tema luulet lugenud, sest kartis eitavat vastust. Elas Mustamäe keskel, kuuendal korrusel suures paneelmajas. “Eero ise oli luuletaja. Ta luuletas, kuid ei teadnud, kellele. Ka arvustustes oli öeldud, et tema luulel puudub aadress.” “Eero eelistas püsida oma soojas ja mugavas korteris. Seal tegi ta oma tööd, millest polnud rahvale reaalset tulu.” August Kask- meestejuuksur. Elas samas majas kus Eero, kuid 9ndal korrusel. Ta oli vanapoiss. Kõige vanem kõigist tegelastest. “Ta armastas täpsust ja oli teinud ka statistikat, ilma et keegi seda temalt oleks nõudnud - peale südametunnistuse.” “August Kask armastas oma tööd, aga ta muidugi ei teadnud, kui suur on juuste mütoloogiline tähendus.” Maurer- Arhitekt (linnaehitaja), 40-aastane. Elas naisega (temast vanem, kuid nägi noorem välja) ja käis tööl
See jäi aga ära kuna keegi Pearule kuube ei andnud. IV Oru perenaine ootas oma meest pikisilmi koju aga too ei tulnud ega ka teatanud kus ta on või mida teeb. Naine(sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Kui juhtunust oli juba paar päeva möödas hakkas too mehele kõrtsi järgi minema aga sel hetkel kui ta riidesse panema hakkas kuulis ta hobuseid lähenemas ja teadis et mees jõuab kohe. Ta oleks pidanud sel hetkel välja minema aga mõtles et paneb seeliku ka selga ja siis läheb aga ta ei jõudnud õigeks ajaks. Ämmasoo Villem asutus naise eest välja mille peale P veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti
Raskolnikov viis liigkasuvõtjale pandi, mõttega uurida tulevast kuriteopaika, rahast ta suurt ei hooligi. Pandist saadud rahaga läheb ta kõrtsi, kus tutvub Marmeladoviga, kes räägib noormehele oma elust. Raskolnikov saadab mehe hiljem koju. Järgmisel päeval sai Raskolnikov emalt kirja, kus ema räägib, et tuli välja, et Svidrigailovil olid Dunja vastu tunded. Mees oli palunud Dunjat, et nad koos teise linna või isegi välismaale sõidaksid. Svidrigailovi naine Marfa Petrovna kuulis seda pealt ning sai asjast valesti aru. Ta viskas Dunja majast välja ja hakkas tema kohta külas kuulujutte levitama. Svidrigailov tunnistas oma naisele üles, kuidas asi tegelikult oli ja ta naine vabandas Dunja ees ning käis kõikide tuttavate juures rääkima sellest, kuidas see lugu tegelikult oli. Dunja hakkas saama palju tööpakkumisi, kuid ta keeldus neist. Marfa otsis Dunjale isegi kosilase, kellega neiu kihlus - Luziniga. Ema ei rääkinud tütre kihlatust
enam. Ta lonkis koos hobustega kaasikunõlvast alla kuni ühe oja juurde. Seal oli muinasjutuliselt ilus. Oja oli must ja peegelselge, sest otse vastaskaldal kerkis suur kaljusein. Kristiina vaatas enda peegelpilti ning nägi, kuidas tema see põhja poolt üles poole tuli. Äkitselt nägi ta veepeeglist veel ühte vastaskaldal seisvat imeilusat naist, kes tema poole end sirutas. Naine näitas Kristiinale kuldset pärga ja viipas sellega. Siis aga kuulis Kristiina Guldsveini hirnatavat ning teiste hobustega ära jooksvat. Kristiina hakkas kartma ning pistis jooksu karjudes vaheldumisi oma isa ja siis Guldsveini. Ta oli vahepeal kukkunud ning ta oli verine, higine ning pisarais. Lõpuks isa nähes ja saades aru, et ta on päästetud, kukkus ta kokku. Hiljem rääkis ta isale juhtunust. Isrid, kes kuulis juttu pealt, ütles, et see võis olla haldjas, kes ilusat last tahtis mäe sisse meelitada. Laurits vihastas, ütles, et isrid nii ei räägiks
