docstxt/12341334131429.txt
docstxt/12341339261429.txt
tegevust, millega saaks hetkel tegeleda. Tõenäoliselt valib laps pigem arvutis jalgpalli- või tulistamismängu, kui et õpib pähe luuletuse inglise või jutu vene keeles, mida ta ei pruugi mõista. Eriti võib juhtuda see soojal kevadel, kui linnud laulavad, õues on soe ning loodus on muutunud juba roheliseks. Sel ajal tuleks õppimisest teha väike paus ning tegeleda millegi muuga, sest ka teadmiste kogumisest tuleb puhata Korrutustabeli peab pähe õppima, aga et teatud peatükke mõnes aines pähe tuupida oleks otstarbekas, seda ma ei usu, sest õpime enda jaoks ja selleks, et teadmisi elus kasutada. Mida vähem meil pähe õpitud lahendusi, seda enam teame asjadest mida meil vaja läheb. Edasiõppimise kõhklus tekib sellest, et ülikoolid tahavad õppemaksu. Selleks tuleb raha kusagilt saada. Paljud inimesed pole nii jõukad, et kohe kõik ära maksta ning nad võtavad laenu
Õppenädal Alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppematerjal Oodatavad õpitulemused Kontroll 18. nädal Arvud miljonini *oskab lugeda arve 23.veeb.- 1. Arvu järgud. Miljon. arvu järgud, suuline küsitlus, õpik lk 510 miljonini 27.veeb. 2. Korrutustabeli miljon, peastarvutamine, tv lk 37 *oskab ettelugemise järgi kinnistamine. Tehted korrutustabel paaristöö, iseseisev töö, arve kirja panna nulliga lõppevate arvudega. nuputamisülesanded, Interaktiivsed *oskab nimetada eelnevat 3.5. Tehted arvudega korrutustabeli töölehed ja järgnevat arvu
Õpilastel, kellel diagnoositakse düsleksia, esinevad raskused oma tegevuste organiseerimisel, instruktsioonide järgimisel ning parema- vasaku poole eristamisel. Lugemisraskustega õpilaste põhiprobleemiks on nende võimetus luua ja kasutada hädavajalikke strateegiaid sümbolite (sõnade ja lausete) tõlkimiseks trükitud või kirjutatud tekstist tajutavaks informatsiooniks. Vaene lühimälu tekitab raskusi nädalapäevade, telefoninumbrite, korrutustabeli meeldejätmisel, raskusi esineb objektide nimetamisel, tahvlilt või raamatust mahakirjutamisel. Düsleksiat kirjeldatakse samuti kui erinevusi õppimisstiilides. Düslektikud võib jagada 3 gruppi: · need, kellel on kõrgelt arenenud võimed visuaalses/ruumilises mõtlemises ja kes on verbaalselt vähem võimekad; · need, kellel on kõrgelt arenenud verbaalsed oskused ja kes on vähem võimekad sellistes oskustes, mis nõuavad visuaalset/ruumilist teadlikkust; · need, kellel on
; 1452-1519 tema esimene Milanoperiood aastatel 14821499 ; teine Firenze ajajärk ja teine Milano ajajärk ning tema viimased kuus aastat, mil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 145766 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja
*Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". · 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne
• kirjutaja ei saa aru, kuidas kirjavahemärke kasutada, olgugi, et on seda õppinud Matemaatika • võib väga hästi matemaatikat osata • võib pidada matemaatikat väga keeruliseks • ei saa aru, mida ülesannetes küsitakse • kaotab järje, nt pikkades korrutamistehetes • probleemid suunatajuga, näiteks ei liigu liitmisel, lahutamisel ja korrutamisel paremalt vasakule, vaid vastassuunas • matemaatilised sümbolid ajavad segadusse • raskused korrutustabeli omandamisel ‒ kümnendkohtadega (sajalised, kümnelised, ühelised) • kasutab arve vastupidises järjekorras • teeb palju pisivigu • peab peast arvutamist raskeks, kuna vastus „tuleb“ enne, kui tehe on lõpetatud • leiab vastused, aga ei suuda selgitada, kuidas nendeni jõudis Anded • tihti suurepärane suhtleja • võib olla heade probleemilahendusoskustega • suudab mõelda kolmemõõtmeliselt, võib olla andekas disaini, arvutite, näitekunsti alal
põhitüüpi. 1. Lapsed, kes on ühtlaselt nõrgad nii lugemises, kirjutamises kui ka matemaatikas neuroloogilised hälbed koondunud põhiliselt vasema ajupoolkera oimusagarasse, 2. Lapsed, kes on nõrgad matemaatikas, kuid lugemises ja kirjutamises on veelgi nõrgemad neuroloogilised hälbed koondunud oimu-, kiiru ja kuklasagarasse; 1. ja 2. rühma lastele on iseloomulik kalduvus püüda vältida ülesandeid, milles nad on ebakindlad. Neile tüüpilised vead on näiteks korrutustabeli ja algoritmi sooritamisega seonduvad mäluvead. 3. Lapsed, kelle tase lugemisel ja kirjutamisel on normaalne, kuid selgelt nõrk aritmeetikas nende matemaatilised raskused ei ole seotud keelelistega - auditiivne tähelepanu hästi arenenud, suuri puudusi on aga visuaalses tähelepanus ja visuaal-spatsiaalsetes võimetes. Selle rühma aritmeetilised vead liituvadki sageli spatsiaalse ja visuaalse düsorganisatsiooniga: read ja veerud segunevad algoritmis, tehtemärgid loetakse valesti jne
Leonardo da Vinci elulugu: Leonardo da Vinci sündis Vinci külas 1452. aastal 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457- 66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne
armastas.Sealt ta sai kaasa mälestused hellusest, emalikust kaitsest ja armastusest, mis mõjutsid hiljem tema loomingut.(Jilek, 1988) 1.2.Lapsepõlv isa käe all Kui Leonardo sündis oli tema isa, Ser Piero Antonio, 25 aastane kuulus notar, kes kohe peale Leonardo sündi abiellus rikka kuueteist aastase Albiera di Giovanni Amandoga.1457. aastal võttis isa Leonardo oma vanaisa majja elama, mis asus Vinci linnas.Leonardo hakkas käima koolis.Ta õppis ära lugemise, kirjutamise, arvutamise korrutustabeli abil, geomeetriat ja natuke ladina keelt. Mida vanemaks ta sai, seda enam pidas matemaatikat ta teaduse aluseseks, kuigi tegi ise liitmises jämedaid vigu kuni surmani.Ta oli mees ilma harduseta. Kuigi omal käel tutvus põhjalikult kõikide teadustega, ei suutnud see haritlaste silmis asendada kooli.Eriti heideti talle ette, et ta ei osanud hästi ladina keelt. Kuid seltskonnas oli ta oodatud noormees, edukas spordivõistlustel ning hea joonistaja.
0 10 2 0 5 2 1 2 2 0 1 2 1 0 Nüüd paneme kirja jäägid alustades altpoolt: 1010000111010. See kahendarv ongi vastuseks, ehk siis 517810 = 10100001110102 Aritmeetiliste tehete teostamine toimub kahendsüsteemi liitmis- ja korrutustabeli alusel: 0 1 0 1 0 0 1 0 0 0 1 1 10 1 0 1 Kahendsüsteemi tehete näiteid: Lahutamise 101110, 1101 101110, 1101 juures tuleb
Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis “selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse”. 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne
ja teine milano ajajärk ning tema viimased kuus aastatmil ta veetis võrdselt aega Roomas ja Prantsusmaal. Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. Lapsepõlv ja noorus Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". 1466. aastal kolis ta isaga Firenzesse, mis oli sellel ajal üks maailma vaimuelu keskuseid. Seal hakkas ta aasta pärast õppima kujuri ja maalikunstniku Verrocchio töökojas maalikunsti, skulptuuri jne
Suhtlemine indigolapsega on samaaegselt töö ja privileeg. 1. Pettusele saavad kiirelt jälile. 2. Kahtlustamisel küsige nõu lastelt, aga ka teistelt indigolaste vanematelt. 3. Jälgige indigolaste omavahelist suhtlemist, millest on väga palju õppida. Indigolaps koolis Lee Carroll, kes on end pühendanud indigolaste uurimisele, leiab, et õpetamises pole enam kohta hinnetel, reeglitest ja detailselt liigendatud programmidel. Edu ei saa mõõta üksnes testiskooridel või korrutustabeli järgi. Nad peavad saama kogeda õppimis- ja avastamisrõõmu; selliseid õppeülesandeid ajaloos, matemaatikas ja mujal, mis lasevad tärgata nende unistustel. On ka täheldatud seda, et indigolapsed saavad kuni kolmanda klassini suurepärastelt hakkama, aga hiljem kui tuleb hakata ainult paberile kirjutama ja loominguline tegevus jääb tahaplaanile, jäävad tähelapsed kimbatusse, sest neil on suurem vajadus kätega meisterdamise järele kui lihtsalt paberile kirjutamisele
eelnev või üheaegne toime tingimatu stiimuliga. Selle tulemusena tekib assotsiatiivne seos kahe ärritaja vahel. Assotsiatiivse tingituse olemasolul kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhina. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Selleks kasutatakse mehaanilist harjutamist. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist (välkkaardid), võõrsõnade vastete kiiret leidmist (näidikute pakid), klaverimängu jne. Õppimine drillimise teel on sageli tüütu ja selle vältimiseks ning õppimise tõhustamiseks on soovitatav kasutada motiveerivaid võtteid mängu- ja võistlusmomendid. (Krull E, 2000) 8 3. OPERANTNE TINGITUS
prbleemide lahendamine) · Aladiagnoositud (arvatakse et võiks olla kuni 6%) · Tihti koos lugemis- ja kirjutamisraskustega · F 81.2 Spetsiifiline arvutamisvilumuste häire · Vanusele mittevastavad protseduurilised oskused (noorematele lastele iseloomulikud strateegiad, nt näppudel loendamine liitmisel) · Algklassides vanusega paraneb · Matemaatiliste faktide mitteteadmine · Korrutustabeli päheõppimine · Probleem kestvam kui puudused protseduurilistes oskustes · Matemaatilised mõisted puudulikud · (nt teadmine, mis on liitmine; ei märka ka teiste vigu) · Töömälu (visuaalne, ruumiline, numbriline) · Visuaalruumilised operatsioonid · Töötlemise kiirus 1.alatüüp: Semantiline mälu · Aritmeetilised faktid ei jää meelde · Faktide meenutamisel palju vigu · Meenutamise kiirus ebasüstemaatiline
.. ja veergude arv: '); readln(VeergudeArv); (* tabeli elementide sisestamine *) for i := 1 to RidadeArv do (* tabeli puhul tüüpiline lahendus - *) for j := 1 to VeergudeArv do (* kahekordne FOR-tsükkel *) begin write('Sisesta ' , i , ' . rea ' , j , ' . element: '); readln( tabel[i,j]); end; (* tabeli väljastamine - NB! jälgi paigutust *) for i := 1 to RidadeArv do begin for j := 1 to VeergudeArv do write(tabel[i,j] : 4); writeln; end; PROOVIGE ISE: Programm, mis väljastab tavalise korrutustabeli 1 - 10. Kasutada kahe- mõõtmelist massiivi (tabelit) ja kahekordset FOR-tsüklit. 3. ARVESTUSÜLESANNE: Maatriksite liitmise programm (kasutaja sisestab maatriksite suurused ja nende elemendid ning saab ekraanile summaarse maatriksi) Põhiidee : Maatriks C = Maatriks A + Maatriks B == === C[1,1] = A[1,1] + B[1,1], C[1,2] = A[1,2] + B[1,2] jne. PASCAL 4. loeng. FAILID. FAIL üldmõistena on kettale salvestatud ühtne andmekogum. Mingi teksti- dokument, tabel, graafiline kujutis jms
