- valimisfunktioon, teiste riigivõimuorganite legitimeerimine e. valimisfunktsioon. Osaleb kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. - kontrollifunktsioon, juba seadute vastuvõtmine on lahutamatu kontrollifinktsiooni osa. Sarnaselt kontrolliva iseloomuga on riigieelarve. Teeb arupärimisi, uurimiskomisjoni moodustamine ning riigieelarve täitmise aruande kinnitamine. Arupärimisi saab esitada iga riigikogu liige. Korresspondentsi puutumatus Korrespondentsi puutumatus tähendab igaühe õigust vabalt ilma segamiseta teiste inimestega informatsiooni vahetada. Piirangutena tulevad kõne alla pealtkuulamine. Korrespondentsi saladus kehtib kõigi isikute suhtes, seega on salajase kirjavahetuse pidamise õigus ka näiteks kinnipeetavatel. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid kohtu loal kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluse tõe väljaselgitamiseks. Pealtkuulamine ning muud jälitustoimingud.
kas infot levitatakse trükis, Internetis, televisiooni- või raadiosaates, filmi või kunstiteoses. Lisaks arvamus- ja väljendusvabadusele hõlmab sõnavabadus ka infovabadust ehk isiku õigust saada informatsiooni, mis on avalik. Sõnavabadust saab ka teatud juhtudel piirata. Nendeks on juhtumid, kus enda ideede ja arvamuste levitamine võib kahjustada teiste isikute õigusi ja vabadusi, tervist, au ja head nime või avalikkuse huve. Vabadusõiguste alla võib liigitada veel korrespondentsi puutumatuse, mis kujutab endas igaühe vabadust ilma segamiseta teiste isikutega infot vahetada. Riigil ei ole ilma seadusliku aluseta õigus sekkuda isiku sõnumi- või kirjavahetusse, nende sihtkohta jõudmist takistada, samuti on kaitstud e-maili või muud Interneti teel saadetavad kirjad. Õigus kehtib ka kinnipeetavate isikute puhul. Korrespondentsi saladust võib piirata vaid väga erandlikel juhtudel ning kohtu loal, kas
Teine ei ole sellega nõus ning vastab, et tegelikult on õnn see, kui su elus on palju armastust. Kuid kumbal on õigus? Elus on nii, et inimesed tõlgendavad tegelikkust väga erinevalt. Samamoodi oli ka kuulsate filosoofidega, nad mõistsid tegelikkust ehk tõde väga erinevalt. Nt. Rene Descartes'i meelest on tõde see, milles ei saa kahelda. Protagoras arvas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse. Kuna kõik ei mõista tõde ühtmoodi on paika pandud tõeteooriad: tõe korrespondentsi teooria, tõe koherentsi teooria, pragmatismi tõeteooria. Mina pooldan koherentsi teooriat, sest minu arust on väide tõene vaid siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Kui nt. keegi ütleks, et ta nägi hobust pilve peal istumas, siis ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Füüsikaseadus ütleb, et mitte kellelgi pole võimalik istuda pilve peal ning siiani teadsin, et hobused elavad vaid maa
Mis eristab tõde tõekspidamisest? Valisin antud teema seetõttu, et minu arvates on tõde alati tõekspidamisest erinev. Kuna mõisteid tõde ja tõekspidamine on võimalik mõista väga erinevalt, on siinjuures oluline mõista, et tõe all mõistan ma konkreetsel juhul tõe vastavust korrespondentsi tõeteoreetilist käsitlusele ehk tõene on väide, mis on vastab tegelikkusega. Tõekspidamise alla mõistan ma konkreetsel juhul seda, mida keegi tõeks peab. Kui tõde on see, mis vastab tegelikkusele, siis peab see olema nii igal juhul ehk siis olenemata sellest, kes seda ütleb, väidab või mistahes moel seda kirjeldab, peaks tulemus olema üks ja see sama. Sest kui olemas on universaalne/objektiivne tegelikkus, siis sõltumata infokandjast peab tulemus olema vastavuses lähteallikaga.