oli kogu vaidlus selle üle, et Tiki tahtis endale uut nukku, aga ennem pidi vana ära kaduma, ja selleks tahtis Tiki nuku pea katki teha, aga õde Tiina ei lubanud. Indrek lepitas nad ära ja saatis nad välja mängima, ainult Tiki jäi Indreku juurde rääkima, kuna ta ei tahtnud lahkuda. Peale natukest aega rääkimist saatis Indrek ka Tiki välja ja jäi mõtlema räägituile. Nimelt viimasel ajal oli ta pidevalt kuulnud nii noorte kui vanade suust sõna raha. Sel hetkel ta tundis, et ta tunneks ennast isegi paremini kui tal poleks raha ja kannataks puudust. IV Mõne päeva pärast tuli Indreku juurde ka Vesiroos, kes seletas , et ta on pankrotis ja isegi tema sõber ja naaber ei aita teda enam, vähe sellest, ei tunnista isegi sõbraks enam ja rääkis et virutas sel naabril Köögatsil tuhatoosiga paar hammastki välja. Indrek ei osanud selle peale muud öelda, kui et nägi seda ette, kui ei hoiatanud. Nad vaidlesid seal
raskemaks ning silme eest läks mustemaks. Lõpuks langes Ann kokku ja ärkas alles hommikul peopesad lõhki. Õhtul polnud ta valu tundnud kuna ta oli joobes kuid nüüd tuli ka valu. Abi Azazielilt, Behemothilt, Tamieiltl, Armarosilt, Zagielilt, Luciferilt, langenud inglitelt, polnudki kaua vaja oodata. Öösel ärkas Ann nutmise peale. Ta läks ema tuppa ja leidis ema hüsteerilistelt nuttes oma voodilt Andres süles. Ta hüüdis Annile, et kutsu kiirabi. Samal ajal nägi Ann üle toa, et Ants juba teeb seda ning läks ja võttis Andrese sülle. Ta nägi, et Andres on näost valge. Kui kiirabi saabus viidi laps koos ema ja isaga haiglasse. Ann jäeti üksi koju. Anni soov oli tõeks saamas. Kõik sai ju ainult endine olla kui polnud enam tema venda, Andrest. Paari päeva pärast kui Andrese olukord oli paranenud lasti ta mõneks päevaks koju. Andresel oli avastatud südamehäire. Ta saadeti edasi Helsingisse südameoperatsioonile
kongi. Sellal kui nad vallatlesid, juhtus magamast tõusnud abt kongist mööda minema ja nende kudrutamist pealt kuulma. Ta astus ukse juurde, et hääli ära tunda nii sai talle selgeks, et kongis on naine. Tal tekkis kiusatus nõuda ukse avamist aga otsustas minna oma tuppa ootama, kuni munk kongist väljub. Munk oli küll mõnuga lõbutsemisele andunud, kuid ikkagi väga valvas ning kuuldes magamisruumis samme, surus ta oma silma vastu väikest pragu ja nägi abti, kes seisis ja kuulatas. Munk muutus kurvaks, sest teadis et sellele järgneb ränk karistus, kuid ei näidanud seda tüdrukule välja. Ta ütles hoopis talle, et ta istuks seal vaikselt kuni ta vaatab, kuidas tüdruk sealt märkamatult saaks lahkuda. Kongist väljudes keeras ta ukse lukku ja andis võtme ära ( nagu kõik mungad välja minnes tegid) ja ütles
selle pärast isegi tapeti, inimesed olid siis kiilakad, ei saanud aru kas tegu naise või mehega - Viimastel aastatel oli Augustil taas tööd rohkem, hullus oli möödas, noored hakkasid taas end pügamas käima (lisaks vanematele) - Arhitekt Maurer, 40-aastane, linnaehitaja, elas koos naisega, omas linnast head ülevaadet, teadis mis tema linnaosas oli kunagi olnud, millest sealne pinnas koosnes ja mis sealt välja kaevatud on, tundis hästi ajalugu, eriti aastaarve, pärines agulitänavalt, ei söönud kala, tegeles kalapüügiga, et kaladele kätte maksta, soovis juba lapsena saada linnaehitajaks, otsis kõiges täiust, jättis ebavajalikud tegevused kõrvale - Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste vanake ja uputab linna ära - Laura, 30-aastane, töötas telefonivõrgus, tema televiisor läks katki, ent ise ta seda
Oreaden- politseinik(tahtis Jacksonit vangi panna) Summers-politseinik(tahtis Jacksonit vangi panna) Veda Rux- striptiisitar ja üks peategelastest, kes tegelikult oli Alma Brett- pistoda omanik(Veda tappis ta ära lastes talle kuuli pähe) Gorman Cornelius- tahtis pistoda endale Boyd- Corneliuse parem käsi, kes tahtis samuti pistoda endale Max Otis- Gormani autojuht( kelle tappis Veda lõpuks ära, lõi talle noa rindu) Floyd Jackson oli eradetektiiv, kes oli laostunud, tal polnud üldse enam raha. Ühel päeval tuli üks paks tüse mees tema juurde, kelle nimi oli Gorman Cornelius, kes pakkus talle tehingut. Gormani juttu järgi oli Veda käinud Bretti juures striptiisi tegemas ja õhtul enne magaminemist oli Brett läinud Veda tuppa läinud ja tahtnud enamat, kui ainult striptiis, kuid naine ei olnud sellega nõus. Enne seda striptiisi oli Brett näidanud oma sõpradele oma seifis olevat pistoda
telegrammi saata. Berlioz kohkus, sest ta polnud mehele oma tädipojast rääkinud. Berlioz nägi taas viirastuses esinenud meest. Berlioz läks pöördväravate juurde, libises ja kukkus rööbastele. Naistrammijuht küll pidurdas, kuid see enam ei aidanud. Berliozi mahalõigatud pea veeres mööda Bronnaja tänava sillutist alla. Neljas peatükk: Tagaajamine Ivan Nikolajevits jooksis õnnetuspaigale ning vajus siis esimesele pingile. Ta kuulis kuidas üks naine hüüdis, et Annuska oli päevalilleõli pudeli puru teinud. Ta läks tagasi Bronnaja tänavale, et võõra mehega rääkida. Nüüd teskles aga mees, et ta ei oska vene keelt. Välismaalase juurde oli ilmunud ka teine kummaline mees (ruuduliste pükste ja katkiste näpitsprillidega). Ivan hakkas neid taga ajama. Kummaline seltskond täienes veel kahel jalal käiva musta kassiga. Peagi kaotas poeet nad kõik silmist. Ta oli veendunud, et nad on majas nr
rohmaka kehaehitusega, üsna tahumatu kuid samas teatud olukordades kaval) ja Lisete (tilluke ja peenike naine). Varsti peale sissekolimist läksid nad jalutama ja küsisid igalt vastutulevalt inimeselt, kelle käest nad saaksid seapõrsa osta. Üsna pea sattus neile vastu tulema Kase talu minia, kes lubas neile seapõrsa asemel kassipoja anda. Kui kõik Kase tallu jõudsid selgus, et ämm oli see, kellel majas kõige suurem õigus oli. Ta ei tahtnud kassipoega ära anda, sest Jürkal ja Lisetel polnud lehma, kes saaks kassipoja jaoks piima anda. Lisete lubas küll külast tuua ja ämm andis järele, kuid kui Lisete mainis, et neil on rotid võttis ämm kohe kassipoja tagasi ja ütles, et nood murravad kassipoja ära. Jürka ja Lisete lahkusid, kuid kui nad olid värava juures jooksis minia neile järgi, sest Jürka oli unustanud oma kaelaräti. Koos
Novell Trip Koju minnes oli tal taas tunne, et keegi justkui jälgiks teda. Seetõttu ta vaatas iga nurga taha ning kartis, et leiab sealt midagi hirmsat. Siiski ei olnud seal kedagi. Hirmunult jõudis ta kodutänavale ja temas tekkis hea soojustunne, et ta on kohe kohal. Hetk enne koju jõudmist tundis ta seljas teravat valu. Ärgates tundis ta segadust, ta ei näinud mitte midagi ning ta käed ja jalad olid kinni seotud tooli külge, millel ta istus. Ümberringi kostus vaikus. Mitte tuuleiiligi ega ühtegi häälekest. Kuid siis oli kuulda põranda kriuksumist, ta kuulis, et uks avanes ning rasked sammud tulid tema poole. ,,Kus ma olen?" küsis ta hirmunult. ,,Hallo? Kas keegi kuuleb mind? Mis siin toimub?" Ta ei saanud vastust kuid ta teadis, et keegi jälgib teda. Ta meenutas, kui hea oli olla kodus, laste ja
Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba tõestatud. Kui mustlased tagasi tulid oli Melquiades skorbuudist oma hambad ära kaotanud aga tal olid proteesid, mis oli suur ime. Jose Arcdio Buendia oli muidu üks küla töökamaid mehi, ta oligi see kes selle küla üldse üles ehitas, mõtles kõik majad ja tänavad välja , et kõik majad üht maadi päikest saksid, ja tõi linnud. Mingi aeg olid nad üle mägede siia tulnud ja linna rajanud. Siis tahtis aga Jose minna merd uurima läks põhja. Ta jõudis laevani mis oli madalikul. Siis mereni ja uuesti mereni ta oletas ,et nad on poolsaarel. Nüüd tahtis Jose oma naist ka sinna meelitada aga asjatult too tahtis jääda. Naine heitis talle ette , et ta lastega ei tegele nüüd hakas ta koos lastega labori töid tegema. Ühel päeval tulid jälle mustlased kaasas jää. Kui mereröövel Francis Dake 16. Sajandil ... Jutt Ursula vaarvaarvanaemast. Kes sai põletushaavad. Seal külas elas ka Jose Arcadio
ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi." see oli vaikne pobin, nii et see oli ime, et tüdruk üldse midagi kuulis. Neiu istus maha. "Minu nimi on Helena," ütles tüdruk väga meeldiva häälega. "Mina olen Ethan,"sel hetkel sisse astus õpetja .Tal oli käes mapp, seljas triiksärk ja jalas teksad. "Tervist! Minu nimi on Damen Wolf," tutvustas ta end," Mina sündisin Londonis 1982. aasta veebruaris, kui täpsem olla siis kolmeteistkümnendal veebruaril." Aga Ethan seda ei kuulnud. Ta viibis kuskil teises kohas, aga kindlasti mitte siin, siin ruumis oli ainult tema keha
Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas
"Ma kohe kutsun ta" ütles Grete. "Ei, ma parem lähen taharuumi!" ütlesin veidi solvunult. Ma läksin taharuumi ja seal oligi Kristiina. "Tere, Jasmiin, kuidas sul läheb?" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat.
lamava koera, kes oli mõrvatud mullahargiga. Pr. Shears kutsus politsei ning arvati, et koera tappis Christopher, sest ta hoidis surnud looma süles, kuid Christopher armastas koeri väga ja tal läks kõik hinge, mis oli seotud koertega. Ta lõi politseinikku, kuna talle ei meeldinud, kui keegi teda katsub ja ta viidi selle eest politseisse, kuhu talle isa hiljem järgi tuli. Lugu mõrvatud koerast tundus talle väga huvitav ning ta otsustas seda uurima hakata ja siis kirjutada sellest mõrvamõistatusromaani. Uurimine algas sellest, et ta küsitles samal tänaval elanud inimesi, et äkki on keegi juhuslikult näinud midagi kahtlast toimuvat tol ööl, aga keegi ei teadnud sellest rohkem midagi. Christopheri isa oli väga vastu sellele, et ta oma nina teiste asjadesse topib ning käskis tal see uurimine lõpetada, kuid Christopher ei teinud seda. Ta hakkas detektiiviks.
