Mis ja miks mind motiveerib? Kui küsida mis mind motiveerib tegema tööd. Kui pean tegema koduaias tööd siis mõtlen alati sellele, et tulemuseks on ju ilus aeg ja ka omal hea vaadata. Kui aga on palgaga töö, siis mõtlen loomulikult sellele, et töö saaks tehtud korralikult kuna selle eest on ettenähtud ka palk. Kindlasti peaks palk olema korralik, töökaaslased meeldivad, töökeskkond kaasaegne, tark ning normaalne ülemus. Kindlasti peaks olema ka huvitav töö ning mulle see sobima. Heaks motiveerijaks oleks loomulikult ka tunnustamine. Kui mind ikka tunnustatakse ja kiidetakse, eks ikka teen oma tööd parema meelega ning rõõmsamalt. Kui juba töökeskkond on vanamoeline ning töökaaslased ebameeldivad, siis ega ei ole küll meeldiv oma tööd teha. Samuti ei tohiks tööandja pidevalt norima minu töö kallal, isegi kui see on hästi tehtud. Ma teen alati oma tööd perfektselt ära, vähemalt üritan, kuna olen inimene, kellel peavad asjad olema reas ning ...
Lõpetasin just selle lugemise: Niisiis ann on 14 aastane korralik tüdruk, ta ema piirab teda Väga, ja selle all mõtlen et üks kord tuli Anni ema annile isegi peole järgi ,kui ta polnud õigeks ajaks koju jõudnud. Ühel päeval kui ta keldrisse läheb leiab ta oma ema vana päeviku. Ta loeb seda salaja, ja saab teada et ta ema polegi korralik inimene, et nooruses ta jõi ja oli jooksus ja kõike muud. peale seda saab ta teada et ta Isa polegi päris isa,ning edasi lähvad asjad halvasti.Ta jookseb kodus ära. ta saab sõbraks ritaga,kellega ta läheb Ühe oma sõbranna suvilasse (võsule). seal käib iga päev joomine ja kogu aeg on suur kamp koos. Seal kohtab ta timot, kellega ta seksib, aga tegelikult tegi poiss seda vaid niisama, tal ei olnud anni vastu tundeid. Võsul on aga üks vanem poiss/mees (villem) kuskil 20 aastane, kes hoolitseb anni eeest koguaeg. ühel päeval upub üks poiss ära ja kui Villem räägib politseiga jooksevad kõik peale anni suvil...
Kuidas hajutada enda sotsiaalse tõrjutuse riske? 24.11.2008 Tänapäeva kõiki arenenud maid võib pidada heaoluriikideks, kuid hoolimata sellest on paljud inimesed sotsiaalse tõrjutuse ohus. Ükski heaoluriik ei ole suutnud likvideerida vaesust, mis on üheks suurimaks sotsiaalse tõrjutuse põhjuseks. Kuid tänapäeval ei ole vaesus ainukeseks näitajaks sotsiaalses tõrjutuses. Väga suureks ühiskonnast eraldumise põhjuseks on ka diskrimineerimine teiste inimeste poolt. Tihti koheldakse teistsuguseid inimesi halvasti. Kindlasti saab iga inimene selleks midagi ise ära teha, et teda ei tõrjutaks. Tänapäeva kiire elu juures pööravad inimesed küllaltki vähe tähelepanu oma tervisele. Erinevad haigused võivad mõjutada sotsiaalse tõrjutuse riske. Palju tööandjad ei taha enda firmasse palgata inimest, kellel on mingid terviseprobleemid. Kuigi minu jaoks tundub tööle asumine kauge tulevikuna, mõtlen siiski enda t...
Raamatukõne Herman Hesse romaan "Stepihunt" ilmus aastal 1927. Teos väljendab nii isiklikku kui ka ajastu kriisi ja on autobiograafiline. Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,...
Hinnang Karl Suurele Adele Liht Ma arvan, et Karl Suur oli arukas inimene valitsejana, väejuhina, riigijuhina, kultuurisoosijana ja paavsti sõbrana. Karl Suur valitses suurenevat impeerjumi aastatel 768-814. Karl Suur oli valitsejana range ja kangekäeline. Ta tegi aru saadavaks kõik oma soovid ja oskas inimesi nendele allutada. Mulle meeldib, kui inimene oskab ennast arusaadavaks teha. Karl Suur juhtis ise väejuhina paljusid sõjaretkesid. Karl suur oli oma valitsus ajast ainult 2-3 aastat sõdadest eemal. Mulle meeldib, kui riigijuht ise sõdib ka ja kaitseb sedasi oma riiki, mitte ei käsuta sõdureid kusagilt eemalt lossist, kus tal on ohutu ja turvaline. Riigijuhina Karl ise küll kirjutada ei osanud, aga riigi juhtis arukalt. Karl huvitus enda alamate haridusest väga palju. Mulle meeldib, kui inimene tõesti hoolib endast nõrgematest ja v...
TÖÖLEHT: NIMISÕNATULETIS JA OMADUSSÕNATULETIS I OMADUSSÕNATULETIS Väljenda sõnaühend tuletise abil! Punnis silmadega ilma hammasteta- piima sarnane Mahla poolest rikas - mitte meeldiv - rahaliselt rikas Mõtetes viibiv inimene - all olev korrus - ehe koos läikega Täida lünk sobiva liitega. Mure........... meel, sala................... inimene, eri............... kohtlemine, keeru......... sõnastus, kohtu............. karistus, torm............. hobune, riik.......... programm, siid............ karv, lilla.......... kleit, jagama.......... armastus, soga.......... ve...
Jaan Kross kui inimene ja kodanik · Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal. · Enda kohta on pool sajandit kirjanduslikku tööd teinud Jaan Kross muheledes ütelnud, et on korralik «kirjanduslik tööhobune».
V RAAMAT Aristoteles Nikomachose eetika 1. Õigluse ja ebaõigluse puhul tuleb vaadelda, milliste tegevustega seoses nad esinevad, milline on õiglus vahepealsena ja milliste äärmuste vahel ta paikneb 162. Vaatlus lähtugu samasugusest arutluskäigust, nagu eelnev käsitluski. Näeme, et kõik163 tahavad õigluseks nimetada sellist seadumust, millest tekiks tahtmine õiglaselt tegutseda, mille alusel tegutsetaks õiglaselt ja tahetaks olla õiglased. Sama käib ka ebaõigluse kohta: mille alusel toimitakse ebaõiglaselt ja tahetakse teha ebaõiglasi tegusid. Olgu see siis meile ka esialgu põhijoontes aluseks. Asi pole aga ühtmoodi teadmiste, võimete ja seadumuste juures, sest võime ja teadmine näib olevat sama ka vastupidise nähtuse juures...
Holdeni iseloomustus Holden Caulfield oli romaani „Kuristik rukkis“ peategelane. Ta oli 16-aastane nooruk kes õppis nüüdseks Pencey erakeskkoolis. Tema vanemad olid jõukad ja korralikud, kes elasid New Yorgis. Holden oli tark, kuigi üpris laisk, tänu millele kannatasid ka tema õpitulemused. Ta kukkus läbi neljast ainest viiest, peale mida visati ta välja ka Pencey erakeskkoolist mis oli juba neljas kool. Holden oli ainult ühes aines tugev, see oli inglise keel ja kirjandus, kuna talle meeldis kirjutada kirjadeid. Holdenil oli väga raske kohaneda uute koolide ja inimestega, kuna ta vahetas neid liiga tihti. Talle ei meeldinud oma koolivennad, kuna ta leidis igasühes mingi vea, mida kritiseerida. Näiteks talle ei meeldinud Pencey koolis kõrvaltoas elanud Acley, kellel oli terve nägu vistrikke täis ja kes jõlkus kogu aeg tema toa vahelt, võttes luba küsimata teiste asju. Tänu sellele võib arvata, et ...
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kristiina jääb poes vahele nukuvargusega, se...
Laura Ristla 8T Autor: Jules Verne Jules Verne (8.veebruar 1828- 24.märts 1905) · Raamat on välja antud aastal 1872, romaan on tõlgitud Eesti keelde 1924. aastal. · Jules Verne on kirjutanud umbes 29 teost, raamat ,, 80 päevaga ümber maailma"oli üks kuulsamaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes ,, Le Temps". · Eesti raamatukogudesse ilmus raamat esmakortselt 1994. aastal. · On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale. Peategelased: Phileas Fogg, teener Jean Passepartout, agent Fix, Proua Auda. · Phileas Fogg oli üks suuremaid kõnemehi, väga silmapaistev elegantne härrasmees. Ta oli rikas härrasmees. Tema ajakava oli väga täpne ja ta oli väga vapper. · Jean Passepartout oli prantslane, kes oli pidanud erinevaid ameteid. Passepartout armastas täpsust ja korrektsust. Ta oli sõbralik ja korralik inimene. · Agent Fix oli agent kes oli kind...
Meie aja kangelane 1.) Zanr: Romaan, mis koosneb üksiknovellidest · mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli nais...
,,Haldjatants" Katrin Reimus See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni Kristiina ema satub haiglasse, raha on otsas ja Kr...
Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu ar...
VIDEOMATERJALI ANALÜÜS Analüüsiks on valitud seriaali „Suletud uste taga“ kuuenda hooaja teine osa – „Pole teda väärt“. Lühiülevaade loo taustast: Toomas on 17aastane tubli ja korralik noormees, kes õpib koolis headele hinnetele. Kahjuks on aga Toomase kodus kõik halvasti. Toomase isa Kalju on alkohoolik, ema on nende juurest 5 aastat tagasi ära läinud. Isa ei tee tööd, neid on mitmetest korteritest välja visatud, sest üürivõlad on suureks kasvanud. Toomas tahab gümnaasiumi ära lõpetada, et ülikooli minna ja endale korralik haridus saada. Isa seda meelt ei ole. Tema leiab, et Toomas peaks minema tööle ja mitte koolis aega raiskama, sest ta on juba täiskasvanud inimene. Uues koolis leidis Toomas endale tüdruku Anna, kellest ta väga hoolib. Olukorda raskendab aga see, et Anna vanemad on rikkast perest, tema ema on ka ise kohtutäitur ning vanemad ei salli Toomast. Toomas pannakse tundma, kuidas temasugune ei ole Annat väärt. Nad ei lub...
Pisuhänd Kadriliis Rääsk 10.a klass 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See tuleneb sellest, et Sander jääb kõigest ilma ja lõpus veel alandatakse ka teda. Autori pooldav suhtumine on kindlasti Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. Autor tahtis, et puhtalt tuleks välja Piibeleht. 2. Remarkide kaudu on autor püüdnud iseloomustada tegelesi. Näiteks remargid Laurale on, kui Matilde käsib talle kalossid tuua. Remargid ütlevad ,,rahulikult pead väristades" näitab, et Laura on külma närviga ja ei allu nii kergelt korraldustele. Samas kohas on Matilde kohta selline remark, et ,,jalaga põrutades". See näit...
Astrid ja Karoliiina Kuidas end viiruste eest kaitsta? Igal sügisel ja kevadel tekib paljudel probleem haigestumisega, mida tekitavad erinevad viirused. Selleks, et ennast nende eest kaitsa tuleb vastavalt riietuda ja ennast kuidagi kaitsta. Öeldakse, et pole olemas halba ilma vaid on halb rõivastus. Selleks, et kaitsta ennast nii viiruste kui ka külma eest, tuleb riietuda vastavalt, nii, et isegi kõhe ei hakkaks. Välja vaadates võib ilm tunduda soe ja ilus, sest päike paistab, aga kevadine ja sügisene päike on alati petlik ja tegelikult ei ole väljas soe. Lihtsam on panna endale rohkem riideid selga, kui külmetada, sest alati saab neid seljast ära võtta. Ka söömine ja käte pesemine mängib siin olulist rolli, seda tuleks teha alati enne sööki. Kätele koguneb väga palju baktereid ja kui pesemata käsi suhu, ninale või silma toppida, siis võib sealt ni...
Armastus on pime Seda et armastus on pime, on kuulnud arvatavasti iga inimene. Ma usun, et iga keskeas olev mees või naine võib rääkida ka oma kogemustest selles valdkonnas. Kuid mida tähendab, et armastus on pime ? Mõne inimese jaoks võib see tähendada armumist kellessegi kellega tal on ebamugav või võimatu suhelda, armuda kellessegi olenemata tema välimusest, majanduslikust seisusest või muust sellisest. Sellises armastuses ei panda üksteise vigu või puuduseid tähelegi või vaadatakse neist mööda Kui selline armastus on vastastikune, siis on see minu arvates peaaegu täiuslik armastus. Päris täiuslik pole see sellepärast, et igas armuloos on omad head ja vead. Teistele võib see samas tähendada seda, et kui inimene armastab kedagi väga palju, siis ei pane ta tähelegi kui ta armastatu teda ära kasutab või petab. See näitab ka seda, et armastus võib muuta teist inimest paremaks kui ta tegelikult on. Näiteks saab ...
Mida saan mina - kodanik teha oma riigi heaks Mida saan mina - kodanik teha oma riigi heaks, on ilmselt küsimus, mis kummitab pea igat vähegi mõtlevat ja omakasupüüdmatut inimest. Võimalusi olla hea kodanik on palju. Alustada võib kasvõi näiteks olles korralik väikekodanlane, kes maksab korralikult makse ja ei loobi prügi maha. Aga saab ka teha, midagi palju suuremat ja tuua otsest kasu oma naabrukonnale või kogukonnale, nagu Uue Maailma projekt. See on hea näide inimestele, kes on valmis end ja oma aega pühendama sellele, et aidata riiki omaalgatusega, mitte jääda ootama, millal riik kõik 'kandikul ette toob.' Luues mittetulundusühinguid ja seltsinguid, mis tegutsevad väikese inimrühma heaks, tehakse palju ära mitte ainult sinna gruppi kuuluva rahva vaid ka riigi heaks, sest inimene, kes vajab vähem abi riigilt annab võimaluse riigil abistada neid, kes pole veel suutnud omale tuge leida....
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Raha kohta ei saa öelda, et ta on oma olemuselt hea või halb. Ta on oluline vahend ühiskonnaelu reguleerimiseks. Inimeste suhtumine rahasse on määrav, kas see hakkab omama positiivset või negatiivset rolli nende elus või suudab inimene hoida endas tasakaalustatud hoiakut. Tihtipeale ei mõista inimene, missugust mõju võib raha olemasolu tekitada teistele või temale endale. Pahaaimamatult kasutatakse seda näiteks oma kodumaast eemal sõjakolletes, keerates kummuli üldinimliku väärtuse, et teist inimest muidu kui üksnes enesekaitseks tappa ei tohi. Selle asemel, et suunata rahasid tapalavale, oleks võimalik seda investeerida hoopis vaesuses kannatavatesse peredesse arengumaades. Raha positiivne külg võimaldab ehitada inimeste eluks ja arenguks olulisi väärtusi ühiskonnas: lateaiad, koolid, haiglad, raamatukogud, töökohad. Raha lubab reisida, näha maailma, soetada oma...
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei tunnista seda), sellepärast üritavad nad seda ka iga hinna eest vältida. · Abstraktne mõtlemine toob seltkonnas ainult negatiivset vastukaja; teema algataja üritab tähtsusetut seletades tähtsaks saada. · Kuna korralik ja endast lugupidav inimene ei räägi abstraktsusest, siis tekib küsimus...
LOE JA PANE KÕRVA TAHA ! " Vigadest õpitakse. Seepärast ei tohi väsida vigu tegemast, et teistel oleks midagi õppida." ( Jõhvi Joosep) " Inimene on see, kelleks ta end teeb." ( J.P.Sartre) "Kui inimesed sinust halba räägivad, siis ela nii, et keegi neid ei usuks." ( Platon) " Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse." ( E.Flynn) " Mehed abielluvad harva naistega, kelle üle nad nalja heidavad, naised abielluvad meestega, kelle üle nad naeravad." ( C.Sandberg) " Naera ja maailm naerab koos sinuga, norska ja sa magad üksinda." (A.Burgen) " Kolm inimest võivad saladust hoida, kui kaks neist on surnud." (B.Franklin) " Sõbra alalhoidmiseks on vaja kolme asjaolu: austa teda, kui ta viibib kohal, kiida teda, kui ta on ära, ning abista teda ta vajadustes." ( Itaalia vanasõna) " Õnn on enamasti tagantjärele tuntav nagu noorus, tervis ja mõnikord ka armastus." ( V.Panso) " Õnn ei lange nende katusele, kes kodus istuva...
