Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Keemiline korrosioon Elektrokeemiline korrosioon Biokorrosioon Korrosiooni kaitse: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). · Mittemetalsed kaitsekatted
tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise eest. Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO 3, mis on tugev materjal ning takistab mitmetel tingimustel korrosiooni • Korrosioonikindlad sulamid - Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras KORROSIOONI KAITSE • Korrosioonikindlad metallkatted - Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine)
Biokorrosioonist võivad osa võtta bakterid, seened, vetikad jm. Rauabakterid toituvad anorgaanilise päritoluga süsinikuühenditest, peamiselt süsinikdioksiidist. Elutegevuseks vajaliku energia ammutavad nad raud(II)ühendite oksüdatsiooniprotsessist raud(III)ühenditeks. Mikroorganismide elutegevusvajadused (happed, leelised, peroksiidid jm.) suurendavad keskkonna mõju metallidele. Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
mineraalsoolasid, gaase, orgaanilisi ühendeid, seal elab ka mitmesuguseid taimi ja loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. Korrosioonivastane kaitse 4 Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
Temast valm termopaare Manganiin- sisaldab 3% niklit ja 12% mangaani. Ta on suure elektrieritakistusega sulam, millest valm elektrikuumutusseadmete kütteelemente. Konstantaan- sisaldab 40% niklit ja 1,5% mangaani. Kasut samuti elektriliste kuumutusseadmete kütteelementide valm. Pronks on kitsamas mõttes vase ja tina sulam. Laiemas mõttes nimetatakse pronksideks vase sulameid teiste metallidega, välja arvatud tsink (vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks). Pronksid on korrosioonikindlad heade valu-ja antifrikatsiooniomadustega ning hea lõiketöödeldavustega.Mehaaniliste omaduste tõstmiseks ja eriomaduste tagamiseks pronkse legeeritakse raua,nikli,titaani,tsingi ja fosforiga.Mangaan suurendab korrosiooni kindlust , nickel plastsuse, raud tugevuse. Alumiiniumpronksid- sisaldavad 4-11% alumiiniumi nad on korrosioonikindlad ning heade mehaaniliste ja tehnoloogiliste omadustega, neid saab hästi survetöödelda.
Teise meetodi puhul ühendatakse kaitstav pind aktiivsemast metallist plaadiga ehk protektoriga, mis on galvaanipaaris lahustuvaks anoodiks. Aktiivsem metall (protektor) oksüdeerub, vabanenud elektronid liiguvad kaitstavale metallile, millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektor on täielikult oksüdeerunud. Protektoranoodi kasutatakse näiteks elektriboilerite terasest anuma kaitseks. 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 1. Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. 2. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast
sinakaks. Tina ja plii korrosioon Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Korrosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Kaitse korrosiooni eest Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: 1. Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate (lisanditega manustatud) metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. 2. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). 3. Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast
loomi, kes oma elutegevusega avaldavad metallidele toimet. Korrosioon pinnases sõötub eeskätt pinnase füüsikalis- keemilistest omadustest. Väga korrodeeriva toimega on happelised mullad (eriti turba- ja soomullad) ,Tunduvalt vähemaktiivsed on liivmullad. 5 Korrosioonivastane kaitse Korrosiooni vähendamiseks rakendatakse järgmisi võimalusi: Korrosioonikindlad sulamid. Teras muutub korrosioonikindlaks legeerivate metallide mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. Korrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Mittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga
· Termodünaamiliselt reageeriv. Leidumine ja füsioloogiline toime · Looduses laialt levinud, kuid ainult ühendeina. · Nt ; ilmeniiti kaevandatakse Edela- Norras. · Leidub vääriskivides, elusorganismides, pinnases ja taimedes, jõgedes ja järvedes, vees, liivas jm. · Ti osaleb immunoloogilistes protsessides. · Toidu ja joogiga saab inimene ööpäevas 0,8 mg Ti. Kasutamine · Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. · Titaaniühendeid kasutatakse keraamika- , kiudaine- ja kummitööstuse ning ehete valmistamiseks. · Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mis on keemiliselt koostiselt titaan(IV)oksiid. Teda tarvitatakse värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Esinemisvormid e maagid · Rutiil, mis on ·
4Al +´3O2 = 2Al2O3 *Elektrokeemiline korrosioon – kõige levinum korrosiooni liik. Võib esineda niiskes õhus, maapinnas, vedelates keskkondades. Toimub siis, kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega. Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub(hävineb). Korrosioonikaitse *Korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras *korrosioonikindlad metallkatted – kroomimine,nikeldamine,tsinkimine jne *mittemetalsed kaitsekihid- värv,lakk,email,õli jne *protektorkaitse-kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. *korrosiooniinhibiitorid *inhibiitor-aeglustaja. Mittemetallid ja nende ühendid.
aja möödumisel muutuda tervenisti rauaroosteks. Raua roostetamine on redoksreaktsioon, mille puhul raua aatomid oksüdeeruvad, raud ise on redutseerija. KORROSIOONIKAITSE Raua roostemine ei põhjusta ainult metallikadu, vaid ka roostetanud seadmete (raudteesillad, veetorustik, jõuseadmed jm.) uuendamiseks vajalikku tööjõukulu Raua roostetamise vältimiseks või vähendamiseks kasutatakse järgmisi viise: 1. Korrosioonikindlad sulamid- kroomi lisand muudab terase roostevabaks. Kindlasti on kõik näinud laua- või taskunoa teral kirja ,,stainless steel" (roostekindel teras) või ,,rostfrei" (roostevaba). Need terased ei roosteta. 2. Metallkatted- korrodeeruva või roostetava metalli pinnale kantakse korrosioonikindlama metalli kiht. Nii kantakse raudplekile õhuke tinakiht. Autode dekoratiivliistud on kaetud kroomikihiga, mis kaitseb roostetamise eest ja annab nägusa välimuse. Samadel
Titaan on hõbevalge, plastne, tugev ja korrosioonikindel metall. Ta on keskmise aktiivsusega metall. Tema sulamistemperatuur on 1668 kraadi C, keemistemperatuur on 3287 kraadi C ja tihedus 4,505 Mg/m3. Õhu toimel titaan ei oksüdeeru, sest tiheda ja vastupidava oksiidikihi tekkimise tõttu ta passiveerub. Kuumutamisel reageerib titaan halogeenide, vesiniku ja süsinikuga. Kasutamine: Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasutatakse titaani ja seda sisaldavaid sulameid ka arstiriistade valmistamisel ning toiduaine-ja keemiatööstuses aparaatide valmistamiseks. Titaani kasutatakse ka breketite valmistamisel, mida kasutavad tänapäeval väga paljud inimesed, et oma hambaid ühte ritta saada. Nendes kasutatakse enamasti titaani sellepärast, et see materjal on väga vastupidav.
Tabel 2. [1] Ehitustööde kvaliteet Puhastusseadmed tuleb projekteerida ja ehitada kasutusajaga 30-50 aastat. Ette on nähtud, et puhastusseadmed töötavad ööpäevaringselt siis on lubatud ainult vaid mõnetunnised töökatkestused seadmetel ja puhastusjaama ruumides. Sellest tulenevalt peavad olema tööde kvaliteet kõrge. Kõigi seadmete pinnad peavad olema korrosioonikindlad ning ka vastama toiduainetööstuse standardile. Hoone vundament tuleb rajada nii, et vundament tohib vajuda võimalikult minimaalselt. Vundamendi projekteerimisel on eriti oluline jälgida põhjavee taseme kõikumist, ning sellest tulenevalt konstruktsioonid teha nii, et vajumisi oleks minimaalselt. Veekindla betooni valu peab vastama projekteeritud tingimustele, peab olema täpne ja puhas. Valupindade kvaliteedist oleneb seadmete hilisem puhtus ja hoolduse vajadus. Veetihedad rajatised
Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge aktiivsemast metallist plaadike: moodustub galvaanielement, milles korrodeerub aktiivsem metall. Sel juhul metallplaat korrodeerub, põhimetall aga säilib. Protektorkaitset rakendatakse näiteks laevakerede kaitseks: rauast laevakerele kinnitatakse Zn - protektor. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- või emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. Korrosiooni aeglustite kasutamine Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. Kasutatud kirjandus www.tlu.ee/~kertm/.../METALLID%20PRAKTIKAS.doc http://web.zone.ee/metallityy/METALLID/yldteavetmetallidest_5.html Erialase keemia konspekt
Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel (nt tsellofaan). Sünteetilised polümeerid on aga inimeste enda loodud. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Sünteetilised liimid, lakid ja värvid ka põhinevad polümeeridel. Tänapäeval paljude traditsiooniliste materjalide asemel edukalt kasutatakse plaste, sest neil on madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega madalam energiakulu, nad on kergemad, odavamad ja korrosioonikindlad. Erinevaid plaste inimesed kasutavad nii igapäevases elus kui ka tööstuses ja ehituses. Temperatuurile vastupanu järgi jaotatakse plastid termoplastideks ja termoreaktiivideks. Termoplastid on lineaarsed või vähehargnenud makromolekulid, mis toatemperatuuril on jäigad ja muutuvad kõrgematel temperatuuridel pehmemaks ning deformeeritavamaks. Termoplaste on võimalik korduvalt vormida, viies materjali soojendamisel sulaolekusse ja jahutamisel uuesti tahkestada
