Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus
Kontraktsioonimehhanism 4 ATP laguneb ja müosiini pea pöördub lähteasendisse. Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra 49. Lihastöö energia saadakse: a)ATP b)Kreatiinfosfaat c)Glükoos d)tiglütseriidid 50. Lihaskontraktsiooni amplituud on seotud ärrituse tugevusega järgmiselt: 51. Lihaskontraktsiooni iseloom ja amplituud sõltub ärrituse sagedusest järgmiselt: Mida sagedamini lihast ärritada seda vähem jääb aega lihase lõtvumiseks 52. Lihastoonus tähendab pingeseisundit.ja selle tekkepõhjus on see, et neile saadetakse pidevalt närvikeskustest impulsse ja samal ajal saavad keskused
puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt: südamesagedus x löögimaht. 72. Minutimahtu saab suurendada normaalse koormusega sportimise ja mõõduka füüsilise töötamise teel. 73. Südamelihas saab kontraktsioonideks vajaliku energia (nimetage vähemalt 3 substraati) kreatiinfosfaat, adenosiintrifosfaat(ATP), rasvad, piimhape, glükoos. 74. Sümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: kiirendab erutuse toimet, löögimaht suureneb. 75. Parasümpaatilised närviimpulsid mõjutavad südame tööd järgmiselt: erutuse tekke aeglustamine, diastol pikeneb. 76. Tähtsamad hormoonid, mis südame talitlust mõjutavad on: (nimeta hormoon ja tema toime) adrenaliin- kiirendab südametööd (hirm, erutus); türoksiin-
(38 ATP-d) 22. NAD ja NADH ülesanne hingamisahelas : NAD on transportija, NADH on koensüüm(sobib ka ise energiaallikaks) . NADH traspordib glükoosi lagunemisel eraldunud vesiniku mitokondrisse. 23. Aeroobne töö, energiaallikad : aeroobse töö energiaallikad on peamiselt süsivesikud ja rasvad. Madalama intensiivsuse juures on rohkem kasutusel rasvad. 24. Anaeroobse töö energiaallikad : toimub hapniku osaluseta või vaegusega, töö kestvus on 9 sek-2min. Energiaallikaks on kreatiinfosfaat. 25. Mitokondrite DNA ja jagunemine : oma DNA,kus puuduvad histoonid. Suurel koormusel poolduvad ise. 26. Kehalise aktiivsuse mõju mitokondritele: Mitokondrite arv suureneb aeroobsel tööl, anaeroobsel tööl mitokondrite arv ei suurene. 27. Valgu sünteesi tähtsus: lihasrakk ei pooldu, peab oma koostist uuendama, et kasvada, selle jaoks vajab palju valku. 28. Transkripstioon- RNA polümeraas kinnitub promootorile, selle tagajärjel keerdub lahti DNA kaksikspriraal.
ehituskivideks organismile vajalike keeruliste ühendite sünteesil. Süsivesikute ja valkude oksüdatsioonil vabaneb energiat 16…17 kJ/g, rasvade oksüdatsioonil 37…40 kJ/g. Organismi energiavarudest moodustavad rasvad 20…25%, valgud 15…20% ja süsivesikud ~60%. Toiduainete keemiline energia muundatakse osaliselt soojuseks, osaliselt teiste ühendite keemiliseks energiaks — sünteesitakse uued energiarikkad ühendid, nt: adenosiin-5’-trifosfaat (ATP) kreatiinfosfaat fosfoenoolpüroviinamarihape Neist kõige tähtsam — ATP. Sünteesitakse rakus, ta on rakus asetsev energiaakumulaator. Väga mobiilne energiaallikas, mille hüdrolüüsil vabanenud energiat saab organism iga hetk kasutada. Miks on evolutsioon valinud vaheastme ATP näol? Energeetiliselt oleks kasulikum kasutada otse toiduainete oksüdatsioonil vabanevat energiat. Aga see tähendaks, et kogu aeg peaks sööma. ATP struktuur: O‾ O‾ O‾
Need ühendid on: S ja madala G -ga jääkaineid. Tulemusena on Adenosiintrifosfaat (adenosine triphosphate) ehk ATP. organismi entroopia ja Gibbsi vabaenergia praktiliselt Kreatiinfosfaat (creatine phosphate) ehk Pcr. konstantsed; seda olekut nimetatakse statsionaarseks Fosfoenoolpüroviinamarihape (phosphoenolpyruvic olekuks. acid) ehk PEP. Olulisim makroergilistest ühenditest on ATP, mis toimub
