pinnast kõrgemal. samal tasemel. Seinad massiivsed aknad Ei vajanud massiivseid seinu. kitsad ja väiksed. Rohkem aknaid. Geomeetrilised mustrid Tornikesed, raiddetailid. fassaatidel. Paelornamentika. Romaani stiilis rohkem jumalaid kunstiga välja toodud. Gooti stiilis lihtsalt inimesi. Romaani kunstis on rohkem piltidel võitlusi näidatud. Gooti stiilis rohkem loomi. Gooti stiil rohkem korrastatum, selgem ja harmoonilisem. 12. Gooti kujutav kunst: Skulptuur korrastatum, selgem, harmoonilisem. Imetleb ja austab kiriklikku sõnumit, väljendub õndsustunnet. Mõistuse ja usu kooskõla. Kunstis looduse jäljendamine inimest kujutades hingeelu avamine. 13. Vitraaz? Roosaknad, kirikuaknad. Kuidas? Milline? Klaasimaal. Aknad eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad. Ainult väiksemad detailid värvidega. Kirkad värvid. Enamasti olid inimfiguurid, keda loeti nagu
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust.
rdikaalide kahjulike mõjude eest. e) köögiviljad ja kaunviljad, just, leib , täisteratoted, piim, pähklid, teraviljatooted üldisemalt, et saada mineraalaineid, kuna need on on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. 10. Kirjuta vähemalt 10 tervisespordi kasu · hea jume ja elastsem nahk · parem muskulatuur ja toonuses keha · parem ainevahetus · hea rüht · terve süda · korrastatum närvikava · korras vererõhk (kui ei ole vastunäidustusi ega ületreenimist, mis võib põhimõtteliselt nullida ka eeltoodud kasud...) · parem (kiirem) ajutegevus · tugevam luustik · parem stressitaluvus · saavutusvajaduse suurenemine ja saavutuslikkus 11. Kirjuta 5 asjaolu, mis võivad mõjutada tervisespordiga tegelemist või spordiala valikut · tervislik seisund (näiteks südamepuudulikus; kõrge vererõhk tõeliselt kõrge, mitte
vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus (mida lähemal on süsteem tasakaalu olekule), seda suurem on entroopia. Entroopia S = k ln W, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. See näitab antud oleku realiseerimisviiside arvu. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks vaatame gaasi olekuid . Kõige tõenäosem on, et gaasi molekulid täidavad kogu ruumi ja liiguvad korrapäratult
kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaanis oli hoiatav ja ähvardav, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab õndust. Vitraazikunst, tahvelmaal. Maarja kuulutus-ettekuulutus neitsist sündimise kohta. Neitsi Maarja lapsega. 15.EESTI 13-14.SAJ TÜÜP KIRIK: Romaani seguneb gootikaga. Paekivi, tellis, põllukivi. Ühelöövilised nt Valjala kirik. Kolmelööviline kodakirik. Linnades basiilika nt. Toomkirik, Niguliste, Oleviste. Tähtvõlvid, teravkaar
võlvimata(puulagi). Kirikul pole torne, külla aga on kiriku kõrvale eshitatud eraldi kellatorn. 4. Saksa gootika alates 14 saj: vastas linnakodanike maitsele. Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi. Kahe läänetorni asemel üks ning loobuti kabelipärjast. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Gooti kujutav kunst 1. Iseloomustus: Kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. Gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Gootika imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsusetunnet.(Romaani kunst oli hoiatav ja ähvardav). Ornamentikas kujutatakse taimelehti väga loodusetruult. Inimese kujutamisel on endiselt tähtis hingeelu avamine, kuid süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. 2. Muutused kõrggootika skulptuuris: Vabafiguurid. Rõivad ei mõju enam
