Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Korrosioon - sarnased materjalid

korrosioon, hjustavad, biokorrosioon, mullad, elektrol, ferriit, katted, elektrokeemiline, happed, pliid, tehnikat, turvasmuld, pinnaveed, kroom, torustikes, katteid, rvid, fosfaadid, alluvad, vesilahused, naftasaadused, etised, sulamid, vedelikes, sinik, olemuselt
thumbnail
20
doc

KORROSIOON

Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6

Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Korrosioon

Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Keemilise korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, näiteks kuivas õhus, bensiinis, õlides. Siia kuulub raua korrosioon kuivas õhus (hapnikus). Kõrgematel temperatuuridel tekib raua pinnale oksiidikiht, mis koosneb mitmest oksiidist. Oksiidi kiht on poorne ja habras, sisaldab lõhesid ning on rauapinnaga nõrgalt seotud. Seepärast jätkub korrosiooniprotsess seni, kuni kogu metall on hävinud. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid ja gaasi väljalasketorud.....................................................................................

Keemia
76 allalaadimist
thumbnail
30
ppt

Korrosioon

Uurimistöö teemal: Korrosioon Haljala Gümnaasium 2009 Mis on korrosioon? · Korrosioon (ladinakeelest corrodere) on metallide aatomite oksüdeerumine ümbritseva keskkonna toimel. (vesi, nii kuiv kui ka niiske õhk, erinevad gaasid, lahused jms.) · Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. · Korrosioon sõltub keskkonnast, temperatuurist, mõjuteguridest jms. · Metallide korrosioon on loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. · Korrosioon on redoksreaktsioon, kus metallide aatomid oksüdeeruvad olles ise redutseerijad. · Metallide pinnale tekkiv oksiidikiht, kas kaitseb metalli või hävitab metalli täielikult. · Korrosiooniproduktid on mahult suuremad, kui algne materjal. · Korrosiooni võib jaotada kolmeks : 1. Keemiline korrosioon 2. Elektrokeemiline korrosioon 3. Biokorrosioon

Keemia
64 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Korrosioon

Tallinna Ühisgümnaasium Korrosioon Referaat Manfred Mletsin 9B Juhendaja : Kaja Saage Tallinn 2009 Korrosioon Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm. Metallide korrosioon on metallide oksüdeerumine, mille tulemusena võivad metallisse

Keemia
15 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon Metallide korrosioon on metallide ja nende sulamite soovimatu kahjustamine ümbritseva keskkonna mõjul. Keskkonnas on meil õhk, gaasid, pinnas, vesi, kemikaalid. Ladina keeles tähendab korrosioon (corrosio) puruksnärimist. Metalli korrosioon ehk sööbimine toimub selliselt, et metalliaatom lahustub elektrolüüdi anoodil elektriliselt laetud osakesteks ­ioonideks. Samas vabaneb elektrone, mis liiguvad läbi metalli (elektronjuhi) katoodile. Selle nn. anoodreaktsiooni puhul, mis vastab positiivse laengu liikumisele metallist lahusesse, on tegemist oksüdeerumisega. Metallide korrosioon on alati redoksreaktsioon. Metalli aatomid

Keemia
187 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Korrosioon

Korrosioon Metallide korrosioon – loomulik protsess, sest metallidest tekkivad jälle püsivad ühendid. Korrosiooni liigid: • Keemiline korrosioon – toimub kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Mida kõrgem on t0, seda kiiremini kulgeb. Keemiline korrosioon esineb siis kui metallid puutuvad otseselt kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. • Elektrokeemiline korrosioon – tekib metallidel nende kokkupuutel voolu juhtivate vedelikega (elektrolüütidega). Vask ja allumiinium ei sobi kokku kui elekter neist läbi käib. Allumiinium läheb valgeks pulbriks. Elektrokeemiline korrosioon – redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleva elektrolüüdid. Kuidas korrosiooni vältida? • Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. • Metalsed katted on : Tsink, Kroom, Tina, vask

Materjaliõpe
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Korrosioon

Referaat Tallinn 2009 Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Igapäevaelus korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosioon

Keemia
40 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Korrosioon

Korrosioon Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Mis on korrosioon? - See nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetami- sena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena

Keemia
17 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Korrosioon

Korrosioon Mõiste Korrosioon ehk korrodeerumine enamasti metalli, osaline häving keskonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu Peamiselt metallide oksüdeerumine hapniku toimel Kõige tuntum korrosioon on rooste. 3Fe + 2O2=Fe3O4 Korrosiooni vormid Elektrokeemiline korrosioon Mikroobide korrosioon Kõrgetemperatuuriline korrosioon Materjalide pulbristumine Korrosioon mittemetallides Elektrokeemiline korrosioon Juhtub juhul kui keemiliselt aktiivne ja vähemaktiivne metall satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide kandumine nõrgemale Protsess kiirendab aktiivse metalli korrosiooni Vähem aktiivse korrodeerumine aeglustub või üldse peatub Tekivad enamjaolt aktiivsema metalli oksiidid või soolad Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub

Üldkeemia
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

KORROSIOON

KORROSIOON! Mis on korrosioon? - Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel.Igapäevaelus näeme korrosiooni enamasti raudesemete roostetamisena, aga ka vask- ja hõbeesemete tuhmumisena. Korrosioon jaotatakse kaheks : 1. Keemiline korrosioon, mis toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu, seega mitteelektrolüütides. Näiteks raua ühinemine hapnikuga ilma niiskuse juurdepääsuta. Keemilisele korrosioonile alluvad küttekolde restid, sisepõlemismootori klapid, silindrid, kolvid jt. automootori osad, bensiininõude sisepinnad jne 2. Elektrokeemiline korrosioon, mis on seotud galvaanielementide tekkimisega. See toimub

Keemia
1 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Korrosioon

Korrosioon Korrosiooniks nimetatakse metalli, puidu, mineraalsete ehitusmaterjalide, kivimite, plastmasside ja muu sellise hävimist keskkonna mõjul. Kui ese hakkab korrodeeruma , siis tekib eseme peale korrosiooni kiht. Korrosiooni põhjustavad mitmed tegurid , näiteks: · Temperatuur · Niiskus · Päike · Seened · Putukad · Batkerid On olemas ka erinevaid korrosiooni liike : · Keemiline korrosioon · Elektrokeemiline · Biokorrosioon Mõned metallid, näiteks alumiinium, võivad moodustada korrosiooni takistava oksiidikihi. Raua korrosiooni korral kahjustub raua pind , see väljendub sellest, et metalli sisse tekivad augud ja võib ka metallikihti lahti tulla. ( valemiga Fe2O3 x nH2O ) Metalli korrodeerumist nimetatakse roostetamiseks. Korrosioon võib tekkida nii metallidel kui ka mittemetallidel. Selleks, et metalli kaitsta orrosiooni eest , tuleb metall keskonnast eraldada kas

Keemia
7 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Korrusioon

Korrosioon Referaat Tallinn 2009 Sissejuhatus Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdevoolust, metallis esinevatest lisandites jt

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Metallide korrosioon

Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Metallide korrosioon...................................................................................................................3 Kulla ja hõbeda korrosioon.....................................................................................................4 Vase korrosioon......................................................................................................................5 Tina ja plii korrosioon..........................................................................................

Keemia
101 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Metallide korrosioon

Metallide korrosioon KARL JOHAN LEICHTER & KRISTOFER MÄRTSON Mis asi on korrosioon? Korrosioon on metallide ja nende sulamite hävimine välistingimuste mõjul.  See protsess on äärmiselt ebasooviv nähtus, sest viiendik maailma metallurgiatööstuse toodangust hävib aastas.  Metallide tootmine on keemia seisukohalt redutseerimine, aga korrosioon on keemias oksüdeerimine ja nende energiakulutused ei ühti ehk on energia kadu. Korrosiooni liigid  On olemas kahte liiki korrosiooni – keemiline ja elektrokeemline korrosioon. Keemiline korrosioon  Keemiline korrosioon leiab aset kuivade gaaside toimel ja vedelikes, kus ei toimu elektrolüütilist dissotsiatsiooni. Keemiline korrosioon leidub klooritöösustes ja bensiinimahutite ja paakide sisepindadel.  2Fe + Cl2 → 2FeCl3  https://www

Keemia
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Metallide korrosioon

a muutub Oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, o.a suureneb Redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, o.a väheneb Oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet? Max – Rühmanumber Min – rühma nr. Miinus 8 (mittemetallid) Metallide puhul 0 B-Rühma metallidel enamasti 2 3. Mis on metallide korrosioon (keemiline, elektrokeemiline)? - Metallide korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. - Keemiline korrosioon - otsene redoksreaktsioon metalli ja keskkonnas leiduva oksüdeerija vahel. (Nt: gaaside: hapnik, kloor või vedelikega: bensiin, õli) - Elektrokeemiline korrosioon- toimub metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega. See lahus võib olla looduslik vesi või õhus märkamatu veekiht. (Kulgeb tavatingimustes ning on keemilisest korrosioonist palju levinum.) 4

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
29
ppt

Metallide korrosioon

·PINNASE KEEMILISED OMADUSED ·NIISKUSREZHIIM ·ÕHU JUURDEPÄÄS ·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige paremini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning kui aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete põrkumisest kivikildude vastu. Paekivipõhiseid pinnaseid on üsna kerged, aluselised ja vaba vee äravooluga, on mõnedel neist kõrge kivide kontsentratsioon, mis võib metallesemeid mehhaaniliselt kahjustada.