mõjul. Kõige tuntum on kroomi sisaldav roostevaba teras. lKorrosioonikindlad metallkatted. Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). lMittemetalsed kaitsekatted. Metalli välispind isoleeritakse ümbritsevast keskkonnast õli-, värvi-, laki- ja emailikihiga. Korrosioonikindlad on metallkeraamilised ja fosfaatkatted. lKorrosiooniinhibiitorid. Inhibiitorid aeglustavad korrosiooniprotsessi. Korrosiooni vähendava toimega on naatriumnitriti, naatriumkromaadi ja naatriumfosfaadi lahused, mida kantakse vesilahusena esemete pinnale või immutatakse nendega paber, millesse ese pakitakse. lProtektorkaitse. Protektorkaitse puhul kinnitatakse korrodeeruva metalli külge
võib olla igavene. Teine alumiiniumi puudus materjalina on selle soojustundlikus. Erinevalt terasest hakkab alumiinium sulama enne punaselt hõõgumist. · AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks · AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) · AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus · AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus · AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad · AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. · AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Sulfaadid- Alumiiniumsulfaati toodetakse iga aasta miljardites kilogrammides. Umbes pool toodangust kasutatakse veepuhastuses. Ülejäänud kasutusalad on paberi tootmine, toidulisandid, tulekindlus tooted ja naha parkimine. Oksiididid- Üldine enamus alumiiniumoksiidi toodangust läheb ümbertöötlemisele alumiiniumiks
Kahe metalli vahel tekib galvaanielement ning aktiivsem metall korrodeerub (hävineb). Bioloogiline korrosioon. Korrosioonist võivad osa võtta ka bakterid, vetikad, seened jne. Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad metallide oksüdeerumisprotsessist. Lisaks sellele avaldavad metallidele mõju ka biokorrosioonil tekkivad mikroorganismide elutegevussaadused(happed, alused jne.). Biokorrosioonist on eriti ohustatud laevad ja veesolevad metallkonstruktsioonid. Korrosioonikaitse korrosioonikindlad sulamid- näiteks roostevaba teras korrosioonikindlad metallkatted- kroomimine, nikeldamine, tsinkimine jne. mittemetalsed kaitsekihid- värv, lakk, email, õli jne. protektorkaitse- kaitstava metalli külge kinnitatakse aktiivsemast metallist plaat. Tekib galvaanielement, plaat hävineb ning põhimetall säilib. 6 Mittemetallid Aatomi ehitus
Titaani saadakse teda sisaldava maagi ja süsiniku segu klooriga töödeldes ning tekkinud vedelat titaan(IV)kloriidi metalliga, näiteks magneesiumiga, harvem naatriumiga, redutseerides. Ka inimorganis on titaani, seda nimelt 20 mg, kõige rohkem on põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaani tarvitatakse legeeriva lisandina alumiiniumi, vanaadiumi, molübdeeni, kroomi jmt. elementi sisaldavate sulamite valmistamiseks. Titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad. Neid tarvitatakse konstruktsioonimaterjalina raketi- ja lennutööstuses, laevaehituses. Lisaks sellele kasutatakse titaani ja seda sisaldavaid sulameid ka arstiriistade valmistamisel ning toiduaine-ja keemiatööstuses aparaatide valmistamiseks. Titaani kasutatakse ka breketite valmistamisel, mida kasutavad tänapäeval väga paljud inimesed, et oma hambaid ühte ritta saada. Nendes kasutatakse enamasti titaani sellepärast, et see materjal on väga vastupidav. Titaani kasutatakse ka mitmete
Nõuded põrandatele, seintele ja ukse pindadele: - pind peab olema heas korras - kergesti puhastatav - vajadusel desinfitseeritav Lagi peab olema hooldatav, tolmuvaba Aknad ja uksed peavad sulguma tihedalt: vajaduselkaetud putukavõrkudega. Seadmetele ja töövahenditele esitatavad nõuded: pinnad peavad olema siledad kergesti puhastatavad, pestavad kaitsma toiduaineid saastumise eest võimalikult vähe hooldust vajavad ilma varjatud kohtadeta mittetoksilised purunemiskindlad korrosioonikindlad Toiduhügieeni kümme kuldreeglit: 1. Pese kindlasti käsi enne töö alustamist köögis ja alati pärast wc kasutamist, samuti üleminekul ühelt tööoperatsioonilt teisele 2. Kontrolli, et vigastused kätel jm (sisselõiked, haavad) oleks kaetud veekindla plaastriga 3. Igast tervisehäirest (eriti nahalööbed, nohu, köha, seedehäired) teata tööde korraldajale. Ära kunagi köhi või nuuska toidu kohal 4. Hoolitse naha puhtuse eest. Kanna ainult puhast tööriietust 5