arvulised väärtused. PROTSESSID (sündmused) on süsteemi elementide omaduste ajalis-ruumilised muutused. Süsteemi olek. Entroopia Asugu mingi süsteem olekus X (x1,x2 .. xn), kus süsteemi iga elemendi esinemise tõenäosustõenäosus oleks P(xi)= pi Süsteemi entroopia = - = ENTROOPIA H(X) mõõdab juhusliku suuruse X juhuslikkust. Mida väiksem entroopia seda korrastatum on süsteemi olek, mida suurem on entroopia, seda korratum e. juhuslikum on X. Konstant ei ole juhuslik, seetõttu on konstandi entroopia 0. Ökoloogiline entroopia väljendab bioloogilist mitmekesisust mida liigirikkam on ökosüsteem, seda suurem on entroopia s.o. seda juhuslikum on mingi kindla liigi esinemine juhuslikus väljavõttes Kas jää sulamisega klaasis muutub süsteem ühtlasemaks ja süsteemi entroopia hoopis kahaneb, kuna süsteem ühtlustub
süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja sinna mitte kuuluvate kehade vahel. Termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale kehale. Näiteks kui vaadelda süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika II printsiipi sõnastada: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia abil. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Tavaliselt kasutatakse entroopia S asemel S, mis leitakse valemist: S= Q / T (Q-ülekantav soojushulk, T- süsteemi temp.) Entroopia mõistet kasutades on termodünaamika II printsiip: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.( S0). Aine ehituse alused Gaasid Reaalsed gaasid, millega igapäevaelus kokku puutume, erinevad ideaalsest gaasist selle
Gooti kirikud: 1) Saint Denis' kirik Prantsusmaal(1144) 2) Pariisi Jumalaemakirik Prantsusmaal 3) Chartres'i katedraal(1200-1400) 4) Reimsi katedraali Prantsusmaal 5) Amiens'i katedraal Prantsusmaal. 14. Milline oli gooti stiili kujutav kunst? Mis muutus võrreldes romaani stiiliga, süzeed?(Maarja kuulutus)? Gooti stiili kujutava kunsti peamisels tellijaks jäi kirik. Võrreldes romaani kujutava kunstiga on gooti kujutav kunst korrastatum, selgem, harmoonilisem. Romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet. Gooti stiil peab inimest kujutades endiselt kõige tähtsamaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Simone Martini- 'Maarja kuulutus'- ingel ilmutab end
T2/T1)*100% Mida tähendab protsesside iseeneslik kulg looduses? Suletud süsteemis saavad kuumad kehad vaid jahtuda, külmad kehad soojeneda. Soojus levib soojemalt kehalt külmemale. Milline on soojusvahetuse suund? Kui kaua see kestab? Soojusvahetus toimub soojemalt kehalt külmemale, kuni kehade temperatuurid on võrdsustunud. Mis on entroopia? Entroopia on energia kvaliteedi kirjeldamise suurus. S=Q/T (Q= üleantav soojushulk J; T= süsteemi temperatuur -K) Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia. Mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia. Mida kõrgem on kvaliteet, seda madalam on entroopia. Gaasi paisumise töö: A=p*V Soojusmasina kasutegur: = (Akas /Q1)*100%=(Q1-Q2/Q1)*100%=(T1-T2/T1)*100% Siseenergia muutmine Q=U+A*Q=cm(t2-t1) FAASISIIRDED SOOJUSHULK Q J ERISOOJUS c J/kg*K
Igal mateeriaosakesel on olemas ka antiosakene. See on osakene, mille laengud on vastupidise märgiga. Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.
Vetemaa "Õhtusöögis viiele" (vt. ka tabel), siis selgub, et see on pigem Kadri kui Ilmari draama: Kadril on rohkem lavaaega, ja mis eriti oluline, tal on kahekesi-stseenid kõigi kesksete tegelastega (Kadri - Ilmar, Kadri - Ema, Kadri - Isa, Kadri - Mart), Ilmaril aga mitte 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnes argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes: · sisutihedam · funktsionaalsem · komplitseeritum · korrastatum · esteetilisem Tegelaste kõne draamas on tähenduslikult komplitseeritud: 1) kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja autor, reaalne subjekt) 2) kaks adressaati (teine tegelane ja publik). · Kõnel draamas on esteetiline funktsioon. Selles peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed. · Kõne draamas on korrastatum kui argikõne. Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud jne.