Glükagoon on aga vastupidise toimega - pidurdab nende ensüüümide sünteesi. Diabeedi puhul on vereplasmas insuliinitase madal ja glükagoonitase kõrge, st. glükolüütiliste ensüümide biosüntees on langenud. Anaeroobse glükolüüsi roll: * Anaeroobse glükolüüsi energeetiliseks sagiks on 2 ATP ühe glükoosimolekuli lõhustumisel laktaadiks. * Absoluutselt asendamatu ATP tootja hapnikuvõla tingimustes: ** Puhkeperioodil skeletilihaste rakkudesse akumuleeritud energiavarud (kreatiinfosfaat ja ATP) saavad otsa 10-20 sekundilise pingelise lihastööga. Tekkivas hapnikuvõlas muutub ATP tootjaks anaeroobne glükolüüs. Edasisel lihastöö jätkumisel laktaat kuhjub ja pärsib anaeroobse glükolüüsi. Energiavajaduse rahuldamiseks hakkab prevaleerima rasvhapete oksüdatsioon. ** Anaeroobne glükolüüs on hädavajalik ATP tootja neerupealiste säsiolluses, küpsetes erütrotsüütides, leukotsüütides, spermatosoidides, st. seal, kus on vähe mitokondreid või need puuduvad.
laktaatsed- laktaadi juuresolekul alaktaatsed- laktaadi juuresolekuta Aeroobne energiatootmine: SV- intensiivsuse kasvades Rasvad- madalal intensiivsusel 7 Aeroobsete protsesside täielikuks töösse rakendumise ajaks 3-5 min Vajalik O2 piisav olemasolu Anaeroobne laktaatne Energia tootmine süsivesikutest- piimhappe kuhjumine Anaeroobne alaktaatne Energiaallikaks on kreatiinfosfaat Võimalik töötada väga kõrge intensiivsusega kuid lühidalt (8sek.) Laktaati ei teki Maksimaalne hapnikutarbimine Näitab maksimaalset hapniku hulka, mida organism on pingelisel lihastööl võimeline omastama absoluutnäitaja L/min suhteline näitaja ml/min/kg Oluline füsioloogiline eeldus! 40-50% ulatuses geneetiliselt määratletud Limiteeritud järgmiste füsioloogiliste näitajate poolest: SLS
Nende sidemete hüdrolüüsil vabaneb energia. ATP hüdrolüüsi standardne vaba energia on -30.5 kJ/mol. Põhjused: 1. Elektrostaatiline tõukumine pH 7 juures neli negatiivset laengut 2. Resonantsstabilisatsioon nii ADP'l kui Pi 'l on see suurem kui ATP'l 3. Hüdratatsioonist tingitud stabiliseerimine ADP ja Pi seovad rohkem vett kui ATP. Teised fosforüüliülekandevõimega ühendid: Fosfoenoolpüruvaat (PEP) 1,3-bisfosfoglütseraat (1,3-BPG) kreatiinfosfaat. ATP kiire energia doonor, mitte säilitamise vorm Tekkinud ATP kasutatakse ära 1 min jooksul. Tagavara on ~100g, kuid käive on suur 2h jooksu vältel kasutatakse 60kg ATPd. ATP tootmine on katabolismi üks põhiülesandeid. 5. Elektronkandjad, nende ülesanne redoksreaktsioonides (oksüdatiivsed ja redutseerivad), põhimõtteline struktuur ja tööpõhimõte. Elektronkandjad NAD+, FAD, NADP+ ja atsüülikandja AcCoA: 1
*Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil
Negatiivse vaba energia muuduga biokeemiline protsess kulgeb spontaanselt (kataboolsed reaktsioonid) Vaba energia standardmuut on vaba energia muut, kui reageerivate ühendite kontsentratsioon on 1M, pH 7,0 ja temperatuur 25°C. Väike arv orgaanilisi ühendeid, mille sideme hüdrolüüsi vaba energia standardmuut on üle -25 kJ/mol. Makroergiliste ühendite põhiesindaja on ATP. Põhilised makroergilised ühendid on makroergilised fosfaadid (ATP, GTP, UTP, CTP, ADP, kreatiinfosfaat, 1,3-bisfosfoglütseraat, fosfoenoolpüruvaat), makroergilised tioolestrid (atsetüül-CoA, suktsinüül-CoA jt), tsüklilised nukelotiidid (cAMP, cGMP), UDP-glükoos, CDP-koliin, S-adenosüülmetioniin jt. ATP pole kõige makroergilisem fosfaat, kuid ta hüdrolüüsi vaba energia muut tunduvalt väiksem teiste fosfaatide omast. 30. Sahhariidide ainevahetuse üldiseloomustus. Sahhariidide seedimine ja imendumine. Sahhariidide tähtsus toitumisel.