valmistamiseks. Vaseniklisulamid Vaseniklisulamid on tugevad ja plastsed ning suureprase korrosioonikindlusega ja heade elektriliste omadustega. Cu-Ni-sulamite joonpaisumistegur Ni-sisaldusel 40...50% on nullilhedane, samas elektrieritakistus aga maksimaalne. Vga vike joonpaisumistegur peaegu ei muutu kuni temperatuurini 500 °C, mistttu konstantaanina tuntud Cu-Ni-sulamit (55% Cu, 45% Ni) kasutatakse elektri- ja tppisseadmeis, kus esinevad suured temperatuurikikumised. Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vhesel mral Fe ning Mn, mistttu nad on psivad merevees. Vaseniklisulam CuNi25 on tuntud mndimetallina mndimelhiorina. Teisteks nimetatud vaseniklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushbedana e. alpakana. Uushbe on vga plastne sulam, mille philine kasutusvaldkond on juveelitstus Niklisulamid
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina
valmistamiseks. 11 Materjalitehnoloogiate rakendamine uutes materjalides (II) • Nanotehnoloogiate rakendamine uutes materjalides: • nanostruktuursed süsinikmaterjalid; • mikro- ja nanofiibrid; • komposiitmaterjalid; • haruldased muldmetallid; • energiatehnoloogiate materjalid. • Pinnakattetehnoloogiate rakendamine funktsionaalsete pindade valmistamiseks: • korrosioonikindlad pinnakatted; • kulumisvastased pinnatehnoloogiad; • elektrooptilised pinnakatted; • multifunktsionaalsed pinnakatted, sh biotehnoloogilised pinnakatted (antibakteriaalsed, bioühilduvad jne). (Arengufond, 2014) 12 Aitäh kuulamast! 13 Kasutatud allikad • http://www.stat.ee/90538 • http:// ns.arengufond.ee/ressursside-vaarindamise-raport/mater
Ligikaudu 40%toodangust kasutatakse Ta-pulbrina elektrolüütkondensaatorites jm elektroonikas,20-25% karbiididena kõvasulamites ja 15-20% lisandina sulamitele(peamiselt vääristerastele).Tantaal talub nii kõrgeid kui ka madalaid temperatuure,on mehhaaniliselt püsiv temperatuurini 1500-1600 kraadi.Sulam 90% Ta+10%W säilitab suure tugevuse isegi kuni temperatuurini 3300kraadi. Ülejäänud osa Ta-toodangust kasutatakse elektronlampide detailides,keemiatööstuses(korrosioonikindlad katted),meditsiinis proteesimisel(sobib hästi bioloogiliste kudedega),filjeeride ja raketidüüside materjalina,keemialabori nõude valmistamisel jm. Tuntud on ka keerulisemad segaühendid :niobaat-tantalaadid,titanaatniobaa-tantalaadid jmt. Ta O tantaaloksiid(ditantaalpentaoksiid) on värvusetu rasksulav, st 1787 kraadi) kristallaine,tähtsaim Ta-ühend .Ta O ei lahustu vees ega reageeri hapetega, v.a HF ,millega moodustab heksafluorotantaalvesinikhappe.
Maandamiseks on vaja maaga kontaktis olevat juhtivat osa e. maanduselektroodi ning üht või mitut juhti e. maandusjuhti. Maanduselektroode võib olla üks või mitu, mis ühendatakse omavahel kokku. Eesti keeles kasutatakse nii ühest kui ka mitmest elektroodist koosneva süsteemi kohta terminit maandur. Maanduselektroodid võivad olla rõhtsad või vertikaalsed. Maanduselektroodid valmistatakse enamasti tsingitud terasest, harvem vasetatud või roostevabast terasest, sest nad peavad olema korrosioonikindlad. Peale eelkirjeldatud tehismaandurite võidakse kasutada ka loomulikke maandureid - puurkaevutorusid, ehitiste pinnases paiknevaid metalltarindeid, õhuliinimastide vundamente jms. Maanduselektroodid ei pruugi paikneda ainult pinnases, vaid ka nt betoonis või muus materjalis, mis pinnasega kokku puutub. Eriline koht selliste maandurite seas on vundamendimaanduritel, mis paiknevad ehitiste vundamentides. Elamute paigaldisemaandusena kasutatakse Euroopas nüüdisajal peaaegu
(Joonis 3). Väga kuumuskindel ning tänu sellele kasutatakse seda materjali gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades. [1, p. 210] Joonis 3. Turbiiniratas [7] 7 2.4. Inkonell Koosneb 80% niklist, 14% kroomist, 2% rauast ja teistest elementidest (Joonis 4). Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad. Peale nende on ka korrosioonikindlad mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskkondades jm. Kasutatakse keemiatööstuse seadmetes ja elektrikeeduelemendina. [1, p. 210] Joonis 5. Väljalaskekollektor [8] 8 KOKKUVÕTE Väga otstarbekas metall, mille kasutusala on väga laiahaardeline. Peamine kasutusala on keemiatööstuses seadmete valmistamisel
Prodektor pidevalt hävib, metallkonstruktsiooni korrosioon aga praktiliselt lakkab. Elektrokeemilist meetodit metallide kaitseks korrosiooni eest kasutatakse vee all või maa sees asuvate konstruktsioonide puhul. ( torustik, kaablid, vaiad jne ) 4) Korrosioonikindlate sulamite kasutamine. Korrosioonikindlaid sulameid saadakse mitmesuguste lisandite sisseviimisel metalli. On tuntud paljud korrosioonikindlad sulamid, eriti suurt tähtsust omavad nn. Roostevaba terased s . o . kindla hulga kroomi ja nikli sisaldusega teras.