Keemia
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sulamid ja korrosioon

Metallide hävimist ümbritseva elukeskkonna toimel nimetatakse korrosiooniks. Kõige suuremat kahju tekitab raua ja tema sulamite korrosioon ­ roostetamine. Korrosioon on alati redoksreaktsioon, kuna metalli aatomid loovutavad elektrone. Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga (toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid

Keemia
68 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32

179 allalaadimist
thumbnail
88
pdf

Materjaliõpetus

Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32

Materjaliõpe
59 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Materjaliõpetus

............ 5 Alumiiniumisulamid.............................................................................................. 6 Magneesiumisulamid............................................................................................ 6 Titaani sulamid..................................................................................................... 6 Laagriliuasulamid................................................................................................. 6 Korrosioon ja korrosioonitõrje..................................................................................6 Keemiline korrosioon............................................................................................ 7 Elektrokeemiline korrosioon.................................................................................7 Biokorrosioon........................................................................................................ 7 Polümeermaterjalid.................

Materjaliõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Materjaliõpetus

.............................................3 1.3 Metallide tehnoloogilised omadused..............................................................3 2.Metallid..............................................................................................................4 2.1 Füüsikalised omadused...................................................................................4 2.2 Metallide keemilised omadused.....................................................................4 3. Metallide korrosioon........................................................................................8 4. Plastid...............................................................................................................9 1.Metallid 1.1 Metallide füüsilised omadused · soojusjuhtivus · tihedus · sulavus · värvus · elektrijuhtivus · magneetumus 1.2 Metallide keemilised omadused · Korrosiooni kindlus ­on metalli võime vastu panna niiskuse ja

Auto õpetus
74 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Elektrokeemiline korrosioon

Sissejuhatus KORROSIOON- see nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul

Keemia
96 allalaadimist
thumbnail
80
docx

Keemia ja materjaliõpetus

tseoliidid), millel on võime adsorbeerida oma pinnale lahustest anioone või katioone. Kationiidid – adsorbendid, mis seovad lahustest katioone Anioniidid – adsorbendid, mis seovad lahustest anioone Osaline puhastamine Na-kationiidiga 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). Ülemiste jaama näitel: Vesi võetakse maa-aluse kanali kaudu, kus algab puhastusprotsess. Kanali lõpuosas on mehaanilised võred, mis püüavad kinni veega kaasa tulnud suurema prahi nt kile, kõrkjad, puuoksad ning ei võimalda edasi liikuda suurematel kaladel. Pärast võrehoonet saabub kanal 2-meetrise torusse ja läheb sealt edasi

Keemia ja materjaliõpetus
38 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONIKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2013 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 3 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID 4 3. KORROSIOONIKAITSE 5 4. KORROSIOONITÕRJE 5 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 6 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE 6 7. KOKKUVÕTE 7 8. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS

Maalritööd
17 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Keemia ja materjaliõpetus kokkuvõte

· Tugevad elektrolüüdid ­ ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Nt. HCl, HBr, HI, HClO, HNO, HSO, leelis-, ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH, tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad. · Nõrgad elektrolüüdid ­ lahustamisel vees mittetäielikult ioniseeruud, põhjustavad vähest juhtivust. Nt. HO, NH, HgCl, HgBr, enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, (COOH), happed, HF, HS, HCN, HCO, HPO, mitmealuselised happed II ja eriti III dissotsiatsioonijärgus. · Mitteelektrolüüdid ­ ained, mis lahustuvad vees, kuid ei dissotsieeru, juhtivuse muutust ei esine. Nt. CH5OH, CHO. Vee ioonkorrutis ­ happe lahuses on OH ja aluse lahuses H ioone, mis tekivad vee dissotsiatsioonist. · Standardtingimustel: Kv=1.00·10^-14 . · Puhtas vees: nimetatakse ka neutraalseks lahuseks. Happelises lahuses (CH+ > COH-) ja aluselises lahuses (CH+ < COH-)

Keemia ja materjaliõpetus
214 allalaadimist
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Dots. Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavh�

Keemia ja materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Keemia kordamisküsimused

Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse karbonaatseks kareduseks. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks. 54. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega (vt praktikumi töö). 1. Vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist. Seotakse Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 2. Vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Seotakse tekkinud tugevad happed. 55. Veepuhastusprotsess (tööstuses). 1) vee läbijuhtimine H-kationiidiga kolonnist 2) vee läbijuhtimine OH-anioniidiga kolonnist. Saadakse puhas vesi ­ samane destilleeritud veega 56. Vedelkütused. Vedelkütuseid toodetakse naftast, etanooli saadakse taimede seemnete või suhkrutööstuse jäätmete kääritamisel, biodiislikütust toodetakse taimeõlidest 57. Lahuse mõiste. Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem. 58

Keemia ja materjaliõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Keemia ja materjaliõpetus: eksami kordamisküsimused vastustega

1. Mateeria ja aine mõisted. 11. Tahkete materjalide klassifikatsioon. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja n Tahked materjalid (aluseks keemiline koostis): asjade koguga. 1) metallid; Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. 2) keraamika; Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või 3) polümeerid; püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 4) komposiidid- 2 või enamat materjali koos; 5) kõrgtehnoloogilised nn. "advanced" materjalid-pooljuhid, biomaterjalid, targad ("smart") materjalid, nanotehnoloogilised materjalid. 2. Keemilise elemendi mõiste. Element

Keemia ja materjaliõpetus
116 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Mateeria, ained, materjalid

on suhteliselt ebapüsivad soolad: HgCl2, HgBr2; enamus orgaanilisi happeid: metaanhape (HCOOH), 61. Gaaside lahustuvus vedelikes (Henry-Daltoni seadus). etaanhape (CH3COOH), oblikhape (COOH)2; Gaaside lahustuvus väheneb t° tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Gaasi lahustuvus vedelikus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal. Rõhu 70. Vee ioonkorrutis. kiire vähenemine põhjustab osa gaasimeraldumist lahusest. Seadus ei kehti happe lahuses on OH­ ioone ja aluse lahuses H+ ioone, mis tekivad vee veega reageerivate ainete kohta dissotsiatsioonist.

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist ­ tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud). Homogeenses süsteemis või segus on süsteemi (segu) mistahes osas keemiline koostis ja struktuur ühesugune. Heterogeenne süsteem või segu koosneb kahest või enamast kas keemilise koostise või struktuuri poolest erinevast homogeensest osast (faasist). Arheniuse teooria ­ happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH ­ iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria ­ happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant). Tugevad

Keemia ja materjaliõpetus
309 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis

Keemia ja materjaliõpetus
42 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Konspekt eksamiks

Vt pilet nr 4 Mool ­ (mol) on aine hulga SI ühik, mis sisaldab samapalju struktuuri elemente kui on aatomeid 12 g C-s. Faas ­ on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa, neid eraldab piirpind. Nt liiva ja vee segu koosneb kahest faasist ­ tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). Süsteem ­ on omavahel seotud vastasmõjus olevate objektide terviklik kogum (suletud, avatud või poolsuletud), nt tasakaalureaktsioonis osalevad ained. Vt pilet nr 1. Arheniuse teooria ­ happed on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad prootoni. Alused on ained, mis vesilahustes dissotseeruvad ja annavad OH­ iooni. Rakendamine piiratud ainult vesilahustega. Bronsted-Lowry teooria ­ happed võivad loovutada prootoni, alused võivad liita endaga prootoni. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Hapete ja aluste tugevuse määrab hapete ja aluste dissotsatsiooni (osaline või täielik lahustumine ioonideks) määr (dissotsiatsioonikonstant)

Keemia ja materjaliõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
68
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksam 2014/2015 õppeaastal

 HCl, HBr, HI, HClO4, HNO3, H2SO4,  Leelis ja leelismuldmetallide hüdroksiidid: NaOH, KOH,  Tugeva happe ja aluse reaktsioonil tekkinud soolad Nõrgad elektrolüüdid: lahustamisel vees mittetäielikult ioniseerinud, põhjustavad vähest elektrijuhtivust (H3PO4↔H3O+ + H2PO4- )  Vesi, ammoniaak NH3  Soolad: HgCl2  Enamus orgaanilisi happeid: etaanhape, oblikhape, metaanhape  Happed: HF, H2S, HCN, H2SiO3, H3PO4 Tugevad elektrolüüdid: ioniseeruvad täielikult lahustudes vees. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad.  soolhape (HCl), väävelhape (H2SO4), lämmastikhape (HNO3), kaaliumhüdroksiid (KOH), kaaliumkloriid (KCl), naatriumkloriid (NaCl) 72. Vee ioonkorrutis. Ka vesi on lahuses mõningal määral ioniseerunud: 2H2O↔H3O +OH ehk H2O↔H + OH

Keemia ja materjaliõpetus
147 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun