docstxt/1318705066120334.txt
2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR Kristalliseerumine ehk kristallatsioon on vedela oleku üleminek tahkesse. Nikli kristalli struktuur on tahukeskne kuubiline K12. Nikkel võib muuta oma struktuuri peale tardumist ka tahkes olekus jahtudes kuni toatemperatuurini sekundaarse kristalliseerumise etapil. Metallide seda omadust nimetatakse allotroopiaks ehk polümorfismiks. Sele 2. Nikli kristalli struktuur [2] Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübdeeniga legeeritud niklisulamitel. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Monelmetalli head omadused ilmnevad eriti merevees.[3] Nikli peamiseks kasutusalaks on kuuma- ja korrosioonikindlate, magnetiliste ja spetsiaalsete
kuumvaltsimisele, mille käigus alumiiumist lehte keevitatakse. Plakeerimist tehakse korrosioonikindluse suurendamiseks. 4 2.2 Survetöödeldud alumiiniumsulamid Survetöödeldud alumiiniumsulamid korrosioonikindluse järgi võivad olla jagatud kaheks rühmaks. Esimesse rühma kuuluvad sulamid suhteliselt kõrge korrosioonikindlusega - need sulamid, mis ei sisalda vaske, näiteks: AlMn, AlMg ja teised, samuti plakeeritud sulamid nagu duralumiinium AlMgSi, mida kasutatakse helikopteri labade ja osade valmistamiseks. Teisse rühma kuuluvad mitte plakeeritud sulamid madala korrosioonikindlusega ja sepistatud sulamid AlNi, AlFe, AlTi ja teised. Valusulamitel on erinev korrosioonikindlus. Sulamid AlSiCuMg, AlMg, sisaldavad vaske ja nende korrosioonikindlus on väike. Hea vastupidavus on sulamil: AlSiMg
Alumiiniumpronkside omadused on analoogsed tinapronkside omadega. Need sulamid on eelkige hefaasilised ja hea klmsurvetdeldavusega, kusjuures kahefaasilisi sulameid kasutatakse eelkige valatult vi kuumsurvetdeldult. Alumiiniumpronkside peamisteks omadusteks on suureprane korroskoonikindlus, sealhulgas ka merelistes tingimustes. Neid kasutatakse pleki, soojusvahetite torustiku jms. valmistamiseks. Vaseniklisulamid Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Cu-Ni-sulamite joonpaisumistegur Ni-sisaldusel 40...50% on nullilhedane, samas elektrieritakistus aga maksimaalne. Vga vike joonpaisumistegur peaegu ei muutu kuni temperatuurini 500 °C, mistttu konstantaanina tuntud Cu-Ni-sulamit (55% Cu, 45% Ni) kasutatakse elektri- ja tppisseadmeis, kus esinevad suured temperatuurikikumised. Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vhesel mral Fe ning Mn, mistttu nad on psivad merevees.
..5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni); roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20% Ni); legeermalmides (1...6 või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni). 1 Metalltoodete katmine teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist. 5 2. NIKLI SULAMID 2.1. Monelmetall Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu-sulam. Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka kõrgetel temperatuuridel). Kasutatakse peamiselt laevaehituses ning keemia-, nafta-, toiduaine-, ja tekstiilitööstuse seadmete valmistamiseks. [1, p. 209] Joonis 1. Monellmetallist valmistatud flants [4]
Al 3xxx-sulamid ehk Al-Mn-sulamid Alumiiniumi sulameid mangaaniga tähistatakse tunnusnumbri seeriaga 3000. Need sulamid sisaldavad 1...2% Mn ja on u 15% tugevamad puhtast Al-st ning on veidi suurema korrosioonikindlusega. Kuna legeeriv element mangaan annab sulamile piisava tugevuse, siis 3xxx sulameid ei termotöödelda, kuid kalestatakse. Lisaks alumiiniumile ja mangaanile sisaldavad need sulamid veel kuni ~ 0,6% räni, ~ 0,7% rauda, ~0,2% vaske, kuni 1,3% magneesiumi ja umbes 0,25% tsinki. Omadused Al-oksiidikiht, mis hea korrosioonikindluse tagab võimaldab 3xxx sulamied kasutada ka kokkupuutes mereveega. 3xxx seeria sulamitel on suur krüogeenne tugevus, mistõttu sobivad need kasutamiseks
3. Alumiiniumisulamite mehaanilised omadused. - deformeeritavad (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - valusulamid (termotöödeldavad, mitte-termotöödeldavad) - legeerelemendid - Mg, Si, Cu, Zn - tõstavad tugevusomadusi - Mn, Cr - tõstavad korrosioonikindlust - Cu - vähendab korrosioonikindlust - Ti - parandab pinnaomadusi Al Mg sulamid magnaaliumid- on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega kuid halvasti valatavad ning halva soojusjuhtivusega ja madala kuumutustugevusega (kuni 100º C). Muude lisanditega alumiiniumsulamid : Kuumustugevad Al sulamid on mõeldud tööks kuni 350º C. Kasutatakse näit lennukimootorite kolbide valmistamiseks. Mehaanilised omadused sõltuvad termotöötlusest ning valmistusviisist. Alumiiniumi laagrisulamid: Al- Sn- Cu, Al- Ni, Al - Sb- Cu jt), kasutatakse mono- ja bimetalsete