tegelikult väikesed lapsed seda enamjaolt ei tea. Samuti on maailmas ka inimesi, kes on kas sündides või õnnetuse tagajärel saanud endale raske ajukahjustuse, mille tagajärjel nad ei suuda arvutada kui plaju võrdub mõni lihtne matemaatiline tehe, seega ka matemaatilised tõed on erinevate inimeste vaatenurkadest erinevad ehk suhtelised. Samuti leidsin, et kindlad faktid, mis on tõestatavad, on inimestele absoluutsed tõed . Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsi teooria kohaselt on tõene väide see, mis on vastavuses tegelikkusega. Näitena võiksin tuua, et mina olen sündinud 1994. aastal 7. septembril- see on minu sünnitunnistusel kirjas ning seda saab verifitseerida. Seega see fakt on absoluutselt tõde ja ei tekita kelleski kahtlust. Seega jõudsin järeldusele, et mõistele ,,tõde" ei saa ühtselt ja ainuõigselt vastata, sest tõde saab olla nii suhteline kui ka absoluutne. Ma ei saa öelda, et kõik mis minu arust on tõsi, oleks ka teiste
Inimõigused Urmas Kukk 03.10.2009 Tsiviil- ja poliitilised õigused Õigus era- ja perkonnaelu kaitsele EIÕK art 8 – igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. IÜD art 12 PS §§ 26, 27, 33 ja 43 2 Tsiviil- ja poliitilised õigused Mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus EIÕK art 9 – õigus: - muuta oma usku või veendumusi; - kuulutada vabalt oma usku või veendumusi. IÜD art 18 PS §§ 40 ja 42 3 Tsiviil- ja poliitilised õigused Sõnavabadus EIÕK art 10 – vabadus oma arvamusele ja vabadus saada ja levitada teavet ja
1.6. Sekretär juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusest ja korraldustest, töösisekorraeeskirjadest ja käesolevast ametijuhendist. 2. TEGEVUSVALDKOND 2.1. Juhi ajakava planeerimine 2.2. Sekretäri ametikoha põhieesmärgiks on kindlustada ettevõtte strateegiliste eesmärkide saavutamine läbi efektiivse dokumentatsiooni korraldamise ja info edastamise. 3. PÕHIKOHUSTUSED 3.1. Võtab vastu, jaotab ja toimetab täitjale edasi büroosse saabunud korrespondentsi. 3.2. Kontrollib välja saadetavate dokumentide vormistuslikku korrektsust, vajalike lisade olemasolu ja ettevõtte andmete õigsust ning saadab dokumendid välja. 3.3. Vastab büroo telefonikõnedele ning suunab need vastavatele töötajatele, informeerides alati töötajat helistaja isikust või kõne valdkonnast. Töötaja äraolekul bõroost võtab vastava teate ning edastab selle esimesel võimalusel töötajale. 3.4
• õigus elule (PS § 16); • piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); • õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); • Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); • kutsevabadus (PS § 29 lg 1); • ettevõtlusvabadus (PS § 31); • omandi puutumatus (PS § 32); • kodu puutumatus (PS § 33); • liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); • südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); • korrespondentsi puutumatus (PS § 43); • informatsioonivabadus (PS § 44); • väljendusvabadus (PS § 45); • kogunemisvabadus (PS § 47); • ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus • Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust • Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,
3. Teadmine peab olema alati põhjendatud. Pime usk ei saa olla teadmine. Kas teadmised saavad eksisteerida väljaspool inimest? Jah. Teaduslik teadmine ja argiteadmine -> Argiteadmine on tähelepanek, mis võib kehtida, aga ei pruugi. -> Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt. Täpsuse eelduseks on kasutatavate teadmiste täpsed definitsioonid. Tõde Praeguskes on kujunenud välja kolm traditsioonilist tõeteooriat. 1. Tõe korrespondentsi teooria tõesed on need väited, mis on kooskõlas tegelikkusega. ->väide ,,Lumi on valge, on tõene siis ja ainult siis kui lumi on valge." Paljude üldväidete puhul ongi võimatu kindalaks teha, kas väide on vastavuses tegelikkusega või mitte. -> väide ,,Kõik on surelikud." Selle teooria kohaselt ei saa rääkida väidete vastavuses tegelikkusele väidete mineviku ja tuleviku kohta. See teooria ei ole tõe välja selgitamiseks tõenäoliselt toimuvatte protsesside kohta. Kõikide