talle olid tähtsad tema lapsed. Niigi tundus talle, et korraga kahte head asja korterit ja tööd ei saa, aga oli õnnelik, et sai omaette elada nüüd. Järve Selverisse olles märkas ta tuttavat kuju, nagu G. Tüdrukud tundsid ta ka ära ja karjusid: ,,ISSIII." G ütles, et ta pole juba mitu nädalat joonud ning tahab et L lastega tagasi tuleks. L aga vastas et mees on oma võimalused maha maganud. L oli enamasti oma korteris, suhtles vahest vaid ülemise naabritädiga. L tundis ennast kuidagi vabana, ning nagu oleks koguaeg lastega üksi olnud. Imestas selle üle, et kuidas tüdrukud G mäletasid, ise olid nii väikesed. 4 päeva pärast G kohtumist jäi L haigeks. MASENDUS-L tundis ennast kehvalt. Lootis, et tüdrukuid ei nakataks. Tervis ei paranenud. Soovist leidis kaks töökuulutiust, kodustöötamist. L avastas et pole ühtegi gripiteed ega nohurohtu. Riidesse ning pidi minema apteeki. Ta ei tahtnud rohkem täbisemaks jääda. Käis ruttu apteegis, seejärel koju
1 Ühed tulid siit- ja tei-sed sealtpoolt jõge. Enamasti liikusid nad üksikult, aga vahel ka mitmekesi. Nad tulid kõik sõjaväljalt, habemes ja toored. Mõned kirusid ja hooplesid, Mareti uni oli nii põgus, et ta kuulis toonesepa tiksutust sängisambas. teised olid vait ning rõhutud. Kolmandad kandsid seljas pam-pusid või talutasid käe Peaaegu kunagi ei langenud ta nii raskesse unne, et poleks tundnud oma keha. Ta kõrval väsinud hobuseid, kelle märsid olid topitud täis siidriideid, nähku ja väärt-asju. kohendas liikmeid, mis väsisid, ja kuulis läbi uinaku vaikuse suminat enese ümber
kuigi tema ei lubanud tulla. ka kätlin & reena lahkusid järgmisel päeval. äkitselt ilmusid uksest sisse rita vend koos oma sõpradega. peale seda nad ainult jõid ja suitsetasid ka narkotsi. ühel päeval tundis ann, et sauna poolt tuleb kärsahaisu. sauna väiksest kõrvaltoast tuli suitsu. villem tõmbas sealt kerli välja & hakkas suitsu kustutama. tuld polnud õnneks veel kuskil. helistati 112-le & sealt paluti, et keegi tuleks suure teepeale vastu. reena & kätlin läksid vastu. kiirabi viis kerli tlna haiglasse & peale seda ei nähtud ega kuuldud kerlist midagi. ühel päeval sai ann arturi peale väga vihaseks & jooksis metsa. kaugemal metsas jäi ta magama. kuna ta polnud tagasi tulnud tunni möödudes, hakkasid villem & teised teda otsima. kui ta umbes 3 tunni pärast ärkas, kuulis ta ema hüüdmas: "ann kus sa oled! annu". ta arvas, et kuuleb viirastusi, kui äkki kuulis ta ka villemi häält. villem läks talle lähemale & karjus teistele ka, et leidis anni üles