(näiteks tubakaseaduse 8. peatüki I jao §53 lõige 1) Tubakaseadus on iseseisev, sest ta on teisest seadustest eraldatud oluliste tunnuste alusel ning kuna ta on formuleeritud õigusnormide kogumi ehk seadusena. Kui seadus on piisavalt mitteamorfne, terviklik ning hierarhiline on ta ka ehk piisavalt korrastatud ehk organiseeritud. Organiseerituse tingimuse täitmine eeldab mõningast arengutaset, kuid selle tagab eelnevate punktide piisav täitmine. Mida korrastatum seadus on, seda väiksem tähtsus on välismõjul, kuid on ka oht üleorganiseerimisele nõnda aga tekib rangelt 1 R. Narits. Õiguse entsüklopeedia, Tallinn 2004, lk 89 aksiomaatiline süsteem, mis ei suuda arvesse võtta elu unikaalsust. Sellist viga aga ei tohiks ükski seadus korda saata. 4. Millisesse õiguse valdkonda akt kuulub? Eesti õiguskord kuulub Romaani-Germaani ehk Kontinentaal-Euroopa õigusperekonda, kus
langeb. Järgneb töötava aine isotermiline kokkutõmbumine, mille käigus ta annab ära Q2 jahutile. Lõpuks surub välisjõud ainet adiabaatselt kokku, taastades siseenergia ning tõstes temperatuuri esialgsele tasemele. Carnot’ tsükli kasutegur η=(T1-T2)/T1, kus T1 ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid. 36.Entroopia dS=dQ/T, J/K –ühik, keha poolt saadud soojushulk jagatud temp. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat TD II seaduses: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada.
Motivatsioon ja tööga rahulolu 4 1. MOTIVATSOONIST ÜLDISELT 1.1. Motiivid ja vajadused Motiiv on I.Iljini (2000) definitsioonis isiksuslik kvaliteet, selle tekkes mängivad kaasa inimese vajadused ja tundmused, väärtusarusaamad ja mõttetöö. Motiivil on käitumisele stimuleeriv, reguleeriv ja organiseeriv toime. Tugeva ja kindla motiiviga käitumine on sihipärasem, energilisem, otsusekindlam ja korrastatum kui ebaselge, hajusa ja nõrga motiiviga käitumine. (Kidron 2001: 116) Tegevus ei sünni motiivi järel, tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmärgile, mis esineb alguses psüühilises plaanis. Motiiv on teadlik suhtumine juba tekkinud, olemasolevasse aktiivsusse. Motiiv on üks kindel asjaolu, mis inimese tegutsema paneb. Motiivid jaotatakse kahte suurde rühma (Bachmann & Maruste 2003: 76): 1. teadlikud ja 2. ebateadlikud motiivid
Kui suur on CO2 kontsentratsioon? [CO2]=0.00037·42 = 0.0153 mM = 15 M. Mitme molaarne on vesi? 1000/18=55.6 M Ideaalgaasil puudub potentsiaalne energia Miks? Ideaalgaasi postulaadiks on, et puuduvad molekulide vahelised inetraktsioonid seega ka positsioonienergia. Miks on (paljud) taevakehad kerakujulised? Pindpinevuson pinna omaduskokku tõmbudaja väikseimat võimalikku pinda (st energiat) omandada. Eks ole olnud paljud taevakehad algselt vedelas olekus. TERMODÜNAAMIKA Jää on korrastatum kui vesi. Miks jää üldse eksisteerib? Miks üleüldse kõik ained pole suurima entroopiaga gaasilises olekus? Valemi vahena üleskirjutus iseenesest vihjab sellele, et mingi osa süsteemi energiast ei ole tööna kättesaadav. Miks? Sest see energia on akumuleeritud molekulide soojusliku (kaootilise) liikumise näol. Soojusenergiat aga pole võimalik100%-lt tööks muuta (Carnot). Niipea kui süsteemile
stereotüüpseid elemente rohkem kui "päristeatris". o Kunstifaktid satuvad massikommunikatsioonikanaleis pidevasse infovoogu, millest eristumine ja vastuvõtja tähelepanu köitmine nõuab lisapingutusi. Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes · Sisutihedam ei raisata aega sõnade otsimiseks · Funktsionaalsem puudub jutustaja · Komplitseeritum tegelane annab edasi autori ideoloogiat · Korrastatum · Esteetiline- stiilist lähtuv R.Jakobsoni kommunikatsiooni mudeli järgi (teksti analüüsimisel kasutada seda): · Referentsiaalne funktsioon - Kontekst proloog, epiloog, seletab sündmust · Ekspressiivne funktsioon - Saatja räägib iseenda kohta · Apellatiivne funktsioon - Saaja+publik, teine tegelane. 2 saajat: mõjutab teda · Faatiline funktsioon - Kontakti loomine + säilitamine kõnetused, nimede nimetamised, noogutused
mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. a. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. i. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja
kestust. Selle järgi saab leida domineerivad tegelased, paaristegelased, alternatiivtegelased ehk teineteist välistavad tegelased 49. Kuidas erineb kõne draamas ja teatris kõnest argielus? Tegelaskõne kunstis on argikõnega võrreldes · sisutihedam, · funktsionaalsem, · komplitseeritum - kaks subjekti (tegelane kui fiktiivne subjekt ja autor,reaalne subjekt)kaks adressaati (teine tegelane ja publik) · korrastatum, - Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud · esteetilisem -peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed 50. Millised on näidendi tekstikihid? Näidendi tekst koosneb põhitekstist (dialoog/monoloog) ja sekundaartekstist (remargid). 51. Mis on dialoog, repliik, remark, polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus
külmalt kehalt soojemale Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada (piirjuhul olla konstantne) dS=dQ/T On võimatu ehitada teist liiki igiliikurit(masin, mis liigub või teeb tööd igavesti) s.o. niisugust perioodiliselt töötavat mootorit, mis muudaks mingist reservuaarist võetava soojuse täielikult tööks. Entroopia - dS=dQ/T, J/K –ühik, keha poolt saadud soojushulk jagatud temp. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat TD II seaduses: Välisjõudude puudumisel võib mis tahes süsteemi entroopia ainult kasvada. Entroopia kasvamise tulemusena süsteem läheb süsteem üle väiksema termodünaamilise
termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus (mida lähemal on süsteem tasakaalu olekule), seda suurem on entroopia. Entroopia S = k ln W, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. See näitab antud oleku realiseerimisviiside arvu. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks vaatame gaasi olekuid . Kõige tõenäosem on, et gaasi molekulid täidavad kogu ruumi ja liiguvad korrapäratult. Väga
· barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse · valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus on pigem sotsiaal- poliitiline mõiste; filosoofiline sajand (voltaire, diderot etc) samuti didaktiline kirjandus ning haridusasutuste laialdasem levik (rahvaharidus), eristatakse kõrg-madalkultuuri ; kõrgkultuur seejuures standartne, hierarhiline (nt zanrid : eepos, tragöödiad) · romantism : periodiseering 1790-1830 aastad, ent samas ka lainetena 20
Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja keskkonna vahel. 31. Entroopia, tema avaldis pöörduvate ja mittepöörduvate protsesside korral, entroopia kasvu seadus Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia. Mida väiksem on süsteemi korrastamatus, seda suurem on entroopia. Iseeneslike protsessidega kaasneb entroopia kasv. Entroopia kasvab: sulamisel, aurustumisel, temperatuuri tõstmisel, gaasi paisumisel, tahke aine lahustumisel 32. Entroopia leidmine isotermilistes protsessides ja temperatuuri muutumisel
2 Energiaks nimetatakse keha võimet teha tööd. Liikumisest tingitud energia on kineetiline energia Ek = mv2/2, kus m keha mass, v keha kiirus. Kehade vastastikusest asendist tingitud energia on potentsiaalne energia. Raskusjõu korral Ep = mgh, kus m keha mass, g raskuskiirendus, h keha kõrgus maapinnast. Entroopia iseloomustab süsteemi korrastatust. Mida korrastatum on süsteem, seda väiksem on entroopia ja vastupidi. Entroopia S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks W saavutab oma maksimaalse väärtuse, kui kahe gaasi molekulid on täielikult segunenud. Entroopiat kasutatakse ka termodünaamika II seaduse sõnastamisel: entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus.