Jodiidid: LiI · 3H O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO , Li O, Li O Sulfiidid: Li S Seleniidid: Li Se Telluriidid: Li Te Nitriidid: Li N 6 Kasutusalad Li kuulub mõnede ülikergete alumiiniumisulamite koostisse, mida rakendatakse lennukiehituses. Liitiumisisaldus muudab vase ja pronksi plastilisemaks. Magneesiumi sulam Li-ga on kerge, tugev ja plastiline. Li ja Be sulamid on mehaaniliselt tugevad ja korrosioonikindlad, kuid väga kerged (tihedus isegi umbes 1 g/cm³). Neid evitakse lennukiehituses. Li kasutatakse ka minipatareides ning akudes elektroodi ja elektrolüüdi koostises. Klaasitööstuses rakendatakse Li-ühendeid sulaklaasi viskoossuse muutumiseks, UV- kiirgust ja röntgenkiirgust hästi läbilaskva klaasi, kuumakindla ja opaalklaasi valmistamisel. Li-ühendite võimet siduda süsinikdioksiidi ja veeauru rakendatakse allveelaevades ja lennukeis õhu regenereerimisel.
Liitiumlisandiga joodetaval pinnal liitiumhüdroksiid (li oh). Hõbedat, vakse, antimoni , tsinki ja kaadiumi sisaldavate joodiste täieliku sulamise temperatuur on 425..660 C. Kuldjoodised Puhast kulda, selle sulameid hõbeda ja vasega kasutatakse joodisena metallehete ja hambaproteeside valmistamisel, elektonlampide ja vaakumaparatuuri tootmisel, molübdeendetailide jootmisel ja grafiidi ühendamisel metallidega. Kuldvaskjoodised on korrosioonikindlad, lenduvate komponentide puudumise tõttu saab nendega joota kõrgvaakumis töötavaid detaile. Tänu kulla ja indliumi sulamite heale märgamisvõimele ühendatakse nende klaasi klaasi või metalliga Plaatinajoodised. Hea märgamisvõime, kõrge sulamis temp.ja vastupidavus oksüdeerumisele võimaldavad plaatina ja selle väärissulamitega joota kõrgel temperatuuril töötavaid tooteid. Plaatina ja selle sulameid kulla ning hõbedaga kasutatakse molübdeeni
Puhta metallina kasutatakse alumiiniumit vaid siis, kui vastupidavus korrosioonile ja töödeldavus on tähtsam kui tugevus või kõvadus. Mõned alumiiniumi sulamid ·AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks ·AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) ·AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus ·AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus ·AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad ·AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast ·AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Tootmine Tänapäeval toodetakse alumiiniumi Hall-Heroulti meetodil. Alumiiniumi tootmine Alumiiniumi elektrolüüsimine nõuab väga palju energiat. Keskmine energiatarve 1 kg alumiiniumi tootmiseks on 15 kilovatt-tundi. Hall-Heroult meetodil on võimalik toota 99% sisaldusega alumiiniumi.
Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitriidid: Zn3N2 Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Marggraf, 1746 (?), keskajal Elemendi, ühendite kasutusalad: korrosioonikindlad pinnakatted akud, veetorud autodetailid kosmeetika valge pigment Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Tsink inimorganismis: Ainult rauda on inimorganismis mikrobioelementidest rohkem kui tsinki. Tsink on vajalik paljude ensüümide tööks. Tsingita häirub organismi normaalne kasv ja paljunemine. Elementi on rohkesti spermatosoidides, sest Zn on vajalik eesnäärme talitluseks
- pindadelt mustuse ja oksiidide lahustamine ning nende eemaldamine; - kaitsta õhu O2 juurdepääsu ja ära hoida oksüdeerumist; - parandada joodise voolamist piludesse ja nakkumisvõimet põhimetalliga. Selleks kasutatakse kampolit ja tema lahust piirituses (jootevedelik), sulatatud booraksit, tsinkkloriidi vesilahust jt. a) happelised HCl baasil, b) happevabad kampol - glütseriin, c) aktiviseeritud räbustid salitsüülhappe lisandiga. Tina- plii joodised ei ole niiskes keskkonnas korrosioonikindlad. Kaetakse lakiga või värviga. Tinajoodised on tugevad, plastsed, korrosioonikindlad, kasutatakse raadio- ja elektroonikaaparaatide detailide jootmisel. Pehmete joodiste puhul kasutatakse jootetõlvikut - kolbi elektrilist või ääsil kuumutatav (otsik vasara, vardakujulise sablon-fassongkonstruktsiooniga). Kõvadejoodiste saamiseks kasutatakse gaasipõletit, jootelampi või induktsioon kuumutusahju, siis kasutusel pastajoodised.
Nikkel ja tema sulamid. .Titaan ja tema sulamid Titaan on suhteliselt uus konstruktsioonimaterjal. Temas on ühendatud terve rida väga häid omadusi: väike tihedus - kõrge sulamistemperatuur,suur tugevus ,plastilisus, väga hea töödeldavus. Ti sulamid on eriti tugevad. Puuduseks on asjaolu, et kõrgematel temp. keemiliselt väga aktiivne. Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades Väärismetallid :Ag, Au, plaatina ja pallaadium .Omadused: äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; pehmed ja plastilised; kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega.. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas väi-keste voolude juhtmetena ja kontaktidena jne. Ag õhu käes aeglaselt oksüdeerub
keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte jms., sepiseid ja stantsiseid. Magneesiumi valusulamid on hea vedelvoolavusega, mis tagab valandite suure tiheduse ja korrosioonikindluse. Sulamid on kuumustugevad: nad võivad töötada pikaajaliselt temperatuuril 250 °C, lühiajaliselt ka 350 °C juures
a) sulamid, mida termotöötlusega ei tugevdata (mittevanandatavad); b) termotöötlusega tugevdatavad sulamid (vanandatavad). Esimesse gruppi kuuluvad eelkõige Al-Mn-, Al-Mg-sulamid, teise Al-Cu-Mg-, Al-Mg-Si- sulamid. Deformeeritavatest, mittevanandatavatest sulamitest tuntumad Al-Mn- ja Al-Mg-sulamid sisaldavad 1...5% Mn või Mg, olles ca 15% tugevamad puhtast alumiiniumist ja veidi suurema korrosioonikindlusega. Need sulamid on kõrge plastsusega, korrosioonikindlad, hästi stantsitavad ja keevitatavad aga madala tugevusega. Neist valmistatakse kütusepaake, traati, neete. Deformeeritavatest vanandatavatest sulamitest tuntuim on duralumiinium (Al-Cu-Mg- sulam), mille termotöötlus on võimalik tänu vase lahustuvuse muutusele alumiiniumis temperatuuri alanedes (väheneb 5,7%-lt 0,2%-ni). Karastamisele järgneva vanandamise tulemusel ( vt. joonis ) tõuseb duralumiiniumi kõvadus ja tugevusnäitajad, vähenevad aga plastsusnäitajad.
kütteelemenides. Ni-Cr-sulamid on tundtud nimonikina, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all. Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid- hastelloid. Peale kuumuspüsivuse ja tugevuse on nimetatud sulamid korrosioonikindlad ka mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskondades. Titaan Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Tema suhteline sisaldus maakoores on ca 0,6%, see on vähem ainult alumiiniumi (7,5%), raua (4,2%) ja magneesiumi (2,1%) sisaldusest. Kuigi titaan avastati juba 1792. aastal, saadi esimene keemiliselt puhas metall alles XX sajandil. Probleemid titaani taandamisel tema ühenditest on seotud nende äärmiselt suure
Ränipronksid. Tehnikas kasutatavad ränipronksid sisaldavad tavaliselt 3% Si ja on homo- geense ühefaasilise struktuuriga.Räni- pronksid legeeritud väikestes kogustes Mn-ga (kuni 1%). hefaasilisest struktuurist tulenevalt on ränipronksid hästi survetöödeldavad nii külmalt kui ka kuumalt. Vaseniklisulamid Tugevad, plastsed, suurepärase korrosioonikindlusega ning heade elektriliste omadustega Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vähesel määral Fe ning Mn, mistõttu nad on püsivad merevees CuNi25 on tuntud mündimetallina mündimelhiorina. Zn lisamisel saadakse sulam (45...75% Cu; 10...20% Ni; 20...35% Zn), mis on tuntud uushõbedana ehk alpakana (plastne sulam, mida kasutatakse juveelitööstuses) Nikkel Puhas nikkel on plastne hästi töödeldav metall; väga hea korrosioonikindlusega aluste ja hapete suhtes. Suur osa niklist
Tekivad kuumutamise tagajärjel sisemised pinged. Kuna Al sulamispunkt on väga madalal, muudab see töötlemise keevitamise või valmise teel raskeks. Mõned Alumiiniumi sulamid AlSi (silumiin): räni 10..13%, lihtsate detailide valmistamiseks. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni (8...14%) sulameid. Sulamitel, milles räni(10...13%) ja vaske 0,8% või räni(8...10%) magneesiumi 0,3% ja mangaani 0,5%, on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. AlSiCu: vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg: kõrge korrosioonikindlus ja head mehh. omadused, halvem valatavus AlCu: hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi: kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg: duralumiinium; kasutusel alates 1907.a. AlZnMgCu: kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete
Aktiivne metall I ja IIA rühma metallid(KMg), mis reageerivad veega juba toatemperatuuril. Väheaktiivne metall (NiAu) ei reageeri veega Väärismetall keemiliselt väga püsiv metall (Ag, Pt, Au) Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud lahus. Korrosioonitõrje korrosiooni saab vältida, takistades hapniku juurdepääsu metallile või peatades sellest elektronide äravoolu.Rauda ja terast saab kaitsta rooste eest galvaniseerimisel tsingikihiga. Korrosioonikindlad sulamid, metallkatted, mittemetalsed kaitsekatted , protektorkaitse (s.t. et lisatakse põhimetalli hulka veidi aktiivsemat metalli, mis korrodeerub lisandina varem ja nii jääb põhimetall püsivamaks), värvikihid, jt. Molekuli struktuur Üksikside side, kus aatomite vahel on vaid 1 keemiline side (1 ühine elektronpaar). Kaksikside side, kus aatomite vahel on 2 keemilist sidet (2 ühist elektronpaari).
Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Tehnikas kasutatavad magneesiumisulamid on kas hästi kuumvormitavad või valatavad: selle järgi liigitatakse magneesiumisulamid deformeeritavaiks ja valusulameiks. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eri tugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. [7] 6 2. MUSTAD METALLID Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline materjal
ehituses. [3] Al-Zn-sulamites (7xxx) on põhilisteks legeerivateks elementideks Zn ning Mg. Need sulamid on termotöödeldavad ning väga suure tugevusega. Neil on eriti hea sitkusnäitaja. Need sulamid on mehaaniliselt liidetavad. [3] Al-Fe-sulamid (8xxx) väga suure jäikuse ja tugevusega. Kasutatakse näiteks kosmoses. [4] Valusulamites on kõige levinumad silumiinid. Silumiinideks nimetatakse alumiiniumi ja räni 8-14% sulameid. Neil on head valuomadused, need sulamid on ka sitked ja korrosioonikindlad. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Magnaalium sisaldab kuni 12% magneesiumi ja kuni 1% mangaani. Magnaalium on kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav. Alumell on nikli ja alumiiniumi sulam milles 2% alumiiniumi, mangaani ja räni. Suure kuumuskindluse ja elektritakistusega materjal. [5]Kokkuvõte
40. Millised lisandid kütuses põhjustavad korrosiooni? 41. Miks on väävel kütuses kahjulik lisand, aga miks ei saa väävlit kütusest täielikult eemaldada? 42. Mis on tahketeks osisteks kütustes ja mida nad põhjustavad? 43. Kuidas mõjutab kütuseid vee sisaldus ja kuidas vett eemaldada? 44. Defineeri: keemiline korrosioon. 45. Defineeri: elektrokeemiline korrosioon. 46. Mida tähendab mittemetalliline kaitse? 47. Mida tähendab metalliline kaitse? 48. Missugused on korrosioonikindlad sulamid? 49. Mis on inhibiitorid? Nimeta mõni. 50. Mida tähendab protektorkaitse? Too näiteid kasutamise kohta. Vastused: 1. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus, magnetism. 2. Kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus, sitkus. 3. Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus. 4. Korrosioonikindlus, kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus. 5
pürotehnikas ja keemiatööstuses. Korrosioonikindluse poolest jääb magneesium alla alumiiniumile, kuna magneesiumi pinnal tekkiv oksüüdikiht on põhimetallist tihedam ja kergesti pragunev. Magneesium on hästi lõiketöödeldav ja keevitatav, kuid ta pole nii plastne ja ka nii hästi külmsurvetöödeldav kui alumiinium. Magneesiumi deformeeritavad sulamid kuuluvad madaltugevate sulamite gruppi, kuid nad on hea plastsusega, keevitatavad ja korrosioonikindlad. Magneesiumisulameid kasutatakse tänu suurele eritugevusele lennukiehituses, rattavelgede materjalina jm. Neist valmistatakse kuumvaltsimise teel profiile, latte, sepiseid ja stantsiseid. [5] 10 1. Füüsikalised omadused · Aatommass: 24,305 · Sulamistemperatuur: 648,8 °C · Keemistemperatuur: 1095 °C · Tihedus: (20°C) 1,738 g/cm3
Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Kiirlõiketeras on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600C juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga kõvad. Korrosioonikindlad terased on vastupidavad keemilisele ja elektrokeemilisele korrosioonile. Need terased sisaldavad vähe süsinikku. Korrosioonikindlate terastes põhiliseks legeerivaks elemendiks on kroom. Veel lisatakse korrosioonikindluse tõstmiseks terastesse niklit, titaani, mangaani. Näiteks turbokompressorite labades on kroomi ja niklit. Toiduainete tööstuses kasutatakse teraseid , mis sisaldavad kroomi, niklit, titaani ja mangaani. Kuumustugevad ja kuumuskindlad terased.
(teemant)lihvimise abil. 5.5 Elektrilised omadused Enamik keraamilisi materjale on isolaatorid. Eriotstarbelise keraamika hulka võivad siiski kuuluda elektrijuhid, pooljuhid. Keraamilistel materjalidel võivad olla ka para-, ferro-, ja piesoselektrilised omadused. Sõltuvalt vajadusest võidakse omadusi reguleerida koostise, lisandite ja struktuuri kaudu. Keraamilised materjalid on ainsad materjalid mis üheaegselt isoleer- ja korrosioonikindlad materjalid. Võidakse kasutada kondensaatorites, piesolektrilisi keraamilisi materjale kasutatakse ultraheliandurites, mikrofonides, kõlarites, võimendites. 5.6 Magnetilised omadused Püsimagnetile iseloomulikke omadusi saadakse lisaks metallisulamitele (Fe-sulamid, Ni- sulamid, FeNdB-sulamid (neomagnetid) ka keraamilistel materjalidel. Keraamilisi magnetmaterjale kutsutakse ferriitideks (mõiste ei kattu raua ferriidiga). Keraamiliste
Alumiiniumist tellinguid eelistatakse nende soodsa hinna ja hea kvaliteedi tõttu. Teiseks teatakse inovatiivseid fiiberklaasist tellingud, mille põhieelis võrreldes alumiiniumtellingutega on dielektrilised omadused. Tegemist on väga tugevate tellingutega, Koolitus: Tellingud, töölavad mis on sealjuures kergemad kui muud tellingud. Ühtlasi on fiiberklaasist tellingud ja korrosioonikindlad erinevalt alumiiniumtellingutest. Tellingud jagunevad ka tüübilt: moodultellingud, raamtellingud ja ratastel tellingud 2.10 Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite hooldamine ja kontrollimine 2.10.1. Ajutisel kõrgtööl kasutatavate töövahendite konstruktsioon ja seisukord peavad tagama tööde ohutuse. Töövahendeid tuleb hooldada vastavalt kasutusjuhendile. 2.10.2. Tööandja tagab redelite ja tellingute korrasoleku kontrollimise Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999
[10] 1.6.1. Alumiiniumisulamid Järgnevalt toodud alumiiniumsulameid [10] : AlSi (silumiin) – räni 10–13%, lihtsate detailide valmistamiseks AlSiCu – vastutusrikaste valandite valmistamiseks (plokk) AlMg – kõrge korrosioonikindlus ja head mehaanilised omadused, halvem valatavus AlCu – hea valatavus, madalam korrosioonikindlus AlMg, AlMn, AlSi – kasutatakse ilma termotöötluseta, plastsed, korrosioonikindlad AlCuMg – duralumiinium; kasutusel alates 1907. aastast AlZnMgCu – kõrgtugev alumiiniumi sulam (vanandatav) 1.6.2. Alumiiniumsulamite termotöötlus Alumiiniumisulamite tugevdamiseks rakendatakse karastamist ja vanandamist, ebapüsivate struktuuride ja kristallilise ehituse deformatsioonidefektide kõrvaldamiseks ka lõõmutamist. [11] 9
laevaruume. Samuti osalevad nad üldtugevuse tagamisel. Harilikult on tekliehitised ja tekihooned mitmekordsed (välja arvatud pakk). Materjaliks on teras, kuid kaasajal kasutatakse tekihoonetes üha sagedamini kergeid sulameid, mis vähendab laeva kaalu ja viib raskuskeskme madalamale. Kergsulamist tekiehitiste ja -hoonete ühendamisel laevakerega tuleb kasutada spetsiaalseid võtteid kontaktkorrosiooni ärahoidmiseks. Enamasti on see isoleeriv materjal ja korrosioonikindlad ühendused (näiteks korrosioonikindlast metallist poldid plastmass- tüüblites koos isoleerivate seibidega). Joon. 3.29. Tekiehitise ja tekihoone ehitus. Tekiehitise kaared või pardatoed paigutatakse kerekaarte kohale. Tekiehitiste ja teki- hoonete talastik sarnaneb keretalastikuga, kuid on arvestatud mitmesuguste avade olemasolu (luugid, uksed, illuminaatorid, aknad). Tugevaim talastik ja paksem 13
tugevusega ja vedruterased. 27. Millised on tööriistaterased? Tööriistaterased jaotatakse nelja alagruppi: lõikeriista, mõõteriista-, stantsi- ja kiirlõiketerased. 28. Milliseid nõudeid esitatakse konstruktsiooniterastele ning tööriistaterastele? Tööriistateras: kõvadus ja kulumiskindlus; tugevus ja sitkus; soojuskindlus Konstruktsiooniterased peavad olema keskkonnasõbralikud, sitked. Mõlemad peavad olema korrosioonikindlad, soojuspüsivad, tugevad. 29. Mis on teraste termotöötlus? Teraste termotöötlus, nii nagu igasuguse termotöötluse eesmärgiks on metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel. Termotöötlemise teel võib muuta nii terase mehaanilisi, tehnoloogilisi kui ka talitlusomadusi. 30. Mis on teraste lõõmutamine? Lõõmutamine on selline termotöötlemine, kus terast kuumutatakse ettenähtud temperatuurini, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis aeglaselt
Alumiiniumi kasutamine teeb laevakere ligi poole võrra kergemaks, kuigi alumiiniumsulam maksab viis korda rohkem kui teras. Alumiiniumil on parem korrosioonikindlus kui terasel, sammuti tagab alumiinium laevale parema stabiilsuse. Põhiliselt kasutatakse Al-Mg- sulameid, kõige populaarsem on sulam 5000 tüüpi sulameid, mis ei ole kuumtöödeldav ja kasutatakse kuumtöödeldatavat sulam 6000 tüüpi sulamied, mis on tugevamad kuida 2-3 korda vähem korrosioonikindlad kui sulam 5000 tüüpi. Sõige tihedamalt kasutatakse 5083 tüüpi Al-Mg sulamit kerekatmiseks ja 6082 tüüpi sulamit konstruktsiooniks. Alumiinium sulamitel on sama tõmbetugevus kui terastel. [16] Alumiiniumit ei kasutata ainult tankeritel, vaid ka jahtidel, mootorpaatidel ja ka allveelaevadel, palju sportpaadid on tehtud alumiiniumist, kiilust mastini, mis annab neile kiiruse eelise. Hinnanguliselt iga aasta 1-1.2 miljonit tonni alumiiniumit kasutatakse laevaehituseks. [16] 1
annaabi.ee 
