Holdeni iseloomustus (0)

Holdeni iseloomustus
Holden Caulfield oli romaani „Kuristik rukkis “ peategelane. Ta oli 16-aastane nooruk kes õppis nüüdseks Pencey erakeskkoolis. Tema vanemad olid jõukad ja korralikud, kes elasid New Yorgis . Holden oli tark, kuigi üpris laisk, tänu millele kannatasid ka tema õpitulemused. Ta kukkus läbi neljast ainest viiest, peale mida visati ta välja ka Pencey erakeskkoolist mis oli juba neljas kool. Holden oli ainult ühes aines tugev, see oli inglise keel ja kirjandus, kuna talle meeldis kirjutada kirjadeid. Holdenil oli väga raske kohaneda uute koolide ja inimestega, kuna ta vahetas neid liiga tihti. Talle ei meeldinud oma koolivennad, kuna ta leidis igasühes mingi vea, mida kritiseerida. Näiteks talle ei meeldinud Pencey koolis kõrvaltoas elanud Acley, kellel oli terve nägu vistrikke täis ja kes jõlkus kogu aeg tema toa vahelt, võttes luba küsimata teiste asju. Tänu sellele võib arvata, et Holden ise on hoolitsetud kehaga , kellel puuduvad näos vistrikud ja on korralik, nagu olid ka tema vanemad. Holdelin oli elav fantaasia ja ka väga arenenud mõttemaailm, tänu millele oli tal raske sobituda ühiskonda kuna teda häirisid vaesusega seotud pisiasjad; nagu vanad kohvrid, ühistrantsport, teater ja filmikunst jne. . Talle ei meeldinud ka silmakirjalikkus , vanemate inimeste poolt. Holden oli väga pikk tänu millele valetas ta end vanemaks , et osta alkoholi, tellida prostituut, kohtuda kellegi New Yorgis elava neiuga. Ta oli väga hea valetaja, ta mõtles välja väga palju varjunimesi, et näida täiskasvanulik. Paljud said muidugi aru, et ta seda pole. Kuigi ta ei tahtnud kunagi saada täisealiseks, suitsetas ja jõi ta ikkagi piisavalt. Tema arvates olid täiskasvanud võltsid ja silmakirjalikud, kes räägivad ainult tööst ja rahast, kellel on igapäev rutiine töö ega pole mitte mingisugust vaba inimese tunnet .
Holdenil oli suur kiindumus laste vastu, talle meeldis neid kaitsata, ta ei tahtnud, et lapsed rikuksid enda maailma roppude sõnadega täpselt nii, et lapsed kasvaksid suureks, ja näeks mida elul on pakkuda täiskasvanule. Arvatavasti Holden tänu sellele ei tahtnutki saada täiskasvanuks. Tal oli endal õde Phoebe kellega ta sai kõige paremini läbi, talle meeldis, et Phoebega sai räägida täiskasvanulikult ja et Phoebe oli väga arenenud mõttemaailmaga. Eriti meeldis talle temaga tantsida, sest tema arvates oli Phoebe inimene kes tantsib kõige paremini. Suur kiindumus oli ka Holdenil muuseumide vastu, kuna seal olid kõik asjad alati ühekoha peal, ega muutunud kunagi midagi eriti. Holden vihkas täiskasvanuid kuna need ei võtnud teda kuulda, kui tal olid probleemid, arvatavasti ei saanud ta ka oma isaga läbi ja sellepärast tundis ta end üksildaselt.
Teose lõpus panid arvatavasti tema vanemad Holdeni psühhoterapeudi juurde ja lõpuks pidi minema ta pühhiaatrihaiglasse, kuna ta ei tulnud enam omadega toime.
Lõppude lõpuks võiks öelda, et Holden oli väga korralik ja täiskasvanuliku maalimavaatega nooruk, kellele meeldis valetada, muidugi seda ainult hädajuhuks. Ta käitus väga täiskasvanulikult, aga ta ise ei tahtnud kunagi täisksvanuks saada.. .