palju kulda ei saa jäävad pulmad ära. Ekke nägi naabrimehe hoovis midagi liikumas ja kui ta märkas, et see on Eneken jooksis ta kohe sinna. VI Eneken avaldab armastust. Kui vihm hakkab sadama läheb Eneken koju aga Ekke randa. Kui vihm lõppes läks ka Ekke koju kuid ei räägi midagi. Lõpuks ütleb ta, et ta läheb ära. Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke ütleb talle, et kas ta tahab et terve küla teaks mis diil neil oli mustlasega. Toomas annab Ekkele ühe krooni ja Ekke lahkub ning tänab ühe krooni eest. VII Ekke käib ringi ja satub Praost Odja juurde. Ekke seletab Odjast ja tema töölistest. Odja on kuri ja õel ning saadab oma töölisi koguaeg ühe töö pealt teisele. Ka Ekke võtab rivvi, et palka saada. Talle antakse ka tööriided. Teenija Kadi räägib et korsten ei tõmba
kuhu ta ise talle hiljem järgi tuli. Koolist koju tulles ei teinud keegi ühel päeval ust lahti ja ta otsis üles salavõtme ning läks majja. Hiljem kui isa tuli koju, ei teadnud ka tema, kus ema on ning ütles et läheb ära 2,5 tunniks. Tagasitulles tõi ta uudise, et ema on haiglas ning 2 nädalat hiljem oli Chrisi ema on surnud südamerabandusse. Ta oli olnud 38 aastat vana. Christopher hakkas uurima, kes tappis pr. Shearsi koera Wellingtoni ning hakkas kirjutama mõrvamõistatusromaani. Oma raamatu lasi ta üle vaadata oma õpetajal Siobhanil Ta küsitles samal tänaval elanud inimesi, et äkki on keegi juhuslikult näinud midagi kahtlast toimuvat tol ööl, aga keegi ei teadnud sellest rohkem midagi. Christopheri isa oli väga vastu sellele, et ta oma nina teiste asjadesse topib ning käskis tal see uurimine lõpetada, kuid Christopher ei teinud seda. Ta hakkas detektiiviks.
,,Stepihunt" Detsember 2009 Hermann Hesse Epiloog Harry Haller oli 50.le eluaastale lähenev töötu mees, kes nimetas ennast Stepihundiks. Mõni aasta tagasi üüris ta 9-10 kuuks Tema tädi majas pööningukorrusel katusekambri ja magamistoa selle kõrval. Haller oli haige. Tal valutasid jalad, mistõttu käimine oli raskendatud. Haller oli kiindunud kunsti, ta luges palju ning armastas veini juua. Vanahärra kohtus noore neiuga, keda peeti tema armukeseks. Enne lahkumist andis Haller Talle oma märkmed, mis olid täis fantaasiaid. Harry Halleri märkmed. Ainult hulludele. Harry käis mööda pimedat tänavat, kui äkki nägi müüri sees väravat, mille
Mehed tegi ettevalmistusi, et metsa redutama minna. Kuuldud oli ka, et peagi võib toimuda haarang. Teine osa Esimene peatükk Metsas olevad mehed käisid öösiti põllutöid tegemas ning Ignas viis neile sinna toidupoolist. Saadi teade Lindalt (Taavi ema), et Taavi võeti kinni ja Ilme lapsega pääses üle. Osvald sõitis mööda külateed, kui äkki kõlas püssipauk ning üles lendas kollane rakett. Hilda oli muutunud nüüd Tõmmu suhtes üleolevamaks. Tõmm aga tundis, et on tüdrukusse armunud. Teine peatükk Uueks võimukandjaks külas sai Mihhail Turban (sõjainvaliid). Samuti asus ametisse uus miilits Peetal Rause (ebameeldiva välimusega mees). Martast oli saanud Kommunistliku Partei liikmekanditaat. Ühel päeval jooksis Aadu (kurttumm) ärevalt Ignase juurde püüdes talle midagi seletada. Hilda läks uurima, milles asi võib olla. Selgus, et NKVD mundris mehed ja must kinnine auto seisab Hiie talu õuel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