(3) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17 sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime. seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. (1) Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjadnuslik ja
ajal) (4) barokk; klassitsism - periodiseering 16-17. sajand, seejuures käsitlevad mõlemad pigem kunstivormeleid (fenomene) ning on paralleelsed nähtused; ilmnevad tüpoloogilised erinevused - pigem täiendavad üksteist; samuti levik sõltub alast ning millest (kirjandus, kunst) räägime, seejuures barokk pigem ornamendi-keskne (kujundid, grotesksus, paradoksaalne) ning klassitsism, mille eeskuju muide jälle antiigist, roogib ebastandartse (ornamendid) välja, on selgem, puhtam, korrastatum (kandilised majad); klassitsismi mõju ulatub 18. sajandisse 32. Esteetika ja positivism 19. ja 20. sajandi kirjandusteaduse kesksete mõjutajatena. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID. 1. Alexander Gottlieb Baumgarten - 1735 sks keeles kultuuriruumi "aestetik" ; algab uusaegse esteetika lugu; samuti kirjanduslik ja
ninaga mees, kes kirjutas ilusaid armastusluuletusi. Don Quijote. Ka Tsehhovi ja Ibseni näidendid. S. Becketi Godot'd oodates. Grotesk on üks tragikomöödia vahend. 52 4. Kõne draamas ja teatris. Dialoog ja monoloog Kõne teatris ja draamas. Näidendit seob lavastusega kõne (tegelaste kõne ja remarktekst). See kõne on sisutihedam, komplitseeritum ja korrastatum. Kõne on allutatud ühele teemale, sellega luuakse fiktsionaalne maailm. R. Jakobson: kommunikatsiooniprotsessi kuus funktsiooni: · referentsiaalne konteksti tutvustus vaatajale. Renessanssteatris on kõnes palju vihjeid kontekstile, millega luuakse fiktsionaalne maailm; · ekspressiivne saatjaga enesetunne, mõtlemine ja suhtumine, tegelane peab ennast avama; · apellatiivne lausungid, millega püütakse saajat mõjutada. Teade teisele
Kõne draamas tähenduslikult komplitseeritud: 2 subjekti (tegelane või autor) või 2 adressaati (teine tegelane või publik). Tegelane võtab tekstis kas tegelase või autori positsiooni. Näitleja kehastab tegelast. Tegelane on lavastaja kontseptsioonis. Tegelane on eri suhetes, suhestuses eri plaanidega pidevalt. Kõnel on esteetiline funktsioon, peegeldades autori stiili, ajastu kõnekombeid ja üldiseid peetikareegleid. Draamakõne on korrastatum kui argine. Dialoog on tihedalt tegevusega seotud, tema areng on sihipärane, üleminekud kunstiliselt motiveeritud. Dialoog viib tegevust edasi. Kõne draamas erineb teatri kõnest: draama kõne on kirjalik, teatri oma suuline. Näidend ei saagi päriselt suulist kõnet jälgida, aga üritatakse spontaansuse mõju saavutada. Näidendil on 2 tekstikihti: põhitekst ehk dialoog või monoloog ja sekundaartekstid. · Dialoog kahe või enama isiku kõnelus
muut 0. SOOJUSPUMBA EFEKTIIVSUS: Tavaliselt levib soojus kõrgema temperatuuriga kehadelt madalama temperatuuriga kehadele. Soojuspumbad on aga võimelised soojuse liikumise suunda muutma vastupidiseks, kasutades selleks suhteliselt väikest energiakogust. Soojuspumpi on võimalik kasutada ka jahutamiseks. Sel juhul kantakse soojus jahutatavast keskkonnast kõrgema temperatuuriga keskkonnale 11. ENTROOPIA JA TÕENÄOSUS. NERNSTI TEOREEM Entroopia: mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus, seda suurem on entroopia. ∆S=∆Q/T, kus ∆Q on üleantav soojushulk ja T on süsteemi temperatuur. Entroopia kasvab suletud süsteemis toimuvate soojuslike protsesside käigus. NERNSTI TEOREEM: Nernsti teoreem, tähendas, et absoluutse nulli lähedal on süsteemi entroopia kõigis võimalikes tasakaaluolekutes sama väärtusega. Termodünaamika kolmas seadus väidab, et absoluutsel
korrast, religioossest korrast jne. tegemist on normatiivse reguleerimisega. Normatiivse reguleerimise sees olevad süsteemid on ühtsed, sest süsteemi elemendid on seotud seetõttu tavakord ühtne. Terviklikkuse tagab see, et suhted süsteemis sees on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemi puhul väga lähedal asuvad mõisted. Süsteemi organiseeritus ehk korrastatus nõuab arengut, mida korrastatum on süsteem, seda vähem saab seda mõjutada väljastpoolt. Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord, kui hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguskord sisaldab reegleid, mis nõuavad teatud käitumist. Õiguse tõlgendamine lubatud tingimusel, et eelkõige õigust ise mõistetakse teatud tervikuna mitte reeglist ei tulene õigus, vaid olemasolevast õigusest peab loodama reegel. Tõlgendamine näitab, et
Levis kiiresti üle kogu kristliku maailma. Pachomios sündis aga paganana, sõjaväelase taustaga. Puutus kristlastega sõjaväes kokku, nood jätsid hea mulje. Koinobiitlikus mudelis on nõuete osa veelgi enam arenenud. Klooster kui sõjaväelaager, palju füüsilise töö tegemist. Tingimused kloostrisse pääsemiseks: katseaeg kolm aastat, katehees läbitud. Esimene klooster, Tabennisi klooster, oli see, mida Athanasius külastas. Ta julgustas selliseid kloostreid veel asutama, sest mida korrastatum on klooster, seda kasulikum on see kirikule. Pachomiosel ka õde Maria, kes rajas esimese kloostri lähedusse mitu naiskloostrit (nunn – nonna – kopti keeles püha, süütu). Munga elu muutub mitmekesisemaks ja süstemaatilisemaks. Raha teeniti endiselt käsitööga, oskuste valik muidugi laienes: naha- ja põllutööd. Tekib ka jaotus, ühe maja elanikud teevad sama tööd. Üks päev nädalas töövaba. Mungad jagatakse kloostris kreeka tähestiku järgi
silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Osalt Bütantsi mõjul olid Itaalias au sees seinamaal ja tahvelmaal. Ka jäi Itaalia kirikutes, millel olid väiksemad aknad, rohkem ruumi maalingutele. Seinamaali suurmeistritest võib nimetada Giotto di Bondone'i, kes oli ühtlasi ka uue stiili rajajaks. Inimeste kujutamises oli ta küllalt looduslähedane, kuid ruumikujutus ja maastikuline foon on tal tinglikum. Prantsuse gooti skulptuur on võrreldes romaani skulptuuriga korrastatum, selgem ja harmoonilisem. Romaani kunstis oli oluline hoiatav ja ähvardav tähendus, gootika aga imetleb ja austab kristlikku sõnumit ja väljendab eelkõige õndsustunnet.Gooti maalikunsti kõiuge silmapaistvamaks osaks on siiski vitraazikunst. Kauneimad vitraaziaknad olid Pariisis kuninglikus kabelis Sainte-Chapelle'is. Gooti stiil peab inimest kujutades tähtsaimaks hingeelu avamist, kuid gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Gooti skulptuuri
printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui teises osas. Korrastamata olekus ei ole enam mingit erinevust süsteemi osade vahel, süsteem on siis tasakaalulises olekus. Süsteemi korrastatust iseloomustatakse entroopia mõiste abil. Mida korrastatum süsteem on, seda väiksem on entroopia ja vastupidi, mida väiksem on süsteemi korrastatus (mida lähemal on süsteem tasakaaluolekule), seda suurem on entroopia. Entroopia S on defineeritud järgmiselt: S = k lnW, kus k on Boltzmanni koefitsient ja W süsteemi oleku termodünaamiline tõenäosus. See näitab antud oleku realiseerimisviiside arvu. Mida tõenäosem on olek, seda suurem on W. Näiteks vaatame gaasi olekuid . Kõige
annaabi.ee 