Põhiõiguste laialdasele tunnustamisele panid aluse 1948. aastal vastuvõetud ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ning 1950. aasta inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, milles on privaatsuse kaitse vajadus väga selgelt sätestatud. Nn privaatsusõigused koosnevad James Michaeli hinnangul järgmistest elementidest: era- ja perekonnaelu ning kodu puutumatus, füüsiline või vaimne puutumatus, kaitse au ja väärikuse rünnete vastu, oma nime, identiteedi ja isikusamasuse kaitse, korrespondentsi kaitse jj. Selleks, et privaatsusõigust kaasaja ühiskonnas realiseerida on vajalik isikuandmete kaitse. Huvi privaatsuse kaitse vastu suurenes 1960.-1970. aastatel seoses infotehnoloogia arenguga. Võimalus võimsate arvutisüsteemide abil inimtegevust jälgida tekitas nõudmise õigusliku regulatsiooni järele, mis piiraks isikuandmete kogumist ning töötlemist. James Michael on tähelepanu juhtinud
Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Antud paragrahv kaitseb eraleu puutumatust, mis konkretiseerib üldist isiksusõigust. Eraelu laias tähenduses hõlmab ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu ning korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Põhisedaduse § 26 vasteks Euroopa inimõiguste konvensioonis (EIÕK) on artikkel 8, mille kohaselt igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu. Eraelu puutumatusega on lahutamatult seotud isikuandmete kaitse. (Annus 2006, lk 280-281) Andmeid üksikisikute kohta ehk isikuandmeid kogutakse ja kasutatakse paljudes igapäevaelu valdkondades. Üksikisik annab isikuandmeid siis, kui ta näiteks registreerib end raamatukogu
Pragmatismiideaaliks on filosoofia kui kultuurisfääride vahendaja. "Filosoofia ei ole rangelt võttes ei teadus, ei kirjandus ega religioon," ütleb Hillary Putnam. "Filosoofia on omaette modaalsus." Rorty aga lepib filosoofia kui kirjandusliigiga. Pragmaatilise traditsiooni südames peitub spetsiifiline arusaam tõe loomusest. Rorty pragmatismi südames peitub selle idee hülgamine, mis on filosoofiat valitsenud alates valgustusajast. Modernne epistemioloogiline projekt on rajatud tõe korrespondentsi teooriale. Rorty iseloomustab selle teooria eesmärki kui näivuste kattest läbitungimist selleks, et vaadelda asju sellistena, nagu need iseeneses on. Mõõdetuina korrespondentsuse kriteeriumitega on väidetel alati selge tõeväärtus: nad on kas tõesed või väärad. Meie võime avastada nende tõepärasuse, kontrollides, kas nad vastavad reaalsusele, mida nad püüavad kirjeldada. Rorty tunnustab Dewey'd parema suuna kättenäitamise eest. Eelduse, et uskumused
maapiirkondadesse paigaldatakse raadiotelefone, digitaaltehnika arenguga on paranenud side kvaliteet. Mobiilside pealetung on siiski fikseeritud võrgu tarbijaid viimastel aastatel kahandanud, operaatorid näevad täna peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku aga nimetavad telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus aga asendub hoogsalt elektroonilise postiga (e-mail). Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja internetisidet, kaasaskantavaid sülearvuteid (lap-top) ja kommunikataoreid (pihuarvutid). Asutuste kõrval peab täna arvutiside olemas-olu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevates peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja
Seetõttu teen kiire sissevaate teemat puudutavatesse regulatsioonidesse. Laiemalt vaadates mõjutab meid enim Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) ja sellele tuginev Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktika (Nõmper & Tikk 2007: 38). Näiteks sätestab EIÕKi 8. artikkel, et “igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust” ja “võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.” Nimetama peab ka EIÕKi artiklit 10, mis lubab igaühe õiguse sõnavabadusele, kuid lisab, et erandiks on muuhulgas
digitaaltehnika arenguga paranes side kvaliteet. Mobiilside pealetung siiski kahandas fikseeritud võrgu tarbijaid, operaatorid nägid peamise perspektiivina arvuti püsisideühenduste väljatöötamist. Üheksakümnendate aastate algul arendatud tänavataksofonide võrku pidasid telefonifirmad mobiilside pealetungi tõttu mittetasuvaks. (Suurenev tarbimisvajadus, 2003) Paberil kirjade saatmine on Eestis jäänud küll asutuste ametliku korrespondentsi viisiks, erakirjavahetus on aga hoogsalt asendunud elektroonilise postiga. Arvutite ja interneti kasutus on Eestis arenenud jõudsalt, firmade ja asutuste kõrval peab täna arvutiside olemasolu vajalikuks ka enamik vähemalt keskmisel elatustasemel olevatest peredest. Arvutikasutuse arengule on kaasa aidanud riigi ja omavalitsuste loodud avalikud internetipunktid, samuti IT- firmade ja pankade osalusel läbiviidud rahvuslik õppeprojekt „Vaata Maailma”. Vastavalt
•õigus elule (PS §16); •piinamise, julma Või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld(PS §18); •õigusvabaduseleja isikupuutumatusele(PS §-d 20 ja 21); •Perekonna-ja eraelu puutumatus (PS §26); •kutsevabadus(PS §29 lg1); •ettevõtlusvabadus (PS §31); •omandi puutumatus (PS §32); kodu puutumatus (PS §33); •liikumis-ja elukohavabadus(PS §-d 34 ja 35); •südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus(PS §-d 40 ja 41); •korrespondentsi puutumatus (PS §43); •informatsioonivabadus (PS §44); •väljendusvabadus (PS §45); •kogunemisvabadus (PS §47); •ühinemisvabadus (PS §48). Võrdsuspõhiõigus •Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust •Kõik on seaduse ees võrdsed
Eraelu puutumatus Põhiseaduse §26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Laiemas tähenduses hõlmab eraelu ka perekonnaelu. Samuti kaitsevad eraelu kodu puutumatuse ja korrespondentsi puutumatuse põhimõtted. Eraelu puutumatuse tähtsaks osaks on ka isikuandmete kaitse, millega on kaitstud igasugune inimese kohta käiv info. Lisaks sellele kohustab PS § 26 esimene lause riiki kaitsma üksikisiku perekonna- ja eraelu kolmandate isikute rünnete eest. Riigi selline kohustus tuleneb PS § 13 lg 1 esimeses lauses „Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele” sätestatud üldisest kaitseõigusest. Igaühel on samuti õigus ise otsustada oma seksuaalelu üle
vaba valik. Väärtused: – Läbipaistvus – avaliku võimu läbipaistvuse suurendamine – Vastutus – otsustest ja protsessidest teadlikolek; võimuteostamise “valvamine” – Autonoomia – enesemääramisõigus; eneseteostamine, väljendusvabadus – Inimväärikus – õigustest kinnipidamine; väärikuse kaitsmine; isikuandmete kaitsmine – Privaatsus – eraelu puutumatus; korrespondentsi saladus; isikuandmete kaitsmine – Tõesus – andmete kontrollimine ja parandamine; – Usaldus – seotud konfidentsiaalsusega 3. Eetikakoodeksite roll. Võimalikud probleemid Eesti ja teiste riikide näitel. Eesti eetikakoodeks on aktsepteeritud kõikide Eesti meedia organisatsioonide poolt ning mõlemad pressinõukogud teevad õigusmõistmist selle alusel. Selle eetikakoodeksi iseärasuseks on asetada ajakirjanduse kvaliteedi eest
