Tartu Kivilinna gümnaasium Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus vanas Kreekas Uku Volke Kreeka jumalatest · Lugematu arv jumalaid · Antropomorfsed* · Inimestest eristas surematus ja vägi · Kõik valitsesid mingit osa maailmast Zeus Hera Poseidon * inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Mõned peamised jumalad · Zeus [taeva-, tormi-, ja piksejumal ning jumalate valitseja] · Hera [Zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna] · Poseidon [Zeusi vend, merejumal] · Hades [Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja] Rituaalid · Tähtsaim rituaal: vereohver · Igal jumalal lemmikloom mida talle ohverdati nt. Zeusil härg, Poseidonil hobune jne. · Igaastased usupidustused sisaldasid ka meelelahutust [võistlused tantsus, spordis, pillimängus] Pühamu...
Vana-Kreeka jumalad Hendrik Tamm Rasmus Retpap Andrei Ivanov http://www.mythweb.com/gods/media/OlymNav.jpg Mida tähendab antropomorfsus? Antropomorfsus: Inimesetaoline Inimesekujuline Inimesena kujutletav või kujutletud Vana-Kreeka jumalad olid antropomorfsed, sest neil olid: Inimeste tunded Inimeste kehakuju Sarnane mõtteviis inimestega Vana-Kreeka peamised jumalad: Zeus Hera Aphrodite Apollon Hermes Demeter Artemis Hephaistos Ares Pallas Athena Poseidon Hestia http://1.bp.blogspot.com/-qDddocbckr0/TyBDl-
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul
3. Elu-olu ja perekond Agoraa turuplats Deemos lihtrahvas Sümpoosion kodune pidusöök Akropol kaljunukile rajatud kindlus Naiste positsioon. Abielu ja perekond: *puudusid kodanikuõigused *kuulusid mehele*mehe elu oli peamiselt kodust väljaspool, naisel kodus *mehel võis olla mitu naist, naisel aga mitte*rikastel meestel olid tavaliselt hetäärid(kr.k sõbranna, armuke *abielu eesmärk oli lapsed 4.Usk, jumalad Jumalad elasid Olümpose mäel. Antropomorfsus jumalad olid inimeste moodi Zeus taeva-, tormi- ja äikesejumal. Hera Zeusi abikaasa ja õde. Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. Poseidon merejumal. Hades surnute valitseja allmaailmas. Apollon valgusejumal, luule, muusika ja vaimuteravuse eestseisja. 5. Haridus, kirjandus, teadused. Kreeka teater. -poisid saadeti 7a. kooli (lugemine, kirjutamine, muusika, luule) -pedagoog- rikkamates perekondades toimus õppimine kodus -gümnastika
olümpiarahu- OM ajal tehti sõjas vaherahu olümpiavõitjate austamine- igas kohas oli erinev, tehti ausambaid, tehti luuletusi, spartas sai võitja alustada sõjas kuninga kõrval olles naise olukord abiellumise puhul-naisel puudus kodaniku õiguses ja iseseisvus, nad allusid oma mehele, isale või mõnele muule meessoost sugulasele, abielu otsustati naise isa ja tulevase peigmehe vahel monogaamsus-mehel oli ainult naine 4. Usk: Antropomorfsus-jumalad nägid välja sellised nagu inimesed Olümpose mägi- jumalate elukoht , Zeus-peajumal, taeva ja välgu jumal Hera- zeusi naine, abielunaiste kaitsja Poseidon- vete ja mere jumal Hades- allilma jumal Demeter- maa ja viljakus jumalanna Ares- sõjajumal Hephaistos-seppatööjumal Athena-sõjajumalanna Apollon-kunstide ja muusade kaitsja Artemis-jahijumalanna Hermes-jumalate käskjalg Aphrodite armastus jumalanna Dionysos vaini jumal
15) Kitoon-põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kinni tõmmatud riide tükk mida kandsid kreeklased. 16) Sümpoosion-ühine kodune pidusöök, mis toimus aristokraatlikes sõpruskondades. 17) Gümnaasion-nii nimetati spordiväljakut ja sinna kuuluvaid riietumisruume.Seal hakkasid noortele jagama oma tarkust mõned väga tähtsad õpetlasedki, nii saigi mõnest gümnaasionist tähtis hariduskeskus. 18) Antropomorfsus- see tähendas seda ,et Kreeka jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. 19) tempel-neid rajati jumalatele, tähtsamtel jumalatel oli igalühel oma 20) oraakel- vana-kreeka pühamu. 21) müsteerium-laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, võisid osaleda ainult pühitsemisrituaali läbi teinud inimesed. 22) pedagoog-rikkamates peredes võeti poistele koduõpetaja. 23) Eepos-kangelasjutt
Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia tähestik, lisati täishäälikud. Antropomorfsus inimesesarnasus välimusle ja iseloomult (jumalad) Olümplased tähtsamad jumalad, kes elasid olümpose mäel (Zeus oma õdede-vendade ja lastega) Oraaklid paigad, kus käidi kumalatelt tulevikku ennustamas Püütia preestrinna, kelle suu läbi jumal tulevikku ennustas tema seosetu kõne vosmistati värssideks. Dooria sammas lihtne ja raskepärane, kapiteeliks lihtne kivi Joonia sammas saledam ja kergem spiraalsete kapiteelidega
tuli abielluda. · Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. c. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") d. Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: · Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. · Surematus ja kõikvõimsus. · Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. · Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. · Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). · Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. · Olümplased tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja
osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidž – saatja kommunikatiivne atribuut (imagoloog tegeleb imidžiga) Kujutlus – vastuvõtja tõlgendus. (inimese kahe kõrva vahel tekib kujutlus inimesest, mille imagoloog on loonud) Imidži (kui kujutluse) omadused: (6) - Mälulisus - Kujundlikkus - Modaalsus - Subjektiivne (kõik omame personaalset teadust) - Hinnangulisus - Terviklikkus (mida tugevam imidž, seda terviklikum ta on) IMIDŽI ANTROPOMORFSUS Imidž on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. Räägime asjast läbi isiksuseomaduste. Mitte mis, vaid kes? (nt TLÜ kohta võime küsida kes, mitte mis) • KAUBAREKLAAM – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne. • IMIDŽIREKLAAM – ehitub üles tarbijakeskselt, esmatähtis on tarbija
pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. Ideoloogilisus – ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina, sloganina või pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidžile. Suvalisus – imidž on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. Imidži antropomorfsus: Imidž vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. Imidz on inimkujuline ehk antropomorfne. Temas väljendub teatav inimtüüp. • Kaubareklaam – ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne.
Müütilises ruumis pole loodust olemas, arusaam loodusest on geograaafilise ruumi, kapitalistliku käsitluse produkt. Maastik on tegutsemise taust. N-ö. täiskirjutatud ruum, inimene loeb seda maastikku, ilma, et seal oleks ühtegi inimtegevuse märki. Inimesed liiguvad keset olulisemaid ja vähem olulisemaid kohti, tihedamaid vähem tihedamaid kohti. Majanduslikkus vs kosmoloogia, juhtimine vs aistilisus, järelevalve vs vaatlemine, rituaalsus vs antropomorfsus. Ruum Paik (locale) Koht Koht on umbisikuline, paik on isikuline. Mõnede jaoks on mingi ruum lihtsalt koht, teiste jaoks paik. Ruum peab koosnema kohtadest, ilma kohtadeta polegi ruum nagu midagi. Kohad omandavad eristava tiheduse. Koht kõige üldisem määratlus, teatava identiteedi loob. Koht on üldine kontekst, kõik kohad saavad nimetamise kaudu selleks mis nad on. Ruumilised tähendused sisaldavad alati subjektiivset mõõdet. Iseseisvat, homogeenset ruumi pole.
20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad
kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne lühike ja selge kõne ("Kilbiga või kilbil") Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad
kehaline ja sõjaline õpe. 20a saadi täisväärtuslikuks sõjameheks. 30a saadi kodanikuõigused, soetati maatükk, mida harisid heloodid ja tuli abielluda. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini, mis allutatud riigi huvidele ning mis tagas ka riigi stabiilsuse. Lakooniline kõne – lühike ja selge kõne (“Kilbiga või kilbil”) Sparta osa Kreeka kultuuris oli tühine, kuna hinnati eeskätt sõjalist oskust. Vana-Kreeka Religioon 1. Jumalad a. Üldiseloomustus: Antropomorfsus – Inimese sarnasus välimuselt ja iseloomult. Surematus ja kõikvõimsus. Käsutasid/ kehastasid loodusjõude. Kaitsesid ühiskonna väärtusi ja moraali. Hoolitsesid mõne inimtegevuse eest (põlluharimine jne). Jagasid inimestele edu või hukatust vastavalt nende käitumisele. Olümplased – tähtsamad jumalad (Zeus oma õdede-vendade ja lastega), kes elasid Olümpose mäel (Põhja-Kreekas) b. Tähtsamad jumalad
Olümpiavõitja tõi kuulsust kogu linnale, neile püstitati ausambaid, nad said tasu, paljudest võitjatest said hiljem riigimehed. Võitjate üle peeti arvet. 5.saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri, mida pärast täiendati. See nimekiri sai ajaarvamise aluseks: mingi sündmuse aeg määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi (mängudevahelise perioodi) mitmendal aastal see sündmus toimus. 11.Kreeka: usk Olümpose mägi tähtsamate jumalate peamine elupaik Kreeka põhjapiiril Antropomorfsus jumalad olid inimese moodi välimuselt ja iseloomult Zeus peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal, käsutas piksenooli, teised jumalad kuuletusid talle; tal oli palju lapsi; kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla; ta abikaasa oli ta õde Hera Hera Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja, armukade Poseidon Zeusi vend, merejumal, kolmhark Hades Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja Ares Zeusi ja Hera laps, sõjajumal
lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidzile. suvalisus imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. (L.Priimägi, 1998. Reklaamikunst) IMIDZI ANTROPOMORFSUS Imidz vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. (L.Priimägi) Imidz on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE. Temas väljendub teatav INIMTÜÜP. · KAUBAREKLAAM ehitub üles kaubakeskselt, räägib kauba omadustest ning osutab tarbija vajadustele, mida see kaup rahuldada saab, märgistik kirjeldab kauba kvaliteete. On pigem informatiivne.
saj. Euroopa suurim linn ja seal oli 100,000 inimest; Londonis poole vähemInimese lahutamatus ruumist. Koht, kus inimene on sündinud ja elab on tema lahutamatuks omaduseks (Mäetaguse Jaan). Inimese lahutamatus grupist. Keskaegse õiguse subjektiks ei olnud abstrakne inimene, vaid mingi kindla grupi liige. Näiteks vanas Vene Õiguses sõltusid trahvi suurused sellest, kes oli kannataja: ülik, vaba talupoeg, kristlane jne. Ruumi antropomorfsus Pidevuse puudumine (ruum koosneb eri osadest) Perspektiivi puudumine 2. AegTsükliline ja lineaarne aeg Mütoloogine (sakraalne) ja argine aeg Elu lahutamatus looduslikest protsessidest Aja lineariseerimine (alguse ja lõpu tekkimine) Maailma vananemine (mundus senescit) Kiriklik aeg Aja abstraheerumine: aja mõõtmine ja kellad (torikellad XIV sajandil) Ilmlik aeg. Skolastika ja arhitektuur (11301270)13. sajandil hakati raamatuid korrastama vastavalt
Ometi - kas Jumala iseloom on hea või kuri, see on põhiline küsimus ning sellega tegelevad nii teoloogid kui teised inimesed rääkides Kristuse toodud ilmutusest Isa kohta, inglitest ja deemonitest või jumal Siva kahest aspektist Loojana ning Hävitajana. Kindlasti on kõik inimkeele ja -meele kujundid ning sõnad teataval määral antropomorfsed. Siiski ei pruugi see olla probleem, sest kristliku dogmaatika kohaselt loodi inimene kohe ,,jumalanäolisena", st isegi meie mõtlemise antropomorfsus on juba oma põhiolemuselt teataval määral jumalik. Kui nii, siis peab reaalsus ka põhilistes joontes olema inimmeelele haaratav. Paradoksi saab kasutada teatud juhtudel ja teatud määral, kuid see ei saa olla vabandus mõtlemise lõpetamiseks. V Võrdlused ja võimalikud allikad Jungi kontseptsioonidele 81 5.1 Ülijumala kujutluste tüpoloogia Widengreni järgi
annaabi.ee 