pakendamiseks, keemiatööstus. [3] Al-Cu sulamid (2xxx) legeerivateks elementideks on vask 3-6% ning Mg kuni 2%. Nad on termotöödeldavad, Toatemperatuuril ning kõrgematel temperatuuridel on neil head tugrvusomadused. Nad on mehaaniliselt liidetavad ning mõned sulamid on ka keevitatavad. Neid kasutatakse näiteks lennukitööstuses, autotööstuses ning liitmike tootmisel. [3] Al-Mn-sulamid (3xxx) sisaldavad 1-2% Mn ning on puhtast alumiiniumist umbes 15% tugevamad ning natuke parema korrosioonikindlusega. Nad on hästi vormitavad. Tõmbetugevuseks on neil ca 250 Mpa. Need sulamid on hästi keevitatavad ja joodetavad. Kasutusaladeks on näiteks toidunõude valmistamine. [3] Al-Si-sulamid (4xxx) sisaldavad kuni 12% räni. Hästi keevitatavad. Suure ränisisaldusega alumiiniumi sulamid on tumehallid. [4] Al-Mg-sulamid (5xxx) Alumiiniumisse lisatakse kuni 10% Magneesiumi. Sulami tootmisel on tähtsal kohal puhta alumiiniumi kasutamine. Väga hea korrosioonikindlusega isegi merevees,
iseloomulik likvidatsioon kristallisatsiooni alg-ja lõpptemp. suure vahe tõttu. Kasutades vähese Sn sisaldusega tinapronkse,sest alates 10% Sn sisaldusest langeb sulami plastsus järsult,alates 20% ka tugevus.Alumiiniumpronksid on kõrgete mehaaniliste omadustega ja neid kasutatakse väiksemate vastutusrikaste detailide valmistamiseks. c)Vaseniklisulamid-tuntumad sisaldavad 10-25% Ni.,suurepärane korrosioonikindlus ja hea elektrijuht. Niklisulamid Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest monelmetall,milles nikli ja vase vahekord on 2:1.Hea tugevus ja stikus.Ni-Cr sulamid on kuumuspüsivad,suurest elektritak. tingituna kasutatakse küttelementides-nikroomid.(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni 1200 N/mm2 ja on võrreldav terase tugevusega. Plii ja tinasulamid
See on hõbevalge läikiv metall, kerge kuldse varjundiga. See on üks neljast elemendist, mis on ferromagnetilised toatemperatuuril. Nikkel on plastne hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall, mille sulamistemperatuuriks on 1455 °C. Suur osa niklist (u 15 % kogu niklitoodangust ) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulemites, Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja paljude sulamite põhikomponendina. Puhas nikkel on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Hinna odavdamise eesmärgil kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterastest pleki plakeerimisel. Niklit kasutatakse paljude materjalide elektrolüütpindadena, aga ka aluskihina mittelegeerteraste kroomimisel. Nikli sulamid Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veegi parem vase, kroomi või molübdeniga legeeritud niklisulamitel
grafiidiga struktuur. Suur tugevus, plastsus ja suhteliselt sitke. Valmistatakse valtspinkide, stantside, presside detailid ning väntvõllid, kolvid. Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. Omadused: Malmi mehaanilised omadused olenevad suurel määral grafiidiosakeste kujust ja mõõtmetest – mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Teiselt poolt mõjutab omadusi metalse põhimassi struktuur. Jahtumisel laguneb temperatuuril 727 °C malmi struktuuris olev austeniit ja tekib ferriiditse-mentiidi segu – perliit. Kasutamine: Valgest malmist valatakse tooteid, millelt nõutakse suurt kulumiskindlust,
Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöötluse põhjal järgmiselt: a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al- Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel (sele 1.42) tõuseb duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad. Alumiiniumi valusulamid Alumiiniumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al- Si-sulamid - silumiinid, mis ei moodusta ega mille
kuhjumine organismis. Vaseioonid annavad ainele hästi äratuntava kergelt magusa "metalse kõrvalmaitse". Vasesulamid Pronks = Tina + Vask VÕI Alumiinium Põhilisandi järgi eristatakse tinapronkse, alumiinium-pronkse, ränipronkse, jt. Messing = Vask + Tsink Kuna vask annab tsingiga tardlahuse tsingi lahustuvusega kuni 39%, on messingid plastsed ja sobivad külmsurvetöötluseks. Vaseniklisulamid = Vask + Nikkel Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektri¬liste omadustega. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Vask http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Vask.htm Pildid: http://max8888.orconhosting.net.nz/images/audio/PCB/IMG_48821.jpg
Zn-sulamid ehk messing. Zn lisamine suurendab sulami tugevust. Poldid, mutrid, torud, puhkpillid. Cu- Sn- Sn-sisaldus 5...25% (suurem sisaldus muudab sulami liialt hapraks). 7%. Need sulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid kiirelt kalestuvad→ kasutatakse vedrude, müntide, ornametnaalse pronkspleki valmistamisel Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid. hea külgsurvetöödeldavusega, korrosioonikindel. Sõukruvid, punksid, juhtpinnad Ni - suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses. Sulamid: Ni Cl- hea tugevus, sitkus, Torud, lehed, plaadid Ti – korrosioonikindlusega, tugev, kõva. Sulamid: Al, Cr, V, Mo ja Mn Mg – tugev, Korrosioonikindel, Sulamid: 12. Plastide liigitus: temperaturile reageerimise järgi - Termoplastid (thermoplastics)- on polümeerid, mis
2. Elektrikaare kustutus elegaasis 3. Elektrikaare paljukordne katkestus 4. Elektrikaare kustutus vaakumis 16 Halvad kontaktmaterjalid on: 1. Vask 2. Hõbe 3. Alumiinium 4. Kuld 5. Räni 17 Elektrikaar on kasulik: 1. Lühistel; 2. Ahelate väljalülitamisel: 3. Pikse löökidel liinidesse. 4. Elektrikaarahjudes 18. Kontaktimaterjal peaks olema: 1. hea elektri- ja soojusjuhtivusega 2. kõrge korrosioonikindlusega 3. isoleerkilede tekkimist vältiv 4. suhteliselt pehme, et poleks vaja suurt survejõudu 5. suhteliselt kõva, et kiirelt ei kuluks 6. kaarekindel (kõrge sulamistemperatuuriga) 7. Kõik vastused on valed 8. Kõik vastused on õiged 19 Õlilülitis kustub kaar: 1. Õlis 2. Liivas 3. Tahkes aines 4. Tekkinud gaasis 20 Sulavkaitse on ettenähtud: 1. Koormusvoolude katkestamiseks 2
külmsurvetöödeldavu- sega, kusjuures kahefaasilisi sulameid kasutatakse eelkõige valatult või kuumsurvetöödeldult. Ränipronksid. Tehnikas kasutatavad ränipronksid sisaldavad tavaliselt 3% Si ja on homo- geense ühefaasilise struktuuriga.Räni- pronksid legeeritud väikestes kogustes Mn-ga (kuni 1%). hefaasilisest struktuurist tulenevalt on ränipronksid hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt. Vaseniklisulamid Tugevad, plastsed, suurepärase korrosioonikindlusega ning heade elektriliste omadustega Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vähesel määral Fe ning Mn, mistõttu nad on püsivad merevees CuNi25 on tuntud mündimetallina mündimelhiorina. Zn lisamisel saadakse sulam (45...75% Cu; 10...20% Ni; 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana ehk alpakana (plastne sulam, mida kasutatakse juveelitööstuses) Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall; väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes
Puhas nikkel on plastme, hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina. Ta on suurepärase korresioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübteeniga legeeritud nikli sulamites. Parima korrosioonikindlusega on tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2.1. Nikli- kroomi sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidega, mida suurest elektritakistusest tingituna kasutatakse kütteelementides. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad niklisulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all.Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud niklisulamid -hastelloid.Niklisulameid võib jagada kahte gruppi
Deformeeritavad sulamid jagunevad [11]: sulamid, mida termotöötlusega ei tugevda: Al-Mn ja Al-Mg 10 termotöötlusega tugevdatavad sulamid: Al-Cu, Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu ja Al-Li Ühendid [11]: 1. Al-Mn - magnaalimid Sisaldavad 1..2% Mn, on puhtast alumiiniumist 15% tugevamad ning veidi suurema korrosioonikindlusega. 2. Al-Mg Sisaldavad kuni 10% Mg, kuna Mg lahustuvus alumiiniumis suurem. Tootmisel on oluline puhta alumiiniumi kasutamine 3. Al-Cu Vase lahustuvus toatemperatuuril on maksimaalselt 0,2 massiprotsenti, kuid temperatuuril 548 °C kuni 5,7%... vastavalt faasidagrammile 1.6.4. Alumiiniumi valusulamid AlSi – silumiinid Ei moodusta ega oma koostises keemilisi ühendeid. Sulamites alates ränisisaldusest 1,65% esineb
korrosiooni vastu (Wikipedia: Nikkel). 2.2. OMADUSED Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall (Wikipedia: Nikkel). Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall. Suur osa niklist (u. 15% kogu kasutatavast niklist) kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina ja ta on paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Puhas nikkel on väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes, seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetetööstuses (Kulu et al., 2001). Nikkel on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. (Wikipedia: Nikkel) 2.3. KASUTAMINE Niklit kasutatakse sageli õhukese lehena süsinikterasest pleki katmisel aga ka
kulgeb kristalli-seerumine ebastabiilse Fe-Fe3C faasidiagrammi järgi ja grafiiti üldse ei eraldu. Niisugust malmi nimetatakse tema heleda murdepinna pärast valgemalmiks. . 46. Misasi on tempermalm? Tempermalm saadakse perliit – tsementiitstruktuuriga valgemalmist, tooriku pikaajalise lõõmutamisega. Materjal on plastilisem omab suuremat löögitugevust kui hallmalm. Samal ajal on sulam väga heade valamise omadustega, võimaldades valmistada keerulisema kujuga ja suurema korrosioonikindlusega tooteid kui terastest. 47. Miks kasutatakse malmi peamiselt valusulamina? Malmidel on head valuomadused. Tavalistes tingimustes ei ole sepistatavad. Omadusi mõjutavad sulamis olevad lisandid: Mn, Si, P, S. 48. Milliseid sulameid nimetatakse pronksideks ja kus neid kasutatakse? Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees. 49. Pronkside liigitus.
[2] Kuna kontakt on tähtis element, on kindlasti ülimalt oluline, et see oleks valmistatud korralikust materjalist, mis omaks vajalikke omadusi. Millised aga on need spetsiifilised omadused, mida peaks omama materjal, millest on kontakt valmistatud ning miks on neid omadusi tarvis? 3. Kontaktimaterjal peaks olema järgmiste omadustega: hea elektri- ja soojusjuhtivusega, (oluline, et takistus oleks võimalikult väike) kõrge korrosioonikindlusega, (aitab vältida kontakttakistust) isoleerkilede tekkimist vältiv, (aitab vältida kontakttakistust) suure erosioonikindlusega, (vältimaks pinnakihi kulumist) suhteliselt pehme, 3 (et poleks tarvis suurt survejõudu) suhteliselt kõva, (et vältida kulumist) kaarekindel, (kaarekindluse all mõistetakse kõrget sulamistemperatuuri Joonis 1) hõlpsalt töödeldav,
a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si- sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Need sulamid on kõrge plastsusega, korrosioonikindlad, hästi stantsitavad ja keevitatavad aga madala tugevusega. Neist valmistatakse kütusepaake, traati, neete. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg- sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel ( vt
· Vask - Suurendab korrosioonikindlust. · Volfram - Annab väga kõva terase. ALUMIINIUM · Toodetakse boksiidist (alumiiniummaagist), väga energiakulukas tootmine · Väga kerge · Tugevus väike, kuid plastne · Korrosioonikindel ja väikese elektritakistusega · Tehakse: odavamaid juhtmeid, plekki, erinevaid liistdetaile Alumiiniumi sulamid · Duralumiinium - sisaldab vaske, magneesiumi ja mangaani. Tugev. Väikse korrosioonikindlusega. Vananev metall (aja jooksul tugevus suureneb, kuid sitkus langeb) VASK JA TEMA SULAMID · Pehme metall. · Ilmastikukindel · Väikse elektritakistusega · Tehakse: elektrijuhtmeid, plekki Sulamiteks messing (vase ja tsingi sulam) ja pronks (vase ja inglistina sulam). Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude, kraanide, veniilide jne valmistamisel. METALLMATERJALIDE VORMIMINE · Valamine - peaaegu kõik malmtooted
Tina kasutatakse valgepleki tootmisel, millest valmistatakse kontservpurke. Tabel 11. Tina omadused Tihedus 7300 kg/m3 Sulamis temperatuur 232°C Tõmbetugevus Puhas 10-12 N/mm2 Sulamid 115 N/mm2 18.4. Nikkel ja sulamid Puhtana on hästi töötlev metall. Seda kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides. Hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes. Tabel 12. Nikkeli omadused Tiheuds 8900 kg/m3 Sulamis temperatuur 1455°C Tõmbetugevus Puhas 270-700 N/mm2 Sulamid 1500 N/mm2 Sulamitest on parima korrosioonikindlusega monelmetall. Sellel on hea sitkus ja tugevus. Tabel 13. Niklisulamid
külmalt. Kasutusalad:lennukitööstuses,laevaehituses,toiduaine-ja keemiatööstuses, meditsiinis jne. Mg Magneesiumit iseloomustab: 4 Väike tihedus Madal Ts Suur kalduvus kalestumisele plastsel deformatsioonil Õhus kuumutamisel süttib kergesti Kastusalad:pürotehnikas ja keemiatööstuses. Mg-sulamite liigitus: Deformeeritavad- Hea plastsuse, keevitatavuseja korrosioonikindlusega . Valusulamid- Hea vedelvoolavusega, kuumustgevad 8) Mittemetalsed materjalid: plastid, tehnokeraamika ja komposiitmaterjalid. Definitsioonid, põhilised head ja halvad omadused, mittemetalsete tehnomaterjalide tüüpilised kasutusvaldkonnad. Plastid (plastics) ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis onkas puhtad vaigud (polümeerid) või vaigu ja lisandi sulamid.Plaste kasutatakse pakendina,ehituses,autotööstuses. Head omadused:
Al-Li-süsteemi sulamid. Valusulamid Alumiiniumi valusulamite tüüpilisteks esindajateks on Al-Si-sulamid – silumiinid, mis ei moodusta ega millel ei ole koostises keemilisi ühendeid. Enamkasutatavamad Al-valusulamid sisaldavad 10…13% Si, need on eutektkoostisele ligilähedased sulamid. Reeglina on eutektstruktuur jämedateraline, tehes sulami hapraks. Al-Mg-sulamid – magnaaliumid on väikese tiheduse, suure tugevuse ja plastsusega, hea keevitatavuse, lõiketöödeldavuse ning korrosioonikindlusega. Ent nad on halvasti valatavad, halva soojusjuhtivuse ja madala kuumustugevusega (lubatav töötemperatuur kuni 100 oC). Tähistus Alumiiniumi ja alumiiniumisulamite markeerimisel Eurostandardite järgi kasutatakse kahte tähist: 1) margitähist (see määrab keemilise koostise), mis koosneb tähttähistest: EN-AW-… deformeeritavate sulamite korral, EN-AC-… valusulamite korral, millele järgnevad põhikomponendi – alumiiniumi keemiline sümbol Al ning põhilisandite
a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si-sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel (sele 1.42) tõuseb duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad. 25) Alumiinium ja tema valusulamid. Kasutamine.
paljude tehnomaterjalide põhikomponent. Samas neist mõlemaist valmistatakse ka ehteid. Ni on hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes. 4 Niklisulamid Alumiinium (Al) Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Sulamistemperatuur 660 ºC Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida Väga hea korrosioonikindlus kasutatakse kütteelementides. Hõbevalge metall, hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning
Vaske legeeritakse väga mitmesuguste elementidega. Saadakse palju kasulikke sulameid, millest peamised on: - Cu-Zn-sulamid ehk messingid (valgevased) - Cu-Sn-, Cu-Al- jt sulamid ehk pronksid -Cu-Ni-sulamid 4. Ni ja tema sulamid (ei pea teadma sulamite nimetusi, küll aga põhilisi Ni-sulamite legeerivaid elemente). Supersulamid. Suur osa niklist (u 15% kogutoodangust) kasutatakse legeeriva elemendina terases ja malmis, aga ka mitteraudmetallisulamites. Puhas Ni on suurepärase korrosioonikindlusega alustes, hapetes. Seetõttu kasutatakse teda keemiatööstuse seadmetes ja toiduainetööstuses. Hinna odavnemise eesmärgil kasutatakse niklit tihti õhukese lehena mittelegeerterasest pleki plakeerimisel. Ni kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides: -ehitusterases (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni) - roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20 %Ni) - legeermalmides (1...6% või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni)
29. Duralumiinium - duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2% 2,7% magneesiumi. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. 30. Monelmetall on niklisulam, mis sisaldab harilikult umbes 30% vaske, 23% rauda ja 1 2% mangaani. Võib sisaldada ka kuni 4% alumiiniumi või kuni 5% räni. Monel on hea korrosioonikindlusega. Tal on head mehaanilised omadused 31. . (TiO2) , . 32. Plii tina. Plii on halb soojus- ja elektrijuht.Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenkiirguse vastu. Plii on vastupidav hapniku, vee ja hapete suhtes; mõnel juhul tekib pinnale oksiidikiht, mis ei lase edasistel reaktsioonidel toimuda. Pliid kasutatakse autode jaoks mõeldud akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka
ri; sisepinged kaovad täielikult, saadakse suur plastsus ja sitkus küllaldase tugevuse juures. Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nim. parendamiseks. 19. Alumiinium - maakoore kõige levinum Me, Al on kesksulav (sulamisT=658˚C) kergMe (ρ=2,7Mg/m 3) kuubilise tahkkeske kristallvõrega K12, mis ei ole polümorfne (ei muutu T muutmisel), hea elektri- ja soojusjuhtivusega, hea korrosioonikindlusega. Rm=100…130 MPa, katkevenivus A =30%, eritugevuselt Rm/ρ on lähedane rauale. Hapniku suhtes väga aktiivne, esinede hapendikujul Al 2O3. See kuulub välja paljude mineraalide koostisse (savi, boksiit). Põhiliselt toodetakse me-st Al boksiidist. Esmalt saadakse boksiidist puhas Al-hapend ülejäänud ainete eraldamise teel keemiliste protsesside abil; järgneb elektrilüüs, milleks Al-oksiid lahustatakse sulas krüoliidis Na 3AlF6 ja saadakse Al puhtusega 99,6%
energia neelamise võime kokkupõrkel. Liiklusõnnetuse korral muutuvad terased deformeerudes tugevamaks ja võivad neelata suurema osa kokkupõrkeenergiast kui varem kasutatud pehmed terased. Neid materjale kasutatakse juba ka väikeautodel (VW Polo, Fiat Grande Punto). Selle tulemusel on autokere: (Joonis 1) kõrgele passiivse ohtuse standardile vastav kergem parema väändejäikusega parema korrosioonikindlusega 13 Joonis 1.Erineva tugevusega terase kasutamine Volkswagen Golfi kere valmistamisel Tsingitud plekk võimaldab vähendada kerepleki keskmist paksust (ca 0,8 mm). Uutel mudelitel on tsingitud pleki osakaal keskmiselt üle 70%. Lisaks korrosioonikaitsele paraneb liiklusohutus ja keskkonnasõbralikkus. Vastutusrikaste keredetailide tugevus ei muutu sõiduki kasutamisel koos vananemisega
vedelvoolavuse joodetavate metallide vahelise lõtku täitmiseks. nad peavad tagama liitetugevuse, mis on lähedane ühendavate metallide liitetugevusele. nad ei tohi eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel. nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega. nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele.
Lõõmutamine. Rakendatakse homogeni- Deformeeritavatest, mittevanandatavatest seerivat kui ka rekristalliseerivat lõõmutamist. Esi- sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid mest kasutatakse esmajoones sulami likvatsiooni sisaldavad 1…5% Mn või Mg, olles ca 15% (metalli kristallide koostise ebaühtluse) kõrvalda- tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema miseks. Lõõmutatakse temperatuuril 450…520 °C korrosioonikindlusega. kümneid tunde, jahutatakse õhu käes või koos Deformeeritavatest vanandatavatest sula- ahjuga. Rekristalliseeriv lõõmutamine viiakse läbi mitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), sõltuvalt sulami koostisest temperatuuril 350…500 mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustu- °C kestusega kuni paar tundi kalestumise
nikkel või raud. Eritakistus kõigub sõltuvalt koostisest suurtes piirides 2...50 Ωmm2/m. Kontaktinaterjalid Siin käsitletakse elektriahelaid operatiivselt ühendavate ja lahutavate (kommu-teerivate) ja liugkontaktide materjale. Kontaktid on lülitusaparaatide kõige vastutusrikkamad sõlmed, mistõttu neile esitatakse ka mitmeid erinõudeid, millest olulisemad on hea elektrijühtivus, küllaldane kõvadus, vastupidavus elektrisädemele ja -kaarele ning korrosioonile.Hea korrosioonikindlusega on väärismetallid - kuld, hõbe, plaatina, kuid nad on kallid ja pehmed, mistõttu puhtalt käsutatakse neid ainult erijuhtudel. Rohkem on levinud väärismetallide, eelkõige hõbeda sulamid. Hõbe on normaaltingimustes parim elektrijuht ja üks odavamaid väärismetalle. Ta on pehme, kuid külmtöötlemine muudab teda mõnevõrra kõvemaks. Kuna hõbe on tundlik väävli suhtes, ei ole teda soovitav käsutada keskkonnas, kus leidub väävliühendeid (ka
11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · tihedus: 8,9 g/cm3 · sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi · väga hea korrosioonikindlus · hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused · Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid · kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. · reageerib lahjendatud hapetega · leelistega ei reageeri · konts. HNO3 toimel passiveerub. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse kütteelementides. 12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). · hõbevalge · tihedus: 2,7 g/cm³ · sulamistemperatuur: 660 °C · väga hea korrosioonikindlus · hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused · reageerib paljude lihtainete ja hapetega 2Al + 3I2 = 2AlI3
ei tohi vahelise lõtku täitmiseks. eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. Nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel. Nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega. Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii
ei tohi vahelise lõtku täitmiseks. eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. Nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel. Nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega. Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii
Terase karastamist sellele järgneva kõrgnoolutusega nimetatakse parendamiseks. 19.-20. ALUMIINIUMI PÕHIOMADUSED JA TOOTMINE, SULAMID, LIIGITUS, KASUTAMINE Alumiinium on kesksulav (sulamistemperatuur 659 °C ) kergmetall (tihedus ), kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12), mis ei muutu temperatuuri muutumisel (ei ole polümorfne), hea elektri-ja soojusjuhtivusega (umbes 60% hõbeda juhtivusest), hea korrosioonikindlusega. Tõmbetugevus Rm on 100-130N/ mm 3 (MPa), suhteline pikenemine (katkevenivus) A kuni 30% eritugevuselt on aga lähedane rauale. Alumiinium on maakoore kõige levinum metall, hapniku suhtes väga aktiivne, esinedes üksnes hapendi A l 2 O3 kujul. A l 2 O3 kuulub väga paljude mineraalide koostisesse, nagu kaoliin (savi), boksiit, nefeliin jt. põhiliselt toodetakse metallilist alumiiniumi boksiidist. Esmalt
11. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • tihedus: 8,9 g/cm3 • sulamistemperatuur: 1455 Celsiuse kraadi • väga hea korrosioonikindlus • hõbevalge, läikiv, püsiv õhu ja vee suhtes Omadused- • Ni oksüdeerub alates 500°C NiO tekkega, halogeenidega reageerides tekivad NiHal2 ühendid • kuumutamisel reag. ka teiste mittemetallidega. • reageerib lahjendatud hapetega • leelistega ei reageeri • konts. HNO3 toimel passiveerub. Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse kütteelementides. 12. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). • hõbevalge • tihedus: 2,7 g/cm³ • sulamistemperatuur: 660 °C • väga hea korrosioonikindlus • hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning äärmiselt plastiline Omadused- • reageerib paljude lihtainete ja
Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Keemiliselt on kompaktne nikkel väheaktiivne, õhus püsiv. Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv. Kasutamine: keemiatööstuse seadmeid ja toiduainetetööstuses. Elektrolüütpindena teiste metallist materjalide puhul. Niklisulamid- Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest tuntud monelmetall, head omadused ilmnevad eriti merevees. Hea tugevus, sitkus, temp. Vastupidav. Ni-Cr tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena. Kasutamine: küttelemendid, merevees, reaktiivlennukid, kosmosetehnika. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Alumiinium on suhteliselt pehme, vastupidav, kerge, plastne ja hästi sepistatav metall mille värvus varieerub hõbedasest mattja hallini, olenevalt pinna karedusest
kuubiliselt heksagonaalsele jne. Samuti suureneb WC lahustuvus koobaltis (kuni 5%), kasvavad termilised survepinged karbiidis. 42 3. KERMISTE OMADUSED Kaasajal peavad materjalid töötama sageli kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes (happelistes ja alustelistes) ning abrasiivsetes keskkondades. See esitab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Nad peavad olema suure kuumuspüsivuse ja korrosioonikindlusega ning kulumiskindlusega. Nendele tingimustele vastavad kõige paremini kõvasulamid e. kermised. Suurima tugevusega ja kulumiskindlusega normaaltingimustes on WC-Co kõvasulamid. Kuid nad pole korrosioonikindlad ja seetõttu pole nad sobivad töötamiseks kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes keskkondades. Seepärast on viimasel ajal kasvanud huvi titaan- ja kroomkarbiidi baasil kermiste vastu. Nad ületavad kuumuspüsivuselt ja korrosioonikindluselt WC-Co kermiseid kümneid kordi,
Tavalisandid: Räni, mangaan,Väävel, fosfor, Lämmastik, hapnik ja vesinik. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt. Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid elemente sisaldavad terased. Vasesulamid _messing ehk valgevask (Cu - Zn) _pronks (Cu - Sn) _melhior (Cu - Ni) _uushõbe ehk alpaka (Cu - Ni - Zn) Niklisulamid _ Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu-sulamitest tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2:1. _ Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida kasutatakse kütteelementides. Alumiiniumisulamid _ Deformeeritavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg-sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). _ Alumiiniumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al-Si-sulamid silumiinid
boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja
Kasutatakse laevaehituses. · Messing vase ja tsingi (<45%) sulam. Oksüdeerub vähem kui vask, suurema tugevusega. Kasutatakse laevanduses, masinaehituses, valmistatakse elektriseadmete kleme, kontakte, elektroode, traati. · Babiit vase, tina, plii ja antimoni sulam. · Uushõbe vase, nikli (15%) ja tsingi (20%) sulam. Heleda värvusega, ei korrodeeru õhus. · Melhior vase, nikli (30%), mangaani (1%) ja raua (0,8%) sulam. Suure korrosioonikindlusega. Allumiinium plastne ja mitte eriti kõva, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Allumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad jagunevad termiliselt töödeldavateks ja mittetöödeldavateks. · Durallumiinium allumiiniumi ja vase (>5,5%) sulam, · Silumiin allumiiniumi ja räni (8-14%) sulam, · Kõik allumiiniumisulamid kaotavad 300ºC juures oma kõvaduse,
Puhas nikkel on plastme, hästi töödeldav ja korrosioonikindel metall. Suur osa niklist kasutatakse legeeriva elemendina terastes ja malmides, aga ka mitterauasulamites. Niklit kasutatakse ka puhta metallina. Ta on suurepärase korresioonikindlusega alustes, hapetes ja siit tulenevalt kasutatakse seda keemiatööstuse seadmeis ja toiduainetööstuses. Kuigi niklil on suurepärane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi või molübteeniga legeeritud nikli sulamites. Parima korrosioonikindlusega on tuntud monelmetall, milles nikli ja vase vahekord on 2.1. Nikli-kroomi sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidega, mida suurest elektritakistusest tingituna kasutatakse kütteelementides. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad niklisulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all.Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud niklisulamid -hastelloid.Niklisulameid võib jagada kahte gruppi.:homogeenseteks
Kroomterased sisaldavad reeglina ka süsinikku 0,1-0,4 % mis võimaldab neid karastada, tõstes sellega ka terase tugevust ja kõvadust. Neid kasutatakse detailide valmistamiseks, mis töötavad agressiivses keskkonnas: noad, laagrid, vedrud jm. Süsinik mõjub negatiivselt korrosioonikindlusele, moodustades kroomiga karbiidid ja vähendades sellega kroomi osa, mis lahustub rauas. Kroomteraste termotöötlus ja saadavad omadused tuuakse tabelis 22.7. Terased 08X17T on suure korrosioonikindlusega ja kasutatakse ilma karastamiseta. Terased 15X25T ja 15X28 kasutatakse peamiselt nagu kuumuskindlaid (ahju muhvlid, termopaaride kestad) tööks temperatuuril 1050-1150 0C. Tabel 22.7 Roostevaba teraste termotöötluse reziimid ja mehaanilised omadused. Temperatuur, Mehaan ilised omadused 0 Terase C mark Karast
boksiidid ja alumiiniumitööstuse jäägid. Toodetakse antud tsementi Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias. Aluminaattsement on vees kiiresti kivistuv, kõrge tugevusega sideaine, mida saadakse alumiiniumoksiidi sisaldava tooraine põletamisel koos lubja või lubjakiviga ning sellele järgneva peenjahvatusega. Suure eksotermiaga, madala leelisekindlusega, tundlik kivinemistingimuste suhtes. Eeldab keskkonna temperatuuri hoidmist <250C. Suure korrosioonikindlusega sulfaatsetes, kloriidsetes, süsihappelistes jt mineraliseeritud vetes. Põhjuseks on tema suur veetihedus ja tihedus, samuti aga puuduvad temas vees kergesti lahustuvad mineraalid. Kasutatakse: põhiliselt kiiretel avariitöödel, laevadel, talvisel betoneerimisel, kuumakindlate betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. Kiirestikivineva ja kõrge tugevusega tsemendina võiks ta leida suuremat kasutamist, kuid tema toorained on kallid ja
Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks. Messing (ehk valgevask) - Cu ja Zn (kuni 45%) sulam. Messingid jaotatakse survega töödeldavaks ja valu messinguks. Melhior – Cu + Ni (30%) sulam, mis sisaldab 1% piires mangaani ja 0,8% rauda. Suure korrosioonikindlusega. Uushõbe – Cu + Ni (15%) + Zn (20%), heleda värvusega. Ei korrodeeru õhus. Lisandid Zn, Ca ja Ni, Pb, Al eriti Fe, Si, Ph suurendavad vase eritakistust kuni 50% võrra Zn – suurendab haprust, kuid Al, Mn, Ni, Si vähene( kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi.
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
annaabi.ee 