· õigus elule (PS § 16); · piinamise, julma või väärikust alandava kohtlemise ja karistamise keeld (PS § 18); · õigus vabadusele ja isikupuutumatusele (PS §-d 20 ja 21); · Perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26); · kutsevabadus (PS § 29 lg 1); · ettevõtlusvabadus (PS § 31); · omandi puutumatus (PS § 32); · kodu puutumatus (PS § 33); · liikumis- ja elukohavabadus (PS §-d 34 ja 35); · südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus (PS §-d 40 ja 41); · korrespondentsi puutumatus (PS § 43); · informatsioonivabadus (PS § 44); · väljendusvabadus (PS § 45); · kogunemisvabadus (PS § 47); · ühinemisvabadus (PS § 48). Võrdsuspõhiõigus · Võrdsuspõhiõigus on isiku õigus sellele, et teda ei koheldaks ebavõrdselt, võrreldes nendega, kes on samasuguses olukorras, ilma et ebavõrdseks kohtlemiseks eksisteeriks mõistlikku põhjust · Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,
Väike pitsat - väiksemate asjade puhul, omad alaliigid. Sekreet - esialgu kontrolliv ja salastav või kontrapitsat, 14. sajandist läks tasakesi käibesse kui väike pitsat, ühtlasi endiselt kontrapitsat. Üksi ei olnud avalike asjade puhul piisav. contrasigilla - kontrapitsat, esialgu müntpitsatid, ühesuurused, kahepoolne, kumbagi poolt hoiti eraldi. Kontrapitsatil võib esimese poole kiri edasi minna vms, üksi ei kehti. signet - valitseja isikliku korrespondentsi pitseerimiseks, peamiselt sõrmus. Võib olla lisatud suurele pitsatile kui märk valitseja isilikust osalusest. 15. sajandist ka linnadel jt kirjavahetuse pitseerimiseks vm vähem tähtsate asjade jaoks Ühispitsat (Gemeinschaftssiegel)- näitab tavaliselt mingit grupi õiguslikku seotust. Sellist ühispitsatit pole Hansal. Pildid portreed - peamiselt ideaalpildid, eelkõige varakeskajal arhitektuurvormid - eriti linnade puhul müürid, väravad, tornid, mõnest sai hiljem linna vapp.
kriminaalasja kohtueelse menetluse toimingute kohtuliku vaidlustamisega. Kuna muu menetluskord varem puudus, sai enamike toimingute, sh kriminaalasja lahendamisest keeldumise peale pärast prokuratuuris toimunud menetluse läbimist kaevata halduskohtusse, sest tegu oli avalik-õiguslike vaidlustega. 48 1. juulil 2004 jõustunud kriminaalmenetluse seadustik näeb ette kaebemenetluse üldkohtutes (§ 208 lg 1, § 230 lg 1). Üldkohus annab loa vabaduse võtmiseks enam kui 48-ks tunniks, korrespondentsi arestimiseks ja võetuseks, vahi alla võtmiseks, jälitustoimingiks ja jälitustoimingutest teavitamata jätmiseks (KrMS § 24 lg 4, § 1264, § 12613). Ka väärteoasja kohtueelse menetleja toiminguid tuleb vaidlustada üldkohtus (VTMS § 78 lg 1). Halduskohtusse ei saa esitada kaebust, kui süüteomenetluse peale kaebuse esitamise piirangu eesmärk on välistada kaebuse esitamine täielikult, mitte üksnes 44 RKPK 3-4-1-4-02, p 13 (Kauplemisloa tasu); RKÜK 3-4-1-1-00 (1999
kujundid, fantaasiad. 5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseltuaalne reflektsioon). 6. Emotsioonid, afektid 33. Millised on põhilised tõe (filosoofilised) teooriad? Kuidas praktiliselt käsitada tõe mõistet (3 soovitust) ja miks ei ole mõttekas õigusemõistmises tõe mõistest täiesti loobuda? Räägitakse neljast tõeteooriast: 1) tõde tähendab lause vastavust tõsiasjale - korrespondentsi teooria 2) laused peavad olema kooskõlas omavahel (positiivne ja negatiivne sidusus) - koherentsi teooria 3) laused peavad töötama nagu nad oleksid tõesed – pragmaatiline tõeteooria 4) mõiste peab vastama metakeelsele lausele, metakeel loob loogilise seose – semantiline teooria Õiguspraktikast tuntud probleemid - kuriteo lavastamine, tõendite fabritseerimine, rõõnamine, valetunnistus jne on lihtsalt valetamine. Vundamentism – tõe mõiste on võimalik.