nagu ta oleks tahtnud selle valla kiskuda. Iga uuria, kes on süvenenud Leonardo mälestustesse ründavast kullist, on avanud seda mõtet erinevalt. Ühed on arvanud, et see on kutseks, et Leonardo järgneks talle kõrgustesse, teised aga et lind andis Leonardole idee: meisterdada endale kunstlikud tiivad ja tõusta esimese inimesena taevalaotusesse. Kolmandad jällegi, et millist lindu silmas on peetud. Leonardo käis Vincis koolis. Ta õppis seal lugema, kirjutama, arvutama korrutustabeli järgi ja samuti ka natuke ladina keelt. Mitte keegi ei tea, millal ja kus avastas Leonardo endas võime joonistada liivale, teetolmu sisse või puukoorele esemete kujutisi. Vasari kirjelduse põhjal teame vaid seda, kuidas sündis maalikunstnik Giotto, keda Leonardo kõige rohkem imetles, kui oma eelkäiat. Nad olid mõlemad olnud toskaana külapoisid. Leonardo esimene maal oli jube ning kohutav peletis, kes sülitas mürki ning puhus sõõrmedtest tuld
95 100 5 5 10 15 20 25 Korda sama A veerus olevae 114 120 numbritega. 6 6 12 18 24 30 133 140 2. Koosta korrutustabel. 7 7 14 21 28 35 152 160 Sisesta B2 lahtrisse valem, mida saad 8 8 16 24 32 40 171 180 kopeerida kõikidesse ülejäänud 9 9 18 27 36 45 190 200 korrutustabeli lahtritesse. 10 10 20 30 40 50 209 220 11 11 22 33 44 55 228 240 12 12 24 36 48 60 247 260 13 13 26 39 52 65 266 280 14 14 28 42 56 70 285 300 15 15 30 45 60 75
muutub see tähis, mille ette $ märk lisatakse. A1 suhteline aadress, muutub automaatselt koos valemi asukoha muutumisega. $A$1 absoluutaadress valemi kopeerimisel ei muutu ei veeru ega rea tähis. $A1 segaaadress, kopeerimisel muutub rea tähis, veerg jääb samaks. A$1 segaaadress, kopeerimisel muutub veeru tähis, rida jääb samaks. Näide: Korrutustabelis tuleb esimene tegur võtta A-tulba erinevatelt ridadelt ja teine tegur 1. rea erinevatest tulpadest. Seega tuleb korrutustabeli loomiseks ühe valemi abil esimeses teguris fikseerida tulba tähis, aga rea number jätta muutuvaks ja teises teguris fikseerida rea number, aga tulba tähis jätta muutuvaks (vt. kõrvalolev joonis). 40
ideede meenutamine. Ta leidis, et mälu efektiivsus suureneb juhtudel, kui kaks ideed või sündmust on lähestikku, järgnevad üksteisele, on sarnased või vastandlikud. Assotsiatiivse tingituse olemasolu kutsub ühe idee või sündmuse meenutamine esile sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Klassikaline tingitus on vaadeldav assotsiatiivse tingituse erijuhuna. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega. Nii treenitakse õpilastel korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne. 3) Operantne tingimine (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantset tingimist nimetatakse ka stiimul-reaktsioon õppimiseks. Operantne tingitus kirjeldab õppimisilminguid, kus organism muudab oma reageerimisviisi märguandele tasustamise mõjul. Olulised on siinkohal E.L. Thorndike uurimused. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks.
tehete ebakorrektne ruumiline paigutus - oluline aru saada, mida olen teinud ja järgmist ülesannet tehes varasemast eeskuju võtta. Kui eelmisest välja ei loe, mida enne teinud ja mida pärast, ei ole tal mallist kasu ja ei saa ka õpetaja aru, mida enne tegi ja mida pärast. Arvutiraskustega lastel pole vahet, kuhu nad oma ülesande kirjutavad ja ruumiliselt asju paigutavad. Ruumilise kujutluse osas on lapsed hädas. korrutustabeli tundmine - ei jää pähe. Seal on oma loogika, kui ühe vastuse ära unustad, on võimalik puuduv vastus tuletada. Aga nemad neid seoseid ei taipa, õpivad kõike mehhaaniliselt pähe ja seda nii mäletada on üksjagu keeruline. tekstülesande kui matemaatilise situatsiooni tõlgendamine – laps ei saa aru, mis situatsioon ülesande taga on. Tõenäoliselt on raske, kuna ei saa aru matemaatilisest tekstist.