Milleks meile vahetusjalanõud? Vahetusjalanõude kandmisel ei ole mingit erilist tähtsust. Vahetusjalanõude kandmine ning selle vajalikkus on tavaliselt inimese enda otsustada. Muidugi on olemas kohti, kus on kohustuslik vahetusjalanõusid kanda. Vahetusjalanõude kandmise vajalikkusel on mitmeid põhjuseid. Esimeseks põhjuseks, miks kanda vahetusjalanõusid, on see, et inimestel oleks endal mugavustunne siseruumides. Käia kogu aeg välisjalanõudega,on väga ebamugav, eriti vihmastel ilmadel, kus saavad jalatsid märjaks. ,,Eriti mugav" on ju märgade ja lirtsuvate jalanõudega käia nii väljas kui ka sees. Paljud inimesed, kaasaarvatud noored, on väitnud, et vahetusjalanõud ning nende kasutamine on väga hea ja mugav lahendus siseruumides olles. Eriti vastik on siis, kui jalanõud hakkavad halvasti lõhnama. Sellest tulenes ka teine põhjus, milleks on teistele inimestele ebameeldivustunde tekitamise vältimine. Ala...
1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa roninud ja nad Toompeale oleksid roninud, oleks võinud asi päris k...
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Ta peaks olema inimene, kelle poole õpilane julgeb pöörduda, kui tal on mingisugune mure. Hea õpetaja äratab oma õpilastes sellise tunnetusleegi, mis ei kustu. Ta saab kõrvalise abita aru, et kõike seda ei ole võimalik ära õppida, mida võib elus vaja minna. Järelikult ei ole seda mõtet püüdagi; võimalik on jõuda tasemele, kus õpilased on suutelised iseseisva mõtlemise ja analüüsi varal avastama seoseid ja sõltuvusi, looma süsteeme ja nende mudeleid, ette nägema võimalusi ja ohte, ära tundma, mis on sobiv ja sobimatu, õige ja väär. Hea õpetaja ei pea ennast igas asjas kõige targemaks ja ei jaga arvamusi oma arvamusteks ning valedeks arvamusteks. Ta palub seletada, miks keegi nii või teisiti arvab, ega aja arvamusi, uskumusi, unistusi ja teadmisi segi. Hea õpetaja peab väärtuseks teadmiste, oskuste ja arusaamise ühtsust; mitte üht, teist või kolmandat omaette. Teadmiste puhul püüab he...
Mari-Liis Tarto, 10a Haridus-kas kohustus või võimalus? Haridus on vajadus,milleta on elus raske hakkama saada,milleta ei saa inimene maailmast aru.Maailm areneb nii palju,pidevalt areneb tehnoloogia,teadus,seega tuleks omandada haridust.Kui tahad võimalusi edasiseks eluks ja heaks töökohaks,siis tuleks haridust võtta kui kohustust.Haridus nõuab keskendumist,palju aega ning ka tõsist tööd.Õppida tuleks endale,mitte oma vanematele,vaid noorel peaks olema motiiv,et tulevikus hea töökoht saada. Tänapäeval areneb maailm väga palju,et inimesel peaks olema baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine,mis maailmas toimub.Ilma kirjutamis- ja lugemisoskuseta ei tule kuidagi toime.Kui tahad tööle asuda,siis üheks olulisemaks on erialaste teadmiste omandatus,kasumit toob ka enda elu jooksul olnud kogemused,mis aitavad paremini maailmast aru saada.Õppimine peaks olema sinu elus tähtsal kohal. Vaadates tulevikku,ootame millal me saame oma h...
JOHANN WOLFGANG VON GOETHE 1749-1832. Isa oli jurist, Keisri nõunik, sai hea hariduse, esmalt koduõpe, ka tema oma isa õpetas, 16 aastaselt läks Leibzigi Ülikooli ja asus seal õppima õigusteadust, johann oli laialdaste huvidega, teda huvitas ka kirjandus, füüsika loodusteadused botaanika. Haigestus, tervenes aga ei läinud Leibzigi tagasi vaid Strassbourgi ülikooli, kus lõpetas edukalt õigusteaduse kursuse. Tutvus Herderiga ja mõjutas teda (Seisukoht: üksi rahvakultuur pole teisest parem jne). Neist said sõbrad, Goethe leidis enda jaoks Shakespeare'i. Goethe tegeles ülikooli päevil luuletamisega, armastusest, tal oli palju armumisi, naisi, kes teda inspireerisid. Noorusepõlve luule pole nii tähendusrikas. Esimene suurem tuntus tuli näidendiga ,,Götz von Berlichingen" aadlik, rüütel esindab kangelast, kellest edasised tormi ja tungi tegelased võtsid eeskuju. (Torm ja tung oli vastuliikumine, mõistusega ei saa kõike selgitada, ...
Grigori Petsorini portree Grigori Petsorin oli keskmist kasvu mees. Tema kehaehitus oli tugev, tal oli sale ja peenike piht ning laiad õlad. Tal oli rändurielu. Võiks arvata, et ta oli lohakas ja kasimatu, kuid ta riietus reetis vastupidist. Tal oli pimestavalt puhas pesu ning harjumustelt oli ta vägagi korralik. Ta kõnnak oli veidi hooletu ja laisk, kuid sellegipoolest oli tunnuseid, mis rääkisid tema kinnisest iseloomust. Petsorin oli pisut kummaline inimene. Ta võis kõige suurmas raskuses olla tugev ja vapper, kuid samas kõige kindlamas ja vaiksemas kohas võis ta tunda ennast nõrgana, ning isegi hirmununa. Ta ise pidas oma iseloomu õnnetuks. Ta tundis kaasa suurt kahju inimestele, kellele ta oli liiga teinud ja ära võtnud nende õnne, samal ajal ka ennast alla tõmmates. Petsorin nautis juba varasest noorusest kõiki lõbustusi, mis teda huvitasid. Kuid see muutus peagi. Ta tüdines kõigest, mille oli ära...
Essee Manchesteri tööstusrevolutsiooni : Probleem 1:Tervisehädad töölisklassides. Kuna sellel ajal ei olnud tähtis töötaja vaid see et masinad areneks.Töötajatele ei pööratud üldse tähelepanu.Neil puudus korralik toit ja riietus.Nad veetsid 12-14 tundi igapäev kinniselt madala laega ruumides, kus nad hingasid iga hingetõmbega sisse halbaõhku ,puvilla-,villa-,või linatükikesi või vase-,metalli- või rauatükikesi.Nende turvalisusele ei pööratud tähelepnau.Nad kõik olid haiged ja nende kehad olid näljast kõhnumas.Neid ei koheldud inimlikkult,pigem nagu orja .Hakkati väärtustama rohkem masinaid ,kui inimesi ,kuna masinatele pöörati rohkem tähelepanu.Kärbiti pigem inimeste eelarvet ,et masinatele rohkem panustada. Probleem 2:Madalama klassi rahvas protesteeris masinate võidu vastu ning kasu ja au vastu. Madalamasse klassi kuulusid käsitöölised ja mehaanikud . Nende protest oli aru saadav, kuna m...
Tartu Kutsehariduskeskus Eneseanalüüs Koostaja: Maarja Loikonen K109 Tartu Mitteverbaalne suhtlus ehk kehakeel Minu tugevused: Vahemaa suhtlevate inimeste vahel: Tavaliselt kui ma inimestega räägin siis hoian piisavalt vahet, et saaks mugavalt suhelda. Hääletoon: On samuti piisavalt kõva ja piisavalt vaikne. Oleneb olukordadest ja inimestest. Kuid enamasti siiski kui hoogu satun muutub hääletoon veidi valjemaks. Seismis- ja istumisviis: Oleneb olukorrast, kasutan nii seismist kui istumist. Riietus, soeng, ehted, lõhn: Hoian enda välimuse igapäevaselt ja täiesti kindlalt alati puhta ja korralikuna. Seda ainult võibolla välja arvatud puhkepäevadel kodus kui pole vaja kusagile minna ega kedagi külla oodata. Aga see ei tähenda, et ma kodus olen räpakas või minu kodu pole puhas ja korralik. Ma lihtsalt pole võibolla nii hoolitsetud kui muidu. Liikumi...
Inimene on tavaliselt rahaga hoolsam, kui põhimõtetega „Paljud inimesed ei lase oma põhimõtetel juurduda, vaid kisuvad nad iga natukese aja tagant välja... et näha, kas nad kasvavad.” Seda on öelnud kunagine Ameerika luuletaja Henry Wadsworth Longfellow ning nõustun ise sellega täielikult. Inimesed on väga kergekäelised laskma oma põhimõtetel tuulde lennata, kuna nad on lihtsasti mõjutatavad oma sõprade, perekonna ning, tänapäeva ühiskonnas, eriti meedia poolt. Veendumusi vahetatakse tihedamini kui sokke, olles sealjuures suutmatud omama isiklikke tõekspidamisi. Sörgitakse teiste sabas nagu koer, kes ootab konti. Põhimõtted muutuvad ka elu kiire tempo käigus – ei tohi ju ajale jalgu jääda, muidu ollakse ise iganenud ning ei suudeta massi sulanduda, mis teeb omakorda igapäevaleiva teenimise raskeks. Inimestel on ka keeruline jääda põhimõttekindlaks, kui vanemad ei ole neile seda lapsest saati sisse õpetanud. Kuna tänapäev...
Hambaarst Minule meeldib hambaarsti amet väga ja ma plaanin ka hakkata selleks. Hambaarsti amet on raske kuna selleks pead minema ülikooli õppima ja see võtab kaua aega enne kui saad kõik selgeks ja lubatakse minna töötama.Hea on ka selle pärast, sest neil on hea palk ja saad aitada inimesi ja palju teisi asju nagu Näiteks: oma hammaste eest hoolitsemine või sugulase hammaste peale kauba veel saad paljude inimestega suhelda, aga peab ka ettevaatlik olema, sest sinul on teise hammaste eest vastutus.Kõrge palk on ka, sest iga inimene vajab hambaarsti, et oma hammaste eest hoolt kanda, aga muidugi oleneb ka kõik kui head tööd sa teed ja kas ilma valuta?Kuigi maailmas on palju arste on ikka see amet üks tähtsamaid ameteid maailmas.Hambaarstina on ka hea ja korralik elu kvaliteet samas kui ei oska hambaid korda teha või inimesed pole rahul võib ka olla halb kvaliteet see kõik sõltub sinust endast.Peab olema ettevaatli...
,,Kevade" tegelaste prototüübid tänapäeva koolis Järgnevas kirjandis arutleme selle üle, kas tänapäeva koolis leidub ka sarnaseid tegelaste prototüüpe nagu oli Oskar Lutsu ,,Kevade"-s. Minu arvates leidub tänapäeva koolis küllalti neid prototüüpe nii õpilaste kui õpetajate seas. Alustan Joosep Tootsist, kes on rahutu, vallatu, kaval, kuid samas ka väga sõbralik ja nutikas. Toots on pärit vaesemast perest, tal on heledad juuksed ja tugev keha. Kui nii mõtlema hakata, siis ei leia küll täpselt samasugust isikut, kuid sarnasus on märgatav näiteks Skeniga. Sken ei ole küll Tootsiga täpselt samasugune, kuid kõik inimesed on siin maailmas erinevad. Järgmine inimene võiks olla Kiir. Tema oli kaebaja, tagasihoidlik, kuid heatahtlik ning sõbralik. Tal olid nööpsaapad, ta oli alati korrektselt riides ning tal oli kõhn keha. Samuti kui hakata mõtlema, leiame osaliselt vastavaid inimesi, kelle iseloomud...
Minu lemmikraamat Lugemine on vajalik. Ilma selleta jääks meie eest paljud asjad saladuseks. Inimene, kes ütleb, et temal pole lugemist vaja, on lihtsalt mõtlematu. Lugemine arendab meie silmaringi, laiendab sõnavara ja valmistab meid mingis mõttes isegi eluks ette. Minule meeldib lugeda raamatuid, mis on elust enesest, raamatuid, mis kajastavad inimese igapäeva elu, selle elu häid ja halbu külgi. Sellised raamatud meeldivad mulle, kuna neid lugedes tekib tunne, et keegi mõistab, et keegi elab üle midagi täpselt samasugust, mida mina hetkel tunnen. Alati on tore, kui tean, et pole ainukene. Raamatud suudavad vahepeal raskematel aegadel tublisti abiks, nõuks ja kasuks olla. Paljud kirjanikud on kirjutanud raamatu just selle mõttega, et inimene leiaks raamatust tuge, abi ja mõistmist, et inimene saaks ennast raamatuga samastada ja tunda, et ta pole ainukene, kes peab seda jama kannatama. Näiteks A...
Mu põhimõteteks juba aastaid on olnud ikka majanduslik stabiilsus, pere loomisel. Sellega mainingi ära, et tähtis on luua stabiilne keskkond enne laste saamist. Tahan, et mu lastel oleks stabiilselt hea elu, selle all pean silmas, et ei mina ega ka minu tulevase ämma tütar, ehk mu abikaasa, ei peaks rabelema, et elada hästi. Ma pean hoolitsema eluaseme eest, stabiilse ning hea töökoha eest, mis maksaks ära maksud, tasuks ära elamiskulud, olmekulud, haridusega seotud kulud jms. .Enne laste saamist peab meil mõlemal olema stabiilne, heapalgaline töö, ent samas piisavalt aega üksteise ja laste jaoks. Ei taha, et mu lapsi hoiaks lastehoidja. Tahan olla hea isa koos armastava abikaasaga. Pere elukoht peaks olema kandis kus on rahulik meeleolu, mõistlikud naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnako...
Millisena näen mina tänapäeva Eestit ? Eesti iseseisvus 24.veebruaril 1918, kuid taasiseseisvus 20.augustil 1991. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt. Eesti on aegade algusest olnud väike riik, kuid ka siin esineb probleeme ning rõõmu, mis on hea. Alati on meedia huviorbiidis just pahed, mitte headus, seega paistab see väike riik nii mõnelegi inimesele halb ja kuritegelik, kus ta enam elada ei tahaks. Aga kas see tegelikult on nii ? Mis on Eestis hea, mis halb ? Millisena näen mina tänapäeva Eestit ? Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ma nimetaks seda isegi haiguseks. Ilmselt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus väga kerge, seega ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Narkootikume liigub kegesti ja neid hakatakse aina nooremas eluaeas proovima. Tekivad kiiresti sõltlased, kes ilma selle mõnuaineta elada ei saa. See viib riigi maine alla, ...
Väärtused Mida väärtustavad tänapäeva noored ? Kas neile on tähtis hea perekond ja korralik kodu, kus hea elada kuni lõpetad kooli ja alustada oma elu või on tähtsad hoopis sõbrad ja nendega korda saadetud lollused ? Või mängivad peamist rolli üldse materiaalsed väärtused ja raha ? Mida neist väärtustan mina ? Tänapäeva noote väärtused on kindlasti teistsugused, kui aastakümnete taguste noorte väärtused, põhjuseks on ühiskonna tohutu areng ja need erinevused põhjustavad praegusaja noortel oma vanematega tihti probleeme, kuna vanemad lihtsalt ei mõista meid. Tänapäeval väärtustavad noored sõpru rohkem kui pere, eelistavaid muid tegevusi koolile ja ei mõtle nii palju tulevikule. Olgugi, et võiks olla teistpidi, kuna tänapäeval on õppimis- ja muud endaarendamisevõimalused väga head. Minnakse siiski kergema vastupanu teed, lõpetatakse kiirelt kool, et saaks oma elu alustada, mid...
Valikkursuse „Inimene ja religioon” aasta kokkuvõte 10. klassi alguses valisin ma üheks valikkursuseks inimese ja religiooni.. Selles kursuses õppisin ma olema sallivam religioonide suhtes. Ma sain teada, miks on nii palju erinevaid uske, kust need tulnud on ja kuidas on need püsinud ning arenenud. Näiteks budismi kohta ma ei teadnud enne seda kursust mitte midagi. Kuid nüüdseks on mul üpriski korralik ülevaade budismist ning ka teistest religioonidest. Inimese ja religiooni kursus andis mulle teadmised asjade ja inimeste kohta, mida ma ise poleks märganud otsida või uuridagi. Inimese ja religiooni kursus suurendas ka rohkesti kohusetunnet. Seda seetõttu, et tund toimus neljapäeviti kella kolmest kolmveerand neljani ja see ei olnud just kõige meeldivam. Kõik läksid koju ja väljas olid ilusad ilmad, kuid mina istusin teisel korrusel soojas ja vahel ka umbses klassiruumis. Siiski ma läksin igakord kohale ja istusin seal ning kuulasin õp...
Eneseanalüüs Minu temperamendi tüüpi iseloomustab kõige rohkem flegmaatik. Flegmaatik on passiivne, hoolikas, mõtlik, rahuarmastav ja ühtlane inimene. Minu õppimis- ja tööstiili iseloomustab see, et mul läheb kauem aega õppimisega ja tööd teen sihikindlalt ning põhjalikult.Minu temperamenditüübiga sobivad elukutsed on spordiga seotud alad. Minu temperamenditüübiga läheb mu iseloom sellega päris hästi kokku. Ma olen aktiivne, iseseisvne, enesekindel, rõõmsameelne, järjekindel, julge ja usaldav. Veel on iseloomulikud tunnused mulle lobamokk, endaõigustaja. Kuid arendama peaksin töökust, kannatlikust,tähelepanemist ja abivalmi. Minu jaoks on kõige olulisemaks suhted sõpradega, sportlikud saavutused, perekond ja korralik haridus. Kõige olulisemad sealt on ikkagi sõbrad, sport ja haridus. Kuigi kool mulle ei meeld...
Jooksujalatsid Jalatsid on jooksuvarustuse juures kõige olulisem osa.Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb tema jalgadele koormus, mis on võrdne 23-kordse kehakaaluga. Jooksmisel teeme kumbagi jalaga 1 kilomeetri läbimisel 400-500 sammu. See nõuab jala liigestelt ja lihastelt omajagu pingutust, et sellisele koormusele vastu seista. Siin tuleb abiks korralik jooksujalats, mis kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutuseks alati optimaalses asendis. Sobivaima jalatsi leiad hästivarustatud spordikauplusest. Nõu küsi alati spetsialistilt, olgu selleks siis kompetentne müüja või sõber. Arvestama peaksid, et parima kaitse ja toestusega jooksujalatsite hinnad jäävad 1500 ja 2500 krooni vahele. Jooksuriie Jooksuriietuse valikul tuleks lähtuda eelkõige mugavusest ja rõivaste funktsionaalsusest. Riietus peaks olema piisavalt elastne ja kerge ega tohi takistada jooksuliigutusi. On vältimatu, et akti...
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos). "Kirjaklambritest vöö" tegevus toimub tänapäeva Tallinnas.Teose peategelaseks on 16-aastane Kati.Pool elu Inglismaal elanud Kati joob, suitsetab, pidutseb ning on pidevalt sügavas depressioonis.Tal on kõrini olemast korralik ja keskpärane ning ta otsustab hakata võimalikult palju tegelema kõige alternatiivsega.Selline eluviis toob kaasa vägistamise, mille tagajärjel saab ta HIV.Peagi avastab t...
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeval esineb inimeste elus mitmesuguseid hirme . Elame maailmas , kus nälg, looduskatastroofid, kliima soojenemine, ning terrorism on igapäevaellu kuuluv osa. Inimestel on erinevad maailmavaated ning sellest tulenevalt ka teistsugused kartused, mis tekitavad nende sees kõhedust. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs.Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle kogu maailma, kuid kõige enam kõhu tühjuse all kannatavaid inimesi eksisteerib Aafrika mandril. Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleem...
Tsitaadid "/.../ kas haritud koer hakab haukumise asemel "Päevi saab vaene iniimene igal pool näha/.../" (I) määgima või kuke viisil laulma? Või olete kuulnud koera, "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus kes ammub või hirnub? /.../ Aga mis teeb inimene, kui ta muidu tule, kui valu ei ole." on haritud? /.../ Haritud inimene hakkab ammuma, kuke "Ei põld meid toida, kui meie tema nälga viisil laulma, seda hakkab ta." jätame /.../" "Õnn olgu ikka kas pööraselt suur, nii et ta "/.../ varandus seisab tõele lähemal kui vaesus." hulluks ajab, või teda parem ärgu olgugi. Õnn ja "Kel siinilmas aega surnutega rehkendada. armastus!..." Surnud elavad omaette, meie omaette." ...
Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine ? ,,Eestlane olla on uhke ja hää", nii on seda laulnud Eesti rahvas. Paljud Eesti inimesed peaksid rohkem tähelepanu pöörama oma riigi tuleviku heaks, mitte mõtlema, kui halvas keskkonnas nad elavad ja arvama, et välismaal ootab neid helge tulevik. Iga inimene peaks andma endast piisavalt palju, et maa kus ta elab, oleks talle sobiv ning hea. Minu jaoks tähendab Eesti kodanikuks olemine uhkust. Carmen Kass, Kristina Smigun-Vähi, Andrus Veerpalu, jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed kü...
Mürke on erisuguseid: sööbivad happed ja leelised tungivad läbi naha ja limaskestade, kahjustades sügavamaid kudesid; ainevahetust mõjutavad mürgid vingugaas raskendavad kehal eluks vajalike ainete kättesaamist; neurotoksiinid nikotiin, sõjagaasid kahjustavad inimese närvisüsteemi; mutageenid atsetoon muudavad inimese päritavaid omadusi, võivad sündida vigased lapsed; kantserogeenid elavhõbe, mõned toidulisandid aitavad kaasa halvaloomuliste kasvajate tekkele; allergeenid olmekeemia, ravimid mõnel inimesel tekib ülitundlikkus teatud ainete suhtes; psühhoaktiivsed ained LSD, marihuaana põhjustavad tajumishäireid, inimene muutub nende orjaks. Mürgid võivad: * sattuda organismi väliskeskkonnast, * vabaneda organismi sattunud (kahjulikkest) ainetest (näiteks metanooli joomisel vabanev metanaal), * koguneda kehafiltritesse (maks ja neer) ja kahjustada neid. Kemikaalid on saanud üheks osaks meie igapäevaelust,...
,,Ekke Moor" August Gailit Kummalised ja fanaatilised tegelased Gailiti loomingus August Gailiti ühes peateoses ,,Ekke Moor" on kindlasti palju kummalisi ja fanaatilisi tegelasi, kuid Ekke ise on neist ikkagi kõige poolest üle. Ta on oma emale pinnuks silmis, kiviks saapas. Ekke on jäänud oma emaga üksi koju, kuid ta pole sugugi nõus vastutust võtma oma tegude eest. Tema eas olevad inimesed ümberringi on juba oma pere loomas ja iseseisvalt elamas, tema aga ei näe põhjust oma ema juurest lahkumiseks. Ainus millest ta hoolib on Eneken, rikkama naabrimehe tütar, kes ka Ekkest huvitatud on. Selleks et aga luba saada Enekeniga abielluda peaks ta muutuma tõsiseks inimeseks. Teda saadetakse lahtiseid allikaid otsima. Ekke rändab kaua mööda maailma ringi, otsides oma allikaid. Kui ta paljude aastate pärast koju tagasi tuleb, leiab ta, et paljugi on muutunud. Eneken on lapse saanud ja see väike...
Sissejuhatus Tänapäeval on tehnoloogia maailmas nii arenenud, et paljudel inimestel on küllalt lihtsalt tagatud juurdepääs arvutile või mõnele muule nutiseadmele. Nutiseadmetega saad sa teha peaaegu kõike: suhelda inimestega, mängida mänge, lugeda uudiseid, tõlkida erinevaid keeli, uurida maakaarte ja bussigraafikuid, ostelda e-poodides... Kõik see tähendab et inimesed muutuvad aina mugavamaks ja laisemaks, sest kõik tuleb kätte väga lihtsalt, tegeledes vaid oma väikese tehnikavidinaga. Sageli jääb just seetõttu füüsiline liikumine lastel ja noortel tagaplaanile. Vähene füüsiline aktiivsus on aga üheks peamiseks põhjuseks kolesteroolitaseme tõusule, südame-ja veresoonkonna haigustele, kõrgenenud vererõhule, diabeedile ning teistelegi tuntud haigustele. Sihipärane kehaline aktiivsus arendab erinevaid kehalisi võimeid, mida läheb igaühel kindlasti tulevikus vaja. Füüsiline liikumine hoiab ...
Alkoholi mõju tervisele Tihti oleme leidnud ennast haaramas klaasi, pudeli või pitsi järgi, kus asetseb alkohoolne jook. Üldjuhul kas tähistatakse midagi, võetakse pokaal veini söögi kõrva või lõõgastuseks pärast rasket päeva ning ei saa välistada ka välja arenenud alkoholismi. Hetkelisel ajal on tõusnud probleemiks aina noortemate alkoholi tarbimine. On teada ka tõsi asi, et alkohol on kahjulik. Alustada tuleks naistest, sest alkoholi poolset mõjutust esineb nendel rohkem kui meessoost isikutel. Üheks põhjuseks, miks joodud alkoholi kontsentratsioon naise organismis suurem on, on see, et võrreldes mehe kehaga sisaldab naise keha umbes 10 protsenti rohkem rasva ja vähem vett, mis on alkoholi lahjendaks. Tiheda tarbimisega võivad kaasneda probleemid nagu: 1) suurem rinnavähi risk. Risk suureneb oluliselt iga täiendava 10 grammi puhta alkoholi (nt klaasi veini) tarvitamisega päevas. 2) Naistel esineb...
Haridus- vahend või eesmärk? Inimsed suhtuvad haridusse väga erinevalt. Mõne inimese jaoks ongi haridus omaette eesmärk ning mõne teise jaoks on haridus pigem vahend, et täita oma eesmärke. Esimene olukord on praeguses ühiskonnas järjest vähenev nähtus, kuid miks siis on haridus rohkem vahend kui eesmärk? Haridus on pigem vahend kui eesmärk, kuna ta aitab pürgida hea karjääri poole. Hea karjäär aga annab meile võimaluse elus läbi lüüa. Tänu karjäärile võime olla tuntud, nõutud, kindlustatud. Selleks aga tuleb kõvasti pingutada. Kõik ei pruugi juhtuda ning ei juhtugi iseenesest. Haridus on võti, et panna jalg hea karjääri ukse vahele. Vaevalt, et keegi tahaks palgata omale juhatajaks inimest, kes ei tunneks oma eriala sügavuti ning parim ja kõige usaldusäärsem tõend selle kohta ongi just meie hariduskäiku tõendav tunnistus. See ei olekski aus, kui haridusega inimene võiks reaalselt konkureerida inim...
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem Kõige oleva ja toimuva mõtet ning väärtuskriteeriume tuleb otsida väljaspool kujutatavat keskkonda; ainult aeg, inimkonna üldine edasiliikumine, võib ajutistele tagasilangustele ja ebakohtadele vaatamata anda inimese kätte võtme kõige väärtustamiseks. ning 2-3 kõrvalprobleemi. Teos puudutab ka teravalt vanema põlve vahetumist noorema põlvkonna vastu. Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Tihti otsivad inimesed kõike ja põhjust kõigele enesele kõige lähemalt. Paraku ei oska enamik inimesi oma silmi avada ning laiemalt vaadata ning sealt tulevadki jalustniitvad tagasilöögid. Inimesed ei suuda väärtustada tagasilööke. Ka neid on vaja, eelkõige, et pärast mõõna oleks võimalik tõuse märgata. Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eks...
annaabi.ee 