Vere parameetrid - *Hemoglobiin (Hgb) *Hematokrit (Hct) *Vereplasma maht* Erütrotsüütide hulk * Lümfotsüüdid ja immunoglobuliinid * Leukotsüütide hulk * Antikehad jt. meditsiinilised näitajad Metaboliidid - * Laktaat (piimhappe)* Uurea * 3-metüülhistidiin (3-MeHis) * Ammoonium * Kusihape * Kreatiin ja kreatiniin Substraadid - * Glükoos * Vabad rasvhapped ja glütserool * Kolesterool (VLDL, LDL, HDL) * Kreatiinfosfaat * ATP, ADP, AMP, IMP * Vabad aminohapped (türosiin, alaniin, glutamiin)* Hargnenud ahelaga aminohapped (leutsiin) Hormoonid - *Adrenaliin ja noradrenaliin * Testosteroon * Lutropiin * Kasvuhormoon e. Somatotropiin * IGF-1, IGF-2 * Insuliin * Kortisool * Kortikotropiin * Aldosteroon * Opioidhormoonid Ensüümid - * Kreatiini kinaas CK * Anaeroobsed ensüümid * Aeroobsed ensüümid Mineraalained - * Kaltsium * Raud * Kaalium, naatrium * Magneesium * Tsink * Mangaan
Isotooniline-lihase pinge jääb samaks, kuid lihasepikkus lüheneb. 23.Millised on lihastöö energiaallikad? ADP otsesel fosforüülumisel on kreatiinfosfaadi lagundamine energiaallikaks. Anaeroobne(glükolüüs) on energiaallikaks glükoos. Aeroobne(rakuhingamine) on energiallikas glükoos, püruvaat jne. 24.Millest tekib hapnikuvõlg? Lühiajalise pingutuse korral kulub lisahapnik organismi hapnikusisalduse jaoks(hemoglobiin) ja lihaste energiamahukate fosfaatide (ATP, kreatiinfosfaat) taastamiseks. Pikemaajalise pingutuse korral kulub lisahapnik glükoneogeneesiks ja piimhappe eemaldamiseks organismis. 25.Missugune on müoglobiini roll lihastes ja missugused protsessid tekitavad lihastes väsimust? Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid(piimhape, CO2, fofaadid). Väsimus
moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib
moodustavad motoorse üksuse. Silmaliigutajates lihastes sisaldab motoorne üksus alla 10 lihaskiu, õlavarre kakskpealihases aga ca 750. Lihastöö energia allikad. (a) ADP otsene (b) anaeroobne (c) aeroobne fosforüülumine. (glükolüüs) (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi(CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest,aminohapped valkude katabolismist · O2 ei kasutata · O2 ei kasutata · O2 kasutatakse · 1 ATP kreatiini molekuli · 2ATP-d glükoosi · 36ATP-d glükoosi kohta molekuli kohta, tekib molekuli kohta, tekib
• Erikehaline – spordialaspetsiifiline, erialane • Glükogeen – polüsahhariid, üks energia varuainetest organismis • Glükogenolüüs – glükogeeni lagundamise protsess • Hüpertroofia – koe suurenemine rakkude suurenemise tõttu • Kambrid e kojad – südames asuvad õõned, mis suunavad vere vatsakestesse • Kapillaarid – väikseimad veresooned organismis • KrP - kreatiinfosfaat • Leil – 1) kuumale kerisele visatav vesi 2) üks saunalaval käimise kord 38 • Kontraktsioon – kokku tõmbumine • Koormavus – näitab, kui koormavat mõju organismile avaldatakse • Laktaat – piimhappe sool, anaeroobse ainevahetuse üks laguproduktidest • Löögimaht – vere hulk, mille süda pumpab edasi ühe löögiga