kreeka vaimuga. Hellenistlikud valitsejad kui lunastajad, heategijatena, ning maa peale ilmunud jumalustena (tiitlid nagu Soter, Epiphanes jne). Uus õndsus oli enamasti määratud pigem hellenistlikule intellektuaalidele, kelle haridus ei ulatanud sageli kaugemale kreeka keele oskusest. Hellenism mõjutas sügavalt ka juutlust, nii Palestiinas kui diasporaas. Tuleks ära mainida Zenoni papüürosi, mis sisaldavad Ptolemaios II Philadelphose rahandusministri Apolloniose ablise Zenoni korrespondentsi. Peale huvitava äielu olukorrast, annavad need papüürosed ka aimu vaimsest olukorras III sajandi keskpaiku vaimsest olukorrast. Kui keegi tahtsi kõrgemale tõusta sellel ajastul, oli kindlasti vajalik ära õppida kreeka keel, ka Palestiinas sai kreeka keel tsivilisatsiooni keeleks ( Diasporaas juudid võtavad paljud endale ka kreeka nimesid). Informatsioon ka Makkabite raamatust Palestiina kohta. Mõju oli hellenismil ka juutlusele. Sünagoog siiski kultiveeris traditsioonilisi seadusi
(registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega. Suurpere Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud Mitme põlvkonnaga perekond Polügaamiline perekond ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat. Perekonnaelu kaitse EIÕK art 8: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Kaitseala ei ole seotud suhetega, mis põhinevad abielul. Hõlmatud on ka mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu (de facto perekond), kui sellisest kooselust sünnib laps, siis kaasneb sünniga ipso iure perekonnaelu, mida ei muuda automaatselt ka vanemate hilisem lahkuminek (Brückner FPR 2005, 200; EIK 26-05-1994 - 16/1993/411/490). Ebatraditsioonilised perekonnad, nt homo- ja transseksuaalide kooselud ning nende lapsed,
2 4.11.1950 võeti Roomas vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon. Inimõiguste konventsiooniga on ühinenud Euroopa Nõukogu kõik 47 liiget. Inimõiguste konventsiooni artikkel 8 sätestab privaatsusõiguse kaitse alljärgnevalt. Artikkel 8. Õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu 1. Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. 2. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 7.12.2000 välja kuulutatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7 sätestab samuti privaatsuse kaitse. Artikkel 7. Era
mitte. · laste võrdõiguslikkuse põhimõte - ei teha vahet kas vanemad elavad koos, kas abieluväline laps, kas teise vanema laps. · lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte kui otsustatakse lapse üle, siis tuleb lähtuda lapse huvist. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (I) Artikkel 8 Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Võimud ei sekku selle õiguse kasutamisse muidu, kui kooskõlas seadusega ja kui see on demokraatlikus ühiskonnas vajalik riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse või riigi majandusliku heaolu huvides, 37 korratuse või kuriteo ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks Tsiviilabielu klassikaline mõiste
isiklikku või perekonnaellu ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult vahele segada, kellegi korteripuutumatusele, kirjavahetuse saladusele, aule ja reputatsioonile ei tohi meelevaldselt või ebaseaduslikult kallale kippuda. Igal inimesel on õigus seaduse kaitsele selliste vahelesegamiste ja kallalekippumiste eest. EIÕK artiklist 8 aga tuleneb igaühe õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Artikli teine lause toob välja riive lubatavuse alustena riigi julgeoleku, ühiskondliku turvalisuse, riigi majandusliku heaolu, korrakaitse, kuriteo ärahoidmise, tervise, kõlbluse, kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitse. 99 Pikamäe, P. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 4¹ komm-d 3.1, 3.2. 100 Samas komm 4.3. 101 Merusk, K. jt Kommentaarid §-le 3. Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012
annaabi.ee 