WriteLine("Summa: "+summa); } } /* C:Projectsomanaited>Massiiv8 48 M66dete arv: 2 Ridade arv: 2 Veergude arv: 3 Summa: 197 */ Ülesandeid * Küsi kasutaja käest viis arvu ning väljasta need tagurpidises järjekorras. * Loo alamprogramm massiivi väärtuste aritmeetilise keskmise leidmiseks. Katseta. * Loo alamprogramm, mis suurendab kõiki massiivi elemente ühe võrra. Katseta. * Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element. * Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi. Käsud mitmes failis Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassi välja toodud. class Abivahendid{ public static int korruta(int a, int b){
oska seda teadmist kasutada lahutamise õppimisel. - sümbolite tähenduse tundmine – sümbolite tähendused ei kinnistu - ülesande lahendamise järjekorra järgimine – miks just ühed asjad tuleb enne teha ja alles siis tohib teisi teha - olulise info eristamine ebaolulisest – tähtis on, et opereeritaks õige infoga. Ei leia üles õiget infot, millega tegeleda. - tehete ebakorrektne ruumiline paigutus - korrutustabeli tundmine - tekstülesande kui matemaatilise situatsiooni tõlgendamine – laps ei saa aru, mis situatsioon ülesande taga on. Tõenäoliselt on raske, sest ei saa aru matemaatilisest tekstist. Raskused esinevad nii arvutamise kui tekstülesannete lahendamisel. Lapsed ei saa aru matemaatiliste operatsioonide olemusest – st mida liitmine sisuliselt tähendab, millised reaalse maailma muutused selle taga on.
sellega paaris oleva sündmuse või idee meenutamise. Assotsiatiivsed seosed võivad kujuneda nii juhuslike kui ka loogiliselt omavahel seotud paarisesinevate ideede või sündmuste vahel. Paarisassotsioonide kujundamine on koolis oluliseks õppe-eesmärgiks, sest õpilaselt oodatakse palju automaatseid reageeringuid. Koolis toimub paljude lihtoskuste õppimine assotsiatiivse tingituse kujundamisega - õpetatakse korrutustabeli kasutamist, võõrsõnade vastete kiiret leidmist, klaverimängu jne... Õppimine drillimise teel on sageli õpilasele tüütu ja selleks on mitmesugused drilli motiveerivad võtted – kiitused, hinded, võistlused, mängud ... Hea on harjutustegevusse mänguliste- ja võistluselementide lülitamine. Operantne tingitus (S-R seos, kinnitamine, efekti ja harjutamise seadus). Operantse tingituse erinevus klassikalisest ja assotsiatiivsest tingitusest
} } /* C:Projectsomanaited>Massiiv8 48 M66dete arv: 2 Ridade arv: 2 Veergude arv: 3 Summa: 197 */ Ülesandeid * Küsi kasutaja käest viis arvu ning väljasta need tagurpidises järjekorras. * Loo alamprogramm massiivi väärtuste aritmeetilise keskmise leidmiseks. Katseta. * Loo alamprogramm, mis suurendab kõiki massiivi elemente ühe võrra. Katseta. * Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element. * Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi. Käsud mitmes failis Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassis välja toodud. class Abivahendid{ public static int korruta(int a, int b){
} } /* C:Projectsomanaited>Massiiv8 48 M66dete arv: 2 Ridade arv: 2 Veergude arv: 3 Summa: 197 */ Ülesandeid * Küsi kasutaja käest viis arvu ning väljasta need tagurpidises järjekorras. * Loo alamprogramm massiivi väärtuste aritmeetilise keskmise leidmiseks. Katseta. * Loo alamprogramm, mis suurendab kõiki massiivi elemente ühe võrra. Katseta. * Sorteeri massiiv ning väljasta selle keskmine element. * Koosta kahemõõtmeline massiiv ning täida korrutustabeli väärtustega. Küsi massiivist kontrollimiseks väärtusi. Käsud mitmes failis Suuremate programmide puhul on täiesti loomulik, et kood jagatakse mitme faili vahel. Nii on hea jaotuse puhul kergem orienteeruda. Samuti on mugav terviklike tegevuste plokke muudesse programmidesse ümber tõsta, kui see peaks vajalikuks osutuma. Siin näites on kaks lihtsat arvutustehet omaette abivahendite klassis välja toodud. class Abivahendid{ public static int korruta(int a, int b){
annaabi.ee 