f. Riboos g. Atsüüli ülekanne h. 2 elektroni ülekandega toimuv redoksprotsess i. 1 või 2 elektroniline ülekande protsess j. Fosforüüli ülekanne 10.Millised toodud ühenditest on makroergilised ühendid (Ühendid, mille hüdrolüüsil vabaneb vähemalt sama hulk energiat kui ATP hüdrolüüsil). Loetletud võivad olla erinevad nukleotiidid ja ühendid loengus näidatud skeemilt 1. Glütserool3 fosfaat 2. ADP 3. AMP 4. GTP 5. Glükoos1fosfaat 6. Atsetüülfosfat 7. Fruktoos6fosfaat 8. Kreatiinfosfaat 11. Kujuta järgmise ühendi struktuur: a. Glükoos1fosfaat b. Glükoos6fosfaat c. Fruktoos1,6bisfosfaat d. Dihüdroksüatsetoonfosfaat e. Glütseeraldehüüdfosfaat f. Glütseraat g. 1,3bisfosfoglütseraat h. 2fosfoglütseraat i. fosfoenoolpüruvaat j. püruvaat 12. Nimetage joonisel toodud glükolüüsi intermediaatide nimed (struktuurvalemid antud) 13. Kirjutage, millised järjekorras tekivad toodud ühendid glükolüüsi käigus (struktuurvalemid antud) 1) Glükoos 2)G6P 3)F6P 4)FBP 5)DHAP
*Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,...
1 või 2 elektroniline ülekande protsess Fosforüüli ülekanne 10.Millised toodud ühenditest on makroergilised ühendid (Ühendid, mille hüdrolüüsil vabaneb vähemalt sama hulk energiat kui ATP hüdrolüüsil). Loetletud võivad olla erinevad nukleotiidid ja ühendid loengus näidatud skeemilt 1 Glütserool3 fosfaat 2 ADP 3 AMP 4 GTP 5 Glükoos1fosfaat 6 Atsetüülfosfat 7 Fruktoos6fosfaat 8 Kreatiinfosfaat 11. Kujuta järgmise ühendi struktuur: Glükoos1fosfaat Glükoos6fosfaat Fruktoos1,6bisfosfaat Dihüdroksüatsetoonfosfaat Glütseeraldehüüdfosfaat Glütseraat 1,3bisfosfoglütseraat 2fosfoglütseraat fosfoenoolpüruvaat püruvaat 1. Nimetage joonisel toodud glükolüüsi intermediaatide nimed (struktuurvalemid antud) 2
tulemusena süveneb väsimus ja intensiivsus langeb. ATP+VESI->ADP+P (7,3 kcal/mol energia vabaneb) HÜDROLÜÜS ATP+VESI<-ADP+P+7,3 kcal/mol RESÜNTEES 3. ATP resünteesi mehhanismid lihases: anaeroobsed - ATP resüntees kreatiinfosfaadi arvel, glükolüütiline fosforüülimine, müokinaasne reaktsioon; aeroobne - oksüdatiivne fosforüülimine: Kreatiinfosfaadi anaeroobne lõustamine – Kreatiinfosfaat loovutab oma energiarikka fosfaadi, mis liidetakse ADP-le. Saadud energia abil toodetakse ADP + P = ATP. Reaktsiooni tulemusel vabaneb kreatiini molekul. Taastumise ajal taastatakse ammendunud kreatiinfosfaad varud, liites fosfaadi kreatiini külge. Selleks kulutatakse energiat, st energiat paigutatakse CP-molekuli. Protsessi asukoht on raku plasma. Halb: lühiajalisus – energiat ATP taastootmiseks piisab ca 10 sekundiks. Hea: Tagab energiat maksimaalse pingutuse
Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. Energiaallikas Sisaldus lihases Energia vabanemine ATP 5 mol/g ATP ADP + P Kreatiinfosfaat 11 mol/g PC + ADP ATP + C Glükoos (glükogeen) 84 mol/g Glükolüüs: lammutatakse laktaadini oksüdatiivne fosforüülimine: lammutatakse CO2
Motoorsed üksused ·Ühe motoorse närviraku poolt innerveeritavad lihaskiud moodustavad motoorse üksuse ·Silmaliigutajateslihastes sisaldab motoorne üksus alla10 lihaskiu, õlavarre kakskpea- lihasesaga ca 750. Lisatöö energiaallikad ADP otsene fosforüülumine. Anaeroobne (glükolüüs) Aeroobne (rakuhingamine) ADP saab fosfaatrühma kreatiinfosfaadi (CP) lagunemisest Energiaallikas: Energiaallikas: glükoos Energiaallikas: glükoos, kreatiinfosfaat püruvaat, rasvhapped rasvkoest, aminohapped valkude katabolismist. O ei kasutata O ei kasutata O kasutatakse 1ATP kreatiini molekuli 2ATP-d glükoosi molekuli 36ATP-d glükoosi molekuli
Kui Ca pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi, siis lihas lõtvub. Kui Ca jääb sarkoplasmasse, siis kontraktsioonitsükkel kordub. ATP molekuli seostumisel vabaneb müosiini pea, Ca++ pumbatakse tagasi SR-i ja lihas lõtvub. Üks tsükkel lühendab lihast 1% võrra. Energiaallikas Sisaldus lihases Energia vabanemine ATP 5 mol/g ATP ADP + P Kreatiinfosfaat 11 mol/g PC + ADP ATP + C Glükoos (glükogeen) 84 mol/g Glükolüüs: lammutatakse laktaadini oksüdatiivne fosforüülimine: lammutatakse CO2 ja H2O-ni
rakumembraanide biolektriliste potensiaalide tekkes. *Kaltsiumisoolad oluline*luukoe ehitusmaterjal ja *erutuse tekkel ja levikul; mõjutab rakumembraanide K ja Na juhtivust, *vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, *võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, *osaleb vere hüübimisel *ensüümidele aktivaatoriks, *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg- M ööpäevas)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt. *iood vajalik kilpnäärme H-de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, mg, vask, fluor,...
*Kaltsiumisoolad oluline luukoe ehitusmaterjal. Ca (1 g)on oluline osa erutuse tekkelja levikul;mõjutab rakkumembraanide K ja Na juhtivust, vajalik lihaskontraktsiooni elektromehaanilisel sisestusel, võimaldab transmitteri vabanemist sünapsites, osaleb vere hüübimisel, on ensüümidele aktivaatoriks, sekundaarne virgatsaine rakufunktsioonide juhtimisel. *Fosforhappesoolad(1 g) on asendamatud luukoe moodustamisel ja energiarikaste ühendite sünteesil. Olulised fosfaadid: ATP, cAMP, kreatiinfosfaat, DNA, cGMP. *raud (15 mg- N; 10 mg-M)vaja hemoglobiini ja müoglobiini ja oksüdatsiooniprotsessides osalevate ensüümide ja mõnede valkude sünteesil. Rauda eritatakse vähe, hoitakse ringluses, kasutatakse korduvalt. *Ensüümide koostises olevad: *tsink vereloomes ja SV, lipiidide ja valkude ainevahetuses ja *koobalt . *iood vajalik kilpnäärme H- de sünteesil. *väikestes kogustes: mangaan, magneesium, vask, fluor,...
annaabi.ee 
